Foresight Centre at the Parliament of Estonia

🤕 🧬 ⚖️ Tervishoiu eelarvedefitsiit süveneb, mis näitab selgelt, et rahastussüsteemi muutused on vältimatud. Kas terviseteenuste kvaliteeti saaks tõsta ja tervisekassa raha säästa, minnes üle tervisetulemitel põhinevale rahastamisele? Kuidas saaks tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna tihedam koostöö parandada nii teenuste kvaliteeti kui ka kuluefektiivsust? ‼️ Veebiseminaril arutame, kuidas soodustada tulemuspõhist tervishoidu, kus tervenemine loeb rohkem kui osutatud teenuste hulk ning räägime sellest, milliseid sotsiaal- ja tervisevaldkonna koostöölahendusi kasutatakse teistes riikides. Samuti vaatame, milline on erinevate lahenduste kulutõhusus. Seminaril esineb TalTech – Tallinn University of Technology e-tervise keskuse nooremteadur Priit Kruus ettekandega „Tulemuspõhine tasustamine: kuidas luua stiimuleid tõhusate ravitulemusteni jõudmiseks?“. Teemat jätkab Sotsiaalministeerium / Ministry of Social Affairs of Estonia sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni juht Anneli Taal ettekandega „Kes võidab sotsiaal- ja tervisevaldkonna lõimimisest? Näiteid välisriikidest ja õppetunnid Eestile“. Teemat kommenteerivad Riigikogu liige Eero Merilind MD PhD (Eesti Reformierakond) ja Tervisekassa (Estonian Health Insurance Fund) juhatuse liige Karl Henrik Peterson. Veebiseminari juhib Arenguseire Keskuse ekspert Kaupo Koppel. Osalemislingi saamiseks registreerige end palun ürituse veebilehel ✍

👩🏫 Hariduslik ebavõrdsus on Eestis tegelikult olemas, ent selle lahendamise asemel raisatakse andmeid ja raha, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis. ✍ Üks selgemaid näiteid raiskavast lähenemisest on haridusvaldkond. Olemasolevate registrite ühendamine annaks riigile suurepärase võimaluse analüüsida hariduslikku ebavõrdsust ja leida lahendusi. Selle asemel, et teha pimedat rahakülvi, tuleks haridusse investeerida sihipäraselt, tuginedes andmepõhisele analüüsile ja suunates ressursid sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. Head lugemist!

Erinevalt mõnest teisest riigist ei ole Eesti omavalitsused kohustatud koostööks avalike teenuste pakkumisel. Samas teiste riikide kogemus näitab, et tihedama koostöö korral paraneks teenuste kättesaadavus ja kvaliteet inimeste jaoks. Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane tõi välja, et Eestis puuduvad kriteeriumid, mille korral nõutaks kohalikult omavalituselt teenuste ühiselt korraldamist. “Teistes riikides on kasutusel praktika, et kui näiteks elanikke arv on teatud lävendist väiksem, on omavalitsus kohustatud tegema koostööd teenuste osutamisel ja korraldamisel,” ütles Varblane. ✍ Näiteks Soomes sel aastal jõustunud tööhõivereform nõuab, et teenuse osutamise piirkonnas peab elama vähemalt 20 000 inimest. ➡️ Loe edasi ja tutvu meie värske lühiraportiga!

Arenguseire Keskus hakkab uurima kohalike teenuste kättesaadavust, milleks viiakse läbi ruumiandmete analüüs, et hinnata olulisemate teenuste kaugust inimeste elukohtadest ning omavalitsuste efektiivsuse analüüs, et saada ülevaade sellest, kui tõhusalt olemasolevaid ressursse kasutatakse. Uurimissuuna „Kohalike avalike teenuste aeg-ruumilise kättesaadavuse tulevik“ fookuses on teenuste jätkusuutlikkus. Näiteks mitmed kohapealsed teenuspunktid nagu kool, kultuurimaja, vanadekodu ei pruugi enam asetseda elanike jaoks kõige paremas kohas, kuna aastate jooksul on rahvastiku paiknemine muutunud. Lisaks on aja jooksul muutunud ka nende teenuste olemus. Hakkame samuti uurima, kas võimekamad kohalikud omavalitsused võiks pakkuda teatud teenuseid ka naaberomavalitsustele ning kuidas parandada kohalike omavalitsuste efektiivsust avalike teenuste pakkumisel. Uurimissuuna juht, Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko sõnas, et avalike teenuste kättesaadavuse osas on heaks indikatsiooniks teenusränne. “Mida enam inimesed hea teenuse nimel rändama peavad, seda vähem kättesaadavam on teenus piirkonnas. Kui näiteks lapsevanemad sõidavad kodulähedasest koolist mööda ja otsivad hoopis lähima hea kvaliteediga kooli, annab see hoogu juurde niigi süvenevale „koolirallile“,” tõi Kindsiko välja.

