14.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 316/12

(1)

Standardimise esmane eesmärk on määratleda vabatahtlikud tehnilised kirjeldused või kvaliteedinõuded, millele võiksid vastata praegused või tulevased tooted, tootmisprotsessid ja teenused. Standardimine võib hõlmata mitmesuguseid valdkondi, näiteks konkreetse toote eri kvaliteediklasside või suuruste standardimine või tehniliste kirjelduste standardimine toote- või teenuseturgudel, kus on olulised kokkusobivus ja koostalitlusvõime teiste toodete või süsteemidega.

(2)

Euroopa standardimist korraldatakse asjaomaste sidusrühmade poolt ja nende jaoks kas riikide esinduste (Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (Cenelec)) või vahetu osalemise kaudu (Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI)) ning selle aluseks on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) poolt standardimise valdkonnas tunnustatud põhimõtted, nagu ühtsus, läbipaistvus, avatus, konsensus, kohaldamise vabatahtlikkus, erihuvidest sõltumatuks jäämine ja tõhusus (edaspidi „aluspõhimõtted”). Kooskõlas nende aluspõhimõtetega on tähtis, et kõik asjaomased huvitatud isikud, riigiasutused ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) kaasa arvatud, oleksid asjakohaselt riiklikku ja Euroopa standardimisprotsessi kaasatud. Riikide standardiorganisatsioonid peaksid ka sidusrühmade osalemist innustama ja hõlbustama.

(3)

Euroopa standardimine aitab parandada ettevõtete konkurentsivõimet, hõlbustades eelkõige kaupade ja teenuste vaba liikumist, võrkude koostalitlusvõimet, kommunikatsiooni, tehnika arengut ja innovatsiooni. Euroopa standardimine tugevdab Euroopa tööstuse konkurentsivõimet maailmas, eriti kui see toimub kooskõlastatult rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega, nimelt Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO), Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liiduga (ITU). Standardid avaldavad majandusele tavaliselt märkimisväärselt soodsat mõju, soodustades näiteks siseturu majanduslikku põimumist, uute ja täiustatud toodete või turgude väljaarendamist ning parandades tarnetingimusi. Standardite kasutamine suurendab seega tavaliselt konkurentsi ning vähendab toodangu ja müügiga seotud kulusid, tuues kasu majandusele tervikuna ja eelkõige tarbijatele. Standarditega saab hoida ja parandada kvaliteeditaset, anda teavet ning tagada koostalitlusvõime ja kokkusobivuse, suurendades seeläbi ohutust ja väärtust tarbijate jaoks.

(4)

Euroopa standardeid võtavad vastu Euroopa standardiorganisatsioonid: CEN, Cenelec ja ETSI.

(5)

Euroopa standardid mängivad siseturul väga olulist rolli, kuna näiteks eeldatakse, et tänu harmoneeritud standardite kasutamisele vastavad turustatavad tooted asjaomaste liidu ühtlustamise õigusaktidega nende suhtes kehtestatud olulistele nõuetele. Need nõuded peaksid olema täpselt sõnastatud, et vältida väärtõlgendamist Euroopa standardiorganisatsioonide poolt.

(6)

Standardimine muutub rahvusvahelises kaubanduses ja turgude avamisel järjest tähtsamaks. Liit peaks püüdma edendada Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide vahelist koostööd. Samuti peaks liit edendama kahepoolseid suhteid kolmandate riikidega, et kooskõlastada standardimistegevust ja edendada Euroopa standardeid, näiteks lepingute sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel või standardimisekspertide lähetamisel kolmandatesse riikidesse. Lisaks peaks liit ergutama Euroopa standardiorganisatsioonide kontakte erafoorumite ja konsortsiumitega, säilitades aga seejuures Euroopa standardimise esmatähtsuse.

(7)

Euroopa standardimist reguleerib konkreetne õigusraamistik, mis koosneb kolmest õigusaktist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1673/2006/EÜ Euroopa standardimise rahastamise kohta (4) ja nõukogu 22. detsembri 1986. aasta otsus 87/95/EMÜ standardimise kohta infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas (5). Praegune õigusraamistik ei ole viimastel aastakümnetel Euroopa standardimises toimunud arenguga kaasas käinud. Seepärast tuleks praegust õigusraamistikku lihtsustada ja kohandada, et võtta arvesse standardimise uusi aspekte ning selle kaudu ka eelnimetatud Euroopa standardimise viimaseid arengusuundi ja edasisi ülesandeid. Eelkõige puudutab see teenusestandardite koostamist ja lisaks ametlikele standarditele ka muude standardimisdokumentide arengut.

(8)

Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010. aasta resolutsioonis Euroopa standardimise tuleviku kohta (6) ning Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise ekspertide rühma 2010. aasta veebruari aruandes pealkirjaga „Standardimine konkurentsivõimelise ja innovaatilise Euroopa heaks: visioon aastaks 2020” on esitatud suur hulk strateegilisi soovitusi Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise kohta.

