Tagamaks, et EL püsib digipöörde eesmärkide saavutamisel graafikus, vajavad ELi riigid täiendavaid investeeringuid digioskustesse, kvaliteetsesse ühenduvusse ja tehisintellekti kasutuselevõttu. Need on digikümnendi olukorda käsitleva teise aruande peamised järeldused; aruandes hinnatakse ELi digikümnendi poliitikaprogrammis 2030. aastaks seatud digieesmärkide ja -sihtide saavutamisel tehtud edusamme. Aruandes analüüsitakse ka ELi riikide digikümnendi strateegilisi tegevuskavasid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kavandatud riiklikke meetmeid, millega aidatakse kaasa ELi digipöördele. Aruande peamine järeldus on, et ELi riigid peavad tugevdama oma meetmeid ja olema ambitsioonikamad digikümnendi eesmärkide saavutamisel, mis on ELi tulevase majandusliku jõukuse tagamisel keskse tähtsusega. Aruandes rõhutatakse, et teatavate eesmärkide saavutamisel esineb endiselt märkimisväärseid erinevusi. Kiudoptilised võrgud jõuavad ainult 64%-ni kodumajapidamistest, samas kui 5G-võrgud katavad vaid 50% ELi territooriumist ja nende toimimine ei ole arenenud 5G-teenuste osutamiseks ikka veel piisav. Samamoodi jäi tehisintellekti, pilvandmetöötluse ja/või suurandmete kasutuselevõtt Euroopa ettevõtetes tunduvalt alla digikümnendi 75% eesmärgi. Praeguste suundumuste kohaselt kasutab 2030. aastaks ainult 64% ettevõtjatest pilvandmetöötlust, 50% suurandmeid ja ainult 17% tehisintellekti. Nende puuduste kõrvaldamiseks peaksid komisjon ja ELi riigid tegema koostööd, et edendada tõeliselt toimivat digitaalset ühtset turgu. Samuti peaksid nad julgustama väikeettevõtjaid võtma kasutusele uuenduslikke digivahendeid. Digikümnendi raames seatud digioskuste eesmärke ei ole veel kaugeltki saavutatud, sest vaid 55,6%-l ELi elanikkonnast on vähemalt elementaarsed digioskused. Aruandes kutsutakse ELi riike üles järgima mitmetahulist lähenemisviisi, et edendada digioskusi kõigil haridustasanditel ning motiveerida noori, eelkõige tütarlapsi, huvituma teadusest, tehnoloogiast, inseneeriast ja matemaatikast. Positiivsem on see, et ELi riigid liiguvad eesmärgi suunas, milleks on muuta kõik olulised avalikud teenused ja elektroonilised terviselood internetis kättesaadavaks ning varustada need turvalise e-identimisega. ELi riigid peavad nüüd oma riiklikud tegevuskavad enne 2. detsembrit 2024 läbi vaatama ja neid kohandama, et viia need kooskõlla digikümnendi poliitikaprogrammi eesmärkidega. Komisjon jälgib ja hindab nende soovituste rakendamist ning annab tehtud edusammudest aru 2025. aasta aruandes digikümnendi olukorra kohta. Lisateave Digiajastule vastav Euroopa Euroopa digikümnend Euroopa digikümnend: 2030. aasta digieesmärgid Pressiteade: Teises aruandes digikümnendi olukorra kohta kutsutakse üles võtma tugevamaid ühiseid meetmeid, et edendada ELi digipööret Üksikasjad Avaldamiskuupäev3. juuli 2024AutorTeabevahetuse peadirektoraat
