19.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 211/37

1.1

Komitee kiidab heaks komisjoni algatuse, millega luuakse programm väikeste, keskmise suurusega ja mikroettevõtete abistamiseks keskkonnakaitsealaste õigusaktide järgimisel, arvestades nii õigusaktide keerukuse kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) majandusliku ja sotsiaalse olulisusega Euroopa majanduses. Selles kontekstis rõhutab komitee siiski, et erilist tähelepanu tuleks pöörata mikroettevõtetele, arvestades struktuuriliste raskustega, mis muudavad nad haavatavamateks.

1.2

Olles teadlik raskustest, mis VKEdele keskkonnakaitsealaste õigusaktidega järgimisel osaks võivad saada, arvestades nende keerukust, kiidab komitee heaks selliste vahendite väljatöötamise, mille eesmärk on muuta õigusaktid lihtsamini mõistetavaks. Kuigi viimase kümne aasta jooksul on sotsiaalvaldkonnale ja eriti keskkonnale palju tähelepanu pööratud, ei peeta ettevõtete sotsiaalset vastutust (Corporate Social Responsibility) veel kogu ärimaailmas konkurentsieeliseks.

1.3

Komitee leiab, et komisjoni algatus, millega luuakse programm väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete abistamiseks keskkonnakaitsealaste õigusaktide järgimisel, on esimene väga oluline samm.

1.4

Komitee leiab, et komisjon peab VKEde puhul arendama ennetavat lähenemist, luues ettevõtetele kohalikul tasandil struktureeritud koostöösüsteemi. Selles kontekstis peaks erilist tähelepanu pöörama piiriülesele koostööle.

1.5

Eriti oluline on järgmine:

2.1

Komisjoni teatise eesmärk on aidata väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel kasutada tõhusalt energiat ja loodusvarasid (1). Teatisega pakutakse seega õiguslikku raamistikku ja meetmeid, millega parandatakse olemasolevaid poliitikaid ja algatusi kooskõlas väikeettevõtete eriomadustega. Selleks tehakse teatises ettepanek luua programm väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete abistamiseks keskkonnakaitsealaste õigusaktide järgimisel. Selle programmiga saab juhtida rahalised vahendid toetusvõrgustike arendamisele, muuta keskkonnajuhtimissüsteemid kättesaadavamaks ja suurendada ettevõtete keskkonnateadlikkust.

2.2

Isegi kui igas väikeses ja keskmise suurusega ettevõttes töötab vähem kui 250 inimest, siis kokku on Euroopa Liidus 23 miljonit VKEd, esindades ligikaudu 99 % kõigist ettevõtetest ja andes 57 % ELi majanduslikust lisaväärtusest. Moodustades ELi majanduskäivest sedavõrd suure osa, avaldavad VKEd olulist mõju keskkonnale.

2.3

Paljud ettevõtted ei ole teadlikud oma tegevuse keskkonnamõjudest ja enamik neist arvab, et nende tegevus mõjutab keskkonda vähe või ei mõjuta üldse. VKEd kalduvad arvama, et nad täidavad täielikult kehtivate õigusaktide nõudeid, välja arvatud, kui väidetakse vastupidist. Sellistes tingimustes võib VKEde tegevus põhjustada suuremat riski töötajate tervisele ja ohutusele, samuti olulist ohtu keskkonnale. Samas, kui VKEd ei arvesta oma majandustegevuses keskkonnaaspektidega, siis võib neil jääda saamata majanduslik tulu paremast keskkonnajuhtimisest ning keskkonnahoidlikust uuendusest.

2.4

Komisjoni pakutud programmiga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete abistamiseks keskkonnaalaste õigusaktide järgimisel nähakse ette meetmeid, mille eesmärk on esiteks tagada, et VKEd vähendavad miinimumini oma tegevuse keskkonnamõju ja teiseks lihtsustada kehtivate õigusaktide järgimist. Programmi eesmärk on vähendada õigusaktide järgimise koormust, töötades välja vahendeid ja poliitikaid keskkonnanõuete asetamiseks VKEde tegevuse keskmesse.