(9)

Standardite ja standardimise kui liidu poliitika elluviimise vahendite tõhususe tagamine eeldab tulemuslikku ja tõhusat standardimissüsteemi, mis moodustaks paindliku ja läbipaistva raamistiku kõigi osaliste vahelise konsensuse saavutamiseks ja mis oleks ka rahaliselt jätkusuutlik.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiviga 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (7) on kehtestatud üldsätted, mis lihtsustavad teenuseosutajate asutamisvabaduse teostamist ja teenuste vaba liikumist, säilitades samas teenuste kõrge kvaliteedi. Direktiiv kohustab liikmesriike koostöös komisjoniga edendama vabatahtlike Euroopa standardite väljatöötamist, et hõlbustada eri liikmesriikides teenuseosutajate pakutavate teenuste vastavust ning edendada teenuse kasutajatele teabe andmist ja teenuste osutamise kvaliteeti. Direktiiv 98/34/EÜ kehtib siiski ainult toodete suhtes ega hõlma otsesõnu teenusestandardeid. Samas ei ole teenuste ja kaupade vahele selge piiri tõmbamine siseturul enam nii oluline. Tegelikult ei ole alati võimalik tootestandardeid teenusestandarditest selgelt eristada. Paljud tootestandardid sisaldavad teenusekomponenti ning teenusestandardid hõlmavad tihti osaliselt ka tooteid. Seega tuleb praegust õiguslikku raamistikku uute oludega kohandada ja laiendada selle reguleerimisala ka teenusestandarditele.

(11)

Teenusestandardid on sarnaselt teiste standarditega vabatahtlikud ja peaksid lähtuma turust, seadma esikohale nende ettevõtjate ja sidusrühmade vajadused, keda kõnealused standardid otseselt või kaudselt mõjutavad, arvestama üldsuse huvidega ja põhinema aluspõhimõtetel, sealhulgas konsensusel. Need peaksid peamiselt keskenduma toodete ja protsessidega seotud teenustele.

(12)

Tuleks kohaldada sellist õigusraamistikku, mis võimaldab komisjonil taotleda ühelt või mitmelt Euroopa standardiorganisatsioonilt teenuste jaoks Euroopa standardi või Euroopa standardimisdokumentide väljatöötamist, tunnustades täiel määral aluslepingutes sätestatud pädevuse jagunemist liidu ja liikmesriikide vahel. See puudutab eriti Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 14, 151, 152, 153, 165, 166 ja 168 ning Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 26 (üldhuviteenuste kohta), mille kohaselt kuulub liikmesriikide ainupädevusse nende sotsiaalkindlustus-, kutseharidus- ja tervishoiusüsteemide aluspõhimõtete määratlemine ning nende süsteemide pakutavate teenuste haldamise, rahastamise, korraldamise ja osutamise raamtingimuste seadmine koos nende kvaliteedi-, ohutus- ja muude nõuete määratlemisega, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 168 lõike 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) (8) kohaldamist. Komisjon ei tohiks mõjutada kõnealuse taotluse abil õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja täita ning õigust osaleda töövaidlustes vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavadele, mis on kooskõlas liidu õigusega.

(13)

Euroopa standardiorganisatsioonide suhtes kohaldatakse konkurentsiõigust, kuivõrd neid võib lugeda ettevõtjaks või ettevõtjate ühenduseks ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tähenduses.

(14)

Liidus võtavad riiklikke standardeid vastu riikide standardiorganisatsioonid, mille tagajärjeks võib olla omavahel vastuolus olevate standardite kehtimine ja tehnilised takistused siseturul. Seetõttu on siseturu ja liidus toimuva standardimise tõhususe huvides vaja säilitada riikide standardiorganisatsioonide, Euroopa standardiorganisatsioonide ja komisjoni vahel senine korrapärane teabevahetus nende praeguse ja edaspidise standardimistegevuse üle, mis hõlmab Euroopa standardiorganisatsioonide raames riikide standardiorganisatsioonide suhtes kohaldatavat status quo säilitamise põhimõtet käsitlevaid sätteid, mille kohaselt riiklikud standardid kaotavad kehtivuse pärast uue Euroopa standardi avaldamist. Riikide ja Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid ka järgima teabevahetust puudutavaid sätteid tehniliste kaubandustõkete lepingu (9) 3. lisas.

(15)

Seoses liikmesriikide kohustusega teavitada komisjoni oma riikide standardiorganisatsioonidest ei tohiks nõuda eraldi siseriiklike seaduste vastuvõtmist nende organisatsioonide tunnustamiseks.

(16)

Riikide standardiorganisatsioonide, Euroopa standardiorganisatsioonide ja komisjoni vaheline korrapärane teabevahetus ei tohiks takistada riikide standardiorganisatsioone täitmast muid kohustusi ja ülesandeid ega järgimast tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisa sätteid.

(17)

Ühiskondlike huvide esindamise ja ühiskondlike sidusrühmade Euroopa standardimistegevuses osalemise all peetakse silmas selliste organisatsioonide ja poolte tegevust, kes esindavad laiema sotsiaalse kõlapinnaga, näiteks keskkonnakaitsjate, tarbijate ja töövõtjate huve. Teisest küljest osutab ühiskondlike huvide esindamine ja sotsiaalsete sidusrühmade Euroopa standardimistegevuses osalemine eriti töövõtjate ja töötajate põhiõigusi esindavate organisatsioonide, näiteks ametiühingute tegevusele.

