31992L0012

Nõukogu direktiiv 92/12/EMÜ,

25. veebruar 1992,

aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 99,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

siseturu loomise ja toimimise tingimuseks on kaupade, sealhulgas aktsiisiga maksustatavate kaupade vaba liikumine;

sätestada tuleks selle territooriumi määratlus, kus kohaldatakse käesolevat direktiivi ning direktiivi aktsiisiga maksustatava kauba tollimaksumäärade ja -struktuuri kohta;

määratleda tuleks aktsiisiga maksustatava kauba mõiste; ühenduse sätteid võib kohaldada üksnes kauba suhtes, mida koheldakse sellisena kõikides liikmesriikides; selle kauba suhtes võib kohaldada teisi eriotstarbelisi kaudseid makse; teiste kaudsete maksude säilitamine või kehtestamine ei tohi kaasa tuua formaalsusi piiriületamisel;

siseturu loomise ja toimimise tagamiseks tuleks aktsiisid kõikides liikmesriikides sisse nõuda samal viisil;

mis tahes kättetoimetamise, kättetoimetamiseks oma valduses hoidmise või tarnimise puhul kas iseseisvalt või avalik-õigusliku isiku heaks majandustegevust teostavale ettevõtjale teistes liikmesriikides kui see, kus kaup tarbimiseks ringlusse lubatakse, tuleb aktsiis tasuda nimetatud teises liikmesriigis;

juhul kui eraisikud on aktsiisiga maksustatava kauba omandanud enda tarbeks ja veavad seda ise, tuleb aktsiis tasuda riigis, kus kaup omandati;

tegemaks kindlaks, et aktsiisiga maksustatavat kaupa ei hoita enda tarbeks, vaid kaubanduslikul eesmärgil, peavad liikmesriigid arvesse võtma mitmeid kriteeriume;

aktsiisiga maksustatav kaup, mille ostnud isikud ei ole volitatud laopidajad ega registreeritud ega registreerimata ettevõtjad ning mis lähetatakse või veetakse otse või kaudselt müüja poolt või tema nimel, tuleb aktsiisiga maksustada sihtliikmesriigis;

tagamaks, et maksuvõlg lõpuks laekuks, peaks olema võimalik tootmis- jaladustamisrajatisi kontrollida; sellist kontrollimist peaks võimaldama ladude süsteem, millel on pädevate asutuste luba;

ühe liikmesriigi territooriumilt teise omale liikumine ei tohi kaasa tuua kontrollimist, mis võib takistada vaba liikumist ühenduses; sissenõudmise huvides on sellele vaatamata tarvis teavet aktsiisiga maksustatava kauba liikumise kohta; selleks tuleks nimetatud kauba jaoks ette näha saatedokument;

ette tuleks näha tingimused, millele peavad vastama volitatud laopidajad ning ettevõtjad, kellel volitatud laopidaja staatust ei ole;

tagamaks maksude laekumist liikmesriikide kehtestatavate määrade kohaselt, tuleks ette näha menetlus nimetatud kauba liikumiseks tollimaksude peatamise tingimustes;

selleks tuleks esmalt sätestada, et iga kaubasaadetis oleks hõlpsasti kindlaks tehtav; tuleks sätestada, et kaubasaadetise maksustaatus oleks viivitamata kindlaks tehtav; seepärast on tarvis ette näha nendele vajadustele vastav saatedokument, mis võib olla haldus- või äridokument; kasutatav äridokument peab sisaldama haldusdokumendis sisalduvaid olulisi andmeid;

selgitada tuleks menetlust, mille kohaselt ettevõtjad saatedokumendi abil liikmesriikide maksuhaldureid saadetiste saatmisest või kättesaamisest teavitavad;

saatedokumenti ei ole tarvis kasutada, kui aktsiisiga maksustatav kaup liigub ühenduse tolliprotseduuri kohaselt, välja arvatud vabasse ringlusse lubamine, või paigutatakse vabatsooni või vabalattu;

siseriiklikke õigusnorme arvesse võttes peaks eeskirjade rikkumise või eiramise korral põhimõtteliselt aktsiisi koguma liikmesriik, kelle territooriumil eeskirjade rikkumine või eiramine aset leidis, või liikmesriik, kus eeskirjade rikkumine või eiramine tuvastati, või lähteliikmesriik, kui kaup ei ole sihtliikmesriiki saabunud;

liikmesriigid võivad sätestada, et tarbimiseks ringlusse lubatud kaup peab olema varustatud maksumärkide või riiklike identifitseerimistähistega ning nende märkide ja tähiste kasutamine ei tohi mingil viisil tõkestada ühendusesisest kaubandust;

aktsiisi tasumise korral liikmesriigis, kus kaup tarbimiseks ringlusse lubati, tuleks aktsiis tagasi maksta, kui kaup ei ole ette nähtud tarbimiseks selles liikmesriigis;

seoses impordimaksude põhimõtte kaotamisega liikmesriikide vahelistes suhetes ei kohaldata liikmesriikide vahelistes suhetes sätteid impordiga seotud maksuvabastuse ja toetuste kohta; need sätted tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada ning asjaomaseid direktiive vastavalt kohandada;

tuleks moodustada aktsiisikomitee uurimaks, milliseid ühenduse meetmeid on tarvis aktsiisiga seotud sätete rakendamiseks;

ühendusesiseseid lende tegevate isikute salongi- ja registreeritud pagasi ning ühendusesiseseid merereise tegevate isikute pagasi suhtes kohaldatavate kontrollide ja formaalsuste lõpetamist käsitleva määruse artikli 1 lõikega 2 nähakse ette, et selle kohaldamine ei mõjuta liikmesriikide kehtestatud keeldude või piirangutega seotud kontrolli, kui see on kooskõlas Euroopa ühenduste kolme asutamislepinguga; seoses sellega tuleb artiklis 26 osutatud koguseliste piirangute rakendamiseks vajalikku kontrolli käsitada nimetatud liiki kontrollina ning sellele vastavalt ühenduse õigusaktide kohasena;

kulub teatav aeg, et võtta vajalikke meetmeid nii sotsiaalsete tagasilöökide leevendamiseks asjaomastes sektorites kui ka piirkondlike, eelkõige piirialade probleemide leevendamiseks, mis võivad liikmesriikide vahelises kaubanduses impordimaksude kaotamise ja ekspordiga seotud maksuvabastuse kaotamisega kaasneda; sel eesmärgil tuleb liikmesriikidel lubada kuni 30. juunini 1999 vabastada maksust kaup, mida ettenähtud piirides on müünud maksuvabad kauplused seoses liikmesriikidevahelise reisijate õhu- või mereveoga;

teatavatest aktsiisimaksu üldise korralduse tingimustest võib vabastada väikesed veinitootjad;

lisaks muule on tarvis muuta nõukogu 19. detsembri 1977. aasta direktiivi 77/799/EMÜ liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise ja käibemaksu valdkonnas, [4] laiendamaks selle sätteid ka aktsiisile,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAOTIS

Üldsätted

Artikkel 1

1. Käesoleva direktiiviga nähakse ette kord kauba kohta, mida maksustatakse aktsiisiga ja sellise kauba tarbimisel otse või kaudselt kogutavate teiste kaudsete maksudega, välja arvatud käibemaks ja ühenduse kehtestatud maksud.

