LISA

PREAMBUL

TUNNUSTADES Euroopa ülipika baasiga interferomeetria ühisinstituudi pikaajalist töökorraldust ja Euroopa teadusruumi tähtsust, leppisid osalised kokku kanda Madalmaade juriidilise isiku „Stichting JIVE” igapäevane tegevus üle määruse (EÜ) nr 723/2009 alusel asutatud juriidilisele isikule, kelle nimeks saab „JIV-ERIC”.

ning arvestades järgmist:

Euroopa ülipika baasiga interferomeetria (VLBI) võrk (edaspidi „EVN”) on pikka aega tegutsenud konsortsium, mille struktuur on paindlikult laiendatav ning mille puhul on tegemist Euroopas ja teistes maailmajagudes raadioteleskoopidega tehtavatel ühisvaatlustel põhineva astronoomiliste vaatluste süsteemiga, mille kaudu saadud tulemusi kasutavad aktiivsed ülemaailmsed teadusringkonnad. EVN on rohkem kui kahe aastakümne jooksul tõendanud oma väga kõrget taset ja võrgu stabiilsust.

Kesksete teenuste osutamiseks ja eelkõige kogutud teleskoobiandmete töötlemiseks (korrelatsioon) loodi 1993. aastal EVNi raames Euroopa VLBI ühisinstituut (JIVE) Madalmaade riigi tasandi juriidilise isikuna (Stichting/Foundation). Selle kaudu toetatakse EVNi kasutajaid vaatluste kohta ettepanekute tegemisel ning vaatlusandmete töötlemisel ja tõlgendamisel. Samuti annab see tagasisidet teleskoobiandmete kvaliteedi kohta. JIVE tagab EVNi ja muude võrkude kaudu tehtavate vaatluste jaoks vajaliku taristu. JIVE tegutseb aktiivselt EVNi suutlikkuse tõhustamise valdkonnas ning töötab välja uusi tehnoloogialahendusi, mis on eelkõige seotud kesksete andmetöötlus- ja kasutajateenustega.

Selles ja muudes valdkondades on JIVE tegutsenud EVNi esindajana, seda eelkõige EÜ programmide ellurakendamisel. JIVE taristu ja EVNi vahelisi seoseid on käsitletud EVNi konsortsiumi käsitlevas vastastikuse mõistmise memorandumis, mis sõlmiti 22. novembril 2002 Berliinis.

Praegu on JIVE Madalmaade jurisdiktsiooni alla kuuluv sihtasutus. Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) puhul on tegemist JIVE teadusülesannetele ja -sihtidele vastava juriidilise isikuga. ERICut käsitlev õigusraamistik sisaldub määruse (EÜ) nr 723/2009 sätetes.

Tänu JIV-ERICu loomisele muutub riikide teadusasutuste pikaajaline koostöö ülipika baasiga interferomeetria valdkonnas jätkusuutlikumaks. VLBI võrgud on praeguste juhtivate ja tulevaste raadioastronoomiataristute jaoks äärmiselt olulised.

JIV-ERIC-taristu keskmes on JIVE-korrelaator. Tegemist on VLBI teadustaristu kõige olulisema komponendiga. JIV-ERIC jätkab koostööd kõikide EVNi partneritega ja lepinguliste kohustuste täitmist ning kooskõlastab oma tegevuse talle pandud ülesannetega. JIV-ERIC vastutab korrelatsiooni eest kõikide EVNi projektide puhul. Lisaks on JIV-ERICu ülesanne edendada VLBI ja muude raadioastronoomiameetodite kasutamist ning rakendada neid,

LEPPISID asutajaliikmed KOKKU luua JIV-ERIC ja rakendada see ellu kooskõlas järgmiste sätetega.

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Nimi, asukoht ja töökeel

1.   Luuakse Euroopa teadusuuringute taristu konsortsium, mille nimi on ülipika baasiga interferomeetria ühisinstituut (edaspidi „JIV-ERIC”).

2.   JIV-ERIC on teadustaristu, mis tegutseb JIV-ERICu liikmes- ja vaatlejariikides ning muudes riikides, kus JIV-ERIC on sõlminud põhikirja artikli 8 lõike 1 kohase lepingu.

3.   JIV-ERICu õiguslikuks vormiks on määruse (EÜ) nr 723/2009 sätete kohaselt asutatud Euroopa teadusuuringute taristu konsortsium (ERIC), mille nimi on „JIV-ERIC”.

4.   JIV-ERICu põhikirjajärgne asukoht on Madalmaades Dwingeloos.

5.   JIV-ERICu töökeel on inglise keel.

Artikkel 2

Ülesanded ja tegevus

1.   JIV-ERIC edendab ülipika baasiga interferomeetria ja muude raadioastronoomia meetodite kasutamist ja rakendab neid. Eelkõige kasutab ja arendab JIV-ERIC andmetöötlusseadet, mida sageli nimetatakse korrelaatoriks, ning teenindab EVNi vahendeid kasutavaid teadlasi. JIV-ERIC korreleerib kõik EVNi projektid, mille on heaks kiitnud EVNi programmikomitee ja mille EVNi programmi koostaja on võtnud programmi, kus on ette nähtud kõnealuste projektide korreleerimine JIV-ERICus.

