(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (2) eesmärk on kaotada järk-järgult tagasiheide kogu liidu kalanduses, kehtestades selliste liikide püügi lossimise kohustuse, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme.

(2)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 9 on sätestatud asjaomases geograafilises piirkonnas teatavate liikide püügi suhtes kohaldatavaid kaitsemeetmeid sisaldavate mitmeaastaste kavade vastuvõtmine. Sellistes mitmeaastastes kavades täpsustatakse lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning võidakse anda komisjonile õigus neid üksikasju liikmesriikide välja töötatud ühiste soovituste alusel veelgi täpsustada.

(3)

Määruses (EL) 2018/973 kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende püügi mitmeaastane kava. Kõnealuse määruse artikliga 11 on antud komisjonile õigus võtta kõikide Põhjameres esinevate liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohast lossimiskohustust, liikmesriikide koostatud ühiste soovituste alusel vastu kõnealust määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, täpsustades lossimiskohustust puudutavad üksikasjad, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artikli 15 lõike 5 punktides a–e.

(4)

Nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/973, hõlmab Põhjameri Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) 2.a ja 3.a rajooni ning 4. alapiirkonda.

(5)

Tuginedes Põhjamere kalavarude majandamise otsese huviga liikmesriikide – Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaade, Rootsi ja Ühendkuningriigi (3) – ühisele soovitusele, täpsustab komisjon delegeeritud määruses (EL) 2019/2238 (4) Põhjamerel teatavate põhjalähedaste liikide püügi suhtes kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ajavahemikuks 2020–2021.

(6)

Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad ja Rootsi esitasid pärast Põhjamere nõuandekomisjoni ja pelaagiliste liikide nõuandekomisjoniga konsulteerimist 4. mail 2020 komisjonile ühise soovituse, millega kehtestatakse Põhjamere pelaagiliste ja põhjalähedaste liikide tagasiheitekava ajavahemikuks 2021–2023. Liikmesriigid esitasid ühise soovituse muudetud versiooni 23. juulil 2020.

(7)

Asjaomased teadusasutused esitasid teaduslikku teavet, mille vaatas läbi kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) (5). Komisjon esitas asjaomased meetmed 27 liikmesriigi esindajatest koosnevale ekspertide töörühmale 28. juulil 2020 toimunud kohtumisel, kus Euroopa Parlament osales vaatlejana.

(8)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 kohaselt kaalus komisjon nii STECFi hinnangut kui ka seda, et liikmesriigid peavad tagama lossimiskohustuse täieliku rakendamise. Liikmesriikide piirkondlik rühm on põhjendanud enamikku oma vähese tähtsusega erandi taotlustest soovimatu püügi käitlemisega potentsiaalselt kaasneva kulude suurenemisega. Liikmesriikide esitatud asjaomase teabe kvaliteet on paranenud. STECF märgib siiski, et mõnel juhul tuleb andmete kogumist veel parandada ning et soovimatu püügi vähendamiseks peaks ennekõike parandama selektiivsust. Seega kehtestatakse sellistel juhtudel erandeid juhtumipõhiselt 1 või 2 aastaks. Liikmesriigid peaksid esitama käimasolevatest katsetest ja teadusuuringutest saadavaid lisaandmeid.

(9)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2238 nähti määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punkti b kohaselt ette ellujäämismääral põhinev erand norra salehomaari lõkspüünistega püügi suhtes ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning 4. alapiirkonnas, tuginedes tagasiheite kõrge ellujäämismäära teaduslikele tõenditele. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF hindas liikmesriikide varasematel aastatel esitatud tõendeid ja jõudis järeldusele, (6) et erand on õigustatud. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks kõnealune erand säilitada.

(10)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2238 nähti ette ellujäämismääral põhinev erand norra salehomaari põhjatraalidega (sealhulgas sortimisseadmega) püügi suhtes ICESi 4. alapiirkonnas ning ICESi 2.a ja 3.a rajoonis. Liikmesriigid taotlesid erandi säilitamist ja esitasid uusi tõendeid. STECF analüüsis liikmesriikide esitatud uusi tõendeid ja jõudis järeldusele, (7) et norra salehomaari traallaudadega traalidega püügi kohta idarannikul on esitatud STECFi nõuete kohast lisateavet (8). STECF jõudis varasematel aastatel järeldusele, et lisateave oli usaldusväärne ja suuremate laevastike kontekstis kasutatud valideerimistehnika oli mõistlik (9). Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks kõnealune erand säilitada.

