Eesti Loodusmuuseum│Estonian Museum of Natural History

Eesti Loodusmuuseumi õpetaja Tiina Vahtra leidis oma esimesel seeneretkel erakordse seene, mis tõestab, et seenenäitus pole lihtsalt põnev, vaid ka teaduslikult oluline. Tiina korjas Keila lähedalt tammikust puraviku, kelle loodusmuuseumi botaanik ja näituse konsultant Jana-Maria Habicht määras üliharuldaseks ja puuduliku andmestikuga kuld-kivipuravikuks (Butyriboletus appendiculatus). Pärast põhjalikumat uurimist selgus, et tegemist on siiski Fechtneri kivipuravikuga (Butyriboletus fechtneri), kes kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ja on Eesti punase nimestiku järgi kriitilises seisundis. Loe pikemalt meie artiklist!

Haapsalu ja Läänemaa Muuseumite kogu ümberkorraldamise käigus jõudis septembris Eesti Loodusmuuseumi kogusse 207 zooloogilist eksemplari, mille hulgas on topiseid, skelette, linnumune ja ka märgpreparaate. Eesti Loodusmuuseumi kuraatorid rõõmustavad, et nende hallatavad kogud said rikkaliku täienduse.    Tallinnasse ei jõudnud mitte terve Haapsalu ja Läänemaa Muuseumite looduskogu, osa liikus ka mujale, peamiselt haridusasutustesse. Eesti Loodusmuuseumisse jõudsid aga pea kõik teadusväärtusega eksemplarid – need, millel on teada leiuaeg ja asukoht. „Meil on Eestis parimad teadmised looduslike materjalide säilitamisel, rahvusvaheline eksemplaride kasutamise võrgustik ning peagi valmivas Loodusmajas leiavad nad endale sobiva koha ja hoiutingimused,“ selgitab Eesti Loodusmuuseumi zooloog-kuraator Joosep Sarapuu kogu Haapsalust Tallinna kolimise tagamaid. „Väga hea meel on kindlasti Eesti Loodusmuuseumi preparaatori Johannes Sakkeuse valmistatud kalatopiste üle, sest nüüd saavad juba eelnevalt meie juures olevad tema kalatopised oma „vendadega“ kokku,“ rõõmustab Sarapuu. „Vesipapi, kalakotka, rägapardi, kivikaku ja mõne teise linnu topiseid oli meil eelnevalt ainult mõni ja nüüd saime neist igast ühe juurde. See suurendab meie kogude haardeulatust ning nüüd on unikaalseid andmepunkte jälle rohkem, millele saab uuringutes tugineda.“ Kui tavaliselt jõuavad muuseumisse juhuleidudena auto ette või muusse õnnetusse sattunud loomad, siis on ka selliseid liike, kelle puhul tuleb sellelaadseid õnnetusi ette väga harva. Nendeks on näiteks kiivitaja ja ronk, kelle kogusse saamise üle on muuseumil väga hea meel. Eesti Loodusmuuseumi kogude osakonna juht, bioloog Lennart Lennuk loodab, et kiivitaja saab välja pandud õige pea ka muuseumi soode saali. Nimelt ei õnnestunud aastaid tagasi ekspositsiooni luues topise valmistamiseks surnud lindu kusagilt leida, nüüd hakkab saadud topis õige pea rikastama aga muuseumi püsiekspositsiooni. „Väga hea meel on ka siniraa ja rabapüü topiste üle, kuna need liigid on Eestis väga haruldased. Haapsalust jõudnud eksemplaridest saab nende liikide kohta väga olulist infot, mida loodusest ei ole enam võimalik koguda. Muuseumikogu iga eksemplar on unikaalne, kindlas kohas, kindlal ajal elanud isend, ja peidab endas olulist infot just selle aja kohta. See on justkui ajakapsel,“ selgitab Lennuk. Mahult nii suurt kogu pole viimase kümnendi jooksul Eesti Loodusmuuseumisse jõudnud ja sellise koguse selgroogsete loomade lisandumine on harukordne juhus. Eesti Loodusmuuseum avaldab tänu ja tunnustust Haapsalu ja Lääneranna Muuseumitele, et selline tark otsus vastu võeti.

𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐋𝐨𝐨𝐝𝐮𝐬𝐦𝐮𝐮𝐬𝐞𝐮𝐦 𝐭ä𝐡𝐢𝐬𝐭𝐚𝐛 𝐮𝐮𝐝𝐢𝐬𝐡𝐢𝐦𝐮𝐤𝐮𝐮𝐝 𝐚𝐡𝐯𝐚𝐭𝐥𝐞𝐯𝐚 𝐥õ𝐮𝐧𝐚𝐩𝐚𝐤𝐤𝐮𝐦𝐢𝐬𝐞𝐠𝐚! President Alar Karis kuulutas 17. novembri uudishimupäevaks. Eesti Loodusmuuseum sai vahvast ideest innustust ning otsustas terve novembri uudishimule pühendada, tähistades seda ka magusa kampaaniaga „Lõunapakkumine Eesti Loodusmuuseumis“. Kampaaniale andis hoogu ka tõsiasi, et vanalinna toidukohtade päevapakkumiste hinnad on püsivas joones aina kasvamas. Kui aga tahta tavalise lõunapausi asemel end turgutada vaimutoiduga, siis selleks sobib loodusmuuseumi lõunapakkumine ideaalselt – igal tööpäeval kella 12 ja 13 vahel on pilet tavapärase 10 euro asemel 6 eurot.  Vaimutoitu pakuvad näitus „Puudega linn“, Kalmer Lehepuu isikunäitus „Lähedalt ja kaugelt“ ning püsiekspositsioon, lisaks sellele saab iga külaline lõunapakkumise ajal ka tervisliku söödava kingituse, et kõht päris tühjaks ei jääks. Kui sa oled Muuseumikaardi omanik, siis tasub ka tulla: võta sõber kaasa, tema saab soodsamalt ja mõnusa snäki saate mõlemad. „Soovisime sombusesse ja pimedasse novembrikuusse tuua midagi helget hingele ning nii tekkis mõte kutsuda inimesi lõuna ajal loodusmuuseumisse aega maha võtma ja vaimutoitu nautima,“ ütles muuseumi juht Heidi Jõks. „Lisaväärtusena saab uudishimukuu raames avastada spetsiaalselt selleks kuuks kogudest välja toodud seni nägemata esemeid ning ka maitsemeel saab tervislikku turgutust,“ lisas Jõks. Alates 5. novembrist on muuseumi erinevatesse saalidesse toodud põnevaid leide muuseumi hoidlatest. Eesti Loodusmuuseumil on suur õnn kolida peagi uude majja, kus paranevad hoiustamis- ja eksponeerimistingimused märkimisväärselt. Seniks on aga Loodusmuuseumi kogudes sadu tuhandeid põnevaid ja kvaliteetseid eksemplare, mis tavaliselt ekspositsiooni ei jõua. Selliste eriprojektide raames saame neid välja tuua ja uudishimukuu raames on nüüd võimalus murdosa neist näha. Nii tähistame üheskoos presidendi ellu kutsutud uudishimu päeva - aga teeme seda terve kuu jooksul.  Kutsume üles lõunapakkumisele tulnud külastajaid ka oma külastust sotsiaalmeedias jagama, kasutades selleks teemaviidet #lõunaloodusmuuseumis ja #uudishimupaev. Kõikide osalejate vahel loosime kuu lõpus välja toreda kingituse. 

