52009PC0022

ET

Brüssel 23.1.2009

KOM(2009) 22 lõplik

2009. AASTA ÜLDEELARVE ESIALGNE PARANDUSEELARVE PROJEKT NR 1

KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA

III jagu – Komisjon

(komisjoni esitatud)

2009. AASTA ÜLDEELARVE ESIALGNE PARANDUSEELARVE PROJEKT NR 1

KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA

III jagu – Komisjon

Võttes arvesse:

– Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 272,

– Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 177,

– nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, [1] viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1525/2007 [2], eriti selle artiklit 37,

esitab Euroopa Komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele 2009. aasta eelarve esialgse paranduseelarve projekti nr 1.

SISUKORD

1. Sissejuhatus (...)4

2. EL-i Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine (...)4

2.1. Rumeenia: üleujutused (...)4

2.2. Rahastamine (...)5

KULUDE EELARVESTUSSE TEHTAVAD MUUDATUSED EELARVEJAGUDE KAUPA

Kulude eelarvestusse eelarvejagude kaupa tehtavad muudatused edastatakse eraldi SEI-BUD süsteemi kaudu. Teavitamiseks on lisatud jagude kaupa esitatud kulude eelarvestuses tehtavate muudatuste ingliskeelne versioon, mis moodustab eelarve lisa.

1. Sissejuhatus

2009. aasta eelarve esialgses paranduseelarve projektis nr 1 käsitletakse järgmisi küsimusi:

– Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine 11,8 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena seoses Rumeeniat kahjustanud üleujutuste tagajärgedega;

– sellele vastav maksete assigneeringute vähendamine 11,8 miljoni euro võrra eelarvereal 13 03 16 (Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) − Lähenemine).

2. EL-i Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine

2.1. Rumeenia: üleujutused

2008. aasta juulis kahjustasid Rumeenias küllaltki laialdast piirkonda suured vihmasajud, mis tõid kaasa üleujutused ja maalihked. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2012/2002 [3] artiklis 4 sätestatud kümnenädalase tähtaja jooksul taotlesid Rumeenia ametiasutused finantsabi ELi Solidaarsusfondist.

Komisjon on taotluse põhjalikult läbi vaadanud kooskõlas nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2012/2002, eriti selle artiklitega 2−4. Hinnangu kõige olulisemad punktid võib kokku võtta järgmiselt:

(1) Taotlus esitati komisjonile 1. oktoobril 2008 kümnenädalase tähtaja jooksul alates esimeste kahjustuste registreerimisest 24. juulil 2008.

(2) Tegemist on loodusõnnetusega. Rumeenia ametiasutused hindasid otseste kahjude kogusummaks 471,4 miljonit eurot. Kõnealune summa moodustab ligikaudu 83 % Rumeenia puhul kohaldatavast tavalisest solidaarsusfondi kasutuselevõtu künnisest (566,8 miljonit eurot, s.o 0,6 % Rumeenia rahvamajanduse kogutulust). Finantsabi summa arvutamise aluseks on otseste kahjude kogusumma. Finantsabi võib kasutada ainult määruse artiklis 3 määratletud hädaolukorras vajalikeks meetmeteks.

(3) Kuna summa on tavapärasest künnisest madalam, põhineb taotlus määruse (EÜ) nr 2012/2002 artikli 2 lõike 2 viimases lõigus sätestatud nn erakorralise piirkondliku katastroofi kriteeriumil, milles määratakse kindlaks solidaarsusfondi kasutuselevõtu tingimused „erandlikel asjaoludel”. Kõnealuse kriteeriumi alusel võib piirkond erandkorras fondilt abi saada, kui kõnealune piirkond on kannatanud erakorralise katastroofi, eeskätt loodusõnnetuse tõttu, mis on tõsiselt ja püsivalt mõjutanud elanikkonna valdava osa elutingimusi ja piirkonna majanduslikku stabiilsust.

(4) Taotlus on esitatud viie maakonna kohta (Maramures, Suceava, Botosani, Iasi ja Neamt), mis asuvad Rumeenia kirdeosas. Kahjustatud piirkond on terviklik ja sidus ala, mille elanikkonna koguarv on üle 3 miljoni elaniku. Rumeenia ametiasutused osutasid sellele, et kahju on kandnud selles piirkonnas elava elanikkonna valdav osa. 241 kohalikku omavalitsust, kelle elanikkonna koguarv on 1,6 miljonit elanikku, kandsid otsest kahju katastroofi tõttu, milles hävisid osaliselt või täielikult nende kodud ja saak.