(11)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2238 nähti tagasiheite kõrge ellujäämismäära teaduslikele tõenditele tuginedes ette ellujäämismääral põhinev erand kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate hariliku merikeele isendite traallaudadega traalidega püügi suhtes ICESi 4.c rajoonis. Liikmesriigid taotlesid Rahvusvaheliselt Mereuurimise Nõukogult erandi säilitamist. STECF hindas varasematel aastatel esitatud tõendeid ja jõudis järeldusele, (10) et tõendid on piisavad. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks kõnealune erand säilitada.

(12)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2238 nähti tagasiheite kõrge ellujäämismäära teaduslikele tõenditele tuginedes ette ellujäämismääral põhinev erand selliste liikide lõkspüüniste ja mõrdadega kaaspüügi puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. STECF hindas varasematel aastatel esitatud tõendeid ja jõudis järeldusele, (11) et saadaolevatele andmetele tuginedes on vette tagasi lastud kalade suremus tõenäoliselt väike; tegelikud püügimahud püügipiirkonnas on aga väikesed. Kuna püügimahud pole märkimisväärsed ja asjaolud pole muutunud, tuleks kõnealune erand säilitada.

(13)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2238 nähti ette ellujäämismääral põhinev erand atlandi merilesta nakkevõrkude ja abaratega püügi suhtes ICESi 3.a rajoonis ja 4. alapiirkonnas. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF hindas varasematel aastatel esitatud tõendeid ning jõudis järeldusele, (12) et teave on usaldusväärne ja näitab märkimisväärselt kõrget ellujäämismäära. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks kõnealune erand käesolevas määruses säilitada.

(14)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2238 nähti ette ellujäämismääral põhinev erand atlandi merilesta põhjanoodaga püügi suhtes ICESi 3.a rajoonis ja 4. alapiirkonnas. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF hindas varasematel aastatel esitatud tõendeid ja jõudis järeldusele, (13) et ellujäämismäära uuringu andmed on usaldusväärsed. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks kõnealune erand säilitada.

(15)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2238 nähti ette ellujäämismääral põhinev erand atlandi merilesta püügile ja kaaspüügile lestaliste ja tursklaste püügil ICESi 3.a rajoonis ja ICESi 4. alapiirkonnas, kui püügiks kasutatakse traale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. Ühises soovituses taotleti ka uut kõrgel ellujäämismääral põhinevat erandit atlandi merilesta suhtes, mis on püütud 100–119 mm võrgusilma suurusega traalidega ICESi 3.a rajoonis ja ICESi 4. alapiirkonnas. Liikmesriigid esitasid täiendavaid teaduslikke tõendeid, mis kinnitavad kõnealuses püügipiirkonnas atlandi merilesta vette tagasi laskmisel kõrget ellujäämismäära. STECF märkis, et tugiuuringutel oli võrgusilma suurus 90 mm; seega on ebatõenäoline, et ellujäämismäärad on madalamad, kui võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm. Arvestades, et atlandi merilesta ellujäämist mõjutavad peamised tegurid on aastaaeg ja kokkupuude õhuga ning et ellujäämismäärad võivad pärast 60 minuti pikkust kokkupuudet õhuga olla madalamad, tuleks erand lisada käesolevasse määrusesse ning atlandi merilesta soovimatu saak tuleks viivitamata vette tagasi lasta.

(16)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2238 nähti ette ellujäämismääral põhinevad erandid järgmistel tingimusel:

(17)

Liikmesriigid taotlesid erandi säilitamist ja esitasid käimasolevatest uuringutest saadud uued teaduslikud tõendid. STECF täheldas (14) vajadust parandada määratlust, et eristada lestaliste ja tursklaste püüki norra salehomaari püügist. Komisjon märkis, et liikmesriigid lubasid ühises soovituses sellega seoses lisatööd teha. Seega tuleks kõnealune erand säilitada.