2. Konkreetsed sätted aktsiisiga maksustatava kauba maksustamise struktuuri ja maksumäärade kohta nähakse ette eraldi direktiividega.

Artikkel 2

1. Käesolevat direktiivi ning artikli 1 lõikes 2 nimetatud direktiive kohaldatakse ühenduse territooriumil, nagu see on iga liikmesriigi puhul kindlaks määratud Euroopa Majandusühenduse asutamislepinguga, eelkõige selle artikliga 227, välja arvatud järgmistel siseriiklikel territooriumidel:

- Saksamaa Liitvabariigi puhul: Helgolandi saar ja Büsingeni territoorium,

- Itaalia Vabariigi puhul: Livigno, Campione d'Italia ja Itaaliale kuuluv osa Lugano järvest,

- Hispaania Kuningriigi puhul: Ceuta ja Melilla.

2. Olenemata lõikest 1 ei kohaldata käesolevat direktiivi ja artikli 1 lõikes 2 osutatud direktiive Kanaari saarte suhtes. Hispaania Kuningriik võib siiski deklaratsiooniga teatada, et nimetatud direktiive kohaldatakse nende territooriumide suhtes mõningate või kõikide artikli 3 lõikes 1 nimetatud kauba puhul alates deklaratsiooni hoiuleandmise päevale järgneva teise kuu esimesest päevast.

3. Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesolevat direktiivi ega artikli 1 lõikes 2 osutatud direktiive Prantsuse Vabariigi ülemeredepartemangude suhtes.

Prantsuse Vabariik võib siiski deklaratsiooniga teatada, et nimetatud direktiive kohaldatakse nende territooriumide suhtes kooskõlas nende kõrvalisest asukohast tulenevate kohandusmeetmetega alates deklaratsiooni hoiuleandmise päevale järgneva teise kuu esimesest päevast.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et tehinguid, mille puhul lähte- või sihtkoht on:

- Monaco Vürstiriik, käsitataks tehingutena, mille lähte- või sihtkoht on Prantsuse Vabariik,

- Jungholz ja Mittelberg (Kleines Walsertal), käsitataks tehingutena, mille lähte- või sihtkoht on Saksamaa Liitvabariik,

- Mani saar, käsitataks tehingutena, mille lähte- või sihtkoht on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik,

- San Marino, käsitataks tehingutena, mille lähte- või sihtkoht on Itaalia Vabariik.

5. Käesoleva direktiivi sätted ei takista Kreekal säilitamast Athose mäele antud eristaatust, mis on tagatud Kreeka konstitutsiooni artikliga 105.

6. Kui komisjon leiab, et lõigetes 1, 2, 3 ja 4 sätestatud erandid ei ole eelkõige ausat konkurentsi silmas pidades enam põhjendatud, esitab ta nõukogule asjakohased ettepanekud.

Artikkel 3

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ühenduse tasandil järgmistele toodetele, nagu need on määratletud asjaomastes direktiivides:

- mineraalõlid,

- alkohol ja alkohoolsed joogid,

- tubakatooted.

2. Lõikes 1 loetletud kaubale võib kehtestada teisi eriotstarbelisi kaudseid makse, kui need on kooskõlas aktsiisi ja käibemaksu puhul kohaldatavate maksustamiseeskirjadega maksubaasi ning maksu arvutamise, sissenõudmise ja järelevalve kohta.

3. Liikmesriigid jätavad enesele õiguse kehtestada või säilitada makse lõikes 1 nimetamata kaubale tingimusel, et nimetatud maksud ei too liikmesriikide vahelises kaubanduses kaasa formaalsusi piiriületamisel.

Samadel tingimustel jätavad liikmesriigid enesele ka õiguse maksustada teenuste, sealhulgas aktsiisiga maksustava kauba seotud teenuste osutamist maksudega, mida ei saa liigitada kumuleeruvaks käibemaksuks.

Artikkel 4

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) volitatud laopidaja: füüsiline või juriidiline isik, keda liikmesriigi pädev asutus on volitanudaktsiisiga maksustatavat kaupa oma tegevuse käigus maksuladudes ladustamise protseduuri kohaselt tootma, töötlema, valdama, vastu võtma ja lähetama peatatud aktsiisiga;

b) maksuladu: koht, kus volitatud laopidaja oma tegevuse käigus toodab, töötleb, valdab, võtab vastu või väljastab aktsiisiga maksustatavat kaupa aktsiisi peatamise korra alusel ning mille suhtes kehtivad mõningad selle liikmesriigi pädevate asutuste kehtestatud tingimused, kus maksuladu asub;

c) peatamise kord: kauba tootmise, töötlemise, valdamise ja liikumisega seotud maksukord, mille puhul aktsiis on peatatud;

d) registreeritud ettevõtja: volitatud laopidaja staatuseta füüsiline või juriidiline isik, keda liikmesriigi pädev asutus on volitanud aktsiisiga maksustatavat kaupa oma tegevuse käigus aktsiisi peatamise korra alusel teisest liikmesriigist vastu võtma; nimetatud liiki ettevõtja ei tohi sellist kaupa aktsiisi peatamise korra alusel vallata ega lähetada;

e) registreerimata ettevõtja: volitatud laopidaja staatuseta füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus oma tegevuse raames aktsiisiga maksustatavat kaupa aeg-ajalt aktsiisi peatamise korra alusel teisest liikmesriigist vastu võtta; nimetatud liiki ettevõtja ei tohi aktsiisi peatamise korra alusel kaupa vallata ega lähetada; registreerimata ettevõtja peab enne kauba lähetamist tagama aktsiisi tasumise sihtliikmesriigi maksuhaldurile.

Artikkel 5

1. Artikli 3 lõikes 1 nimetatud kaup maksustatakse aktsiisiga valmistamise ajal ühenduse territooriumil, nagu see on kindlaks määratud artiklis 2, või nimetatud territooriumile importimise ajal.

"Aktsiisiga maksustatava kauba import" on nimetatud kauba saabumine ühenduse territooriumile, sealhulgas nimetatud kauba saabumine artikli 2 lõigetega 1, 2 ja 3 hõlmatud territooriumilt või Kanalisaartelt.

