20.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/14

(1)

28. märtsil 2006 avaldas komisjon teate, (2) millega algatati dumpinguvastane menetlus teatava Taist pärit terade kujul imporditava toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi suhtes. 20. detsembril 2006 kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 1888/2006 (3) (edaspidi „ajutise tollimaksu määrus”) sama toote impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Pärast oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, esitasid mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus avaldada oma arvamus suuliselt. 9. veebruaril 2007. aastal toimus komisjoni ruumides algmääruse artikli 6 lõike 6 kohane kohtumine, milles osalesid üks eksportiv tootja, Tai tootjate ühendus, Tai valitsus ja Euroopa Ühenduse tootjad. Kohtumisel käsitleti ühenduse suhkrumaisiturul valitsevat konkurentsi.

(3)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist.

(4)

Kõikidele isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist teatava Taist pärit toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade suhtes ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Samuti said isikud võimaluse esitada pärast lõplike meetmete kehtestamise aluseks olevate oluliste faktide ja kaalutluste avaldamist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(5)

Huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse ning järeldusi muudeti vastavalt.

(6)

Tähelepanu juhitakse asjaolule, et dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi „vaatlusalune periood”). Hinna allalöömise, turuhinnast madalama hinnaga müügi ja kahju kõrvaldamise kohta tehti järeldused eespool nimetatud uurimisperioodi põhjal.

(7)

Täiendavate märkuste puudumisel vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta kiidetakse heaks ajutise tollimaksu määruse põhjendused 13–15.

(8)

Mitmed eksportijad ja Tai tootjate ühendus esitasid vastuväiteid ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 16–20 kirjeldatud väljavõttelise uuringu ja individuaalse kontrollimise suhtes. Eeskätt väideti, et valim ei ole tüüpiline, sest komisjon ei pööranud tähelepanu muudele teguritele, nagu äriühingute suurus ja nende geograafiline asukoht. Samuti väideti, et lisaks neljale kontrollitud äriühingule oleks tulnud uurida veel teisi ja et see ei oleks osutunud põhjendamatult koormavaks.

(9)

Kooskõlas ajutise tollimaksu määruse põhjendustega 16–18 oli komisjon siiski seisukohal, et valimi suurima võimaliku tüüpilisuse saavutamiseks oli uurimise ajalisi piiranguid arvestades otstarbekas kaasata valimisse ainult need neli äriühingut, sest i) see võimaldas uurida suurt ekspordimahtu ja ii) nende äriühingute uurimine ettenähtud aja jooksul oli teostatav. Algmääruse artiklis 17 ei ole sätestatud eksportijate arvu künnist, mille ületamine nõuaks väljavõttelise uuringu tegemist, samuti ei täpsustata, kui mitu isikut oleks sobilik valimisse kaasata. Komisjon peab ise otsustama, kui laialdast uurimist on võimalik ettenähtud aja jooksul läbi viia, tagades samas, et valim kataks võimalikult suurt osa uuritavast ekspordist. Käesoleval juhul kattis koostatud valim uurimisperioodi Tai koguekspordist 52 %, mis on ekspordimahtu arvestades kõrge tüüpilisus.

(10)

Kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 1 oli valimi koostamisel kriteeriumiks suurim tüüpiline ekspordimaht Taist ühendusse, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kuna valimi tüüpilisus oli ekspordimahu kriteeriumist lähtuvalt väga kõrge, ei peetud vajalikuks võtta arvesse teisi tegureid, nagu äriühingute suurus või nende geograafiline asukoht.

(11)

Nagu osutatud ka ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 20, oleks suurema arvu äriühingute uurimine osutunud põhjendamatult koormavaks ja takistanud uurimise õigeaegset lõpuleviimist.

(12)

Seetõttu lükatakse tagasi teatavate isikute vastuväited ajutise tollimaksu määruse põhjenduste 16–20 kohta ja need põhjendused kinnitatakse.

(13)

Üks eksportiv tootja väitis, et normaalväärtuse arvutamisel on tehtud arvutusvigu. Neid väiteid kontrolliti ja leiti, et arvutuskäik on veatu.

(14)

Kuna selle küsimuse kohta rohkem märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 21–32.

(15)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist vaidlustas üks eksportiv tootja ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 34 esitatud järeldused. See isik väitis, et arvesse oleks tulnud võtta äriühingu kogu eksportmüüki, sealhulgas toodete müüki, mille olid valmistanud teised sõltumatud tootjad. Kõnealune isik väitis, et ostetud valmistooteid tuleb käsitleda kui äriühingu enda toodangut, kuna need valmistati töötlemislepingute alusel.