„Ma arvan, et tegelikult üks kõige suurem ime looduses on see, et me oleme kõik siin planeedil omavahel otsapidi seotud,“ ütleb Eesti Loodusmuuseumi näituste üksuse juht Evelin Pääsukene. „Me ei taju seda igapäevaselt ega oska kõiki seoseid isegi tabada. Aga kui selle suudaks kuidagi muuseumis lahti rullida, oleks küll äge!“ Saame Eveliniga lähemalt tuttavaks! Evelin jõudis siia – nagu paljud muuseumi töötajad – läbi töökuulutuse ja silmapilkse armumise. Evelin on muuseumiga seotud olnud üle kümne aasta. „Kõige enam paelub mind muuseumi, ja eriti loodusmuuseumi töö juures selle vaheldusrikkus ja tunne, et teen midagi, millel on mõju. Saan läbi näituste ja meeskonnatöö luua elamust ja anda külalistele võimaluse midagi uut teada saada, vaimustuda loodusest samamoodi, nagu ma ise,“ räägib Evelin. Kui igapäevategemistesse sügavamalt sisse vaadata, on Evelinil raske välja tuua midagi, mis oleks läbi aegade kõige lemmikum. Häid näiteid aga jagub. „Näiteks soode saali raba ületamise „mäng“ on üks minu arvates hea näide, kuidas rätsepaülikonnana valminud tehniline lahendus on hästi välja kukkunud.“ Ja muidugi: „Seenenäitus on kahtlemata just oma elususele igal aastal tõeline tipphetk – ühised korjeretked, tohutu hulk külalisi, seenelõhn!“ Kuna Evelini töö osaks on näituste loomeprotsessis osalemine, siis peabki ta kõige ägedamaks koosloomet – külaliste kaasamist, meeskonnatööd kontseptsiooniga. „Ja loomulikult visuaalse ja ruumilise vaste leidmine mingile teemale,“ lisab ta. Need pingutused ei ole jäänud ka märkamata. „Üks tipphetki oli muidugi, kui saime muuseumina esimese Muuseumiroti ajutise näituse „Öised tiivulised“ eest. See, mis tunne oli meeskonna nimel lavale astuda ja ihaldatud auhinda käes hoida, jääb kauaks meelde.“ „Muuseumina on meil suurepärane võimalus luua keskkond ja inforuum, mis aitab teha inimestel nii enda kui ümbritseva looduse suhtes paremaid valikuid, olla teadlikum ja hoolivam,“ selgitab Evelin. „Muuseum saab olla sõbralik ja usaldusväärne majakas infomüras orienteerumisel ning aidata teha pisikesi samme planeedi kestmise poole.“ Muidugi on Evelin ise suur loodusesõber, keda leiab alatihti metsast või mere äärest uitamast – Eestis piisab talle elamuse saamiseks vähesest, kinnitab ta. „Kõige värskem ja tõesti elumuutev looduselamus oli septembris Šotimaal matkates – enda proovilepanek, loodusjõududest sõltumine ja hoopis teistsuguse maastiku kogemine andis tugeva tõuke varsti jälle seljakott selga sikutada ja astuma hakata,“ mõtiskleb Evelin. Soovime talle palju vahvaid matkaradu ja vingeid elamusi!

🌿🎨 Loodusmaja kunstikonkursi võitja selgunud! 🎉Riigi Kinnisvara ja Kliimaministeeriumi korraldatud kunstikonkursi võitis René Reinumäe teos „Rebane, vaata, ma olen rebane!“. Žürii valis 43 esitatud kavandi hulgast välja just selle teose, mis käsitleb inimese ja looduse suhet kaunilt ja mitmekesiselt. Kaks pronksskulptuuri, mis väljendavad uudishimu ja empaatiat, kutsuvad vaatlejat dialooge pidama – punane süda inimese rinnal sümboliseerib puhtaid mõtteid ja ilusaid tegusid. ❤️ Eesti Loodusmuuseumi näituste juhataja Evelin Pääsukene tõdes, et see kunstiteos loob keskkonna, kus vaataja saab olla osa mitmest aspektist. „Olgu see siis mõtte, suhte või füüsilise ruumi kaudu. Võidutöös on kõik need kolm aspekti suurepäraselt esindatud,“ lisas Pääsukene. Kunstnik René Reinumäe, kelle teos valmib 2026. aasta varasuvel, on tuntud oma klassikalise vormikäsitluse poolest ja on loonud mitmeid avaliku ruumi skulptuure. Tema sõnul on rebasemask tema ateljee seinal rippunud juba aastaid, oodates õigel hetkel elu toomist. Teise koha pälvisid Argo Männik ja Ester Faiman skulptuuriga „Sammalhabe“, mis rõhutab looduse tasakaalu tähtsust. Kolmanda koha saavutas Oliver Soomets installatsiooniga „Elu puudutus“, mis kutsub vaatlejat rahu ja meditatiivsuse hetkes viibima.