Kui aga kaubale kohaldatakse ühenduse territooriumile saabumisel ühenduse tolliprotseduuri, loetakse importimise ajaks ühenduse tolliprotseduuri lõppemise aeg.

2. Ilma et see mõjutaks tolliküsimusi reguleerivate siseriiklike või ühenduse õigusnormide kohaldamist, loetakse aktsiis peatatuks aktsiisiga maksustatava kauba puhul, mis saabub kolmandast riigist või on sinna teel ning millele kohaldatakse muud ühenduse tolliprotseduuri kui vabasse ringlusse lubamine või mis paigutatakse vabatsooni või vabalattu.

Artikkel 6

1. Aktsiis tuleb tasuda tarbimiseks ringlusse lubamise hetkest või juhul, kui registreeritakse artikli 14 lõike 3 kohaselt aktsiisiga maksustatav puudujääk.

Aktsiisiga maksustatava kauba tarbimiseks ringlusse lubamine on:

a) mis tahes viisil, sealhulgas eeskirjade vastaselt kõrvalekaldumine aktsiisi peatamise korrast;

b) toodete mis tahes viisil, sealhulgas eeskirjade vastaselt tootmine väljaspool aktsiisi peatamise korda;

c) nimetatud toodete mis tahes viisil, sealhulgas eeskirjade vastaselt importimine juhul, kui kaubale ei kohaldata aktsiisi peatamise korda.

2. Kohaldatavateks sissenõudmise tingimusteks ja aktsiisimääraks on need tingimused ja see määr, mida kohaldatakse kuupäeval, mil aktsiis tuleb liikmesriigis tasuda, kaup lubatakse tarbimiseks ringlusse või puudujääk registreeritakse. Aktsiisiga maksustatakse ja aktsiisi kogutakse iga liikmesriigi kehtestatud korras, kusjuures liikmesriigid kohaldavad siseriiklikku päritolu kaubale ja teiste liikmesriikide pärit-olu kaubale sama maksustamise ja maksukogumise korda.

Artikkel 7

1. Kui aktsiisiga maksustatavat ning ühes liikmesriigis juba tarbimiseks ringlusse lubatud kaupa hoitakse teises liikmesriigis kaubanduslikul eesmärgil, võetakse aktsiis liikmesriigis, kus kaupa hoitakse.

2. Sel eesmärgil, ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, juhul kui ühes liikmesriigis juba tarbimiseks ringlusse lubatud kaup, nagu see on määratletud artiklis 6, teises liikmesriigis kätte toimetatakse, kavatsetakse kätte toimetada või seda seal kas iseseisvalt või avalik-õigusliku isiku heaks majandustegevust teostava ettevõtja majandustegevuses kasutatakse, tuleb aktsiis tasuda nimetatud teises liikmesriigis.

3. Olenevalt asjaoludest peab aktsiisi tasuma isik, kes kauba kätte toimetab või seda kättetoimetamiseks oma valduses hoiab, või isik, kes võtab kauba kasutamise eesmärgil vastu muus liikmesriigis kui see, kus kaup on juba tarbimiseks ringlusse lubatud, või asjaomane ettevõtja või avalik-õiguslik isik.

4. Lõikes 1 nimetatud kaup liigub liikmesriikide territooriumide vahel saatedokumendialusel, milles on loetletud artikli 18 lõikes 1 osutatud dokumendi peamised andmed. Nimetatud dokumendi vorm ja sisu määratakse kindlaks käesoleva direktiivi artiklis 24 sätestatud korras.

5. Lõikes 3 nimetatud isik, ettevõtja või asutus peab täitma järgmised tingimused:

a) esitama enne kauba lähetamist sihtliikmesriigi maksuhaldurile deklaratsiooni ning tagama aktsiisi tasumise;

b) tasuma sihtliikmesriigi aktsiisi selle liikmesriigi kehtestatud korras;

c) nõustuma mis tahes kontrolliga, mis võimaldab sihtliikmesriigi ametiasu-tustel veenduda, et kaup on tõepoolest vastu võetud ning sellele kohaldatav aktsiis tasutud.

6. Lõikes 1 nimetatud esimeses liikmesriigis tasutud aktsiis makstakse tagasi artikli 22 lõike 3 kohaselt.

Artikkel 8

Kauba suhtes, mille füüsilised isikud on oma tarbeks soetanud ning mida nad veavad, näeb siseturgu reguleeriv põhimõte ette, et aktsiis tuleb tasuda liikmesriigis, kus kaup soetati.

Artikkel 9

1. Ilma et see piiraks artiklite 6, 7 ja 8 kohaldamist, tuleb aktsiis tasuda, kui ühes liikmesriigis tarbimiseks ettenähtud kaupa hoitakse kaubanduslikul eesmärgil teises liikmesriigis.

Sellisel juhul tuleb aktsiis tasuda liikmesriigis, mille territooriumil kaup asub, ning selle peab tasuma kauba valdaja.

2. Tegemaks kindlaks, et artiklis 8 osutatud kaup ei ole ette nähtud kaubanduslikuks eesmärgiks, peavad liikmesriigid muu hulgas arvesse võtma järgmist:

- kauba valdaja äriline seisund ning põhjused, miks ta kaupa oma valduses hoiab,

- kauba asukoht või vajaduse korral kasutatav veoliik,

- kõik kaubaga seotud dokumendid,

- kauba laad,

- kauba kogus.

Esimese lõigu viienda taande sisu kohaldamiseks võivad liikmesriigid kehtestada üksnes tõendamiseks kasutatavad suunistasemed. Nimetatud suunistasemed ei tohi olla madalamad kui:

a) tubakatooted

sigaretid | 800 tk |

sigarillod (sigar massiga kuni 3 g tk) | 400 tk |

sigarid | 200 tk |

suitsetamistubakas | 1,0 kg; |

b) alkohoolsed joogid

piiritusjoogid | 10 l |

vahetooted | 20 l |

vein (sh kuni 60 l vahuveini) | 90 l |

õlu | 110 l. |

30. juunini 1997 võib Iirimaa kohaldada suunistasemeid, mis ei tohi olla madalamad kui 45 liitrit veini (sh kuni 30 liitrit vahuveini) ja 55 liitrit õlut.

3. Liikmesriigid võivad ka sätestada, et teises liikmesriigis juba tarbimiseks ringlusse lubatud mineraalõlide omandamise puhul tuleb aktsiis tasuda liikmesriigis, kus seda tarbitakse, kui nimetatud kaupa veavad füüsilised isikud või nende esindajad ebaharilikke veoliike kasutades. Ebaharilik vedu on kütuste vedu muul viisil kui sõidukite kütusepaakides või nõuetekohastes varukütusekanistrites ning vedelkütuste vedu muul viisil kui professionaalsete ettevõtjate nimel kasutatavate paakautodega.