2.   JIV-ERIC edendab EVNi ja muude võrkude partnerite teleskoopide vahelist ülipika baasiga interferomeetriat. JIV-ERIC korraldab ja hõlbustab EVNi ja muude võrkude töö toetamist ning muid raadioastronoomia valdkonnaga seotud toiminguid, mis on vajalikud tema eesmärgi saavutamiseks.

3.   JIV-ERIC tegutseb mittetulunduslikel alustel. Selleks et innovatsiooni ning teadmiste ja tehnoloogia levikut veelgi hoogustada, võib piiratud mahus tegeleda ka tulundustegevusega, kui see ei sea ohtu põhitegevust.

2. PEATÜKK

LIIKMESUS

Artikkel 3

Liikmesus ja esindatus

1.   JIV-ERICu liikmeks või ilma hääleõiguseta vaatlejaks võivad saada järgmised üksused:

a)	liikmesriigid;

b)	assotsieerunud riigid;

c)	kolmandad riigid, kes ei ole assotsieerunud riigid;

d)	valitsustevahelised organisatsioonid.

2.   Iga liiget ja vaatlejat võib esindada üks avalik-õiguslik või avalikku teenust pakkuv eraõiguslik isik, kelle liige või vaatleja valib ja määrab oma eeskirjade ja korra kohaselt.

3.   JIV-ERICu praegused liikmed, vaatlejad ja nende esindajad on loetletud 1. lisas. 1. lisa ajakohastab tegevdirektor. ERICut käsitleva avalduse esitamise ajal liikmeks olnuid nimetatakse asutajaliikmeteks.

Artikkel 4

Liikmete vastuvõtmine

1.   Uute liikmete vastuvõtmise tingimused on järgmised:

a)	uute liikmete vastuvõtmiseks on vaja nõukogu heakskiitu;

b)	taotlejad esitavad kirjaliku taotluse nõukogu eesistujale;

c)	taotluses tuleb kirjeldada, kuidas aitab taotleja kaasa JIV-ERICu eesmärkidele ja tegevusele ning kuidas täidab taotleja oma kohustusi ja nimetab oma esindajaks seaduslikult volitatud üksuse.

2.   Liikmesuse esialgne tähtaeg on viis aastat.

Artikkel 5

Liikmestaatusest loobumine, liikmestaatuse lõpetamine

1.   Liikmed ei või liikmestaatusest loobuda esimese viie aasta jooksul pärast JIV-ERICu loomist, kui liikmeks ei ole astutud kindlaksmääratud lühemaks ajaks. Kui JIV-ERICu loomisest on möödunud viis aastat, võib liige oma staatusest loobuda eelarveaasta lõpus, tingimusel et ta on esitanud sellekohase taotluse vähemalt 12 kuud enne staatusest loobumist.

2.   Liige võib liikmestaatusest loobuda, kui nõukogu otsustab suurendada 2. lisas sätestatud iga-aastast osamakset. Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 kohaldamist, võib liige liikmestaatusest loobuda kuue kuu jooksul pärast iga-aastase osamakse suurendamise ettepaneku vastuvõtmist nõukogus.

3.   Liikmestaatusest loobumine hakkab kehtima eelarveaasta lõpus tingimusel, et liikmestaatusest loobuja on täitnud oma kohustused.

4.   Nõukogul on õigus liikmestaatus lõpetada, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	liige on tõsiselt rikkunud üht või mitut käesolevast põhikirjast tulenevat kohustust;

b)	liige ei ole kõnealust rikkumist heastanud kuue kuu jooksul pärast sellest teatamist.

Liikmele antakse võimalus vaidlustada tema liikmestaatuse lõpetamise otsus ja esitada oma seisukoht nõukogule.

3. PEATÜKK

VAATLEJAD JA OSALEVAD TEADUSASUTUSED

Artikkel 6

Vaatlejate vastuvõtmine

1.   Riigid ja valitsustevahelised organisatsioonid, kes soovivad anda oma panuse JIV-ERICu tegevusse ja kes kavatsevad JIV-ERICu liikmeks astuda, võivad taotleda vaatlejastaatust.

2.   Vaatlejate vastuvõtmise tingimused on järgmised:

a)	vaatleja võetakse esialgu vastu kolmeks aastaks;

b)	vaatlejate vastuvõtmiseks on vaja nõukogu heakskiitu ja

c)	taotlus esitatakse kirjalikult nõukogu eesistujale ning selles kirjeldatakse, kuidas taotleja aitab koostöö kaudu kaasa JIV-ERICu eesmärkide saavutamisele ja tegevusele ning kuidas ta nimetab oma esindajaks seaduslikult volitatud üksuse.