Käes on küll kaunis sügis, kuid meil on aeg tagasi vaadata suvesse. Sel aastal esmakordselt välja kuulutatud elurikka aia konkursi "Elus on ilus" võitis Tallinna Õismäe Vene Lütseum, mille õpilased ja õpetajad on loonud imelise kogukonnaaia keset sügavat kivilinna.

Eesti Loodusmuuseumi tualettruumides on nüüdsest saadaval tasuta hügieenisidemed ja mähkmed. Muuseumi jaoks on oluline pakkuda tütarlastele, naistele ja peredele turvatunnet, mis oli erilises fookuses reedel, 11. oktoobril, kui tähistati rahvusvahelist tütarlaste päeva.   „Soovime, et nii naised, emad kui ka lapsed tunneksid ennast muuseumis oodatult ja hästi. Olgu see meie väike panus ka rahvusvahelisse tütarlaste päeva,“ sõnas Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks. Vahendid hügieenitarvete muretsemiseks tulid seenenäituse ajal loodud seenekohvikust. „Otsustasime muuseumiperega tänavuse seenenäituse heategevuslikus seenekohvikus teenitud tulu suunata kogukonda tagasi ning varustasime muuseumi tualetid beebidele ja naistele mõeldud hügieenitarvetega,“ selgitas Jõks. Rahvusvahelist tütarlaste päeva tähistatakse aastast 2011 ning selle päeva raames pööratakse tähelepanu väljakutsetele ja takistustele, millega tüdrukud peavad kõikjal maailmas hakkama saama. Sel aastal on rahvusvaheline tütarlaste päev keskendunud tüdrukute tulevikuvisioonile, kuna kasvavat põlvkonda mõjutavad mitmed suured kriisid. Liiga palju tüdrukuid peab võitlema igapäevaselt inimõiguste eest, mis takistab nende tulevikuväljavaateid. Need probleemid on päevakajalised ka Eestis. Tallinna linnavalitsuse andmetel on Eestis 47 500 tüdrukut vanuses 12–18 ning iga kümnes tütarlaps on puudunud koolist, sest neil pole olnud võimalusi menstruatsioonitoodete ostmiseks. Rahvusvahelise uuringu kohaselt on 85 protsendil kooliealiste tüdrukute kuupuhastus ebaregulaarne ja võib alata ootamatult. Seetõttu on oluline, et menstruatsioonitooted oleksid saadaval ka avalikes kohtades, nagu selleks on ka Eesti Loodusmuuseum. Rahvusvahelise tütarlaste päeva eestvedav ÜRO rõhutab, et tüdrukud pole erinevate kriisidega silmitsi seistes mitte ainult vaprad, vaid ka lootusrikkad. Iga päev teevad nad samme, et kujundada maailma, milles on tüdrukud kaitstud, hoitud ja võimestatud. Aga nad ei saa seda teha üksinda. Meie muuseum soovib olla tüdrukute liitlane, pakkudes neile praktilist toetust. Hügieenisidemed ja mähkmed meie tualettruumides on väike, kuid oluline samm, et tagada tüdrukutele ja peredele väärikus ning hoolitsus igal külastusel. Eesti Loodusmuuseum usub, et kui tüdrukuid toetatakse õigete vahendite ja võimalustega, on nende potentsiaal piiritu. Me soovime luua maailma, kus iga tüdruk saab oma unistusi ellu viia ning kogukonnad ja ühiskond on sellest ainult tugevamad.