Artikkel 10

1. Aktsiisiga maksustatavalt kaubalt, mille ostnud isikud ei ole volitatud laopidajad ega registreeritud või registreerimataettevõtjad ning mis lähetatakse või mida veetakse otse või kaudselt müüja poolt või nimel, tuleb aktsiis tasuda sihtliikmesriigis. Käesoleva artikli kohaldamisel on "sihtliikmesriik" liikmesriik, kuhu saadetis või veovahend saabub.

2. Seetõttu, kui aktsiisiga maksustatava, liikmesriigis juba tarbimiseks ringlusse lubatud kauba kättetoimetamisest tulenevalt lähetatakse või veetakse see kaup lõikes 1 osutatud isikule, kelle asukoht on teises liikmesriigis, ja kui lähetajaks või vedajaks on otseselt või kaudselt müüja või tema esindaja, tuleb aktsiis sellelt kaubalt tasuda sihtliikmesriigis.

3. Sihtliikmesriigi aktsiisi peab müüja tasuma kättetoimetamise ajal. Liikmesriigid võivad siiski vastu võtta sätteid, mille kohaselt võib aktsiisi tasuda maksuesindaja, kes ei ole kaubasaaja. Nimetatud maksuesindaja peab olemasihtliikmesriigis asuv isik, kes onselle liikmesriigi maksuhalduri poolt heaks kiidetud.

Müüja asukohaliikmesriik peab tagama, et müüja täidab järgmised tingimused:

- tagab enne kauba lähetamist aktsiisi tasumise sihtliikmesriigi kehtestatud korras ning kannab hoolt, et aktsiis pärast kauba kohalejõudmist tasutakse,

- peab kaubasaadetiste kättetoimetamise üle arvestust.

4. Lõikes 2 nimetatud juhul makstakse esimeses liikmesriigis tasutud aktsiis tagasi artikli 22 lõike 4 kohaselt.

5. Liikmesriigid võivad kooskõlas ühenduse õigusaktidega kehtestada erieeskirjad käesoleva sätte kohaldamiseks aktsiisiga maksustatavale kaubale, mille suhtes kehtib eriline siseriiklik asutamislepingu kohane jaotamiskord.

II JAOTIS

Tootmine, töötlemine ja valdamine

Artikkel 11

1. Iga liikmesriik kehtestab oma õigusnormid aktsiisiga maksustatava kauba tootmise, töötlemise ja valdamise kohta vastavalt käesoleva direktiivi sätetele.

2. Sellise aktsiisiga maksustatava kauba tootmine, töötlemine ja valdamine, millelt ei ole aktsiisi tasutud, toimub maksulaos.

Artikkel 12

Maksuladude avamiseks ja tegevuseks on tarvis liikmesriigi pädeva asutuse luba.

Artikkel 13

Volitatud laopidaja peab:

a) andma tootmise, töötlemise ja valdamise kohta vajaduse korral ning liikumise kohta kohustuslikus korras tagatise, mille tingimused kehtestab selle liikmesriigi maksuhaldur, kus maksulaol on luba tegutseda;

b) täitma selle liikmesriigi kehtestatud tingimusi, kelle territooriumil maksuladu asub;

c) pidama laoseisu ja kauba liikumise arvestust iga lao kohta;

d) esitama kauba, kui seda nõutakse;

e) nõustuma mis tahes järelevalvega ja laoseisu kontrolliga.

Tingimused peavad olema kooskõlas põhimõttega mitte diskrimineerida siseriiklikke ega ühendusesiseseid tehinguid.

Artikkel 14

1. Volitatud laopidajad vabastatakse aktsiisist aktsiisi peatamise korra alusel tekkinud kahjude puhul, mille põhjuseks on juhuslikud sündmused või vääramatu jõud ning mille liikmesriigi pädev asutus on kindlaks teinud. Ka vabastatakse nad aktsiisi peatamise korra alusel aktsiisist kahjude puhul, mille tootmise, töötlemise, ladustamise ja vedamise käigus on põhjustanud kauba omadused. Iga liikmesriik kehtestab nimetatud maksuvabastuse andmise tingimused. Vabastust kohaldatakse samamoodi ka aktsiisiga maksustatava kauba aktsiisi peatamise korra alusel vedamisele artiklis 16 osutatud ettevõtjate poolt.

2. Lõikes 1 nimetatud kahju, mis tekib aktsiisi peatamise korraga hõlmatud kauba ühendusesisese vedamise käigus, tuleb kindlaks teha sihtliikmesriigi kehtestatud korras.

3. Ilma et see piiraks artikli 20 kohaldamist, kogutakse aktsiisi lõikes 1 nimetamata kahjude puhul ning kahjude puhul, millele lõikes 1 nimetatud maksuvabastust ei ole antud, pädeva asutuse poolt nõuetekohaselt kindlakstehtud kahju tekkimise ajal või vajaduse korral puudujäägi registreerimise ajal vastavalt asjaomases liikmesriigis kohaldatavale aktsiisimäärale.

III JAOTIS

Kauba liikumine

Artikkel 15

1. Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 2, artikli 16 ja artikli 19 lõike 4 kohaldamist, peab aktsiisiga maksustatav aktsiisi peatamise korraga hõlmatud kaup liikuma maksuladude vahel.

2. Loetakse, et liikmesriigi pädeva asutuse poolt artikli 13 kohaselt volitatud laopidajad on volitatud korraldama nii siseriiklikku kui ka ühendusesisest kauba liikumist.

3. Ühendusesisese liikumisega kaasnevad riskid katab tagatis, mille on artikli 13 kohaselt andnud lähetuskoha volitatud laopidajavõi vajaduse korral nii saatjale kui vedajale eraldi siduv solidaartagatis. Vajaduse korral võivad liikmesriigid tagatist nõuda kaubasaajalt.

Liikmesriigid kehtestavad tagatistega seotud üksikasjalikud eeskirjad. Tagatis peab kehtima kogu ühenduses.

4. Ilma et see piiraks artikli 20 kohaldamist, võib lähetuskoha volitatud laopidaja ning vajaduse korral vedaja vastutusest vabastada üksnes, kui on tõendatud, et kaubasaaja on saadetise vastu võtnud, eelkõige esitades artiklis 18 nimetatud saatedokumendi artiklis 19 esitatud tingimustel.

Artikkel 16

1. Olenemata artikli 15 lõikest 1 võib kaubasaaja olla volitatud laopidaja staatuseta professionaalne ettevõtja. Selline ettevõtja võib oma majandustegevuse käigus teistest liikmesriikidest aktsiisi peatamise korra alusel aktsiisiga maksustatavat kaupa vastu võtta. Ta ei tohi siiski aktsiisi peatamise korra alusel sellist kaupa vallata ega lähetada.