(18)

Otsustusprotsesside kiirendamiseks tuleks riikide ja Euroopa standardiorganisatsioonidel levitada kergesti kättesaadavat teavet oma tegevuse kohta, edendades selleks oma asjaomastes standardimissüsteemides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamist, näiteks pakkuma kõigile asjaomastele sidusrühmadele kergestikasutatavat veebipõhist võimalust avaldada arvamust standardieelnõude kohta ning korraldama tehniliste komisjonide virtuaalseid koosolekuid, sealhulgas veebi- või videokonverentside kujul.

(19)

Standardid aitavad liidu poliitikal tulla toime selliste oluliste ühiskondlike ülesannetega nagu kliimamuutus, ressursside säästev kasutamine, innovatsioon, elanikkonna vananemine, puuetega inimeste kaasamine, tarbijakaitse ning töötingimused ja tööohutus. Edendades kõnealustes valdkondades laienevatel turgudel toodete ja tehnoloogiate Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid, võib liit luua oma ettevõtjate jaoks konkurentsieelise ja soodustada kaubavahetust, eelkõige VKEde jaoks, kes moodustavad suure osa Euroopa ettevõtjatest.

(20)

Standardid on ettevõtjate, eriti VKEde konkurentsivõime seisukohalt oluline töövahend, ning nende osalemine standardimisprotsessis on liidu tehnoloogilise progressi jaoks ülioluline. Seepärast on tähtis, et standardimisraamistik innustaks VKEsid aktiivselt osalema ja andma standardimistegevuse jaoks uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi. See hõlmab nende osalemist riiklikul tasandil, kus nad võivad väiksemate kulude ja keelebarjääri puudumise tõttu teistest tulemuslikumalt tegutseda. Seetõttu peaks käesolev määrus suurendama VKEde esindatust ja osalemist nii riiklikes kui ka Euroopa tasandi tehnilistes komiteedes, muutma standardid VKEdele kättesaadavamaks ja suurendama nende sellealast teadlikkust.

(21)

Euroopa standardid on VKEde konkurentsivõime seisukohast eluliselt olulised, kuid samas on VKEd mõnel juhul Euroopa standardimistegevuses alaesindatud. Seega peaks käesolev määrus hõlbustama ja ergutama VKEde asjakohast esindatust ja osalemist Euroopa standardimisprotsessis üksusega, mis on VKEde ja VKEsid riigi tasandil esindavate organisatsioonidega tulemuslikult kontaktis ja neid nõuetekohaselt esindab.

(22)

Standardid võivad avaldada laialdast mõju ühiskonnale, eelkõige kodanike turvalisusele ja heaolule, võrkude tõhususele, keskkonnale, tööohutusele ja töötingimustele, juurdepääsule ja muudele üldistele poliitikavaldkondadele. Seepärast on oluline tagada, et ühiskondlike sidusrühmade rolli ja panust standardite väljatöötamisel tugevdatakse, toetades jõuliselt organisatsioone, kes esindavad tarbijaid ning keskkonna ja ühiskondlikke huve.

(23)

Euroopa standardiorganisatsioonide ülesanne toetada ja hõlbustada kõigi asjaomaste sidusrühmade esindatust ja tulemuslikku osalemist ei tähenda sidusrühmadele hääleõiguse andmist, kui see ei ole just ette nähtud Euroopa standardiorganisatsioonide töökorras.

(24)

Euroopa standardimissüsteem peab täiel määral arvesse võtma ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (10). Seepärast on tähtis, et tarbijate huve esindavad organisatsioonid piisavalt esindaksid ja hõlmaksid ka puuetega isikute huve. Lisaks tuleks kõigi kättesaadavate vahenditega hõlbustada puuetega inimeste osalemist standardimisprotsessis.

(25)

Standardimise kui liidu õigusakte ja poliitikat toetava abivahendi tähtsuse tõttu ja vältimaks hilisemaid vastuväiteid harmoneeritud standarditele ja nende tagantjärele muutmist, on tähtis, et avaliku sektori asutused osaleksid nende standardite väljatöötamise kõigil etappidel, kus nad seda teha saavad, eriti tooteid käsitlevate liidu ühtlustamise õigusaktidega hõlmatud valdkondades.

(26)

Standardites tuleks arvestada sellega, milline on toote või teenuse keskkonnamõju kogu tema olelusringi jooksul. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on välja töötanud olulised ja üldsusele kättesaadavad vahendid sellise mõju hindamiseks kogu olelusringi kestel. Seepärast tuleks käesoleva määrusega tagada, et Teadusuuringute Ühiskeskus saab täita Euroopa standardimissüsteemis aktiivset rolli.

(27)

Komisjoni ja Euroopa standardimissüsteemi vahelise koostöö elujõulisus eeldab tulevaste standardite koostamise taotluste hoolikat kavandamist. Sellist kavandamist saaks parandada eelkõige huvitatud isikute, sealhulgas riikide turujärelevalve asutuste panuse kaudu, võttes kasutusele mehhanismid arvamuste kogumiseks ja hõlbustades teabevahetust kõigi huvitatud isikute vahel. Direktiiviga 98/34/EÜ on juba ette nähtud võimalus taotleda Euroopa standardiorganisatsioonidelt Euroopa standardite väljatöötamist ja seega on otstarbekas parandada kõnealust kavandamist ja muuta see selgemaks aastase töökavaga, mis peaks sisaldama ülevaadet kõigist standardite koostamise taotlustest, mille komisjon kavatseb Euroopa standardiorganisatsioonidele esitada. Tuleb tagada tihe koostöö Euroopa standardiorganisatsioonide ja vastavalt käesolevale määrusele liidu toetust saavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonide ja komisjoni vahel komisjoni iga-aastase liidu standardimise töökava koostamisel ja standardimistaotluste ettevalmistamisel, et analüüsida ettepanekute asjakohasust turgude jaoks ja seadusandja püstitatud poliitika eesmärke ning võimaldada Euroopa standardiorganisatsioonidel standardimistegevuse taotlustele kiiremini reageerida.