3.   Vaatleja võib igal ajal taotleda liikmestaatust.

Artikkel 7

Vaatlejastaatusest loobumine, vaatlejastaatuse lõpetamine

1.   Vaatlejastaatuse esialgne tähtaeg on kolm aastat.

2.   Vaatlejastaatusest loobumine hakkab kehtima eelarveaasta lõpus, tingimusel et vaatlejastaatusest loobuja on täitnud oma kohustused.

3.   Nõukogul on õigus vaatlejastaatus lõpetada, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	vaatleja on tõsiselt rikkunud üht või mitut käesolevast põhikirjast tulenevat kohustust ning

b)	vaatleja ei ole kõnealust rikkumist heastanud kuue kuu jooksul pärast sellest teatamist.

Vaatlejale antakse võimalus vaidlustada tema vaatlejastaatuse lõpetamise otsus ja esitada oma seisukoht nõukogule.

Artikkel 8

Teadusasutuste osalemine JIV-ERICus

1.   JIV-ERIC võib sõlmida koostöölepingu teadusasutusega, mis käitab ülipika baasiga interferomeetria elementi või esindab riigi huve ülipika baasiga interferomeetria alases koostöös ega asu riigis, mis on JIV-ERICu liige või vaatleja. Koostöölepingus määratakse kindlaks tingimused, mille alusel saavad riiklikud teadusasutused JIV-ERICu taristuga liituda ning pühenduda artiklis 2 sätestatud ülesannetele ja tegevusele.

2.   Koostöölepingus on sätestatud kokkulepitud osamakse, õigus esitada andmeid JIV-ERICu keskrajatistes töötlemiseks, õigus osaleda nõukogu koosolekutel, õigus saada päevakord ja sellele lisatud dokumendid ning õigus avaldada nõukogu koosolekutel arvamust JIV-ERICu tegevuse kohta.

3.   Koostöölepingu sõlmib JIV-ERICu tegevdirektor.

4.   Teadusasutuste iga-aastase osamaksesumma kindlaksmääramisel juhindutakse samadest põhimõtetest, mis on esitatud 2. lisas. Eelkõige võetakse summa kindlaksmääramisel arvesse ülipika baasiga interferomeetria taristus osaleva kohaliku elemendi tegevuse iga-aastast panust.

4. PEATÜKK

ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Artikkel 9

Liikmete õigused ja kohustused

1.   Liikmete õigused on järgmised:

a)	õigus osaleda nõukogu töös ja hääletada;

b)	õigus osaleda JIV-ERICuga seotud pikaajaliste strateegiate ja poliitikasuundade arendamises ning otsustamismenetlustes.

Liikmed saavad kasutada järgmisi lisavõimalusi:

c)	kui ei ole ruumilisi piiranguid, siis võimaldada oma teadusringkondadel osaleda JIV-ERICu üritustel (näiteks suvekoolides, seminaridel, konverentsidel, koolitustel) soodushindadega;

d)	võimaldada oma teadusringkondadel kasutada JIV-ERICu toetust asjaomaste süsteemide, protsesside ja teenuste ülesehitamiseks;

e)	õigus edastada andmeid JIV-ERICu keskrajatistes töötlemiseks ning saada JIV-ERICult tuge.

2.   Iga liige nimetab kaks esindajat; vähemalt ühel esindajal on teaduslikud eriteadmised ning ta esindab JIV-ERICule vahendeid pakkuvaid teadusasutusi.

3.   Iga liige:

a)	tasub nõukogu kindlaks määratud osamakseid, mis on esitatud 2. lisas;

b)	annab ühele oma esindajatest täielikud volitused hääletada kõigil nõukogu koosolekul arutatud teemadel;

c)	võib määrata või volitada kohaliku instituudi või taristukonsortsiumi täitma oma kohustusi, mis tulenevad käesolevast põhikirjast.

4.   Lisaks artikli 9 lõike 3 punkti a kohasele kokkulepitud osamaksele võivad liikmed teha muid sissemakseid kas üksi või koostöös teiste liikmete, vaatlejate või kolmandate isikutega. Sellised rahalised või mitterahalised sissemaksed peab heaks kiitma nõukogu.

Artikkel 10

Vaatlejate õigused ja kohustused

1.   Vaatlejate õigused on järgmised:

a)	õigus osaleda nõukogu koosolekul ilma hääleõiguseta;

b)	õigus väljendada oma arvamust nõukogu päevakorra kohta;

c)	õigus saada päevakord, sh lisatud dokumendid;

d)	asjaomastel teadus- ja tehnikaringkondadel on õigus osaleda JIV-ERICu üritustel.

2.   Iga vaatleja:

a)	nimetab kaks esindajat, kellest vähemalt üks esindab JIV-ERICule vahendeid pakkuvaid riiklikke teadusasutusi;

b)	määrab kindlaks koos tehtavad toimingud artikli 2 kohaste JIV-ERICu eesmärkide edendamiseks;

c)	esitab nõukogule aastaaruande, milles hinnatakse JIV-ERICu eesmärkide saavutamiseks tehtud koostööd;

d)	võib volitada oma esindaja täitma artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud kohustusi.