(16)

Sellega seoses tuleb ent märkida, et dumpingumarginaali määramisel saab arvesse võtta üksnes tooteid, mida eksportiv tootja on ise valmistanud. Kui eksportiv tootja ostab muu hulgas tooteid ühendusse edasimüümiseks, võrdsustatakse need tehingud vahendaja või edasimüüja omaga ning seda edasimüüki ei võeta tema individuaalse dumpingumarginaali määramisel arvesse.

(17)

Uurimise käigus tuvastati, et kõnealune eksportiv tootja ostis osa ühendusse müüdud kaupadest teistelt tootjatelt. Lisaks tehti kindlaks, et eksportija maksis alati valmistoodete eest ja et kõnealused tehingud vormistati tema raamatupidamises kui valmistoodete ostu tehingud. Eksportiv tootja ei esitanud lepinguid ega muid tõendeid (niinimetatud „töötlemislepinguid”), millest oleks nähtunud, et tooted kuulusid algselt talle ja et teiste äriühingute tegevus piirdus vaid kõnealuste toodete töötlusega.

(18)

Pärast lõplike järelduste avaldamist kordas kõnealune eksportiv tootja taas oma väiteid, rõhutades, et teda tuleb käsitleda kui teistelt tootjatelt ostetud toodete kaastootjat. Et aga teiste isikute valmistatud toodete omandiõigus läks eksportivale tootjale üle alles pärast töötlusprotsessi lõppu (mida tõendavad ostuarved), ei saa asjaomast eksportivat tootjat käsitleda kui edasimüügiks ostetud toodete tootjat või kaastootjat.

(19)

Eelnevat arvesse võttes lükatakse eksportiva tootja vastuväide tagasi ja kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 33 ja 34.

(20)

Importijate ühendus väitis, et algmääruse artikli 2 punkti 10 alapunkti k alusel tuleks teha kohandus kajastamaks asjaolu, et suured üleujutused Tais olid viinud asjaomase toote ekspordihinnad suhteliselt madalale võrreldes üleujutuse järel kallinenud tooraine suhkurmaisi hindadega. Siinkohal tuleb märkida, et väidet ei esitanud eksportivad tootjad ja et see ei sisaldanud mingeid arvandmeid. Pealegi on üleujutused Tais üsna sagedased ning seega võib oletada, et neid võetakse lepingute sõlmimisel ja eriti ekspordihindade kehtestamisel arvesse. Analüüs näitas samuti, et kui üleujutusel oligi mingi mõju tooraine suhkrumaisi hindadele, siis piirdus see ainult uurimisperioodi viimase kvartaliga, sest eksportivad tootjad olid ostnud enamiku toorainet valmis juba enne. Seetõttu lükatakse kohanduse nõue tagasi.

(21)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitsid mitmed eksportivad tootjad, et dumpingu arvutamisel tuleks teha omamaise müügi osas mõningaid kohandusi (peamiselt seoses käitlemis-, laadimis- ja lisakulude ning laenukuludega). Nende väidete kontrollimisel leiti ühe äriühingu puhul, et lisakohanduse tegemine on õigustatud. Selle kohanduse tulemusena vähenes kõnealuse äriühingu dumpingumarginaal 4,3 protsendilt 3,1 protsendile.

(22)

Kuna põhjenduses 21 nimetatud äriühingu andmeid oli kasutatud ühe teise äriühingu normaalväärtuse arvutamisel, nagu on selgitatud ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 29 ja 31, vähenes ka selle teise äriühingu dumpingumarginaal kohanduse tulemusena 11,2 protsendilt 11,1 protsendile.

(23)

Kuna selle küsimuse kohta rohkem märkusi ei ole, kinnitatakse vaatamata ülalnimetatud muudatustele ajutise tollimaksu määruse põhjendused 35 ja 36.

(24)

Eespool osutatud kohandust arvestades on lõplik dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, järgmine:

(25)

Koostööd teinud, kuid valimisse kaasamata äriühingute dumpingumarginaali kindlaksmääramisel võeti vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6 aluseks valimisse kaasatud äriühingute kaalutud keskmine dumpingumarginaal. See kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on 12,9 %.

(26)

Kuna selle küsimuse kohta rohkem märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendus 40.