(28)

Enne Euroopa standardimistaotluste või Euroopa standardimisdokumentide taotluste või harmoneeritud standarditele esitatavate vastuväidete esitamist käesoleva määruse kohaselt moodustatavale komiteele peaks komisjon konsulteerima liikmesriikide ekspertidega, näiteks kaasates vastavate liidu õigusaktidega moodustatavaid komiteesid või selliste komiteede puudumise korral valdkondlike ekspertidega muul viisil konsulteerides.

(29)

Mitmes direktiivis toodete turuleviimise tingimuste ühtlustamise kohta on täpsustatud, et komisjon võib taotleda, et Euroopa standardiorganisatsioonid võtaksid vastu harmoneeritud standardid, millele toetudes võib eeldada, et toode vastab kehtivatele olulistele nõuetele. Mitu sellist direktiivi sisaldab ka hulka sätteid neid standardeid puudutavate vastuväidete kohta juhul, kui standardid ei hõlma või ei hõlma täielikult kõiki kohaldatavaid nõudeid. Ettevõtjate ja Euroopa standardiorganisatsioonide jaoks ebakindlust tekitavaid vastuolulisi sätteid sisaldavad eelkõige järgmised õigusaktid: nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/686/EMÜ isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (11) nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/15/EMÜ tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta, (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiiv 94/9/EÜ plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiiv 94/25/EÜ väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiiv 95/16/EÜ lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. mai 1997. aasta direktiiv 97/23/EÜ surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/22/EÜ mõõtevahendite kohta, (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta direktiiv 2007/23/EÜ pürotehniliste toodete turule laskmise kohta, (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/23/EÜ mitteautomaatkaalude kohta (19) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/105/EÜ lihtsate surveanumate kohta (20). Seepärast peaks käesolevasse määrusesse lisama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta (21) sätestatud ühtse korra, kustutama kõneluste direktiivide asjaomased sätted ja andma Euroopa Parlamendile õiguse esitada vastavalt käesolevale määrusele harmoneeritud standardi suhtes vastuväiteid.

(30)

Riiklikud ametiasutused peaksid kõiki asjakohaseid tehnilisi spetsifikatsioone võimalikult palju ära kasutama riistvara, tarkvara ja infotehnoloogia teenuste ostmisel, valides näiteks tehnilised spetsifikatsioonid, mida saavad rakendada kõik asjast huvitatud tarnijad; sellega suurendatakse konkurentsi ja vähendatakse seotust ainult ühe tarnijaga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, (22) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta, (23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord, (24) ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (25) on sätestatud, et riigihangete puhul määratletakse tehnilised spetsifikatsioonid, tuginedes Euroopa standardid ülevõtnud riiklikele standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele, ühistele tehnilistele spetsifikatsioonidele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardiorganisatsioonide kehtestatud tehnilistele kontrollisüsteemidele, või juhul, kui need puuduvad, projekteerimise, arvestusmeetodi ning tööde teostamise ja toodete kasutamisega seotud riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele kinnitustele või riiklikele tehnilistele spetsifikatsioonidele või samaväärsetele materjalidele. IKT tehnilisi spetsifikatsioone koostavad sageli aga hoopis teised standardite koostamisega tegelevad organisatsioonid ning need ei kuulu ühtegi direktiivides 2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ või 2009/81/EÜ ega määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 sätestatud standardite või kinnituste kategooriasse. Seepärast tuleb ette näha võimalus, et riigihangete tehnilised spetsifikatsioonid võiksid viidata IKT tehnilistele spetsifikatsioonidele, et käia kaasas IKT valdkonna kiire arenguga, soodustada piiriüleste teenuste pakkumist, julgustada konkurentsi ja edendada koostalitlusvõimet ja innovatsiooni.

(31)

Tehnilistel spetsifikatsioonidel, mida ei ole võtnud vastu Euroopa standardiorganisatsioonid, ei ole Euroopa standarditega samaväärset staatust. Mõningate IKT tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamisel ei lähtuta aluspõhimõtetest. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada nende IKT tehniliste spetsifikatsioonide valimise kord, millele võib riigihangetes viidata, kaasates sellesse protsessi ulatuslike konsultatsioonide käigus mitmesuguseid sidusrühmi, sh Euroopa standardiorganisatsioone, ettevõtteid ja riigiasutusi. Samuti tuleks käesoleva määrusega näha kriteeriumide loetelu kujul ette nõuded sellistele tehnilistele spetsifikatsioonidele ja nendega seotud arendusprotsessidele. IKT tehniliste spetsifikatsioonide valimise nõudeid käsitlevad kriteeriumid peaksid tuginema aluspõhimõtetele ning tagama üldiste poliitiliste eesmärkide ja ühiskondlike vajaduste arvessevõtu.