(18)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2238 nähti ette ellujäämismääral põhinev erand kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate atlandi merilesta isendite 80–119 mm võrgusilma suurusega piimtraaliga (BT2) püügi suhtes ICESi 2.a rajoonis ja ICESi 4. alapiirkonnas järgmistel tingimustel:

(19)

Liikmesriigid taotlesid erandi säilitamist ja esitasid uusi tõendeid. STECF märkis, (15) et käimas on olulised uurimisprojektid, mis peaksid andma kõnealust erandit puudutavat kasulikku teavet. Seega tuleks need erandid säilitada. Liikmesriigid peaksid esitama käimasolevatest projektidest saadavad asjakohased andmed esimesel võimalusel, kuid hiljemalt iga aasta 1. mail. Komisjon märgib samuti, et liikmesriigid võtsid ühises soovituses kohustuse esitada tegevuskava elluviimise ajakava järgmises aastaaruandes 1. maiks 2021.

(20)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2238 nähti ette ellujäämismääral põhinev erand hariliku kammelja TBB-tüüpi püügivahenditega püügi suhtes ICESi 4. alapiirkonnas, kui noodapära võrgusilma suurus on üle 80 mm. Liikmesriigid taotlesid erandi säilitamist ja esitasid uut teaduslikku teavet. STECF märkis, (16) et on ebaselge, kas esitatud ellujäämushinnangud on selle taotluse suhtes kohaldatavad. Komisjon märgib, et liikmesriigid võtsid ühises soovituses kohustuse teha vette tagasi lastud hariliku kammelja ellujäämise jälgimiseks lisauuringuid ning esitada ellujäämuse kohta üksikasjalikumat teavet uues teadusprojektis, mis kestab kuni 2021. aasta lõpuni. Seega tuleks kõnealune erand säilitada kuni 31. detsembrini 2022. Liikmesriigid peaksid esitama iga aasta 1. maiks töö edenemise kohta aastaaruanded.

(21)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2238 nähti ette ellujäämismääral põhinev erand kõigi püügivahenditega ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas püütud railaste suhtes. Liikmesriigid taotlesid erandi säilitamist ja esitasid uut teaduslikku teavet. STECF jõudis järeldusele, (17) et tegevuskava eesmärkide saavutamiseks on andmelünkade täitmiseks tehtud märkimisväärseid jõupingutusi. Seega tuleks kõnealune erand säilitada. Andmeid on siiski vaja veel täiendada. Otsese majandamishuviga liikmesriigid peaksid esitama iga aasta 1. maiks täiendava teadusliku teabe ja seda eelkõige kägurai kohta, mille ellujäämismäär on väiksem. Komisjon märgib, et STECFi taotlusel võtsid liikmesriigid ühises soovituses kohustuse esitada kokkulepitud tegevuskava (sealhulgas käguraid puudutava tegevuskava) kohta aruanne.

(22)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1395/2014 (18) nähti STECFi positiivsele hinnangule tuginedes ette ellujäämismääral põhinev erand seinnoodaga püütud makrelli ja heeringa suhtes teatavatel tingimustel (19). Uuringute käigus leiti, et ellujäämismäär oleneb kalade nootakogumise ajast ja tihedusest võrgus, mis on sellisel püügil tavaliselt väiksed. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. Võttes arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, tuleks erand säilitada. Otsese majandamishuviga liikmesriigid peaksid esitama ajakohastatud püügiandmed hiljemalt 1. mail 2022.

(23)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2238 nähti ette vähese tähtsusega erandid järgmise püügi suhtes:

(24)

Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF vaatas varasematel aastatel esitatud tõendid läbi ja jõudis järeldusele, (20) (21) (22) et liikmesriikide esitatud teave hõlmas põhjendatud väiteid, mis kinnitavad, et selektiivsuse täiendav parandamine on keeruline või toob kaasa ebaproportsionaalsed kulud soovimatu püügi käitlemisel. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on asjakohane jätkata vähese tähtsusega erandite kohaldamist vastavalt uues ühises soovituses kavandatud protsendimäärale ja vajalikele muudatustele kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punktiga c.