(27)

Üks huvitatud isik väitis, et ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 50 ja 51 kirjeldatud komisjoni põhimõtted seoses eri müügikanalitega ei ole kooskõlas algmääruse ja WTO dumpinguvastase lepinguga, (4) sest „kahju näidatakse kunstlikult suuremana ning seega ei saa sellist lähenemist lugeda korrektseks, objektiivseks ega erapooletuks”. Oma seisukoha toetuseks viitas väite esitaja WTO apellatsioonikogu (edaspidi „apellatsioonikogu”) 24. juuli 2001. aasta aruandele, (5) kus osutatakse, et „uurivatel ametiasutustel ei ole lubatud korraldada uurimist viisil, mis suurendab tõenäosust, et andmete kontrollimise või hindamise tulemusena otsustatakse, et omamaisele tootmisharule on tekitatud kahju” (apellatsioonikogu aruande artikkel 196).

(28)

Esiteks ei vaidlusta ükski uurimisega seotud isik, ka mitte väite esitaja, kahe erineva müügikanali olemasolu, mida komisjon kirjeldab ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 50 ja 51, ega sellest tulenevaid tagajärgi müügikuludele ja -hindadele. Teiseks ei vaidlustata tõika, mis on sätestatud ka ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 51, et koostööd teinud Tai eksportijate koguimport oli seotud müügikanaliga, mille puhul kasutati jaemüüja kaubamärki. Koguni väite esitaja ise möönab, et Tai toodete müük Euroopa jaemüüjatele toimub jaemüüja kaubamärgi all.

(29)

Lisaks tuleb märkida, et WTO apellatsioonikogu rõhutas oma aruande punktis 204: „… uurimist teostavate ametiasutuste seisukohast on äärmiselt oluline, et nad uuriksid omamaise tootmisharu iga osa, sektorit või allharu”. Seetõttu oli asjakohane (vähemalt teatavate kahjunäitajate puhul) eristada kaht eri müügikanalit, et selgitada täpselt välja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju ja määrata kindlaks, kas Taist pärit dumpinguhinnaga import oli ühenduse tootmisharule tekitatud kahju otsene põhjustaja. Kahju kindlaksmääramiseks uuriti mõlemat müügikanalit üheskoos, analüüsides vajaduse korral eraldi jaemüüja kaubamärgi all toimunud müüki.

(30)

Siiski märgib WTO apellatsioonikogu oma aruande punktis 204: „… kui uurimist teostavad ametiasutused kontrollivad omamaise tootmisharu üht osa, peaksid nad põhimõtteliselt samamoodi kontrollima selle ülejäänud osi ja tootmisharu kui tervikut”. Seetõttu hindasid komisjoni talitused täiendavalt kolme kahjunäitajat, mida oli ajutise tollimaksu määruses analüüsitud eraldi seoses jaemüüja kaubamärgi all toimunud müügiga. Need kolm näitajat on müügimaht (ajutise tollimaksu määruse põhjendus 56), müügihind (ajutise tollimaksu määruse põhjendus 63) ja kasumlikkus (ajutise tollimaksu määruse põhjendus 66). Nende kolme kahjunäitaja kohta teostati eraldi kahjuanalüüs, mis keskendus tootja oma kaubamärgi all toimunud müügile.

(31)

Nagu osutatud ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 51, moodustas ühenduse tootmisharu müük jaemüüja kaubamärgi all ligikaudu 63 % ühenduse tootmisharu kogumüügist uurimisperioodil (müügist nii oma kui ka jaemüüja kaubamärgi all). Järelikult moodustas müük oma kaubamärgi all ligikaudu 37 % kogumüügist.

(32)

Ühenduse tootmisharu oma kaubamärgiga tähistatud toodete müügimaht ühenduse turul vähenes 2003. aastal 1 %, kasvas 2004. aastal 6 protsendipunkti ja vähenes uurimisperioodi jooksul 6 protsendipunkti. Uurimisperioodi jooksul jäi ühenduse tootmisharu oma kaubamärgi all müüdud toodete müügimaht peaaegu samale tasemele kui 2002. aastal, ulatudes veidi üle 68 000 tonni.