(32)

Innovatsiooni ja konkurentsi toetamise huvides ei tohiks ühe konkreetse tehnilise spetsifikatsiooni väljavalimine tähendada seda, et konkureerivat tehnilist spetsifikatsiooni ei saa käesoleva määruse sätete kohaselt välja valida. Valimisel tuleks lähtuda sellest, kas kriteeriumid on täidetud ja kas tehniline spetsifikatsioon on saavutanud märkimisväärse turul kasutuselevõtu taseme.

(33)

Valitud IKT tehnilised spetsifikatsioonid võivad aidata rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsust nr 922/2009/EÜ Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta, (26) millega on aastateks 2010–2015 kehtestatud Euroopa haldusasutuste ja liidu institutsioonide ja organite koosvõimealaste lahenduste programm, mille raames töötatakse välja koostalitlusvõimet soodustavad üldised ja ühised lahendused.

(34)

IKT valdkonnas võib tekkida olukord, kus on otstarbekas toetada liidu tasandil asjaomaste standardite kasutamist või nõuda nende täitmist, et tagada ühtsel turul koostalitlusvõime ja suurendada kasutajate valikuvabadust. Samuti võib juhtuda, et konkreetsed Euroopa standardid ei vasta enam tarbijate vajadustele või takistavad tehnoloogia arengut. Seepärast on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivis 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (27) sätestatud, et komisjon võib vajaduse korral paluda Euroopa standardiorganisatsioonidel koostada standardeid, panna kokku standardite või spetsifikatsioonide nimekiri ja avaldada see Euroopa Liidu Teatajas, et soodustada nende kasutamist või muuta nende rakendamine kohustuslikuks, või kõrvaldada standardeid või spetsifikatsioone sellisest nimekirjast.

(35)

Käesolev määrus ei tohiks takistada Euroopa standardiorganisatsioone ka edaspidi koostamast IKT valdkonna standardeid ning tihendamast koostööd muude standardite väljatöötamisega tegelevate organitega eelkõige IKT valdkonnas, et tagada standardite ja spetsifikatsioonide kohaldamisel järjepidevus ning vältida killustatust ja dubleerimist.

(36)

Käesolevas määruses sätestatud IKT tehniliste spetsifikatsioonide valimise kord ei tohiks vähendada Euroopa standardimissüsteemi sidusust. Seepärast tuleks käesolevas määruses näha ette ka tingimused, mille põhjal saab väita, et tehniline spetsifikatsioon ei ole teiste Euroopa standarditega vastuolus.

(37)

Enne IKT tehniliste spetsifikatsioonide väljavalimist, millele saaks avalikel hangetel viidata, tuleks komisjoni 28. novembri 2011. aasta otsusega (28) loodud sidusrühmade platvormi kasutada foorumina, et menetluse õiguspärasuse tagamiseks konsulteerida üleeuroopaliste ja riikide sidusrühmade, Euroopa standardiorganisatsioonide ja liikmesriikidega.

(38)

Otsusega 1673/2006/EÜ on kehtestatud eeskirjad, mis käsitlevad liidu osalemist Euroopa standardimise rahastamises, et seeläbi tagada Euroopa standardite ja muude Euroopa standardimisdokumentide väljatöötamine ja läbivaatamine liidu eesmärke, õigusakte ja poliitikat toetaval moel. Haldusliku ja eelarvelise lihtsustamise seisukohast on otstarbekas lisada nimetatud otsuse sätted käesolevasse määrusesse ja kasutada igal võimalusel kõige vähem koormavaid menetlusi.

(39)

Kuna Euroopa standardimine pakub liidu õigusaktidele, poliitikale ja eri liiki standardimistegevusele väga laiaulatuslikku tuge, tuleks ette näha erinevad rahastamise menetlused. Peamiselt on tegu pakkumiskutseta toetusega, mis eraldatakse Euroopa standardiorganisatsioonidele ja riikide standardiorganisatsioonidele vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (29) artikli 110 lõike 1 teisele lõigule ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 168 lõike 1 punktile d. Lisaks peaks samu sätteid kohaldama ka organisatsioonide suhtes, keda ei loeta käesolevas määruses Euroopa standardiorganisatsioonideks, kuid kellele on põhiõigusaktiga antud volitused ja kellele on usaldatud Euroopa standardimist toetav eeltöö koostöös Euroopa standardiorganisatsioonidega.

(40)

Kuivõrd Euroopa standardiorganisatsioonid toetavad jätkuvalt liidu tegevust, peaksid neil olema tõhusalt ja tulemuslikult toimivad peasekretariaadid. Sellest tulenevalt peaks komisjonil olema lubatud anda kõnealustele Euroopa üldistes huvides tegutsevatele organisatsioonidele toetusi, rakendamata tegevustoetuste eraldamisel määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 113 lõikes 2 sätestatud iga-aastase vähendamise põhimõtet.