(25)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2238 nähti ette vähese tähtsusega erand ICESi 4.c rajoonis põhjatraalidega püütud merlangi ja tursa suhtes. Liikmesriigid taotlesid selle erandi säilitamist. STECF vaatas selle erandi varasematel aastatel läbi (23) ja erand tehti põhjusel, et selektiivsust oli raske parandada. Tursa praegust seisundit (24) arvestades märkis STECF siiski oma aruandes 20–04, et liikmesriigid peaksid võtma meetmeid soovimatu püügi vähendamiseks. Seega tuleks erand kehtestada üheks aastaks ja kõnealusest püügist huvitatud liikmesriigid peaksid hiljemalt 1. mail 2021 esitama STECFile hindamiseks lisateabe saagi koostise kohta.

(26)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2238 nähti ette vähese tähtsusega erand kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate merlangi ja tursa isendite suhtes, mis on püütud ICESi 4.a ja 4.b alapiirkonnas põhjatraali või noodaga. Liikmesriigid taotlesid erandi säilitamist ja esitasid uusi tõendeid. STECF vaatas liikmesriikide esitatud tõendid läbi ja märkis, et uus uuring on käimas, kuid esitatud tõendeid tuleb veel täiendada. Tursa praegust seisundit (25) arvestades märkis STECF siiski oma aruandes 20–04, et liikmesriigid peaksid võtma meetmeid soovimatu püügi vähendamiseks. Seega tuleks erand kehtestada kaheks aastaks ja ainult merlangi suhtes madalama protsendimääraga.

(27)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2238 nähti ette vähese tähtsusega erand kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema merlangi suhtes, mis on püütud 80–119 mm võrgusilma suurusega piimtraale kasutavate laevadega ICESi 4. alapiirkonnas. Liikmesriigid taotlesid erandi säilitamist ja esitasid uusi tõendeid. STECF märkis, (26) et on tõendeid suurenenud kulude kohta. Liikmesriigid osutasid kõnealuse püügipiirkonna püügi lõpetamise riskile ja käimasolevatele selektiivsusmeetmete rakendamise uuringutele, mis peaksid andma kõnealuse erandi kohta kasulikku teavet. STECF täheldas siiski, et esitatud teave pole piisav ja hõlmab ainult Madalmaade laevastikku. Seega tuleks erand kehtestada üheks aastaks. Liikmesriigid peaksid esitama ebaproportsionaalsete kulude ja selektiivsuse parandamise kohta 1. maiks 2021 lisatõendeid.

(28)

Delegeeritud määruses (EL) nr 1395/2014 nähti ette vähese tähtsusega erand makrelli, stauriidi, heeringa ja merlangi püügi suhtes ICESi 4.b ja 4.c alapiirkonnas (lõuna pool 54° põhjalaiust), kui püügil kasutatakse kuni 25 m kogupikkusega traalereid ja pelaagilisi traale. Liikmesriigid taotlesid erandi säilitamist ja esitasid uusi tõendeid. STECF jõudis järeldusele, (27) et on mõistlik eeldada, et selektiivsuse täiendav parandamine oleks keeruline ja et saagi sorteerimise kulud oleksid kõnealuse kalapüügi iseloomu arvestades suured. STECF täheldas siiski, et uut teavet on esitatud liiga vähe. Liikmesriigid peaksid selle vähese tähtsusega erandi kehtestamise toetamiseks esitama täiendavaid kvantitatiivseid tõendusandmeid. Seega tuleks erand kehtestada kaheks aastaks. Liikmesriigid peaksid esitama STECFile hindamiseks lisateabe hiljemalt 1. mail 2022.