3.   Lisaks JIV-ERICu eesmärkide saavutamiseks artikli 10 lõike 2 punkti b kohaselt kokku lepitud koostööle võivad liikmed teha muid sissemakseid kas üksi või koostöös teiste liikmete, vaatlejate või kolmandate isikutega. Sellised rahalised või mitterahalised sissemaksed peab heaks kiitma nõukogu.

5. PEATÜKK

JUHTIMINE

Artikkel 11

Juhtimine ja haldamine

JIV-ERICu juhtimisstruktuur hõlmab järgmisi organeid:

a)

nõukogu;

b)	tegevdirektor.

Artikkel 12

Nõukogu

1.   Nõukogu on JIV-ERICu juhtorgan ning see koosneb JIV-ERICu liikmete ja vaatlejate esindajatest. Igal liikmel on üks hääl. Iga liige nimetab ühe hääleõigusliku esindaja. Iga liikmete ja vaatlejate delegatsioon võib koosneda kuni kahest isikust, kellest vähemalt ühel on JIV-ERICuga seotud asjakohased teaduslikud eriteadmised (nagu on osutatud artikli 9 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 2). Vastuvõtva teadusasutuse esindajad kuuluvad vastuvõtva liikmesriigi delegatsiooni.

2.   Nõukogu esitab alalise kutse EVNi organitele või esindajatele ja osalevatele teadusasutustele (nagu on osutatud artikli 8 lõikes 1), kui see on nõukogu hinnangul asjakohane.

3.   Nõukogu võtab mõistliku aja jooksul pärast JIV-ERICu asutamist vastu kodukorra, sh kodukorra, millele on osutatud artikli 23 lõikes 1, artikli 25 lõikes 1 ja artikli 26 lõikes 1.

4.   Nõukogu tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ja vastutab käesoleva põhikirja sätete kohaselt JIV-ERICu üldise juhtimise ja järelevalve eest.

5.   Nõukogu eesmärk on tagada VLBI taristu teadusalane tipptase ning JIV-ERICule vahendeid pakkuvate asjaomaste teadusasutuste teenuste ühtsus, järjepidevus ja stabiilsus.

6.   Nõukogul on vähemalt järgmised õigused:

a)	otsustada JIV-ERICu arendamisstrateegiate üle;

b)	võtta tegevdirektori ettepaneku alusel vastu iga-aastane tööprogramm, mis hõlmab iga-aastast eelarvet, sh assigneeringuid JIV-ERICu koordinatsiooni- ja toetusasutusele ja ühisteenustele, ning pikaajalise strateegia kirjeldust;

c)	võtta vähemalt iga viie aasta tagant vastu otsus liikmete ja vaatlejate osamaksete suuruse kohta, lähtudes 2. lisas esitatud arvutamispõhimõtetest;

d)	võtta vastu JIV-ERICu aastaaruanne ja kiita heaks auditeeritud finantsaruanne;

e)	võtta vastu otsus liikme või vaatleja ühinemise kohta;

f)	võtta vastu liikme- või vaatlejastaatuse lõpetamise otsus;

g)	teha otsuseid põhikirja muudatusettepanekute kohta;

h)	otsustada tegevdirektori määramise, volituste peatamise ja ametist vabastamise üle;

i)	luua allasutusi;

j)	sätestada tegevdirektori volitused ja konkreetne tegevus ning esitada tegevdirektorile suuniseid artikli 8 lõikes 3 osutatud koostöölepingu sõlmimiseks.

7.   Eesistuja kutsub nõukogu koosoleku kokku vähemalt neljanädalase etteteatamisega ja päevakord saadetakse laiali vähemalt neliteist päeva enne koosolekut. Liikmetel on õigus esitada päevakorda küsimusi kuni viis päeva enne kohtumist. Nõukogu koosoleku kokkukutsumist võib taotleda juhul, kui selleks avaldab soovi vähemalt 50 % liikmetest.

8.   Nõukogu valib eesistuja 75 % häälteenamusega. Eesistuja valitakse kaheks aastaks ja seda ametiaega on võimalik üks kord pikendada.

9.   Nõukogu valib eesistuja asetäitja 75 % häälteenamusega. Eesistuja asetäitja asendab eesistujat tema äraoleku ja huvide konflikti korral. Eesistuja asetäitja valitakse kaheks aastaks ja seda ametiaega on võimalik üks kord pikendada.

Artikkel 13

Nõukogu otsuste tegemine

1.   Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul on esindatud ja kohal kvoorumiks vajalik kaks kolmandikku liikmetest.

2.   Nõukogu annab kõigi otsuste puhul endast parima, et saavutada konsensust.

3.   Kui konsensust ei saavutata, piisab otsuse vastuvõtmiseks lihthäälteenamusest, välja arvatud artikli 12 lõigetes 8 ja 9 ning artikli 13 lõigetes 4 ja 5 osutatud otsuste puhul.