(41)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsusega nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), (30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1926/2006/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013, (31) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 614/2007 keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta (32) on juba ette nähtud võimalus pakkuda rahalist toetust Euroopa organisatsioonidele, kes esindavad standardimises VKEsid, tarbijaid ja keskkonnahuve, ning eritoetust organisatsioonidele, kes esindavad standardimises ühiskondlikke huve. Otsuse nr 1639/2006/EÜ, otsuse nr 1926/2006/EÜ ja määruse (EÜ) nr 614/2007 kohane rahastamine lõpeb 31. detsembril 2013. Euroopa standardimise arengu jaoks on äärmiselt tähtis, et ka edaspidi toetataks ja julgustataks VKEsid, tarbijaid ning ühiskondlikke ja keskkonnahuve esindavate Euroopa organisatsioonide aktiivset osalust. Sellised organisatsioonid tegutsevad Euroopa üldistes huvides ning moodustavad tänu konkreetsetele volitustele, mille riikide mittetulundusorganisatsioonid on neile andnud, Euroopa võrgustiku, mis esindab liikmesriikides tegutsevaid mittetulundusorganisatsioone ning toetab aluslepingute eesmärkidele vastavaid põhimõtteid ja poliitikat. Euroopa standardimises VKEsid, tarbijaid, ühiskondlikke ja keskkonnahuve esindavatel Euroopa organisatsioonidel on tulenevalt oma tegutsemiskeskkonnast ja põhikirjalistest eesmärkidest liidu eesmärkides ja poliitikas alaline ja oluline roll. Seetõttu peaks komisjonil olema võimalik anda kõnealustele organisatsioonidele ka edaspidi toetust, rakendamata tegevustoetuste eraldamisel määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 113 lõikes 2 sätestatud iga-aastase vähendamise põhimõtet.

(42)

Standardimistegevuse rahastamine peaks katma ka Euroopa standardite või toodete ja teenuste Euroopa standardimisdokumendiga seotud ettevalmistus- ja lisatöö raames tehtud kulutusi. See on vajalik peamiselt uurimistegevuse, õigusakte ettevalmistavate dokumentide, laboritevaheliste katsete ning standardite valideerimise ja hindamise puhul. Lisaks peaks standardimise edendamine nii Euroopa kui ka rahvusvahelises plaanis jätkuma läbi koostöö- ja tehnilise abi programmide kolmandate riikidega. Selleks, et hõlbustada juurdepääsu turgudele ja tõsta liidu ettevõtete konkurentsivõimet, peaks olema võimalik anda toetusi muudele asutustele, mis valitakse välja pakkumiskutsega või vajaduse korral lepingute sõlmimise teel.

(43)

Liidu rahastamise eesmärgiks peaks olema Euroopa standardite või toodete ja teenuste Euroopa standardimisdokumentide väljatöötamine, nende kasutamise hõlbustamine ettevõtetele nende liidu ametlikesse keeltesse tõlkimise jõulisema toetamise kaudu, et võimaldada VKEdel Euroopa standardite mõistmisest ja kohaldamisest täit kasu saada, Euroopa standardimissüsteemi ühtsuse suurendamine ning kõigile liidu turul tegutsevatele isikutele õiglase ja läbipaistva juurdepääsu tagamine Euroopa standarditele. See on eriti tähtis juhtudel, mil standardite kasutamine võimaldab järgida asjaomaseid liidu õigusakte.

(44)

Käesoleva määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks peaks olema võimalik kasutada sobivat ekspertabi, eelkõige auditite ja finantsjuhtimise alal, aga ka haldustuge kohaldamise hõlbustamiseks, ning hinnata regulaarselt liidu toetust saanud tegevuse asjakohasust, et olla kindel sellise tegevuse kasulikkuses ja mõjus.

(45)

Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida pettust ja eeskirjade eiramist ning nõuda tagasi summad, mis on makstud alusetult vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (33)11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, (34) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (35).

(46)

Selleks, et ajakohastada Euroopa standardiorganisatsioonide nimekirju ning kohandada VKEsid ja ühiskondlikke sidusrühmi esindavaid organisatsioone käsitlevaid kriteeriume seoses nende mittetulundusliku iseloomu ja representatiivsusega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(47)

Käesoleva määrusega moodustatud komitee peaks valdkondlike ekspertide arvamust nõuetekohaselt arvesse võttes abistama komisjoni kõigis käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustes.

(48)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (36).

(49)

Nõuandemenetlust tuleks kasutada selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, mis käsitlevad vastuväiteid harmoneeritud standarditele, mille puhul ei ole viidet harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas veel avaldatud, kuna asjaomase standardi põhjal ei ole veel saadud eeldada vastavust kohaldatavates liidu ühtlustamise õigusaktides sätestatud olulistele nõuetele.

(50)

Kõigi Euroopa standardiorganisatsioonidele esitatavate standardimistaotluste, samuti rakendusaktide puhul, mis käsitlevad vastuväiteid harmoneeritud standarditele, mille puhul on viide harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas juba avaldatud, tuleks kasutada kontrollimenetlust, kuna selline otsus võib mõjutada eeldust, et kohaldatavad olulised nõuded on täidetud.

(51)

Käesoleva määruse põhieesmärkide saavutamiseks, kiirete otsustusprotsesside hõlbustamiseks ning kogu standardite väljatöötamisaja lühendamiseks tuleks sellise menetluse korral võimalikult laialdaselt kasutada määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud töökorrameetmeid, mis võimaldavad asjaomase komitee eesistujal sõltuvalt küsimuse kiireloomulisusest kehtestada tähtaja, milleks komitee peab oma arvamuse esitama. Kui see on õigustatud, peaks olema võimalik komitee arvamus saada kirjaliku menetluse teel, ning kui mõni komitee liige ei vasta, tuleks see lugeda vaikimisi nõusolekuks.