(29)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2238 kehtestati vähese tähtsusega erand kilu, tobia, norra tursiku ja põhjaputassuu kombineeritud koguse suhtes põhjatraalidega püügil ICESi 3.a rajoonis ja 4. alapiirkonnas. Liikmesriigid taotlesid erandi säilitamist ja esitasid uusi tõendeid. STECF jõudis järeldusele, (28) et on mõistlik eeldada, et selektiivsuse täiendav parandamine oleks keeruline ja et saagi sorteerimise kulud oleksid kõnealuse kalapüügi iseloomu arvestades suured. STECF märkis siiski, et erandi kehtestamise toetamiseks on vaja täiendavaid kvantitatiivseid andmeid. Seega tuleks erand kehtestada kaheks aastaks. Liikmesriigid peaksid esitama ajakohastatud teaduslikud andmed ja asjakohase toetava teabe 1. maiks 2022.

(30)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2238 kehtestati vähese tähtsusega erand ICESi 4. alapiirkonnas õngejadadega püütud hariliku molva suhtes. Liikmesriigid taotlesid erandi säilitamist ja esitasid uusi tõendeid. STECF vaatas liikmesriikide esitatud teabe läbi ja jõudis järeldusele, (29) et hoolimata esitatud teabe piiratusest on selektiivsuse parandamise keerukust põhjendavad väited usaldusväärsed. Seega tuleks erand kehtestada kaheks aastaks. Liikmesriigid peaksid kõnealust erandit põhjendava lisateabe esitama 1. maiks 2022.

(31)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2238 kehtestati vähese tähtsusega erand ICESi 4. alapiirkonnas 80–99 mm võrgusilma suurusega põhjatraalidega püütud hariliku makrelli ja stauriidi suhtes. Liikmesriigid taotlesid erandi säilitamist ja esitasid uusi tõendeid. STECF analüüsis liikmesriikide esitatud tõendeid ja jõudis järeldusele, (30) et soovimatu saagi käitlemise ja ladustamisega seotud kulude suurenemise kohta on tõendeid, kuid esitatud teave puudutas vaid teatud piirkondi ja laevastikke. Seega tuleks erand kehtestada kaheks aastaks ning seda tuleks kohaldada kõnealuste piirkondade ja laevastike suhtes. Liikmesriigid peaksid kõnealust erandit põhjendava lisateabe esitama 1. maiks 2022.

(32)

Ühine soovitus nägi ette uue vähese tähtsusega erandi tööstusliku pelaagilise püügi traaleritega püütud põhjaputassuu suhtes. STECF analüüsis liikmesriikide esitatud tõendeid ja jõudis järeldusele, (31) et selektiivsuse parandamise keerukusele ja soovimatu saagi käitlemisega kaasnevatele ebaproportsionaalsetele kuludele osutavaid väiteid toetav teave on piiratud. STECF täheldas siiski, et asjaomase kalatöötlemistraaleri tehnilisi ja sanitaarseid iseärasusi silmas pidades oleks selektiivsuse täiendav parandamine keeruline. Erand tuleks kehtestada kaheks aastaks, et tagada vastavus teiste merepiirkondadega ja anda liikmesriikidele piisavalt aega STECFi tuvastatud andmete lahknevuste selgitamiseks. Liikmesriigid peaksid esitama lisateabe 1. maiks 2022.

(33)

Selleks et tagada lubatud kogupüügi määratlemiseks vajalik tagasiheite määra usaldusväärne hindamine, peavad liikmesriigid juhul, kui vähese tähtsusega erand põhineb ebapiisavate andmete ja kalalaevastike osalise teabe ekstrapoleerimisel, esitama täpsed ja kontrollitavad andmed kõnealuse erandiga hõlmatud kogu kalalaevastiku kohta.

(34)

Uues ühises soovituses kavandatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 4, artikli 15 lõike 5 punktiga c ja artikli 18 lõikega 3 ning määrusega (EL) 2018/973, eelkõige selle artikliga 11, ning need võib seega lisada käesolevasse määrusesse.

(35)

Määruse (EL) 2018/973 artikli 16 lõike 2 kohaselt antakse komisjonile alates 5. augustist 2018 viieks aastaks õigus vastu võtta lossimiskohustust käsitlevaid delegeeritud õigusakte. Seega on asjakohane analüüsida lossimiskohustuse ellujäämismääral põhinevate ja vähese tähtsusega erandite mõju.