2.5

Teatises esitatud meetmete seas on VKEdele suunatud teabe jagamine, toetusvõrgustike ja koolituse edendamine, millega luuakse kohalik keskkonnaalane teadmistebaas.

2.6

Programmi rahastatakse „LIFE+” algatuse vahenditest (viis miljonit eurot 2007.–2013. aastaks) ja lisavahendid rahastatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist ning struktuurifondidest.

2.7

Juba on loodud seitsmekeelne veebileht Euroopa Liidu keskkonnapoliitika kohta VKEde suhtes ning kavas on avaldada tegevussuunised energiatõhususe, õhusaaste, jäätmetootmise ning vette ja maapinda eralduvate saasteainete kohta. Välja antakse ka käsiraamat, milles tutvustatakse uusi rahastamisvõimalusi.

2.8

Uus ettevõtluse ja uuendustegevuse toetusvõrgustik osaleb programmi elluviimises alates 2008. aastast. Koos teiste VKEde toetusvõrgustikega on sellel võrgustikul oluline roll VKEde abistamisel, et rakendada Euroopa Liidu keskkonnapoliitikat tehniliste meetmete puhul.

2.9

Teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendis tutvustatakse mõningaid konkreetseid heade tavade juhtumeid, mida VKEd on Euroopas ja kogu maailmas rakendanud.

3.1

Komitee kiidab komisjoni programmi heaks, eelkõige seetõttu, et selles tunnustatakse VKEde olulisust ja väärtust Euroopa majanduses ja ühiskonnas.

3.2

Sellega seoses rõhutab komitee 19.–20. juunil 2000 toimunud Euroopa Ülemkogu Feira istungi otsuse (2) ja Euroopa Väikeettevõtluse Harta (3) olulisust, milles öeldakse, et „väikeettevõtted on meie majanduse selgrooks […], olles põhiliseks töökohtade loomise, innovatsiooni- ja jõukuseallikaks”. Hartas nimetatud prioriteetide seas on majanduskasvu ja ettevõtete konkurentsivõime tugevdamine mitte ainult piirkondlikul ja kohalikul tasandil, vaid ka globaalse turu tingimustes.

3.3

Ettevõtted peaksid majandamissüsteemi kaasama keskkonnamõju hindamise. Seega, arvestades et enamik VKEdest, eriti väike- ja mikroettevõtted ei rakenda oma keskkonnapoliitikat, oleks vaja rakendada integreeritud keskkonnajuhtimist, pöörates tähelepanu sellele, et halduskoormus oleks miinimumtasemel.

3.4

Esiteks tuleks tõsta teadlikkust asjaolust, et sellised tavad ei too kaasa ainult lisakulusid ega takistusi, vaid need on ettevõtte konkurentsivõime parandamise ja pikaajalise lisaväärtuse loomise vahend.

3.5

Ettevõtted, mis suudavad pidevalt oma tegevust jälgida, näiteks tänu keskkonnajuhtimissüsteemidele, suudavad ka laiendada kontrollitavaid juhtimisvaldkondi ning koondada nii majandus- ja rahandusandmed kui ka andmed ettevõtte sotsiaalse ja keskkonnamõju kohta ühe strateegilise kava alla (4). Lisaks loodusvarade tõhusast ja ratsionaalsest kasutusest saadavale majanduslikule ja keskkonnakaitsealasele kasule säilitatakse sel moel töökorraldust muutes töökohal ohutus.

3.6

Seetõttu on komitee nõus, et vaja on vastu võtta pikaajaline strateegia, mida hakatakse kiirelt liikmesriikides rakendama.

4.1

Parem õigusloome poliitika väljakujundamisel ja rakendamisel: selles kontekstis tähendab parem õigusloome VKEde suuremat kaasamist sellise keskkonnapoliitika väljakujundamisse, mis põhineb parimate tavade analüüsil, sest parimad tavad, kui nad korralikult kindlaks määratakse ja kui neid piisavalt tutvustatakse, on keskkonnakaitsealaste õigusaktide järgimisele kaasa aitamiseks majanduslikult kõige tõhusam viis. Halduskoormust ja bürokraatiat tuleks ühenduse, riigi ja piirkonna tasandil püüda vähendada ja suuremat selgust saavutada mitte ainult võimalike uute õigusaktide kontekstis, vaid ka olemasolevate eeskirjade läbivaatamisel.