(33)

Ühenduse tootmisharu oma kaubamärgi all müüdud toodangu ühikuhinnad sõltumatutele klientidele jäid vaatlusalusel perioodil enam-vähem samaks. 2002. aasta tasemelt (ligikaudu 1 380 eurot/tonn) tõusid hinnad 2003. aastal 2 % võrra, langesid siis 2004. aastal 2 protsendipunkti ning uurimisperioodil vaid 1 protsendipunkti võrra, jõudes lõpuks tasemele 1 361 eurot/tonn.

(34)

Vaatlusalusel perioodil langes ühenduse tootmisharu oma kaubamärgi all müüdud toodete kasumlikkus (väljendatuna müügi netokäibe protsendina) ligikaudu 30 protsendilt 2002. aastal 29 protsendile 2003. aastal, seejärel umbes 27 protsendile 2004. aastal ja uurimisperioodil ligikaudu 24 % tasemele.

(35)

Niisiis tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu oma kaubamärgiga tähistatud toodete müük jäi vaatlusalusel perioodil nii koguste kui ka hindade poolest enam-vähem samale tasemele. See-eest langes järk-järgult samal perioodil müüdud toodete kasumlikkus. See tulemus on vastuolus järeldusega, et ühenduse tootmisharule tekitati selgelt kahju – järeldusega, mis on esitatud ajutise tollimaksu määruses kogumüüki ja jaemüüja kaubamärgi all toimunud müüki analüüsides. Samas on ilmne, et Taist pärit impordi mõju oli kõige tugevam sektoris, kuhu see import oli koondunud – jaemüüja kaubamärgi alla müüdud toodete osas.

(36)

Eelkirjeldatud lisaanalüüsidega on komisjoni talituste teostatud uurimine algmäärusega kooskõlas ja vastab WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 3.1 kehtestatud objektiivsusnõudele, sest kõiki WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 3.4 loetletud kahjunäitajaid analüüsiti müügikanalitest sõltuvalt ja sõltumatult uuritava juhtumi eripärast lähtudes. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(37)

Kuna selle küsimuse kohta rohkem märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 41–76.

(38)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu oli võtnud kasutusele piiravad kaubandustavad, kehtestades ühenduse suhkurmaisiturul kindlad hinnad. Oma väite toetuseks märkis üks huvitatud isik järgmist: i) ta oli oma 21. juuni 2006. aasta esildises juhtinud komisjoni tähelepanu sellele teemale, ii) üks Euroopa jaemüüja oli avaldanud samasugust muret oma 17. mai 2006. aasta esildises, iii) see isik esitas 1. detsembril 2006. aastal kaks e-kirja, mis ta oli saanud ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 1 osutatud kaebuse esitanud ühenduse eesistujalt. 13. aprilli 2005. aasta e-kirjas teavitab kaebuse esitanud ühenduse eesistuja väidetavalt ühe Tai ekspordiettevõtte peadirektorit, et Lääne-Euroopa töötlejad on määranud kindlaks samasuguse toote hinnad kolme esitluse jaoks.

(39)

Eespool nimetatud huvitatud isikud nõudsid seejärel, et komisjon lõpetaks kohe käesoleva menetluse põhjusliku seose puudumise tõttu dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorra vahel, kuna ühenduse tootmisharu hinnatase on ebausaldatav ja kunstlikult ülepaisutatud ühenduse tootmisharu väidetava dumpinguvastase reaktsiooni pärast. Üks isik viitas otseselt algmääruse artikli 3 lõikele 7 ja Mukandi kohtuasjale, (6) nõudes komisjonilt, et ta uuriks enne põhjusliku seose kohta järelduse tegemist ülalkirjeldatud väidetava dumpinguvastase reaktsiooni võimalikku mõju ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorrale.

(40)

Põhjenduse 38 punktide i ja ii kohta tuleb märkida, et neis kahes esildises esitatud väited olid põhjendamata. Punktis i osutatud kaebuses on kaebuse esitaja ise märkinud, et „täiendav teave ja tõendid nende üleastumiste kohta, mida tuleb lugeda EÜ konkurentsieeskirjade rängaks rikkumiseks, esitatakse edaspidi”. Asjaomane isik saatis seejärel eespool põhjenduses 38 osutatud e-kirjad.

(41)

Olles saanud nimetatud e-kirjad, palusid komisjoni dumpinguküsimustega tegelevad talitused kaebuse esitajat, et ta edastaks sama materjali konkurentsiküsimustega tegelevatele komisjoni talitustele. Seejärel uurisid komisjoni dumpinguküsimustega tegelevad talitused hoolikalt erinevate ühenduse tootjate asjaomaseid hindu, lähtudes nimetatud e-kirjadest ja eriti asjaolust, et kaebuse esitanud ühingu eesistuja tunnistas end kirjade autoriks.