(36)

Delegeeritud määrus (EL) 2019/2238 tuleks kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega. Delegeeritud määruse (EL) 2019/2238 artiklites 11 ja 12 on siiski sätestatud tehnilised meetmed püügivahendite selektiivsuse parandamiseks ja soovimatu püügi vähendamiseks Skagerrakis ning SepNep-võrkude kasutamise lubamiseks. Kõnealuseid meetmeid tuleks kohaldada kuni 2021. aasta lõpuni, nagu oli algselt sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2019/2238, või kuni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 (32) kohaselt vastu võetava uue delegeeritud õigusaktiga nähakse kõnealused tehnilised meetmed.

(37)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2021,

1)

„sortimisvõrega sortimisseade“ (ingl k netgrid selectivity device) – kahe paneeliga traali sisse paigaldatav nelja paneeliga sortimisseade, kuhu on kaldu paigaldatud rombikujuliste silmadega võrgusein, mille võrgusilma suurus on vähemalt 200 mm, ning mille tulemusena tekib traali ülemisse ossa väljapääsuava;

2)

„flaami paneel“ (ingl k Flemish panel) – piimtraali viimase silmarea kokkutõmmatud osa, mille:

3)

„merepõhjaorganismide väljalaske paneel“ (ingl k benthos release panel) – suurema võrgusilma või ruudukujulise võrgusilmaga paneel, mis on paigaldatud traali alumisse paneeli; tavaliselt kasutusel piimtraalidel, et lasta välja merepõhjaorganisme või prahti enne sellise materjali noodapärasse jõudmist;

4)

„SepNep“ (ingl k SepNep) – traallaudadega traal, mis:

1)

hariliku merikeele püügi puhul abaraid ja nakkevõrke (GN, GNS, GND, GNC, GTN, GTR, GEN, GNF) kasutavate laevadega liidu vetes Põhjameres (ICESi 2.a ja 3.a rajoon ning 4. alapiirkond):

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema ja suurema hariliku merikeele puhul kuni 3 % kõnealuse liigi aastasest kogupüügist;

2)

ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes hariliku merikeele püügi puhul laevadega, mis kasutavad flaami paneeliga varustatud piimtraale (TBB) (võrgusilma suurus 80–119 mm):

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema hariliku merikeele puhul kuni 5 % kõnealuse liigi aastasest kogupüügist;

3)

ICESi 3.a rajooni liidu vetes norra salehomaari püügi puhul laevadega, mis kasutavad liike sortiva võrega (võresammuga kuni 35 mm) varustatud põhjatraale (OTB, OTT, TBN) (võrgusilma suurus 70 mm või rohkem):

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema hariliku merikeele, kilttursa, merlangi, tursa, põhjaatlandi süsika ja euroopa merluusi kombineeritud püügi puhul kuni 4 % norra salehomaari, hariliku merikeele, kilttursa, merlangi, hariliku süvameregarneeli, tursa ja põhjaatlandi süsika aastasest kogupüügist;

4)

ICESi 3.a rajooni liidu vetes hariliku süvameregarneeli püügi puhul laevadega, mis kasutavad liike sortiva võre (võresammuga kuni 19 mm) ja vaba väljapääsuavaga põhjatraale (OTB, OTT) (võrgusilma suurus 35 mm või rohkem):

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema hariliku merikeele, kilttursa, merlangi, tursa, atlandi merilesta, põhjaatlandi süsika, atlandi heeringa, norra tursiku, põhjaatlandi hõbekala ja põhjaputassuu kombineeritud püügi puhul kuni 5 % norra salehomaari, hariliku merikeele, kilttursa, merlangi, tursa, põhjaatlandi süsika, atlandi merilesta, hariliku süvameregarneeli, euroopa merluusi, norra tursiku, põhjaatlandi hõbekala, atlandi heeringa ja põhjaputassuu aastasest kogupüügist;

5)