4.   Järgmiste otsuste tegemiseks peab otsuse ettepanekut toetama vähemalt kaks kolmandikku antud häältest:

a)	JIV-ERICu arendusstrateegiate vastuvõtmine või muutmine;

b)	liikme- või vaatlejastaatuse lõpetamine;

c)	tegevdirektori määramine, volituste peatamine või ametist vabastamine;

d)	allasutuste loomine;

e)	kodukorra vastuvõtmine või muutmine;

f)	iga-aastase töökava ja aastaeelarve vastuvõtmine ja muutmine.

5.   Järgmiste otsuste vastuvõtmiseks on vajalik kõikide JIV-ERICu liikmete ühehäälne heakskiit:

a)	komisjonile põhikirja muutmise ettepaneku tegemine;

b)	2. lisas osutatud osamakse arvutamise põhimõtete vastuvõtmine ja muutmine;

c)	liikmete ja vaatlejate tehtavaid osamakseid käsitlevad otsused;

d)	JIV-ERICu tegevuse lõpetamine.

6.   Artikli 13 lõigetes 4 ja 5 osutatud otsuseid võib teha üksnes juhul, kui kõiki liikmeid on kavandatavast otsusest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne koosolekut. Põhikirja ja 2. lisa võib muuta, nagu on osutatud artikli 13 lõike 5 punktides a ja b, üksnes juhul, kui kõiki liikmeid on teavitatud muudatuse täpsest sõnastusest vähemalt kaks kuud enne koosoleku toimumist.

7.   Põhikirja muutmise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 11 sätteid.

Artikkel 14

Tegevdirektor

1.   Nõukogu nimetab JIV-ERICu tegevdirektori ametisse viieks aastaks ja seda ametiaega on võimalik pikendada. JIV-ERICu tegevdirektor vastutab JIV-ERICu teadusalase arendustegevuse eest. Tegevdirektor vastutab nõukogu otsuste rakendamise ning JIV-ERICu kogu igapäevase tegevuse, sealhulgas koordinatsiooni- ja toetusasutuse tegevuse ning korrelaatori arendamise juhtimise eest.

2.   Tegevdirektor on JIV-ERICu seaduslik esindaja.

3.   Tegevdirektor koostab ja esitab nõukogule vastuvõtmiseks artikli 12 lõike 6 punktis b osutatud iga-aastase tööprogrammi.

4.   Kui nõukogu on iga-aastase tööprogrammi vastu võtnud, vastutab tegevdirektor selle elluviimise eest, nagu on osutatud artikli 12 lõike 6 punktis b.

5.   Tegevdirektor võib luua komitee (komiteed), mis abistab (abistavad) teda JIV-ERICu tegevuse elluviimisel.

Artikkel 15

JIV-ERICu koordinatsiooni- ja toetusasutus

JIV-ERICu koordinatsiooni- ja toetusasutus on JIV-ERICu igapäevase tegevuse keskne haldusbüroo. Asutus toetab JIV-ERICu igapäevast juhtimist ja osutab sealhulgas abi nõukogule. Koordinatsiooni- ja toetusasutuse loob ja seda juhib tegevdirektor.

6. PEATÜKK

RAHASTAMINE ja ARUANDLUS EUROOPA KOMISJONILE

Artikkel 16

Eelarvepõhimõtted ja raamatupidamisarvestus

1.   JIV-ERICu rahalisi vahendeid võib kasutada üksnes käesolevas põhikirjas sätestatud eesmärkidel.

2.   JIV-ERIC haldab oma vara vastavalt maksualastele õigusnormidele. Oma eesmärkide saavutamiseks võib JIV-ERIC omandada, kasutada ja hallata kolmandate isikute vahendeid.

3.   JIV-ERICu eelarveaasta algab iga aasta 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

4.   Kõik JIV-ERICu tulu- ja kuluartiklid peavad kajastuma igaks eelarveaastaks koostatavates kalkulatsioonides ja need kirjendatakse aastaeelarves. Aastaeelarve on kooskõlas üldtunnustatud läbipaistvuspõhimõtetega.

5.   JIV-ERICu raamatupidamisaruannetele lisatakse auditeeritud aastaaruanne, mis käsitleb eelarve haldamist ja finantsjuhtimist eelarveaastal.

6.   JIV-ERICu suhtes kohaldatakse raamatupidamisarvestuse koostamise, esitamise, auditeerimise ja avaldamise nõudeid, mis on sätestatud kohaldatavas õiguses.

7.   JIV-ERIC tagab, et assigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantshalduse põhimõtete kohaselt.

8.   JIV-ERIC peab oma majandustegevuse kulude ja tulude üle eraldi raamatupidamisarvestust.

9.   JIV-ERICu koordinatsiooni- ja toetusasutus vastutab kõiki laekumisi ja väljamakseid kajastava täpse arvepidamise eest.

