Piirkond
|
See artikkel räägib üldisest geograafia mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Piirkond (täpsustus) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2013) |
Piirkond ehk regioon on geograafias maa-ala, mida eristatakse ümbritsevatest aladest teatud looduslike või ajaloolis-kultuuriliste tunnuste alusel. Piirkond võib olla väiksete alade kogu (nagu Lähis-Ida riigid) või suure ala osa (nagu Ida-Aasia).
Piirkonnad (liigist sõltumata) on hierarhilise iseloomuga: neid võib jagada alampiirkondadeks ja ühendada ülempiirkondadeks.
Piirkondade olemust on uurinud geograafid David Harvey ja Peter Haggett.
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Geograafias jagatakse piirkonna liike järgmiselt:
- Tavapärased piirkonnad, näiteks maailmajaod kooliatlases;
- tüpoloogilised regioonid ehk territoriaalsed klassid – teatud tunnus(t)e alusel sisemiselt ühtlased, samal ajal omapärased, kõigist teistest erinevad alad;
- funktsionaalsed regioonis ehk süsteemregioonid – sisemiselt seostatud ja terviklikud regioonid, millelt ei nõuta homogeensust ega omapära neilt (sobivad peamiselt protsesside ja seaduspärasuste selgitamiseks);
- halduspoliitilised regioonid – riikide ja nende haldusüksuste territooriumid (luuakse juhtimise eesmärgil);
- põllumajandusregioon – ala, mis on ühtlane neis harrastatava põllumajanduse iseloomu poolest ja erineb sellega ülejäänud maailmast;
- üldregioon – seda määratleb klassifitseerimistunnus, mille sisu haarab kogu loodust;
- süsteemregioon – sisemiselt seostatud ja terviklikud regioonid, millelt ei nõuta homogeensust ega omapära. Sobivad peamiselt protsesside ja seaduspärasuste selgitamiseks;
- lihtregioon – selle moodustab üks kindel suhe. Näiteks on poliitiline lihtregioon riik, s.o inimesed, kes ta moodustavad ja talle alluvad, koos oma elupaikade, teede ja sideliinidega, mille abil need riigiasutustega ühendust peavad;
- liitregioon – selle moodustavad mitu erinevat suhet. Liitregiooniks on näiteks agraartööstuskompleks – talud, mis lasevad oma piima, liha, vilja jms toodangu töödelda ühtedes ja samades keskustes paiknevates toiduainetööstuse ettevõtetes, samuti kasutavad samades keskustes pakutavaid äriteenuseid.
Biogeograafias eristatakse zoogeograafilisi ja fütogeograafilisi regioone.
Eesti piirkonnad
[muuda | muuda lähteteksti]Eestit on läbi aegade jagatud erinevateks piirkondadeks. Arengutasemelt on erinevused suured Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel ning Lääne- ja Ida-Eesti vahel. Olulised erinevused Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel tulenevad looduslikest tingimustest ja ajaloolisest arengust.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Udo Pragi. Sissejuhatus inimgeograafiasse, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002.