Liikmesriigid võivad kooskõlas ühenduse õigusaktidega kehtestada erieeskirjad käesoleva sätte kohaldamiseks aktsiisiga maksustatavale kaubale, mille suhtes kehtib eriline siseriiklik asutamislepingu kohane jaotamiskord.

2. Eespool nimetatud ettevõtja võib enne kauba vastuvõtmist taotleda enda registreerimist oma liikmesriigi maksuhalduri poolt.

Registreeritud ettevõtja peab täitma järgmised tingimused:

a) tagama aktsiisi tasumise oma liikmesriigi maksuhalduri seatud tingimustel, ilma et see piiraks artikli 15 lõike 4 kohaldamist, millega nähakse ette lähetuskoha volitatud laopidaja vastutus, ning vajaduse korral vedaja vastutus;

b) pidama kaubasaadetiste kättetoimetamise üle arvestust;

c) esitama kauba, kui seda nõutakse;

d) nõustuma mis tahes järelevalvega ja laoseisu kontrolliga.

Seda liiki ettevõtja puhul tuleb aktsiis tasuda kauba kättesaamisel ning iga liikmesriigi kehtestatud korras.

3. Kui lõikes 1 nimetatud ettevõtja ei ole oma liikmesriigi maksuhalduri poolt registreeritud, peab ta täitma järgmised tingimused:

a) esitama enne kauba lähetamist sihtliikmesriigi maksuhaldurile deklaratsiooni ning tagama aktsiisi tasumise, ilma et see piiraks artikli 15 lõike 4 kohaldamist, millega nähakse ette lähetuskoha volitatud laopidaja vastutus ning vajaduse korral vedaja vastutus;

b) tasuma kauba kättesaamisel sihtliikmesriigi aktsiisi selle liikmesriigi kehtestatud korras;

c) nõustuma mis tahes kontrolliga, mis võimaldab sihtliikmesriigi ametiasutustel veenduda, et kaup on tõepoolest kätte saadud ning sellelt aktsiis tasutud.

4. Lõigete 2 ja 3 sätete kohaldamisel kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid aktsiisiga maksustatava kauba liikumise kohta aktsiisi peatamise korra alusel.

Artikkel 17

Lähetuskoha volitatud laopidaja võib määrata maksuesindaja. Nimetatud maksuesindaja peab asuma sihtliikmesriigis ja olema selle riigi maksuhalduri volitatud. Ta peab volitatud laopidaja staatuseta kaubasaaja asemel ja nimel täitma järgmised tingimused:

a) tagama aktsiisi tasumise sihtliikmesriigi maksuhalduri seatud tingimustel, ilma et see piiraks artikli 15 lõike 4 kohaldamist, millega nähakse ette lähetuskoha volitatud laopidaja vastutus ning vajaduse korral vedaja vastutus;

b) tasuma kauba kättesaamisel sihtliikmesriigi aktsiisi sihtliikmesriigi kehtestatud korras;

c) pidama kaubasaadetiste kättetoimetamise üle arvestust ning tegema sihtliikmesriigi maksuhaldurile teatavaks koha, kus kaup kätte toimetatakse.

Artikkel 18

1. Olenemata võimalikust elektroonilise andmetöötluse kasutamisest peab kogu aktsiisi peatamise korra alusel liikmesriikide vahel liikuv aktsiisiga maksustatav kaup olema varustatud kaubasaatja koostatud saatedokumendiga. See dokument võib olla haldusdokument või äridokument. Dokumendi vorm ja sisu määratakse kindlaks käesoleva direktiivi artiklis 24 sätestatud korras.

2. Kauba identifitseerimiseks ja kontrollimiseks tuleks pakendid nummerdada ning kaupa lõikes 1 nimetatud dokumendis kirjeldada. Vajaduse korral peaks kaubasaatja pitseerima kõik konteinerid, kui lähteliikmesriik on veovahendi tunnistanud pitseerimis kõlblikuks, või pitseerima pakendid.

3. Kui kaubasaaja ei ole volitatud laopidaja ega registreeritud ettevõtja ning olenemata artiklist 17 tuleb koos lõikes 1 osutatud dokumendiga esitada dokument, mis tõendab aktsiisi tasumist sihtliikmesriigis või aktsiisi kogumisega seotud muu menetluse järgimist kooskõlas sihtliikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud tingimustega.

Kõnealuses dokumendis esitatakse:

- sihtliikmesriigi maksuhalduri asjaomase asutuse aadress,

- tasumise kuupäev ja viide või kuupäev ja viide, mil nimetatud asutus on tasumise tagatise heaks kiitnud.

4. Lõiget 1 ei kohaldata, kui aktsiisiga maksustatav kaup liigub artikli 5 lõikes 2 nimetatud tingimustel.

5. Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid säilitada oma kauba liikumise eeskirjad ning aktsiisiga maksustatava kauba tootmiseks või valmistamiseks kasutatava tooraine ladustamise eeskirjad.

Artikkel 19

1. Ettevõtjad teavitavad liikmesriigi maksuhaldurit lähetatud või kättesaadud kaubasaadetistest artiklis 18 osutatud dokumendi abil või viite abil sellele. Kõnealune dokument koostatakse neljas eksemplaris:

- üks eksemplar jääb kaubasaatjale,

- üks eksemplar antakse kaubasaajale,

- üks eksemplar tagastatakse kaubasaatjale toimingu lõpetamiseks,

- üks eksemplar antakse sihtliikmesriigi pädevale asutusele.

Iga lähteliikmesriigi pädev asutus võib ette näha dokumendi lisaeksemplari kasutamise, mis on ette nähtud lähteliikmesriigi pädevale asutusele.

Sihtliikmesriigid võivad ette näha, et kaubasaatjale toimingu lõpetamiseks tagastatava eksemplari peab liikmesriigi asutus kinnitama või heaks kiitma. Seda sätet kohaldavad liikmesriigid peavad teavitama komisjoni, kes teavitab sellest omakorda teisi liikmesriike.

Sihtliikmesriikide pädevatele asutustele antava eksemplariga seotud menetlus võetakse vastu artiklis 24 sätestatud korras.

2. Kui aktsiisiga maksustatav kaup liigub aktsiisi peatamise korra alusel volitatud laopidajale või registreeritud või registreerimata ettevõtjale, tagastab kaubasaaja toimingu lõpetamiseks kaubasaatjale haldus-saatedokumendi või äridokumendi nõuetekohaselt täidetud eksemplari hiljemalt 15 päeva jooksul pärast kuud, mil kaubasaaja kauba kätte sai.