(42)

Eesistuja eitas selgelt, et ühenduse tootmisharu on sõlminud sisekokkuleppe või määranud kindlaks „võrdlushinnad”, nagu väidetakse e-kirjas. Kuna käesoleva dumpinguvastase menetluse raames on komisjoni talitustele kättesaadav üksikasjalik teave kõigi koostööd tegevate ühenduse tootjate tootehindade kohta tehingute alusel, kontrolliti, kas hindu on lähendatud.

(43)

Dumpinguvastase uurimise käigus ei täheldatud aga koostööd tegevate ühenduse tootjate seas mingit hindade lähendamist. Pealegi on praegused hinnad tunduvalt madalamad 13. aprilli 2005. aasta e-kirjas nimetatud „võrdlushindadest”.

(44)

Ühenduse institutsioonid ei leidnud dumpinguvastase uurimise käigus niisiis ühtegi tõendit selle kohta, nagu oleks konkurentsireeglite eiramisest tulenev kunstlik hinnatase peapõhjus, miks asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi hinnad olid ühenduse vastava tootmisharu hindadest tunduvalt madalamad.

(45)

Lisaks ei ole komisjon võtnud vastu ühtegi lõplikku otsust selle kohta, nagu oleks ühenduse tootmisharu tegutsenud kartellina.

(46)

Eespool esitatud arutluskäiku arvesse võttes leiab komisjon, et käesolev dumpinguvastane uurimine ei toonud päevavalgele ühtegi tõendit selle kohta, nagu oleks ühenduse tootmisharu hindu ja kahjunäitajaid mõjutanud mis tahes konkurentsivastane käitumine või piirav kaubandustava. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(47)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et põhjusliku seose uurimisel tuleb arvesse võtta ilmastiku mõju. Need isikud pidasid täpsemalt silmas järgmist: i) 2003. aasta suve kuumalainet ja ii) 2005. aasta maist augustini Ungarit tabanud üleujutusi.

(48)

Uuriti hoolikalt, kas 2003. aasta kuumalaine Euroopas (vt väide i eespool) ja 2005. aastal Ungarit tabanud üleujutused (vt väide ii eespool) võisid ühenduse tootmisharu olukorda negatiivselt mõjutada.

(49)

Leiti, et 2003. aasta kuumalaine ja 2005. aasta üleujutused ei mõjutanud peaaegu üldse koristatud suhkrumaisi koguseid ühenduse koguturul. Uurimise käigus ühenduse tootjate poolt esitatud andmed näitasid hoopis, et saagis (koristatud suhkrumaisi kogus tonnides hektari kohta) ei kõikunud vaatlusalusel perioodil sugugi. Komisjon täheldas hoopis (nagu on kirjeldatud ka ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 86 ja 87), et 2002. aasta ja uurimisperiood vahelisel ajal tõusis ühenduse tootmisharus toote ühikumaksumus kõigest 5 % – peamiselt terase kallinemise tõttu, sest konservikarp on olulisim kulukomponent. Seetõttu lükatakse väited i ja ii tagasi.

(50)

Eelnevast järeldub, et ilmastikutingimused ei kaotanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju vahel.

(51)

Kuna selle küsimuse kohta rohkem märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 77–99.

(52)

Ühenduse huve käsitlevate uute ja põhjendatud väidete puudumise tõttu kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 100–118.

(53)

Mitu huvitatud isikut väitis, et i) komisjon peaks selgitama, millise arvutuskäiguga leiti, et dumpinguga impordi puudumise korral oleks kasum 14 %, nagu on osutatud ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 121, ja et ii) eespool nimetatud 14-protsendiline kasum on liiga suur. Viimase väite puhul viidati hiljuti toimunud dumpinguvastaste ja kaitsemeetmete menetlustele, mis käsitlesid sarnaselt töödeldud põllumajandussaaduseid, nagu konserveeritud tsitrusviljad (7) ja külmutatud maasikad, (8) mille puhul kasutati vastavalt 6,8- ja 6,5-protsendilist kasumimarginaali. Samuti väitis üks teine huvitatud isik, et iii) 14-protsendiline kasum on liiga väike ja et see tuleks tõsta 17 protsendile kajastamaks 2002. aastal jaemüüja kaubamärgi all toimunud müügi kasumlikkust.