Eesti Loodusmuuseumi järjekorras 62. seenenäitus on läbi saanud. Kokku käis näitusel 5688 külalist, mis teeb keskmiseks 517 inimest päevas. Tegemist on väga hea tulemusega, jäädes viimase kümne aasta lõikes arvuliselt kolmandale kohale. „Kui teha midagi nii palju kordi nagu seda on juba 62, võiks ju arvata, et rada on niivõrd tugevalt sissetallatud ja selle näituse võiks ära teha unepealt,“ ütles direktori asetäitja Egle Hecht. „Ehkki osati see väide vastabki tõele, siis lõpuni päris nii see ei ole. Me sõltume iga-aastaselt oma seenenäituse kokkupanekul muutujatest, mille üle meil endil puudub kontroll. Kui siin kuu aega tagasi ka lähikaudsed metsad pakkusid ohtralt seeni, siis viimased nädalad olid pigem vihmavaesed ja nii oli meie meeskond vahetult enne avamist pisut ärevil, et mis metsadel meile pakkuda on.“ Õnneks olid metsad helded ning näituselaudadele jõudis kokku üle 150 liigi seeni, nii et huvilised said selgeks teha, millised on söödavad, mittesöödavad ja mürgised seeneliigid. „Tänavune seenenäitus eristus eelnevatest tugeva kogukonna ja vabatahtlike kaasamise poolest,“ ütles Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks. „Lisaks kahekümnele motiveeritud ja tegusale abilisele näitusetelkides osales seenenäituse loomisel ka arvukalt vabatahtlikke seenekorjajaid, kes metsast näitusele väärtuslikke eksponaate tõid.“ „Näitusetelgis leidis esmakordselt aset ka seenehuviliste enda seast võrsunud ühisüritus - seenesõprade vestlusõhtu, kus sai oma ala asjatundjatega pikemalt arutada seente eri kasutusvõimaluste üle. Tänan südamest kõiki panustajaid,“ lisas Jõks. Seened on küll muuseumihoovilt kadunud, kuid veel saab nautida trepigaleriis Ruth Huimerinna seenepiltide näitust „Õnneseen“, ajutist näitust „Puudega linn“ ja muidugi muuseumi püsiekspositsiooni. Traditsiooniliselt lõppes koos seenenäitusega ka „suveaeg“ ning edaspidi on muuseum avatud teisipäevast pühapäevani 10-17. 

Täna avati Eesti Loodusmuuseumi järjekorras juba 62. seenenäitus, kus on igal päeval väljas üle 150 erineva Eesti metsades leiduvaid seeneliigi: söödavaid, mittesöödavaid ja mürgiseid seeneliike. Trepigaleriis on samal ajal avatud Ruth Huimerinna seenepiltide näitus “Õnneseen”.    „Seenelkäimine on hooajaline tegevus ja ega sinna metsa ju iga päev õnnestu minna,“ ütleb Eesti Loodusmuuseumi botaanik ja seenenäituse kuraator Loore Ehrlich. „Pole siis imestada, et episoodiliselt kasutatavad seenetarkused lähevad rooste. Seepärast on Eesti Loodusmuuseumis igasügisese refräänina korduva seenenäitus külastamine hädavajalik. Siin saab tarkusi värskendada, juurde hankida ja kursis olla ümberhindamistega: aeg-ajalt tunnistatakse mõni senine söögiseen mürgiseks.“    Nagu igal aastal, on näitusel külalistele abiks nii külastusjuhid kui ka bioloogid, kes erinevate liikide kohta laiemalt rääkida oskavad. Kaasa võib tuua enda korjatud seeni – seda nii määramiseks kui ka seenenäitusele välja panemiseks. Loodusmuuseumi konsultandid on igakülgselt abiks, et aidata seened selgeks teha.    Esmakordselt muuseumi ajaloos on kaasatud ka kogukond ning näituse korraldamisel lööb kaasa pea 20-liikmeline vabatahtlike tiim, kes saab kogenud muuseumikolleegide kõrval kätt proovida nii külastusjuhti abide kui seenekonsultantide töövarju rollis. “Kahtlemata on kõige populaarsem ülesanne, kui seda üldse ülesandeks nimetada saab, minna muuseumirahvaga näituse jaoks seeni korjama – kes siis ei tahaks avastada üheskoos uusi seenekohti ja õppida tundma uusi liike ja nende kasvukohti!” ütleb loodusmuuseumi kaasamise projektijuht Hanna Mari Villsaar.”    