Tagastatav eksemplar peab sisaldama järgmisi toimingu lõpetamiseks nõutavaid andmeid:

a) kaubasaaja maksuhalduri asutuse aadress;

b) kauba kättesaamise kuupäev ja koht;

c) kättesaadud kauba kirjeldus, kontrollimaks kaubasaadetise vastavust dokumendis sisalduvatele andmetele; vastavuse korral tuleb lisada märkus "kaubasaadetis kontrollitud";

d) vajaduse korral viite- või registreerimisnumber, mille on andnud seda nummerdust kasutava sihtliikmesriigi pädev asutus, ja/või sihtliikmesriigi pädeva asutuse heakskiit, kui see liikmesriik sätestab, et tagastamiseks ettenähtud eksemplari peab liikmesriigi asutus kinnitama või heaks kiitma;

e) kaubasaaja kinnitatud allkiri.

3. Artikli 4 punktis c määratletud aktsiisi peatamise kord lõpetatakse aktsiisiga maksustatava kauba suunamisega mõnele artikli 5 lõikes 2 osutatud protseduurile selles lõikes nimetatud tingimustel pärast seda, kui kaubasaatja on nõuetekohaselt täidetuna kätte saanud kaubale lisatud haldus-saatedokumendi või äridokumendi tagastamiseks ettenähtud eksemplari, milles peab olema märgitud, et kaup on suunatud nimetatud protseduurile.

4. Kui artikli 4 punktis c määratletud aktsiisi peatamise korra alusel liikuv aktsiisiga maksustatav kaup eksporditakse, tuleb toiming lõpetada ühendusest lähetamise koha tolliasutuse koostatud tõendiga, milles kinnitatakse, et kaup on tõepoolest ühendusest välja viidud. Nimetatud asutus peab kaubasaatjale tagasi saatma saatedokumendi kinnitatud eksemplari, mis on tema jaoks ette nähtud.

5. Kui toimingut ei lõpetata, teavitab kaubasaatja oma liikmesriigi maksuhaldurit nimetatud maksuhalduri kehtestatud tähtaja jooksul. Tähtaeg ei tohi siiski ületada kolme kuud kauba lähetamisest alates.

6. Liikmesriigid teevad koostööd, et võtta kasutusele kohapealsed kontrollid, mida võib vajaduse korral teostada elektroonilise andmetöötluse abil.

Artikkel 20

1. Kui liikumise käigus on toime pandud aktsiisi tasumisega seotud eeskirjade rikkumine või eiramine, peab aktsiisi tasuma liikmesriigis, kus eeskirjade rikkumine või eiramine toime pandi, ja seda peab tegema füüsiline või juriidiline isik, kes artikli 15 lõike 3 kohaselt aktsiisi tasumise tagas, ilma et see mõjutaks kriminaalmenetluse alustamist.

Kui aktsiis kogutakse teises liikmesriigis kui lähteliikmesriik, teavitab aktsiisi koguv liikmesriik sellest lähteliikmesriigi pädevat asutust.

2. Kui liikumise käigus on tuvastatud eeskirjade rikkumine või eiramine ning ei ole võimalik kindlaks teha, kus see toime pandi, loetakse, et see pandi toime liikmesriigis, kus see tuvastati.

3. Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist, loetakse juhul, kui aktsiisiga maksustatav kaup ei jõua sihtkohta ning ei ole võimalik kindlaks teha, kus eeskirjade rikkumine või eiramine toime pandi, nimetatud rikkumine või eiramine toime panduks lähteliikmesriigis, kes kogub aktsiisi vastavalt kauba lähetamise kuupäeval kehtinud aktsiisimäärale, kui nelja kuu jooksul alates kauba lähetamise kuupäevast ei saada pädeva asutuse nõutaval viisil andmeid tehingu nõuetekohasuse kohta või rikkumise või eiramise toimepaneku tegeliku koha kohta.

4. Kui enne saatedokumendi koostamise kuupäevast kolme aasta möödumist tehakse kindlaks liikmesriik, kus rikkumine või eiramine tegelikult toime pandi, kogub see liikmesriik aktsiisi vastavalt kauba lähetamise kuupäeval kehtinud aktsiisimäärale. Sellisel juhul tagastatakse esialgu kogutud aktsiis niipea, kui on saadud tõendid tasumise kohta.

Artikkel 21

1. Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid nõuda, et nende territooriumil tarbimiseks ringlusse lubatud kaup oleks varustatud maksumärkide või maksustamise eesmärgil kasutatavate riiklike identifitseerimistähistega.

2. Iga liikmesriik, kes nõuab lõikes 1 sätestatud maksumärke või riiklikke identifitseerimistähiseid, peab need teiste liikmesriikide volitatud laopidajatele kättesaadavaks tegema. Iga liikmesriik võib siiski nõuda, et maksustamistähised tehtaks kättesaadavaks selle liikmesriigi maksuhalduri volitatud maksuesindajale.

Liikmesriigid tagavad, et nimetatud tähistega seotud menetlus ei too kaasa takistusi aktsiisiga maksustatava kauba vabale liikumisele.

3. Lõikes 1 määratletud maksumärgid või identifitseerimistähised kehtivad need välja andnud liikmesriigis.

Liikmesriigid võivad nimetatud märke ja tähiseid siiski vastastikku tunnustada.

4. Iirimaal võib mineraalõlisid, välja arvatud õlisid sõidukite kütusepaakides, millel on lubatud kasutada maksuvaba kütust, vallata, vedada või kasutada üksnes juhul, kui need vastavad selle riigi kontrolli- ja märgistusnõuetele.

5. Liikmesriigi lõikes 1 määratletud maksumärki või riiklikku identifitseerimistähist kandva ja selles liikmesriigis müümiseks ette nähtud, kuid teise liikmesriigi territooriumil asuva kauba ühendusesisene liikumine toimub artikli 18 lõigetes 1 ja 3 sätestatud saatedokumendi alusel või vajaduse korral artikli 5 lõike 2 kohaselt.

IV JAOTIS

Tagasimaksmine

Artikkel 22

1. Kui kaup ei ole ette nähtud tarbimiseks liikmesriigis, kus see tarbimiseks ringlusse lubati, võib selle liikmesriigi maksuhaldur tarbimiseks ringlusse lubatud aktsiisiga maksustatava kauba puhul ettevõtja majandustegevuse käigus esitatud taotluse alusel nõuetekohastel juhtudel aktsiisi tagasi maksta.

Liikmesriigid võivad siiski tagasimaksmise taotluse tagasi lükata, kui see ei vasta nende kehtestatud andmete õigsuse kriteeriumidele.