(54)

Mis puudutab väiteid i ja iii, siis on ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 121 selgitatud, et 2002. aastal sai ühenduse tootmisharu 21,4 % suurust kasumit nii oma kui ka jaemüüja kaubamärgiga toodete müügist, kuid seda protsendimäära kohandati 14 protsendini, et kajastada kõnealuse ühenduse tootmisharu ja Taist imporditava toodangu erinevust. Komisjon märkis ajutise tollimaksu määruse põhjendust 66 tsiteerides, et jaemüüja kaubamärgi all müüdud ühenduse tootmisharu toodete kasumlikkus oli 2002. ja 2003. aastal (kui dumpinguhinnaga impordi mahud olid madalaimal tasemel) vastavalt 17,0 % ja 11,1 %. Seetõttu pidas komisjon põhjendatuks võtta neist kahest kasumlikkuse määrast keskmine, mis annab tulemuseks 14 %.

(55)

Väite ii suhtes on komisjon arvamusel, et dumpinguhinnaga impordi puudumisel kajastab kasumlikkus vaatlusaluse ühenduse tootmisharu eripärast olukorda võimalikult täpselt. Vaid sellise teabe puudumise korral võib kasutada teiste samasse sektorisse kuuluvate tootmisharude andmeid. Seda põhimõtet, mida komisjon kasutab järjekindlalt, toetas ka Esimese Astme Kohus EFMA kohtuasja (9) uurides.

(56)

Seetõttu lükatakse tagasi väited i, ii ja iii ning kinnitatakse järeldus, et dumpinguhinnaga impordi puudumisel võib saavutada kasumlikkuse 14 %.

(57)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades ja vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tuvastatud dumpingumarginaalide tasemel, kuid see ei tohiks ületada ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 123 esitatud ja käesolevas määruses kinnitatud kahjumarginaali. Võtta arvesse koostöö kõrget taset, kehtestatakse uurimise raames koostööst hoidunud äriühingute tollimaksu määraks koostööd teinud äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksu kõrgeim määr. Seepärast kinnitatakse jääktollimaksu määraks 12,9 %.

(58)

Lõplikud tollimaksud on seega järgmised.

(59)

Ajutiste meetmete kehtestamise järel olid mitmed eksportivad toojad huvitatud hinnakohustuste võtmisest. Siiski ei jõudnud nad pärast lõplike andmete teatavakstegemist (välja arvatud kaks põhjenduses 60 nimetatud äriühingut) esitada hinnakohustuste ettepanekut algmääruse artikli 8 lõikes 2 ette nähtud tähtaja jooksul.

(60)

Üks koostööd tegev eksportiv tootja ei jõudnud esitada piisavalt põhjendatud hinnakohustust algmääruse artikli 8 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. Seetõttu ei saanud komisjon selle eksportiva tootja pakkumist vastu võtta. Siiski on nõukogu arvamusel, et arvestades kõnealuse tootja olukorra keerukust ja mitmete teiste koostööd tegevate eksportivate tootjate samalaadset olukorda (killustatud tootmisharu, arengumaal asuv eksportiv tootja, kes tegutseb samaaegselt nii kaupleja kui ka eksportiva tootjana, mis muudab vastuvõetava hinnapakkumise koostamise veel keerulisemaks) ja nende tootjate suurt koostöövalmidust uurimisperioodil, tuleks neile eksportivatele tootjatele erandkorras võimaldada esitada hinnakohustuse pakkumised pärast ülalnimetatud tähtaega, aga hiljemalt kümne kalendripäeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Komisjonil lubatakse teha ettepanek määruse muutmiseks.

(61)

Pärast lõplike andmete teatavakstegemist esitasid kaks koostööd tegevat eksportivat tootjat vastuvõetavad hinnakohustuste ja koguselise ülemmäära ettepanekud kooskõlas algmääruse artikli 8 lõigetega 1 ja 2. Nad soostusid müüma asjaomast toodet koguselise piirmäära raamides ja vähemalt sellise hinnaga, mis kõrvaldab dumpingu kahjustava toime. Koguselist piirmäära ületavale impordile kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu. Kõnealused äriühingud edastavad komisjonile regulaarselt üksikasjalikku teavet oma eksportmüügi kohta ühendusse, mis võimaldab komisjonil võetud kohustusi tõhusalt jälgida. Lisaks on nende äriühingute müügistruktuur selline, et komisjoni arvates ei ole kokkulepitud kohustustest kõrvalehoidmine tõenäoline.