Selleaastasel seenenäitusel on väljas uusi põnevaid mänge nii suuremale kui väiksemale külastajale. Lisaks pakume koolidele ja lasteaedadele erinevaid seeneteemalisi õppeprogramme. Ka iseseisvatele kooligruppidele ja väiksematele külastajatele on olemas töölehed, mille abiga saab kehastuda seenedetektiiviks või uurida seente mitmekesisust. Esimene seenenäitus leidis Eesti Loodusmuuseumis aset juba 1946. aastal ning mõningate pausidega rõõmustab sel korral publikut juba 62. korda. Nii pika ajalooga seenenäitus on ka maailmas üsna unikaalne. Seenenäitus on Eesti Loodusmuuseumi hoovis Lai 29a avatud 12.-22. septembrini iga päev kell 10-18. Täpsemat infot seenenäituse ja sellega seotud ürituste kohta leiab Eesti Loodusmuuseumi kodulehelt www.loodusmuuseum.ee.    Praegu on käimas ka Terviseameti mürgistusteabekeskuse kampaania „Kui kahtled, ära korja!“. Eesti Loodusmuuseumi seenenäitusel on hea võimalus enne metsa minekut selgeks teha või meelde tuletada, millised on söödavad, mittesöödavad ja millised on mürgised seeneliigid. Neist viimased jäta metsa ja korja ainult neid seeni, mille söödavuses oled kindel! Mürgistuskahtlusel helista infoliinil 16662 ja järgi antud juhiseid. Salvesta see number oma telefoni juba praegu ja oled kiiremini valmis õnnetusele reageerima.  

Tule meile tööle! Ootame oma meeskonda loovat ja tegusat SÜNDMUSTE PROJEKTIJUHTI.   🔵Peamised tööülesanded:  --Muuseumi eriürituste (sh perepäevade, loodusretkede, looduslaagrite jmt) korraldamine --Loodushariduslike ja inspireerivate sündmuste korraldamine nii lastele kui ka täiskasvanutele koostöös juhendajatega --Muuseumi huviringide korraldamine koostöös juhendajatega --Uute põnevate sündmuste formaatide väljamõtlemine, arendamine ja elluviimine --Sündmustega seotud turundustegevus koostöös muuseumi kommunikatsioonijuhiga --Suhtlemine erinevate osapooltega ja sujuva töökorralduse tagamine 🔵See ainulaadne töö sobib sulle kui:  --Oled suurepärane suhtleja ja organiseerija --Sul on varasem kogemus sündmuste korraldamise ja projektijuhtimise vallas --Sul on varasem kogemus või huvi kommunikatsiooni ja turunduse vastu  --Oled sõber Exceli ja teiste MS Office programmidega --Valdad lisaks suurepärasele eesti keelele ka vene või inglise keelt --Oled kohusetundlik meeskonnamängija --Tunned suurt huvi loodusteemade vastu 🔵Loodusmuuseum pakub:  --Erakordset võimalust korraldada koostöös loodusteadlastega erilisi sündmusi nii vanalinna imelises majas ja aias, varsti valmivas Baltikumi suurimas puithoones kui ka looduses --Põnevat ja väljakutseterohket tööd väga toredas ja toetavas meeskonnas  --Palka, mis vastab vastutuse suurusele ja tööpanusest sõltuvat tulemustasu --35-päevast põhipuhkust ja 3 tasustatud tervisepäeva aastas, spordikompensatsiooni ning teisi Loodusmuuseumi töötaja soodustusi (vt kodulehe rubriiki „Töötamine Loodusmuuseumis“) --Iseseisvust ja võimalust julgeid ideid ellu viia. Kandideerimiseks saada palun oma CV ja essee teemal „Milliseid sündmusi sooviksin korraldada Loodusmuuseumis“ hiljemalt 25. septembriks aadressile muuseum@loodusmuuseum.ee.