Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 on sätestatud Euroopa Liidu (EL) eesmärgid. Selle artikli kohaselt pakub EL oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat sisepiirideta ala. Sellel alal on tagatud inimeste vaba liikumine koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega.

Euroopa Liidu toimimise lepingu kogu V jaotis (artiklid 67–89) on pühendatud ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevale alale (AFSJ). See sisaldab üldeeskirju (artiklid 67–76) ja konkreetseid peatükke, mis käsitlevad järgmist:

• välispiiril teostatava kontrolli, varjupaiga- ja sisserändepoliitika;
• tsiviilasjades tehtav õigusalane koostöö;
• kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö;
• politseikoostöö.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 67 on sätestatud, et EL püüab tagada turvalisuse kõrge taseme kuritegevuse, rassismi ja ksenofoobia vältimise ja nende vastu võitlemise meetmetega, politsei ja õigusasutuste ning muude pädevate asutuste tegevuse koordineerimise ja koostöö tagamise meetmetega, samuti kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamisega ning vajaduse korral ELi liikmesriikide kriminaalõiguse alaste õigusaktide lähendamisega.

Paljud turvalisusprobleemid pärinevad väljastpoolt ELi või on piiriülese iseloomuga ning seetõttu ei ole liikmesriigid alati kõige paremini valmis nendega tegelema. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 68 antakse Euroopa Ülemkogule kohustus määratleda seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamise strateegilised suunised vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires. Liikmesriigid vastutavad siiski avaliku korra säilitamise ja riigisisese julgeoleku kaitsmise eest.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 83 antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus kehtestada miinimumeeskirjad kuritegude määratlemiseks eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul tulenevalt nende kuritegude olemusest või mõjust või erivajadusest võidelda nende vastu ühistel alustel. Need kuriteoliigid on järgmised:

• terrorism;
• inimkaubandus ning naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine;
• ebaseaduslik uimastikaubandus ja relvaäri;
• rahapesu;
• korruptsioon;
• maksevahendi võltsimine;
• arvutikuriteod;
• organiseeritud kuritegevus.

Neid kuritegusid käsitletakse ELi julgeolekuliidu strateegias, mis toimib ajavahemikul 2020–2025.

LISATEAVE

• Piirikontroll
• Euroopa Liidu Nõukogu
• Euroopa Ülemkogu
• Euroopa Parlament
• Euroopa Liit
• Terrorismivastane võitlus
• Õigusalane koostöö tsiviilasjades
• Liikmesriigid
• Ränne ja varjupaik
• Rahapesu
• Mittediskrimineerimine
• Politsei- ja õigusalane koostöö kriminaalasjades
• Liikumis- ja elukohavabadus ELis (kokkuvõte)
• ELi julgeolekuliidu strateegia (kokkuvõte)
• Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üldaspektid (Euroopa Parlament)