2. Lõike 1 rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) kaubasaatja peab enne kauba lähetamist esitama oma liikmesriigi pädevale asutusele tagasimaksmise taotluse ning esitama tõendid aktsiisi tasumise kohta; pädev asutus ei või siiski tagasimaksmisest keelduda üksnes seepärast, et esitamata jäetakse sellesama asutuse koostatud dokument, mis tõendab esialgset tasumist;

b) punktis a osutatud kauba liikumine toimub artikli 18 lõikes 1 nimetatud dokumendi alusel;

c) kaubasaatja esitab oma liikmesriigi pädevale asutusele punktis b nimetatud dokumendi kaubasaaja poolt nõuetekohaselt täidetud tagastatava eksemplari, millele lisatakse dokument, milles kinnitatakse aktsiisi tasumist tarbimise liikmesriigis, või järgmised andmed:

- sihtliikmesriigi maksuhalduri asjaomase asutuse aadress,

- deklaratsiooni nimetatud asutuses vastuvõtmise kuupäev ja viide selle deklaratsiooni registreerimisnumbrile;

d) aktsiisiga maksustatava kauba puhul, mis lubatakse liikmesriigis tarbimiseks ringlusse ning on seetõttu varustatud selle liikmesriigi maksumärgi või identifitseerimistähisega, võib tagasi maksta aktsiisi, mille peavad tagasi maksma nende liikmesriikide maksuhaldurid, kes on maksumärgid või identifitseerimistähised välja andnud, kui need välja andnud liikmesriigi maksuhaldur on veendunud, et nimetatud märgid või tähised on hävitatud.

3. Artiklis 7 osutatud juhtudel peab lähteliikmesriik tasutud aktsiisi tagasi maksma üksnes juhul, kui eelnevalt on artikli 7 lõikes 5 ettenähtud korras tasutud aktsiis sihtliikmesriigis.

Liikmesriigid võivad siiski tagasimaksmise taotluse tagasi lükata, kui see ei vasta nende kehtestatud andmete õigsuse kriteeriumidele.

4. Artiklis 8b osutatud juhtudel peab lähteliikmesriik tasutud aktsiisi müüja taotlusel tagasi maksma üksnes juhul, kui müüja on järginud artikli 10 lõikes 3 sätestatud menetlusi.

Liikmesriigid võivad siiski tagasimaksmise taotluse rahuldamata jätta, kui see ei vasta nende kehtestatud andmete õigsuse kriteeriumidele.

Kui müüja on volitatud laopidaja, võivad liikmesriigid ette näha tagasimaksmise lihtsustatud menetluse.

5. Iga liikmesriigi maksuhaldur määrab kindlaks tema territooriumil tehtavate tagasimaksete järelevalvemenetlused ning -meetodid. Liikmesriigid tagavad, et aktsiisi tagasimakse ei ületa tegelikult makstud summat.

V JAOTIS

Aktsiisivabastus

Artikkel 23

1. Aktsiisiga maksustatav kaup vabastatakse aktsiisist, kui see on ette nähtud:

- kättetoimetamiseks seoses diplomaatiliste või konsulaarsuhetega,

- asukohaliikmesriigi ametivõimude tunnustatud rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende liikmetele vastavalt piirangutele ja tingimustele, mis on ette nähtud rahvusvaheliste konventsioonidega nimetatud organisatsioonide asutamise kohta või peakorterit käsitlevate kokkulepetega,

- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi relvajõududele, välja arvatud selle liikmesriigi relvajõud, kus aktsiis tuleb tasuda, ning otsuse 90/640/EMÜ [5] artiklis 1 nimetatud relvajõududele nende enda või nendega kaasas oleva tsiviilpersonali kasutuseks või nende messide või sööklate varustamiseks,

- tarbimiseks vastavalt ühendusse mitte kuuluvate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud kokkulepetele, kui selline kokkulepe on käibemaksuvabastust arvestades võimalik või lubatud.

Ühtsete maksueeskirjade vastuvõtmiseni kohaldatakse nimetatud aktsiisivabastuse liikide suhtes asukohaliikmesriigi kehtestatud tingimusi ja piiranguid. Vabastuse võib anda aktsiisi tagasimaksmise menetluse kohaselt.

2. Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal lubada liikmesriigil sõlmida ühendusse mitte kuuluva riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga kokkuleppe, millega võidakse ette näha aktsiisivabastus.

Kõnealust kokkulepet sõlmida sooviv riik teatab sellest komisjonile ning esitab kogu vajaliku taustteabe. Komisjon teavitab teisi liikmesriike ühe kuu jooksul. Nõukogu otsus loetakse vastuvõetuks, kui kahe kuu jooksul alates teiste liikmesriikide teavitamisest ei ole küsimust nõukogus tõstatatud.

3. 31. detsembril 1992 kaotavad kehtivuse järgmiste direktiivide aktsiisiga seotud sätted:

- direktiiv 74/651/EMÜ, [6]

- direktiiv 83/183/EMÜ, [7]

- direktiiv 68/297/EMÜ. [8]

4. Direktiivi 69/169/EMÜ [9] aktsiisiga seotud sätted kaotavad 31. detsembril 1992 kehtivuse seoses liikmesriikide vaheliste suhetega.

5. Kuni nõukogu on komisjoni ettepaneku alusel ühehäälselt vastu võtnud ühenduse sätted laevade ja õhusõidukite proviandi kohta, võivad liikmesriigid selles valdkonnas säilitada siseriiklikud sätted.

VI JAGU

Aktsiisikomitee

Artikkel 24

1. Komisjoni abistab aktsiisikomitee, edaspidi "komitee". Komitee koosneb liikmesriikide esindajatest ja selle eesistuja on komisjoni esindaja. Komitee koostab oma töökorra.

2. Artiklite 7, 18 ja 19 rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu lõigetes 3 ja 4 sätestatud korra kohaselt.

3. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta arvamuse. Komisjon teeb otsuse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2. Eesistuja ei hääleta.

4. a) Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

b) Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole meetmeid võtnud kolme kuu möödudes pärast seda, kui antud küsimuses tema poole pöörduti, peab ettepandud meetmed võtma komisjon, välja arvatud juhul, kui nõukogu on lihthäälteenamusega teinud otsuse kõnealuste meetmete vastu.

5. Lisaks lõikes 2 nimetatud meetmetele vaatab komitee eesistuja oma algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel läbi ühenduse aktsiisisätete kohaldamisega seotud küsimusi, välja arvatud käesoleva direktiivi artikli 30 sätted.

Artikkel 25

Liikmesriigid ja komisjon uurivad ja hindavad ühenduse aktsiisisätete kohaldamist.

VII JAOTIS

Lõppsätted

Artikkel 26

1. Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, võib Taani 31. detsembrini 1996 ning direktiivi 77/388/EMÜ [10] artiklis 28 sätestatud läbivaatamismehhanismile vastavat mehhanismi kohaldades üldise aktsiisimäärade ühtlustamise raames kohaldada alkohoolsete jookide ja tubakatoodete suhtes lõigetega 2 ja 3 ettenähtud erikorda.