(52)

Kuna liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada Euroopa standardiorganisatsioonide, riikide standardiorganisatsioonide, liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö kaudu standardite ja standardimise kui liidu poliitikavahendite tõhusus ja tulemuslikkus, toodetele ja teenustele liidu õigusakte ja poliitikat toetavate Euroopa standardite kehtestamine ja Euroopa standardimisdokumentide väljaandmine, viitamiseks sobivate IKT tehniliste spetsifikatsioonide valimine, Euroopa standardimise rahastamine ja sidusrühmade osalemine Euroopa standardimises, ning nende mõju tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(53)

Seepärast tuleks direktiive 89/686/EMÜ, 93/15/EMÜ, 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ vastavalt muuta.

(54)

Otsus nr 1673/2006/EÜ ja otsus 87/95/EMÜ tuleks tunnistada kehtetuks,

a)

teema;

b)

etapp, millesse standardite ja Euroopa standardimisdokumentide väljatöötamisel on jõutud;

c)

viited aluseks võetud rahvusvahelistele standarditele.

a)

riiklikud standardieelnõud oleksid kättesaadavad selliselt, et kõigil olulistel osalistel, eeskätt teistes liikmesriikides tegutsevatel isikutel on võimalik esitada kommentaare;

b)

muud riigi standardiorganisatsioonid saavad kavandatud tegevuses passiivselt või aktiivselt osaleda, saates selleks kohale vaatleja.

a)

ettepanekute tegemine uute tööteemade kohta ja nende heakskiitmine;

b)

tehniline arutelu ettepanekute üle;

c)

kommentaaride esitamine eelnõude kohta;

d)

olemasolevate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide läbivaatamine;

e)

vastuvõetud Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide ning teabe levitamine ja neist informeerimine.

a)

määrates oma aasta töökavas kindlaks standardiprojektid, mis pakuvad VKEdele erilist huvi;

b)

võimaldades VKEdele juurdepääsu standardimistegevusele, ilma et nad peaksid riigi standardiorganisatsiooni liikmeks hakkama;

c)

pakkudes standardimistegevuses osalemiseks tasuta juurdepääsu või erimäärasid;

d)

võimaldades vaba juurdepääsu standardieelnõudele;

e)

võimaldades oma veebilehel tasuta juurdepääsu standardite kokkuvõtetele;

f)

kohaldades standardite kättesaadavaks tegemisel erimäärasid ja pakkudes standardipakette madalama hinnaga.

a)

avaldada viited asjaomasele harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas, jätta need avaldamata või avaldada need seal piirangutega;

b)

säilitada Euroopa Liidu Teatajas viited asjaomasele harmoneeritud standardile, säilitada piirangutega viited või kõrvaldada need viited.

a)

võetakse vastu artikli 8 lõikes 1 nimetatud Euroopa standardimist käsitlev liidu iga-aastane töökava;

b)

võetakse vastu artiklis 10 osutatud standardimistaotlused;

c)

tehakse otsus harmoneeritud standarditele esitatud ametlike vastuväidete kohta, nagu on sätestatud artikli 11 lõikes 1;

d)

tehakse otsus artiklis 13 osutatud IKT tehniliste spetsifikatsioonide valimise kohta;

e)

võetakse vastu artiklis 20 osutatud delegeeritud õigusaktid.

a)

liidu õigusaktide ja poliitika toetamiseks vajalike Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamine ja läbivaatamine;

b)

Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide kvaliteedi ning liidu õigusaktidele ja poliitikale vastavuse kontrollimine;

c)

Euroopa standardimisega seotud ettevalmistus- ja lisatööd, sealhulgas uuringud, koostöömeetmed, sealhulgas rahvusvaheline koostöö, seminarid, hindamine, võrdlev analüüs, teadustöö, laboritöö, laboritevahelised katsed, vastavushindamised ning meetmed, millega tagatakse Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamisele ja läbivaatamisele kuluva aja lühendamine, kahjustamata aluspõhimõtteid, eriti avatuse, kvaliteedi, läbipaistvuse ja kõigi sidusrühmade konsensuse põhimõtet;

d)

Euroopa standardiorganisatsioonide peasekretariaatide töö, sealhulgas poliitika väljatöötamine, standardimistegevuse koordineerimine, tehnilise töö teostamine ja teabe edastamine huvitatud isikutele;

e)

liidu õigusakte ja poliitikat toetavate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide tõlkimine liidu ametlikesse keeltesse, mis ei ole Euroopa standardiorganisatsioonide ametlikud keeled, ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ka tõlkimine keeltesse, mis ei ole liidu ametlikud keeled;

f)

Euroopa standardeid ja Euroopa standardimisdokumente selgitavate, tõlgendavate ja lihtsustavate materjalide koostamine, sealhulgas kasutusjuhendite, standardite kokkuvõtete ja parimate tavadega seotud dokumentide koostamine ja teavitustegevus, strateegiad ja koolituskavad;

g)

tegevus, mille eesmärk on tehnilise abi programmid, koostöö kolmandate riikidega ning Euroopa standardisüsteemi, Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide edendamine ja väärtustamine huvitatud isikute hulgas nii liidus kui ka rahvusvahelisel tasandil.