(62)

Komisjon kiitis oma otsusega 2007/424/EÜ (10) eespool nimetatud kohustuste võtmise ettepanekud heaks. Komisjon selgitab nimetatud otsuses nende ettepanekute heakskiitmise põhjuseid üksikasjalikumalt.

(63)

Selleks et komisjon ja tolliasutused saaksid ka edaspidi tõhusalt jälgida kõnealuste äriühingute võetud hinnakohustuste täitmist, vabastatakse kaup tolliasutusele vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni esitamisel dumpinguvastasest tollimaksust vaid tingimusel, et i) esitatakse kinnitusarve, s.o faktuurarve, mis sisaldab vähemalt II lisas esitatud andmeid ja avaldust, ii) nimetatud äriühingud on kõnealused tooted tootnud, lähetanud ja esitanud arve otse esimesele sõltumatule kliendile ühenduses ning iii) tollis deklareeritud ja esitatud kaup vastab täpselt kinnitusarves kirjeldatule. Kui loetletud tingimused ei ole täidetud, tuleb vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise ajal tasuda asjakohane dumpinguvastane tollimaks.

(64)

Kui komisjon tühistab algmääruse artikli 8 lõike 9 alusel hinnakohustuse kinnituse seoses rikkumisega, viidates konkreetsetele tehingutele, ja kuulutab asjaomased kinnitusarved kehtetuks, tekib nende tehingutega seotud toodete vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise ajal tollivõlg.

(65)

Importijad peavad tavapärase kaubandusriskina arvestama tollivõla tekkimise võimalusega vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise ajal, nagu kirjeldatud põhjendustes 62 ja 63, isegi kui komisjon on neile kauba müünud tootja pakutud hinnakohustuse otseselt või kaudselt heaks kiitnud.

(66)

Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 7 peavad tolliasutused teavitama komisjoni viivitamata kõikidest juhtudest, kus on leitud märke hinnakohustuse rikkumisest.

(67)

Eespool kirjeldatud põhjustel loeb komisjon Tai eksportivate tootjate pakutud hinnakohustused vastuvõetavaks ning asjaomaseid äriühinguid on teavitatud vastuvõtmise aluseks olevatest põhiandmetest, kaalutlustest ja kohustustest.

(68)

Kohustuse rikkumise või kohustusest loobumise korral või kui komisjon tühistab hinnakohustuse kinnituse, kohaldatakse automaatselt nõukogu poolt algmääruse artikli 9 lõikega 4 kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 9.

(69)

Tai eksportivate tootjate puhul tuvastatud dumpingumarginaalide suurust ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes peetakse vajalikuks ajutise tollimaksu määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad lõplikult sisse nõuda vastavalt kehtestatud lõplike tollimaksude määrale.

(70)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seetõttu peegeldavad need maksumäärad olukorda, mis tuvastati uurimise käigus seoses kõnealuste äriühingutega. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt üleriigilisest tollimaksust, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes) kohaldatakse seega ainult selliste toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille tootjaks on kõnealused äriühingud – nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni muu äriühing, kelle nime ja aadressi käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt ei nimetata, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende suhtes kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(71)

Taotlused individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamiseks (nt pärast üksuse nime muutmist või uute tootmis- või müügiüksuste loomist) tuleb saata viivitamata komisjonile koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega kõigi selliste muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises ja eksportmüügis, mis on seotud üksuse nime muutmise või tootmis- ja müügiüksuste ümberkorraldamisega. Vajaduse korral ajakohastatakse määruses nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid,

—

nimetatud äriühingud on kõnealused tooted tootnud, lähetanud ja esitanud arve otse esimesele sõltumatule kliendile ühenduses ning

—

sellisele impordile on lisatud kinnitusarve (faktuurarve), mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse II lisas esitatud andmeid ja avaldust, ning

—

tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt kinnitusarves kirjeldatule.

—

kui lõikes 1 kirjeldatud impordi puhul selgub, et üks või mitu nimetatud lõikes loetletud tingimustest on täitmata või

—

kui komisjon tühistab algmääruse artikli 8 lõike 9 kohase hinnakohustuse kinnituse määruse või otsusega, milles viidatakse konkreetsetele tehingutele, ning tunnistab asjaomased kinnitusarved kehtetuks.