2. Taani võib kohaldada järgmisi kogusepiiranguid:

- Taani saabuvatele erareisijatele kohaldatakse sigarettide, sigarillode või suitsetamistubaka ning alkohoolsete jookide kohta 31. detsembril 1992 kehtivaid lubasid,

- reisijatele, kelle elukoht on Taanis ning kes on väljaspool Taanit viibinud 31. detsembril 1992 kehtivast ajavahemikust vähem, kohaldatakse sigarettide ja alkohoolsete jookide kohta Taanis 31. detsembril 1992 kehtivaid lubasid.

3. Taani võib alkohoolsete jookide, sigarettide, sigarillode ja suitsetamistubaka pealt koguda aktsiisi ning teostada vajalikku kontrolli.

4. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku alusel seoses aktsiisimäärade ühtlustamisega ning konkurentsi moonutamise ohtu silmas pidades ühehäälselt otsustada käesoleva artikli sätteid muuta või vajaduse korral nende kehtivusaega piirata.

Artikkel 27

Enne 1. jaanuari 1997 vaatab nõukogu komisjoni aruande alusel ühehäälselt uuesti läbi artiklite 7, 8, 9 ja 10 sätted ning võib komisjoni ettepaneku alusel pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu võtta vajalikud muudatused.

Artikkel 28

30. juunini 1999 kohaldatakse järgmisi sätteid.

1. Liikmesriigid võivad aktsiisist vabastada maksuvabade kaupluste kauba, mis viiakse välja ühendusesisese lennu või merereisiga teise liikmesriiki suunduvate reisijate pagasis.

Selle sätte kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) maksuvaba kauplus — lennujaamas või sadamas asuv üksus, mis vastab pädevate ametivõimude poolt eelkõige käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kehtestatud tingimustele;

b) teise liikmesriiki reisija — reisija, kellel on õhu- või merereisi veodokument, milles on vahetu sihtkohana märgitud teises liikmesriigis asuv lennujaam või sadam;

c) ühendusesisene lend või merereis — mis tahes õhu- või merevedu, mis algab ühest liikmesriigist ning mille tegelik sihtkoht asub teises liikmesriigis.

Õhusõiduki või laeva pardal ühendusesisese reisijateveo ajal tarnitavat kaupa käsitatakse samal viisil kui maksuvabas kaupluses tarnitavat kaupa.

Seda aktsiisivabastust kohaldatakse ka kauba suhtes, mida tarnivad La Manche'i tunneli mõlemas terminalis asuvad maksuvabad kauplused reisijatele, kellel on kehtiv veodokument reisiks nimetatud kahe terminali vahel.

2. Lõikes 1 sätestatud aktsiisivabastust kohaldatakse üksnes sellise kaubakoguse suhtes, mis ei ületa ühenduse kehtivate õigusnormidega kehtestatud piirmäärasid isiku ja reisi kohta kolmandate riikide ning ühenduse vahel liikuvate reisijate puhul.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada käesolevas artiklis ettenähtud maksuvabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida võimalikku maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi.

Artikkel 29

1. Liikmesriigid võivad II ja III jaotise nõuetest ning teistest liikumise ja järelevalvega seotud nõuetest vabastada väikesed veinitootjad. Kui nimetatud väikesed veinitootjad teevad ise ühendusesiseseid tehinguid, teavitavad nad vastavaid asutusi ning täidavad komisjoni 10. aprilli 1989. aasta määrusega 986/89 [11] ettenähtud tingimused, eelkõige seoses väljaviidava kauba registreerimise ja saatedokumendiga.

"Väike veinitootja" on isik, kes toodab keskmiselt alla 1000 hl veini aastas.

2. Kaubasaaja teavitab sihtliikmesriigi maksuhaldurit veinisaadetiste kättesaamisest lõikes 1 nimetatud dokumendi esitamise või sellele viitamise abil.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikke kahepoolseid meetmeid, et võtta kasutusele kohapealsed kontrollid, mida võib vajaduse korral teostada elektroonilise andmetöötluse abil.

Artikkel 30

Direktiivi 77/799/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1. Pealkiri asendatakse järgmisega:

"Nõukogu direktiiv, 19. detsember 1977, liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese ja kaudse maksustamise valdkonnas".

2. Artiklis 1:

a) asendatakse lõige 1 järgmisega:

"1. Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega igasugust teavet, mis võimaldab neil õigesti hinnata tulu- ja kapitalimaksu ning järgmisi kaudseid makse:

- käibemaks,

- mineraalõlide aktsiis,

- alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiis,

- tubakatoodete aktsiis.";

b) lõike 5 Taani, Kreeka, Ühendkuningriigi ja Portugali osa asendatakse järgmisega:

Taanis:

- Skatteministeren või volitatud esindaja;

Kreekas:

Υπουργός Οικονομικών või volitatud esindaja;

Ühendkuningriigis:

- The Commissioners of Customs and Excise või volitatud esindaja teabe puhul, mida on tarvis üksnes seoses käibemaksu ja aktsiisiga,

- The Commissioners of Inland Revenue või volitatud esindaja kogu muu teabe puhul;

Portugalis:

- O ministro das Finanças või volitatud esindaja.

Artikkel 31

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid 1. jaanuariks 1993.

Artikli 9 lõike 3 puhul võib Taani Kuningriik siiski kehtestada kõnealuse sätte täitmiseks vajalikud õigusnormid 1. jaanuariks 1993.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise meetodi sätestavad liikmesriigid.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva direktiivi täitmiseks vastuvõetavatest põhilistest siseriiklikest õigusnormidest.

Artikkel 32

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. veebruar 1992

Nõukogu nimel

eesistuja

Vitor Martins

[1] EÜT C 322, 21.12.1990, lk 1 ja EÜT C 45, 20.8.1992, lk 10.

[2] EÜT C 183, 15.7.1991, lk 131.

[3] EÜT C 169, 18.3.1991, lk 25.

[4] EÜT L 336, 27.12.1977, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 79/1070/EMÜ (EÜT L 331, 27.12.1979, lk 8).

[5] EÜT L 349, 13.12.1990, lk 19.

[6] EÜT L 354, 30.12.1974, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 88/663/EMÜ (EÜT L 382, 31.12.1988, lk 40).

[7] EÜT L 105, 23.4.1983, lk 64. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 89/604/EMÜ (EÜT L 348, 29.11.1989, lk 28).

[8] EÜT L 175, 25.7.1968, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 85/347/EMÜ (EÜT L 183, 16.7.1985, lk 22).

[9] EÜT L 135, 4.6.1969, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/191/EMÜ (EÜT L 94, 16.4.1991, lk 24).

[10] EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 90/640/EMÜ (EÜT L 349, 13.12.1990, lk 19).

[11] EÜT L 106, 18.4.1989, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 592/91 (EÜT L 66, 13.3.1991, lk 13).

--------------------------------------------------