a)

riikide standardiorganisatsioonidele lõikes 1 osutatud standardimistoimingute jaoks, mida nad teostavad ühiselt koos Euroopa standardiorganisatsioonidega;

b)

muudele organisatsioonidele, kellele on usaldatud lõike 1 punktis a osutatud toimingutele kaasa aitamine või lõike 1 punktides c ja g osutatud toimingute elluviimine koostöös Euroopa standardiorganisatsioonidega.

a)

nende organisatsioonide toimimine ja tegevus, mis on seotud Euroopa ja rahvusvahelise standardimisega, sh tehnilise tööga ning teabe andmisega oma liikmetele ja teistele huvitatud isikutele;

b)

õigusliku ja tehnilise ekspertteabe andmine, sealhulgas uuringud, et hinnata seda, kas esineb vajadus Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide järele ning selliste dokumentide koostamine, ning ekspertide koolitamine;

c)

osalemine tehnilises töös, mis on seotud Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamise ja läbivaatamisega, kuivõrd see on vajalik liidu õigusaktide ja poliitika toetamiseks;

d)

Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide, standardeid käsitleva teabe ja nende kasutamise tutvustamine huvitatud isikutele, sealhulgas VKEdele ja tarbijatele.

a)

toetused ilma pakkumiskutseta või riigihanke tulemusena sõlmitud lepingud:

b)

pärast pakkumiskutset antavad toetused või riigihanke tulemusena sõlmitud lepingud teistele, artikli 15 lõike 2 punktis b osutatud asutustele, kes:

c)

toetused, mis antakse pärast pakkumiskutset vastavalt käesoleva määruse III lisa tingimustele vastavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonidele, et nad saaksid teha artiklis 16 osutatud toiminguid.

a)

toetus konkreetse toimingu jaoks;

b)

tegevustoetus Euroopa standardiorganisatsioonidele ja vastavalt käesoleva määruse III lisa tingimustele vastavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonidele kooskõlas määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätestatud eeskirjadega. Uuendamise korral ei vähendata tegevustoetust automaatselt.

a)

Euroopa standardid või Euroopa standardimisdokumendid, mida komisjon on taotlenud kooskõlas artikliga 10, võetakse vastu või vaadatakse läbi aja jooksul, mis ei ole pikem kui kõnealuses artiklis osutatud taotluses märgitud ajavahemik;

b)

VKEd, tarbijaorganisatsioonid ning keskkondlikud ja ühiskondlikud sidusrühmad on artikli 5 lõikes 1 osutatud Euroopa standardimistegevuses asjakohaselt esindatud ning saavad selles osaleda.

a)

ajakohastada I lisas esitatud Euroopa standardiorganisatsioonide nimekirja, et võtta arvesse nende nime või struktuuri muutusi;

b)

kohandada vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud Euroopa sidusrühmade organisatsioonide suhtes kriteeriume vastavalt edasisele arengule seoses nende mittetulundusliku iseloomu ja representatiivsusega. Kohandamise tulemusel ei kehtestata uusi kriteeriume ega kaotata ühtegi olemasolevat kriteeriumi või organisatsiooni kategooriat.

a)

artiklite 4, 5, 10, 15 ja 17 kohaldamist;

b)

VKEde, tarbijaorganisatsioonide ning keskkondlike ja ühiskondlike sidusrühmade esindatust riikide standardiorganisatsioonides;

c)

VKEde esindatust artikli 6 lõikes 3 osutatud iga-aastaste aruannete põhjal;

d)

IKT kasutamist standardimissüsteemis;

e)

riikide standardiorganisatsioonide ja Euroopa standardiorganisatsioonide koostööd.

a)

direktiivi 89/686/EMÜ artikli 6 lõige 1;

b)

direktiivi 93/15/EMÜ artikkel 5;

c)

direktiivi 94/9/EÜ artikli 6 lõige 1;

d)

direktiivi 94/25/EÜ artikli 6 lõige 1;

e)

direktiivi 95/16/EÜ artikli 6 lõige 1;

f)

direktiivi 97/23/EÜ artikkel 6;

g)

direktiivi 2004/22/EÜ artikkel 14;

h)

direktiivi 2007/23/EÜ artikli 8 lõige 4;

i)

direktiivi 2009/23/EÜ artikkel 7;

j)

direktiivi 2009/105/EÜ artikkel 6.

a)

välja jäetakse artikli 1 punktid 6–10;

b)

välja jäetakse artiklid 2, 3 ja 4;

c)

artikli 6 lõikest 1 jäetakse välja fraas „koos I ja II lisas nimetatud standardiorganite ja -asutuste esindajatega”;

d)

artikli 6 lõikest 3 jäetakse välja esimene taane;

e)

artikli 6 lõikest 4 jäetakse välja punktid a, b ja e;

f)

artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Liikmesriigid teavitavad artikli 8 lõike 1 alusel komisjoni kõigist standardiorganitele esitatud taotlustest koostada tehniline spetsifikatsioon või konkreetse toote standard, et neid tooteid käsitleva tehnilise eeskirja jõustamiseks koostada tehnilise eeskirja eelnõu, ning esitavad nende jõustamise põhjused.”;

g)

artiklis 11 asendatakse teine lause järgmisega:

„Komisjon avaldab saadud teatiste iga-aastase statistika Euroopa Liidu Teatajas.”;

h)

I ja II lisa jäetakse välja.