(5) Rumeenia ametiasutused esitasid tõendid, et tõendada tõsist ja püsivat mõju kahjustatud piirkonna elutingimustele ja piirkonna majanduslikule stabiilsusele. Teatatud oli põhiinfrastruktuuridele, põllumajandusele, metsandusele, kariloomadele ja inimeste kodudele tekitatud suurest kahjust. Üleujutused katsid 39 214 ha põllumajandusmaad ja 240 ha metsa, kusjuures kahjustatud piirkonna majandus tugineb suuresti põllumajandussektorile. Kuni 2009. aastani ei saada kahjustatud piirkonnas oodatavalt mingit põllumajandustoodangut. Lisaks tekitati tõsist kahju põhiinfrastruktuuridele: vee alla jäi kokku 1949 km maanteid, täielikult hävis 2000 silda ja umbes 87,6 km kaldakindlustusi ja tamme. Üleujutustes kahjustatud maanteed, mis kulgevad piki riigipiiri Rumeenia ning Moldaavia ja Ukraina vahel, on märkimisväärselt kahjustanud Rumeenia kaubavahetust Euroopa põhja- ja kirdeosas asuvate riikidega. Katastroof mõjutas püsivalt kahjustatud piirkonna elutingimusi, kuna hävis ligikaudu 14 644 majapidamist, püsivalt ei olnud võimalik kasutada põhiinfrastruktuuri (vesi ja elekter) ning tõsiselt sai kahjustada transpordi infrastruktuur, mis tõi kaasa umbes 100 kohaliku omavalitsuse täielikku isolatsiooni jäämise.

(6) Rumeenia ametiasutused on arvestanud määruse (EÜ) 2012/2002 artikli 3 lõike 2 kohaste hädaolukorras vajalike meetmete maksumuseks 390,8 miljonit eurot, mis on jaotatud meetmete liikide kaupa. Põhiosa meetmetest on suunatud transpordi- ja veeinfrastruktuuride töökorra viivitamatule taastamisele ning üleujutuste eest kaitsmiseks ettenähtud ennetava infrastruktuuri viivitamatule tagamisele. Fondi vahenditest rahastatavate meetmete liigid sätestatakse selgelt rakenduslepingus.

(7) Rumeenia ametiasutused kinnitasid, et taotluse esitamise ajal ei olnud muudest ühenduse rahastamisallikatest toetust saadud.

(8) Samuti kinnitasid Rumeenia ametiasutused, et kindlustus ei kata abikõlblikke meetmeid kahjustuste kõrvaldamiseks.

Eespool loetletud põhjustel tehakse ettepanek kiita taotlus, mille Rumeenia esitas seoses 2008. aasta juulis toimunud üleujutustega, heaks erakorralise piirkondliku katastroofi määratluse alusel ja võtta selle rahuldamiseks kasutusele solidaarsusfondi vahendid.

2.2. Rahastamine

Solidaarsusfondi aasta kogueelarve on üks miljard eurot. Kuna fondi loomise keskne põhjus oli solidaarsus, on komisjon seisukohal, et sellest antav abi peab olema progresseeruv. See tähendab, et varasema tava kohaselt peaks abi osatähtsus künnist (0,6 % rahvamajanduse kogutulust või 3 miljardit eurot 2002. aasta hindades, olenevalt sellest, kumb on madalam) ületava kahju puhul olema suurem kui selleni mitteküündiva kahju puhul. Varem kasutatud määr assigneeringute määramiseks suurõnnetustele on 2,5 % kogu otsesest kahjust, kui see jääb alla fondi kasutuselevõtmise künnist, ning 6 %, kui see künnist ületab.. Erakorralise piirkondliku katastroofi puhul on määr 2,5 % kogu otsesest kahjust. Solidaarsusfondist antava abi arvutamise metoodika esitati Solidaarsusfondi aastaaruandes (2002–2003) ning metoodika kiitsid heaks nõukogu ja Euroopa Parlament.

On tehtud ettepanek rakendada samu protsendimäärasid ka käesoleval juhul ja määrata järgmised abisummad:

| | | | | (EUR) |

| Otsene kahju | Künnis | 2,5 %-l põhinev summa | 6 %-l põhinev summa | Kavandatava abi kogusumma |

Rumeenia üleujutused | 471 415 101 | 566 845 000 | 11 785 377 | - | 11 785 377 |

See hüvitussumma jätab vähemalt 25 % Euroopa Liidu Solidaarsusfondist abi andmiseks aasta viimases kvartalis, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 2012/2002 artikli 4 lõikes 2.

