Kilian
Püha Kilian (ka Killena, Cillíne[1]; u 640 Mullagh, Iirimaa – u 689 Würzburg) oli iiri piiskop ja misjonär, keda on nimetatud Tüüringi ja Ida-Frangimaa apostliks; tegutses ja suri märtrisurma koos pühade Colomani ja Totnaniga. Tema mälestuspäev on katoliku kirikus ja evangeelses kirikus 8. juulil. Püha Kiliani austatakse eriti Würzburgi piirkonnas ja Iirimaal.[2]
Elulugu ja allikad
[muuda | muuda lähteteksti]Püha Kiliani elust ja tema ning tema kaaskannatajate tegudest jutustab umbes 840. aastast pärit kannatuslugu (passio), mis pole aga detailides kuigi usaldusväärne, näiteks Kiliani reisi Rooma peetakse hilisemaks juurdekirjutuseks. Siiski on teada, et Kilian oli juba Iirimaal piiskop ja oma vaid mõned aastad kestnud misjonitegevuse jooksul Würzburgis ristis seal valitseva hertsogi perekonna. Passio nimetab hertsogit ja tema suguvõsa paganlikeks, sest nad sattusid vastuollu kanoonilise õigusega: kui piiskop nõudis, et hertsog Gozbert saadaks ära oma naise, sest too oli olnud tema venna naine, lasi hertsog piiskopil ja tema kahel kaaslasel pead maha lüüa.[3]
Austamine
[muuda | muuda lähteteksti]Würzburgi esimene piiskop Burghard (Burchard) I lasi 8. juulil 752 üles kaevata pühaku säilmed ja 788. aastal viidi need Karl Suure juuresolekul Würzburgi Lunastaja katedraali (tänapäeval Würzburgi Neumünsteris). Kultus, mida toetasid Karolingide valitsejad, kestab tänaseni, eriti Mainfrankenis (Würzburgis ja Schweinfurtis), kuid see juurdus ka Würzburgi Saksimaal (Paderbornis). 9. sajandil tekkis sekundaarne kultus Iirimaal (8. juuli on pühaku säilmete Würzburgi viimise päev).[3]
Ikonograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Püha Kiliani kujutatakse pühapiltidel tavaliselt piiskopirõivastuses ja piiskopisauaga ning martüüriumiriista mõõgaga.[4]
-
Püha Kiliani skulptuur üle Maini viival sillal Würzburgis -
Püha Kilian Heilbronni kiriku vitraažil -
Püha Kilian Heilbronni kiriku lõunaportaalil -
Kilian ja kaaskannatajad. Matthäus Schiestl, 1907