Artikkel 17

Aruandlus

1.   JIV-ERIC koostab iga-aastase tegevusaruande eelkõige oma teadus-, korraldus- ja finantstegevuse kohta. Nõukogu peab selle aruande heaks kiitma ning edastama komisjonile ja asjaomastele ametiasutustele kuue kuu jooksul pärast vastava eelarveaasta lõppu. Kõnealune aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

2.   JIV-ERIC teatab Euroopa Komisjonile kõigist asjaoludest, mis ähvardavad seada tõsisesse ohtu JIV-ERICu ülesannete täitmise või takistavad JIV-ERICut määruses (EÜ) nr 723/2009 sätestatud nõuete järgimisel.

Artikkel 18

Vastutus

1.   JIV-ERIC vastutab oma võlgade eest.

2.   Liikmete finantsvastutus JIV-ERICu võlgade eest piirdub iga konkreetse liikme aastase osamaksega, mis on sätestatud 2. lisas.

3.   JIV-ERIC kindlustab ennast nõuetekohaselt JIV-ERICu loomise ja toimimisega seotud riskide eest.

7. PEATÜKK

TEGEVUSPÕHIMÕTTED

Artikkel 19

Koostöölepingud kolmandate isikutega

Kui JIV-ERIC seda kasulikuks peab, võib ta sõlmida koostöölepinguid kolmandate isikutega, näiteks nende riikide teadusasutustega, mis ei ole JIV-ERICu liikmed ega vaatlejad.

Artikkel 20

Kasutajate juurdepääsu põhimõtted

1.   JIV-ERIC avab juurdepääsu taristule, lähtudes asjaomastest juurdepääsupõhimõtetest tulenevatest piirangutest ja tingimustest.

2.   JIV-ERICu pakutavad andmed, vahendid ja teenused on avatud teadusringkondadele infosisu pakkujate antud volituste ning JIV-ERICu heakskiidetud autentimise alusel.

3.   JIV-ERIC tagab, et kasutajad on nõus juurdepääsutingimustega ning teadusandmete salvestamisel ja töötlemisel rakendatakse sobivaid turvameetmeid.

4.   JIV-ERIC kehtestab üksikasjaliku korra väidetavate teadusandmete turvalisuse ja konfidentsiaalsuse rikkumise juhtumite uurimiseks.

Artikkel 21

Teadusliku hindamise põhimõtted

1.   Teadusuuringute edendamisel järgib JIV-ERIC läbipaistvuspõhimõtteid ja toetab parimate tavade kultuuri, nagu on kokku lepitud ja kehtestatud EVNi koostöö raames.

2.   Juurdepääsu tagamisel JIV-ERICu teadusrajatistele ning vaatlus- ja korrelatsiooniaegadele lähtutakse projektiettepanekute teaduslikust tipptasemest ja tehnilisest teostatavusest, mida sõltumatud eksperdid hindavad vastastikku kooskõlas EVNi kehtivate kriteeriumide ja tavadega. Korrelaatoriaja kasutamine sõltub vaatlusaegade jaotamisest ja ajakavast.

Artikkel 22

Teavituspõhimõtted

1.   JIV-ERIC võtab kõik vajalikud meetmed, et edendada taristut ja selle kasutamist teadusuuringute ja hariduse valdkonnas.

2.   JIV-ERIC innustab oma kasutajaid tegema teadustöö tulemused JIV-ERICu kaudu üldsusele kättesaadavaks.

3.   JIV-ERIC kehtestab teadustöö tulemuste levitamise põhimõtted.

Artikkel 23

Intellektuaalomandi õigustega seotud põhimõtted

1.   JIV-ERIC-korrelaatori jaoks vajalike ning sellega loodud teadusuuringute ja arendustegevusega seotud intellektuaalomandiõiguste puhul tunnustatakse omandiõiguse põhimõtet, kuid seda võivad jagada kõik JIV-ERIC-korrelaatori väljaarendamisele kaasa aitavas teadustöös aktiivsed osalejad. JIV-ERIC võtab vastu intellektuaalomandi õigusi käsitlevate suuniste ja lepingute integreeritud lähenemisviisi, milles võetakse arvesse JIV-ERICule taristu tagavate riiklike teadusasutuste õigusi ning mis hõlmab tehnosiiret ja intellektuaalomandi õiguste jagamist ning mida käsitleva kodukorra esildab tegevdirektor nõukogule.

2.   JIV-ERIC jagab teadlastele juhtnööre (nt veebisaidi kaudu) selle tagamiseks, et teadusuuringuid, milles kasutatakse JIV-ERICu kaudu kättesaadavaid materjale, tehakse andmete omanike omandiõigust tunnustades.

Artikkel 24

Tööhõive, sealhulgas võrdsete võimaluste põhimõtted

JIV-ERIC pakub tööandjana kõigile võrdseid võimalusi ja valib välja parima kandidaadi, olenemata tema taustast, rahvusest, usulistest põhimõtetest ja soost. Töölepingutes järgitakse personali töölevõtva riigi õigusakte.