Eesti e-riiki peetakse maailmas eeskujuks, kuid tõde on karm: avaliku sektori nõrk institutsionaalne mälu ja oskamatus olemasolevaid andmeid kasutada pärsivad meie arengut. Selle asemel, et tugineda juba kogutud infole, asutakse tihti nullist uuringuid tellima, raisates aega, ressursse ja raha. Riik võiks märkimisväärselt raha säästa, kui kallite ja korduvate uuringute tellimise asemel keskendutaks esmalt olemasolevate andmete kasutamisele, kirjutavad Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko ja süsteemiarhitekt Andres Kütt ERRi portaalis. Head lugemist!

👩🏫 Huviharidus on Eestis kättesaadavam haritumate ja rikkamate vanemate lastele ning peamiselt Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas. Suur väljakutse on aga tagada ligipääs huviharidusele hariduslike erivajaduste ning keerulisema sotsiaalmajandusliku taustaga lastele, selgub meie värskest lühiraportist “Huvihariduse kättesaadavus Eestis”. Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko ütles, et huviharidust ehk huvikoolides osalemist iseloomustavad Eestis sotsiaalmajanduslik ja regionaalne lõhe. Näiteks 2023/24. õppeaastal tegutses Eestis 840 huvikooli ning neist koguni 659 ehk 87% paiknes Harju, Tartu või Pärnu maakonnas. Tutvu lühiraportiga "Huvihariduse kättesaadavus Eestis" ➡️ https://lnkd.in/dTU7CDkB Loe meie uudist ✍ https://lnkd.in/dRk3yjBW

Möödunud aastal tegeles Arenguseire Keskus energeetika valdkonnaga ning uurimissuunas „Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis“ pakkusime välja mõned soovitused. 👉 Kas näed siin ideid, mida tuleks kiiremini ellu viia? ⚡️ Elektritootmine ja tarbimise juhtimine kodudes aitab lahendada elektrisüsteemi väljakutseid. Elektri mikrotootmine Eestis võib lähikümnenditel kasvada kuni neli korda ning elektritarbimise juhtimise ja mikrotootmise arendamine kodudes võiks märkimisväärselt vähendada vajadust uute elektrijaamade järele, säästes kulusid ja keskkonda. Kodumajapidamiste akusalvestid võiksid aga osutuda oluliseks riigi elektrisüsteemi tasakaalustamisel, aidates vähendada võrgu koormust tipptundidel ja ennetada kulukaid võrguarendusi. Loe lühiraportit https://lnkd.in/dD5-ff-u ROHEMAJANDUS JA VÄLISKAUBANDUS 🌍 Eesti ettevõtete aktiivsus roheinvesteeringutes on Euroopaga võrreldaval tasemel, kuid palju vähem ettevõtteid investeerib energia tootmisesse. Energiamahukate tööstuste Eestisse rajamine on põhjendatud juhul, kui need avavad võimalusi kõrge lisandväärtusega majandustegevuste käivitamiseks Eestis. Suurima potentsiaaliga on biomassi, sh puidu väärindamisega seotud väärtusahelad, metanooli tootmine ja haruldaste muldmetallide väärindamine. Uuri edasi https://lnkd.in/d9zKCSZC 📈 Alates täiemahulise sõja algusest Ukrainas on kaubaimport Venemaalt kiiresti hääbunud, kuid eksport on liikunud vastassuunas. Loe põhjalikumalt https://lnkd.in/dV5Pgjds Põhja-lõunasuunaline kaubavedu jääb seni alakasutatud potentsiaaliks, mida tuleks targemalt rakendada Eesti logistilise positsiooni tugevdamiseks Energiamahukad tööstusharud ja rohemajanduse võimalused pakuvad uusi perspektiive, kuid nende realiseerimiseks on vajalikud läbimõeldud investeeringud ja poliitikad. 🚉 Põhja-lõunasuunaline transiit: võimalused ja väljakutsed. Idatransiidi äralangemise järel ei tohiks Eesti piirduda vaid kohalike vedude teenindamisega, kuna väikese turumahu tõttu muutuksid transporditeenused kehvemaks ja kallimaks. Vaja on pingutada põhja-lõunasuunalise transiidi kasvu nimel, kus leidub mitmeid võimalusi juba enne Rail Balticu valmimist. Tutvu võimalustega siin: https://lnkd.in/dS6zvy5D Tutvu uurimissuuna materjalidega siin: https://lnkd.in/d5UyfhKg