ICESi 3.a rajooni liidu vetes selliste laevadega püügi puhul, mis kasutavad 90–119 mm võrgusilmaga põhjatraale (OTB, OTT, TBN, PTB), mis on varustatud selektiivtraali paneeliga, mille ülemise paneeli võrgusilma suurus on 140 mm (ruutsilm), 270 mm (rombsilm) või 300 mm (ruutsilm), või 120 mm või suurema võrgusilmaga põhjatraale (OTB, OTT, TBN, PTB):

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema merlangi püügi puhul kuni 2 % norra salehomaari, tursa, kilttursa, merlangi, põhjaatlandi süsika, hariliku merikeele, atlandi merilesta ja euroopa merluusi aastasest kogupüügist;

6)

ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes norra salehomaari püügi puhul laevadega, mis kasutavad SepNepiga varustatud põhjatraale (võrgusilma suurus 80–99 mm):

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema atlandi merilesta püügi puhul kuni 3 % põhjaatlandi süsika, atlandi merilesta, kilttursa, merlangi, tursa, hariliku süvameregarneeli, hariliku merikeele ja norra salehomaari aastasest kogupüügist;

7)

ICESi 4.b ja 4.c rajooni liidu vetes põhjamere garneeli püügi puhul piimtraale kasutavate laevadega:

kõnealuste kalavarude puhul kõikide selliste liikide püügi puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, kuni 6 % nende liikide aastasest kogupüügist 2021. ja 2022. aastal ning kuni 5 % 2023. aastal;

8)

ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes hariliku molva põhjalähedase püügi puhul põhjatraale (OTB, OTT, PTB) (võrgusilma suurus 120 mm või rohkem) kasutavate laevadega:

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema hariliku molva puhul kuni 3 % kõnealuse liigi aastasest kogupüügist selles kalapüügipiirkonnas;

9)

ICESi 4.c rajooni liidu vetes põhjalähedaste liikide segapüügi puhul põhjatraale või nootasid (OTB, OTT, SDN, SSC) (võrgusilma suurus 70–99 mm (TR2)) kasutavate laevadega:

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema merlangi ja tursa kombineeritud püügi puhul kuni 5 % merlangi ja tursa aastasest kogupüügist; tursa puhul võib tagasi heita kuni 2 % selle aastasest kogupüügist;

käesolevas punktis sätestatud vähese tähtsusega erandit kohaldatakse ajutiselt 31. detsembrini 2021. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad erandi kehtestamist toetava täiendava teadusliku teabe esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. mail 2021. STECF annab esitatud teaduslikule teabele hinnangu 31. juuliks 2021;

10)

ICESi 4.a ja 4.b rajooni liidu vetes põhjalähedaste liikide segapüügi puhul põhjatraale või nootasid (OTB, OTT, SDN, SSC) (võrgusilma suurus 70–99 mm (TR2)) kasutavate laevadega:

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema merlangi puhul kuni 4 % merlangi aastasest kogupüügist;

käesolevas punktis sätestatud vähese tähtsusega erandit kohaldatakse ajutiselt 31. detsembrini 2022. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad erandi kehtestamist toetava täiendava teadusliku teabe esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. mail 2022. STECF annab esitatud teaduslikule teabele hinnangu 31. juuliks 2022;

11)

ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes põhjalähedaste liikide segapüügi puhul laevadega, mis kasutavad piimtraale (võrgusilma suurus 80–119 mm):

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema merlangi puhul kuni 2 % atlandi merilesta ja merikeele aastasest kogupüügist;

käesolevas punktis sätestatud vähese tähtsusega erandit kohaldatakse ajutiselt 31. detsembrini 2021. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad erandi kehtestamist toetava täiendava teadusliku teabe esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. mail 2021. STECF annab esitatud teaduslikule teabele hinnangu 31. juuliks 2021;

12)

pelaagiliste liikide püügi puhul ICESi 4.b ja 4.c rajoonis (lõuna pool 54° põhjalaiust), kui püügiks kasutatakse pelaagiliste traalidega varustatud pelaagilise püügi traalereid, mille kogupikkus on kuni 25 m, ning kui sihtliikideks on makrell, stauriid ja heeringas;

makrelli, stauriidi, heeringa ja merlangi kombineeritud püügi puhul kuni 1 % makrelli, stauriidi, heeringa ja merlangi aastasest kogupüügist;

käesolevas punktis sätestatud vähese tähtsusega erandit kohaldatakse ajutiselt 31. detsembrini 2022. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad erandi kehtestamist toetava täiendava teadusliku teabe esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. mail 2022. STECF annab esitatud teaduslikule teabele hinnangu 31. juuliks 2022;