Artikkel 25

Hankepõhimõtted ja maksuvabastused

1.   JIV-ERICu raames koheldakse hankekandidaate ja pakkujaid võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel, sõltumata sellest, kas nad asuvad Euroopa Liidus või mitte. JIV-ERICu hankepõhimõtted lähtuvad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja konkurentsi põhimõtetest. Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles määratakse üksikasjalikult kindlaks kogu hankemenetlus ja kõik hankekriteeriumid.

2.   JIV-ERICu hangete eest vastutab tegevdirektor. Hanked kuulutatakse välja JIV-ERICu veebisaidil ning liikmete ja vaatlejate riikide territooriumil. Hankelepingu sõlmimise otsus ja selle põhjendus avaldatakse JIV-ERICu veebisaidil.

3.   Liikmete ja vaatlejate hangete puhul, mis on seotud JIV-ERICu tegevusega, võetakse nõuetekohaselt arvesse JIV-ERICu vajadusi, tehnilisi nõudeid ja asjaomaste asutuste spetsifikatsioone ning järgitakse asjakohaseid siseriiklikke õigusnorme.

4.   Maksuvabastused, mis põhinevad nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (1) artikli 143 lõike 1 punktil g ja artikli 151 lõike 1 punktil b ning on kooskõlas nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 (2) artiklitega 50 ja 51, piirduvad selliste kaupade ja teenuste käibemaksuga, mis on ette nähtud JIV-ERICu ametlikuks kasutamiseks, mille väärtus on suurem kui 225 eurot ning mille eest tasub ja mille hangib täies mahus JIV-ERIC. Üksikute liikmete hangete suhtes neid vabastusi ei kohaldata. Ilma et see piiraks artikli 25 lõigete 5 ja 6 kohaldamist, ei kohaldata täiendavaid piiranguid.

5.   Maksuvabastusi kohaldatakse mittemajandusliku tegevuse suhtes; neid ei kohaldata majandustegevuse suhtes.

6.   Käibemaksuvabastust kohaldatakse selliste kaupade ja teenuste suhtes, mida JIV-ERIC kasutab teadus-, tehnika- ja haldustegevuse jaoks kooskõlas oma põhiülesannetega. See hõlmab JIV-ERICu ametliku tegevusega vahetult seotud konverentside, seminaride ja kohtumiste kulusid, v.a reisi- ja majutuskulud.

Artikkel 26

Andmeid käsitlevad põhimõtted

1.   Üldiselt soositakse avalike allikate ja avatud juurdepääsu põhimõtteid.

Tegevdirektor esitab nõukogule heakskiitmiseks kodukorra seoses andmepoliitikaga, mida EVNi põhimõtete kohaselt kohaldatakse JIV-ERICu taristu kasutajate suhtes.

2.   JIV-ERIC teeb kõik oma vahendid üldsusele kättesaadavaks ja esitab nõuetekohased dokumendid.

8. PEATÜKK

KESTUS, LIKVIDEERIMINE, VAIDLUSED, LOOMISSÄTTED

Artikkel 27

Kestus

JIV-ERIC luuakse määramata ajaks.

Artikkel 28

Likvideerimine

1.   JIV-ERICu tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega vastavalt artikli 13 lõike 5 punktile d.

2.   Pärast seda, kui on vastu võetud otsus JIV-ERICu tegevuse lõpetamise kohta, teatab JIV-ERIC sellest viivitamata ja igal juhul hiljemalt kümne kalendripäeva jooksul Euroopa Komisjonile.

3.   Pärast JIV-ERICu võlgade tasumist järele jäänud varad jagatakse liikmete vahel proportsionaalselt nende akumuleerunud iga-aastasele osamaksele JIV-ERICu tegevusse, nagu on sätestatud 2. lisas.

4.   JIV-ERIC teatab Euroopa Komisjonile tegevuse lõpetamise menetluse lõpuleviimisest viivitamata ja igal juhul kümne päeva jooksul.

5.   JIV-ERIC lakkab eksisteerimast päeval, mil Euroopa Komisjon avaldab sellekohase teatise Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 29

Kohaldatav õigus

JIV-ERICu tegevuse suhtes kohaldatakse järgmisi õigusnorme järgmises järjestuses:

a)	Euroopa Liidu õigus, eelkõige määrus (EÜ) nr 723/2009;

b)	Madalmaade õigus, kui ELi õigus ei reguleeri asjaomast küsimust või reguleerib seda vaid osaliselt;

c)	käesolev põhikiri;

d)

kodukord.

Artikkel 30

Vaidlused

1.   Euroopa Liidu Kohus on pädev lahendama JIV-ERICut käsitlevaid vaidlusi liikmete vahel, liikmete ja JIV-ERICu vahel ning kõiki selliseid vaidlusi, kus liit on osaline.