Möödunud aastal tegeles Arenguseire Keskus hariduse, energeetika, majanduse konkurentsivõime ja personaalse riigi valdkonnaga. Taaskord pakkusid meie raportid uusi vaatenurki ja soovitusi ning toome välja neist olulisemad! Millised teemad Sind kõige rohkem kõnetasid? Kas näed siin ideid, mida tuleks kiiremini ellu viia? Jaga oma mõtteid ja arutleme koos! 🦻 Alustame haridusest👇 ✍ Eesti maakoolide tulevik sõltub eelkõige kohalike avalike teenuste tervikvaatest ning õpetajakoolituse kättesaadavusest maapiirkondades. Sulgemise ohus avalikke teenuseid aitaks elujõulisemaks muuta kohalike koolide ja lasteaedade muutumine kaasaegseteks kogukonnamajadeks, kus asuksid ka näiteks kaugtöökontorid, perearsti- ja noortekeskused ning mitmesugused spordi- ja huviringid. Kuid kuigi see mudel pakub suurimaid eeliseid ääremaadele, on praegu pigem Harju maakonna vallad aktiivsemad multifunktsionaalsete majade loojad. Loe lähemalt ➡️ https://lnkd.in/dq5wyBKJ 🗺️ Arenguseire Keskus lõi Eesti koolivõrgu kaardirakenduse, kust saab vaadata, kus asuvad Eesti koolid ning kus elavad lapsed, samuti näitab rakendus üldhariduskoolide põhinäitajaid viimasel viiel aastal ning võimaldab simuleerida koolide tulevikku tänaste sündimusnäitajate põhjal. Loe lähemalt ➡️ https://lnkd.in/dbs4yjjd 👩🏫 Eestil on märkimisväärne õpetajate reserv – 2300 inimest, kes alates 2005. aastast on lõpetanud õpetajakoolituse, kuid ei tööta õpetajana (loe lähemalt siit). Tark tuginemine õpetajate varule saab aidata kaasa järelkasvu probleemide lahendamisele ning eesti õppekeelele üleminekule. Hea uudis on ka see, et õpetajate töötasu jõudis juba 2023. aastal 120%ni Eesti keskmisest palgast, kuid seda taset ilmselt ei õnnestu hoida. Loe lähemalt ➡️ https://lnkd.in/dRqpnrSu 🙋♂️ Edukaks üleminekuks eesti õppekeelele tuleks määrata kõigile endistes venekeelsetes koolides töötavatele kvalifikatsiooninõudeid täitvatele õpetajatele kõrgem palk, tagada tsentraalselt hästi korraldatud arvutitugi kõikidele koolidele, laiendada alustava õpetaja mentorlust ning kaaluda õpetajate ja algkooli astujate „turu“ tsentraalset korraldamist. Loe lähemalt ➡️ https://lnkd.in/dRcWRfHp Tutvu meie uurimissuuna „Õpetajate järelkasvu tulevik“ materjalidega siin ➡️ https://lnkd.in/dXKWPBNr

Praegused haridustöötajate värbamised meenutavad pigem koolijuhtide vahelist käsitöist rahvussporti kui e-riigi võimaluste kasutamist. Lahendus võiks olla "Õpetajate ETIS" ehk süsteem, kus õpetajate nõudlus ja pakkumine lõpuks kohtuvad, kirjutavad Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko ja Eesti koolijuhtide ühenduse esimees Urmo Uiboleht ERRi arvamusportaalis. Ülikool otsib uueks semestriks eesti keelt valdavat õppejõudu ja avab konkursi üheks kuuks. Tulemus? Null eestikeelset kandidaati ja kolm ingliskeelset, kellest kaks asuvad välismaal. Võib öelda, et läks isegi hästi, sest sageli pole tulemus mitte 0:3, vaid 0:13 või 0:30. Eesti keelt oskavate doktorikraadiga inimeste puudumisel laekub hoopis kolmandate riikide kandidaatidelt mitukümmend avaldust. Miks? Ülikoolid avaldavad vabad akadeemilised ametikohad peaasjalikult oma kodulehel, kus kuulutused on tavaliselt nähtavad ühe kuu jooksul. Kaasprofessori ja professori ametikohad, samuti kõik teised konkursid, kus eesti keele oskus pole nõutud, kuulutatakse lisaks välja rahvusvahelistes portaalides nagu Euraxess. Ühesõnaga otsime eesti keeles õpetada oskavaid kaasprofessoreid ja professoreid süsteemsemalt hoopis läbi Euroopa portaalide. Lisaks sellele levitavad ülikoolide üksused konkursiteateid omal initsiatiivil ja vastavalt oskustele erinevates kanalites, näiteks sotsiaalmeedias ja erialaspetsiifilistes listides. Loe edasi: https://lnkd.in/dMJadhpV

Digiriigi areng eeldab digilõhe vähendamist, eelkõige maapiirkondade vanemaealiste elanike seas, kus see on kõige suurem. Digiteenuste üha laialdasema kasutuselevõtuga suureneb tulevikus ka tõenäoliselt digiteenuste vastaste hulk elanikkonnas. Neile, kes ei suuda või ei soovi digiteenuseid kasutada, peaksid avalikud teenused olema ka mittedigitaalselt kättesaadavad, kirjutavad University of Tartu teadlased Ingmar Pastak, Kadri Leetmaa ja Dr. Bianka Plüschke-Altof meie väljaandes „Pikksilm“ ilmunud artiklis “Kuidas kaotada digilõhe?“. Loe täpsemalt: https://lnkd.in/dx4SFYJE