4.2

Hõlpsamini kättesaadavad individuaalselt kohandatud keskkonnajuhtimissüsteemid: keskkonnakaalutlustega arvestamine strateegilistes valikutes, et majanduskasv ja uuendustegevus võimaldaks ettevõtetel mitte ainult olemasolevaid eeskirju järgida, vaid proovida ka uusi häid tavasid, milles arvestatakse algatusõiguse ja õiguslike piirangutega, et täita väike- ja mikroettevõtetele kehtestatud nõudeid. Eelkõige peaks toetama keskkonnajuhtimissüsteemide vastuvõtmist (nagu Euroopa keskkonnaalane juhtimis- ja auditeerimissüsteem (EMAS) ja rahvusvahelised standardid (ISO)). Euroopa keskkonnaalane juhtimis- ja auditeerimissüsteemi (European Eco-Management Audit Scheme) sisseviimise võib saavutada näiteks, kui asjaomasesse määrusesse lisatakse VKEde jaoks soodsad sätted, kui eeskirju rakendatakse VKEde struktuuriga kooskõlas (5) ja järk-järgult vähenevad inspektsioonid ning registreeritud ettevõtete teabetaotlused. Kõik need meetmed peaksid VKEsid julgustama süsteemiga ühinema, arvestades et praegu on seda arvestataval määral tehtud vaid Itaalias, Saksamaal ja Hispaanias. Komitee loodab, et komisjon arvestab nende ettepanekutega ja komitee 2006. aasta juulikuu arvamusega kliimamuutuste ja kodanikuühiskonna kohta (6), eelkõige seoses EMAS süsteemi praeguse ülevaatamisega. Lõpuks kutsub komitee komisjoni üles otsima mitteametlikes ja kodifitseerimata vahendites kohalikul ja piirkondlikul tasandil kasulikke elemente, et laiendada praeguseid keskkonnajuhtimissüsteeme, kuna vaid VKEde ja nende ühingute otsene kaasamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil võib aidata praegust olukorda muuta.

4.3

Sihipärane finantsabi ja mitmeaastane finantsprogramm: kui finantsvahendeid on liiga palju, siis võib see tekitada segadust ja takistada nende vahendite korralikku toimimist. Seetõttu loodab komitee, et komisjon avaldab nii pea kui võimalik kavandatud käsiraamatu, milles tutvustatakse VKEde keskkonnanõuete täitmist ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamist soodustavate projektide uusi rahastamisvõimalusi. Sellega seoses oleks pikaajalisest perspektiivist vaadatuna mõistlik kanda kõik VKEdega seotud meetmed ühe eelarverea alla.

4.4

VKEdele suunatud kohaliku keskkonnaalase teadmistebaasi loomine: VKEdele tehnilise abi andmiseks on vaja professionaalseid eksperte. Selleks on vaja kaasata VKEde organisatsioone ja institutsioone kohalikul tasandil. Lisaks peaksid pakutud teenuste hinnad olema mõistlikud ning VKEdel peaks olema võimalus koolitada asutusesiseseid konsultante ja nendega konsulteerida.

4.5

Tõhusam teabevahetus ja paremini suunatud teavitamine: mitmekeelse veebilehe loomine, mis on seotud VKEde portaaliga (7) ja millest peaks saama VKEde toetusvõrgustikele põhiline teabeallikas ELi keskkonnapoliitika ja VKEde kohta. Komitee arvates on väga oluline tagada vahetu ligipääs teabele ning otsekontakt ühenduse institutsioonide ja VKEde vahel.

4.6

Komitee kiidab heaks komisjoni algatuse luua Enterprise Europe Network, mis on uus oluline Euroopa võrgustik ELi territooriumil ja väljaspool asuvate ettevõtete toetuseks. Komitee peab väga oluliseks, et Euroopa Liit parandaks ka edaspidi VKEdele pakutavaid teenuseid, eelkõige kaubanduse ja piiriüleste investeeringute, VKEde ja suurettevõtete tehnoloogilise koostöö, uuendustegevuse, ELi rahastamisallikate tundmise ja VKEdele mõeldud uurimisprogrammide alal.