13)

põhjalähedaste liikide segapüügi puhul traalidega (OTB, OTM, OTT, PTB, PTM, SDN, SPR, SSC, TB, TBN) (võrgusilma suurus üle 80 mm) ICESi 3.a rajoonis ja 4. alapiirkonnas ning harilikku süvameregarneeli püügi puhul püügivahenditega, millel on kuni 19 mm sammuga sortimisvõre või samaväärne sortimisseade ja kaaspüügi eraldamise seade võrgusilma suurusega üle 35 mm ICESi 3a rajoonis ja 32 mm ICESi 4. rajoonis:

kilu, tobia, norra tursiku ja põhjaputassuu kombineeritud püügi puhul kuni 1 % aastasest kogusaagist põhjalähedaste liikide segapüügil ja norra tursiku püügil;

käesolevas punktis sätestatud vähese tähtsusega erandit kohaldatakse ajutiselt 31. detsembrini 2022. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad erandi kehtestamist toetava täiendava teadusliku teabe esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. mail 2022. STECF annab esitatud teaduslikule teabele hinnangu 31. juuliks 2022;

14)

merluusi põhjalähedasel püügil õngejadasid (LLS) kasutavate laevadega ICES 4. allpiirkonnas:

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema hariliku molva (Molva molva) puhul kuni 3 % kõnealuse liigi aastasest kogupüügist selles põhjalähedase püügi piirkonnas;

käesolevas punktis sätestatud vähese tähtsusega erandit kohaldatakse ajutiselt 31. detsembrini 2022. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad erandi kehtestamist toetava täiendava teadusliku teabe esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. mail 2022. STECF annab esitatud teaduslikule teabele hinnangu 31. juuliks 2022;

15)

ICESi 4.b ja 4.c rajoonis põhjalähedaste liikide segapüügi puhul põhjatraale (OTB, OTT, PTB) (võrgusilma suurus 80–99 mm) (TR2) kasutavate laevadega:

stauriidi (Trachurus spp.) püügi puhul kuni 6 % kõnealusest piirkonnast püütud stauriidi aastasest kogupüügist;

käesolevas punktis sätestatud vähese tähtsusega erandit kohaldatakse ajutiselt 31. detsembrini 2022. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad erandi kehtestamist toetava täiendava teadusliku teabe esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. mail 2022. STECF annab esitatud teaduslikule teabele hinnangu 31. juuliks 2022;

16)

ICESi 4.b ja 4.c rajoonis põhjalähedaste liikide segapüügi puhul põhjatraale (OTB, OTT, PTB) (võrgusilma suurus 80–99 mm) (TR2) kasutavate laevadega:

hariliku makrelli (Scomber scombrus) püügi puhul kuni 6 % kõnealusest piirkonnast püütud hariliku makrelli aastasest kogupüügist;

käesolevas punktis sätestatud vähese tähtsusega erandit kohaldatakse ajutiselt 31. detsembrini 2022. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad erandi kehtestamist toetava täiendava teadusliku teabe esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. mail 2022. STECF annab esitatud teaduslikule teabele hinnangu 31. juuliks 2022;

17)

ICESi 4. alapiirkonnas tööstusliku pelaagilise püügi traaleriga püügi puhul, kui sihtliik on põhjaputassuu, ja kõnealuste liikide pardal surimiks töötlemisel:

põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) püügi puhul kuni 5 % põhjaputassuu aastasest kogupüügist;

käesolevas punktis sätestatud vähese tähtsusega erandit kohaldatakse ajutiselt 31. detsembrini 2022. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad erandi kehtestamist toetava täiendava teadusliku teabe esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. mail 2022. STECF annab esitatud teaduslikule teabele hinnangu 31. juuliks 2022.