2.   JIV-ERICu ja kolmandate isikute vaheliste vaidluste suhtes kohaldatakse kohtualluvust käsitlevaid liidu õigusakte. ELi õigusega reguleerimata juhtudel määratakse sellise vaidluse lahendamisel kohaldatav õigus kindlaks Madalmaade õiguse põhjal.

Artikkel 31

Põhikirja kättesaadavus

1.   Käesoleva põhikirja kehtiv versioon on alati üldsusele kättesaadav JIV-ERICu veebisaidil ja põhikirjajärgses asukohas.

2.   Autentseks loetakse kõiki põhikirja versioone, mis on koostatud 1. lisas loetletud liikmete ametlikes keeltes. Lisaks loetakse autentseks ka neid põhikirja versioone, mis on koostatud 1. lisas loetlemata ELi liikmesriikide ametlikes keeltes. Üheski keeles koostatud versioon ei ole teiste suhtes ülimuslik.

3.   Euroopa Liidu Teatajas avaldatava põhikirja ja selle muudatuste originaalversiooni tõlkimise eest vastutab Euroopa Komisjon. Kui Euroopa Komisjon tõlkimist ei taga, vastutab selle eest JIV-ERICu koordinatsiooni- ja toetusasutus.

Artikkel 32

Asutamis- ja üleminekusätted

1.   Asukohariik kutsub nõukogu asutamiskoosoleku kokku nii pea kui võimalik, kuid hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui jõustub komisjoni otsus JIV-ERICu loomise kohta.

2.   Asukohariik teatab asutajaliikmetele, kui enne asutamiskoosolekut peaks olema JIV-ERICu nimel vaja teha konkreetseid kiireloomulisi õigustoiminguid. Kui asutajaliige ei esita vastuväiteid viie tööpäeva jooksul pärast teatamist, teeb asukohariigi poolt nõuetekohaselt volitatud isik need õigustoimingud.

3.   Kuni JIV-ERICu loomiseni tegutsevad Madalmaade sihtasutuse ametliku esindajana JIVE juhatus ja selle praegune direktor. JIVE juhatus ja JIV-ERICu nõukogu volitavad JIV-ERICu tegevdirektorit määrama kindlaks tegevussuunad Madalmaade sihtasutuselt JIV-ERICule ülemineku perioodil.

1. LISA

LIIKMETE ja VAATLEJATE NIMEKIRI NING ESINDAVAD ÜKSUSED

LIIKMED

Riik või valitsustevaheline organisatsioon	Esindav üksus (st ministeerium, teadusnõukogu)
Prantsuse Vabariik	Riiklik teadusuuringute keskus (CNRS)
Madalmaade Kuningriik	Nederlandse Organisatie voor Wetenschappelijk Onderzoek (NWO)
Rootsi Kuningriik	Rootsi teadusnõukogu (VR)
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik	Teadus- ja tehnikanõukogu (Science and Technology Facilities Council, STFC)

VAATLEJAD

Riik või valitsustevaheline organisatsioon	Esindav üksus (st ministeerium, teadusnõukogu)

2. LISA

OSAMAKSED

JIV-ERICu nõukogu määrab järgmistest juhtpõhimõtetest lähtuvalt vähemalt iga viie aasta järel kindlaks talle tehtavate maksete suuruse.

1)

Liikmete osamaksed Pärast kindlasummalise liitumismakse tegemist on liikmete osamakse suurus proportsionaalne kohapealsete tegevuskuludega. See tähendab, et liikmed, kellel ei ole raadioteleskoopi, maksavad miinimumsumma, samal ajal kui ülejäänud liikmed maksavad proportsionaalselt oma kohapealsete tegevuskuludega.

2)	Asukohariigi lisamakse Eeldatavalt peab asukohariik olema valmis maksma JIV-ERICule märkimisväärse lisamakse, mis ei tohi ületada poolt JIVE baaseelarvest.

3)

Aastateks 2015–2019 kokku lepitud osamaksed JIV-ERICu liikmed on jõudnud [kuupäev] kokkuleppele allpool tabelis esitatud osamaksetes. (eurot)   2015 2016 2017 2018 2019 Madalmaad 970 000 970 000 970 000 970 000 970 000 Ühendkuningriik 200 000 200 000 200 000 200 000 200 000 Rootsi 110 000 110 000 110 000 110 000 110 000 Prantsusmaa 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 Itaalia 210 000 210 000 210 000 210 000 210 000 Hispaania 140 000 140 000 140 000 140 000 140 000 Lõuna-Aafrika Vabariik 65 000 65 000 65 000 65 000 65 000 Tuleb märkida, et Itaalia, Hispaania ja Lõuna-Aafrika Vabariik valmistuvad liikmeks saama ja täielikkuse huvides on nende osamaksed esitatud kaldkirjas.

---

(1)  Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(2)  Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 282/2011, 15. märts 2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (ELT L 77, 23.3.2011, lk 1).