Praeguses eelarveaasta varajases etapis on raske täpselt ennustada, kus võiks vahendite ümberpaigutamine võimalik olla. Uute maksete assigneeringute vajaduse vältimiseks tehakse siiski ettepanek eraldada 11,8 miljoni euro suurune summa eelarverealt 13 03 16 (Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) − Lähenemine), kandes selle eelarvereale 13 06 01, et katta ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtuga seonduvaid vajadusi. Eelarverea 13 06 01 kasutamist jälgitakse eelarveaasta jooksul tähelepanelikult.

KOONDTABEL FINANTSPERSPEKTIIVI RUBRIIKIDE KAUPA

Finantsraamistik Rubriik/alamrubriik | 2009. aasta finantsraamistik | 2009. aasta eelarve | EPEP 1/2009 | 2009. aasta eelarve + EPEP 1/2009 |

| Kulukohustuste assigneeringud | Maksete assigneeringud | Kulukohustuste assigneeringud | Maksete assigneeringud | Kulukohustuste assigneeringud | Maksete assigneeringud | Kulukohustuste assigneeringud | Maksete assigneeringud |

1. JÄTKUSUUTLIK KASV | | | | | | | | |

1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel | 11 272 000 000 | | 11 768 997 000 | 11 024 385 513 | | | 11 768 997 000 | 11 024 385 513 |

1b. Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive nimel | 48 428 000 000 | | 48 426 884 669 | 34 975 134 166 | | -11 785 377 | 48 426 884 669 | 34 963 348 789 |

Vahesumma | 59 700 000 000 | | 60 195 881 669 | 45 999 519 679 | | -11 785 377 | 60 195 881 669 | 45 987 734 302 |

Varu [4] | | | 4 118 331 | | | | 4 118 331 | |

2. LOODUSVARADE KAITSE JA MAJANDAMINE | | | | | | | | |

millest: turuga seotud kulud ja otsetoetused | 46 679 000 000 | | 41 131 356 325 | 41 083 823 325 | | | 41 131 356 325 | 41 083 823 325 |

Vahesumma | 59 639 000 000 | | 56 121 437 011 | 52 566 129 680 | | | 56 121 437 011 | 52 566 129 680 |

Varu | | | 3 517 562 989 | | | | 3 517 562 989 | |

3. KODAKONDSUS, VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS | | | | | | | | |

3a. Vabadus, turvalisus ja õigus | 872 000 000 | | 863 925 000 | 617 440 000 | | | 863 925 000 | 617 440 000 |

3b. Kodakondsus | 651 000 000 | | 650 963 000 | 678 960 000 | +11 785 377 | +11 785 377 | 662 748 377 | 690 745 377 |

Vahesumma | 1 523 000 000 | | 1 514 888 000 | 1 296 400 000 | +11 785 377 | +11 785 377 | 1 526 673 377 | 1 308 185 377 |

Varu [5] | | | 8 112 000 | | | | 8 112 000 | |

4. ELi ÜLEMAAILMNE ROLL [6] | 7 440 000 000 | | 8 103 930 360 | 8 324 169 158 | | | 8 103 930 360 | 8 324 169 158 |

Varu | | | -419 930 360 | | | | -419 930 360 | |

5. HALDUS [7] | 7 699 000 000 | | 7 700 730 900 | 7 700 730 900 | | | 7 700 730 900 | 7 700 730 900 |

Varu | | | 76 269 100 | | | | 76 269 100 | |

6. KOMPENSATSIOON | 210 000 000 | | 209 112 912 | 209 112 912 | | | 209 112 912 | 209 112 912 |

Varu | | | 887 088 | | | | 887 088 | |

KOKKU | 136 211 000 000 | 123 858 000 000 | 133 845 980 852 | 116 096 062 329 | +11 785 377 | 0 | 133 857 766 229 | 116 096 062 329 |

Varu | | | 3 187 019 148 | 8 083 937 671 | | | 3 187 019 148 | 8 083 937 671 |

[1] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[2] ELT L 343, 27.12.2007, lk 9.

[3] Nõukogu määrus (EÜ) nr 2012/2002, 11. november 2002, Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).

[4] Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ei ole arvestatud alamrubriigi 1a varu arvutamisel.

[5] Euroopa Liidu Solidaarsusfondi summa on kantud eelarvesse suuremana, kui vastavate rubriikide puhul on ette nähtud, nagu on sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes (ELT C 139, 14.6.2006).

[6] 4. rubriigi 2009. aasta varus ei ole arvestatud hädaabireserviga seotud assigneeringuid ega paindlikkusinstrumendi kasutuselevõttu.

[7] Rubriigis 5 ülemmäära alla jääva varu arvutamiseks on võetud arvesse aastate 2007–2013 finantsraamistiku joonealuses märkuses 1 nimetatud 78 miljonit eurot töötajate sissemakseid pensionikavasse.

--------------------------------------------------