29.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/40

2.1.1

Kosmeetikatoodetel esitatavad väited on – tavaliselt reklaamides väljendatud – ütlused toodete toime kohta (Schueller ja P. Romanowski, C&T, jaanuar 1998). Väide võib olla sõna, lause, lõik või lihtsalt mulje. Näiteks: „silendab nahka ja vähendab kortse 10 päevaga” või lihtsalt „vananemisvastane”. Lisaks sellised väited nagu „katab kõik hallid juuksed” juuksevärvi puhul või „70 % naistest nõustus, et pärast ühekordset kasutamist kadus kõõm nende juustest”, mis pärineb kõõmavastase šampooni testimisel antud tarbijahinnangust.

2.1.2

Toodetel esitatavad väited ja reklaam, k.a muud reklaamteated (millele kõigile viidatakse koos kui „toodetel esitatavatele väidetele”) on olulised vahendid, et teavitada tarbijaid toodete omadustest ja kvaliteedist ja aidata tarbijatel valida tooteid, mis vastavad kõige paremini nende vajadustele ja ootustele. Pidades silmas kosmeetikatoodete suurt tähtsust tarbijaskonna jaoks on väga oluline anda tarbijatele selget, kasulikku, mõistetavat, võrreldavat ja usaldusväärset teavet, et võimaldada neil teha teadlikke valikuid.

2.1.3

Toodetel esitatud väited on kosmeetikatootjate jaoks olulised vahendid, et eristada oma tooteid konkurentide omadest ning need võivad anda panuse siseturu toimimisse, stimuleerides innovatsiooni ja edendades ettevõtete vahelist konkurentsi.

2.1.4

Selleks, et toodetel esitatavad väited täidaksid oma eesmärgi, milleks on kaitsta tarbijate ja samuti kosmeetikaettevõtete eelnevalt kirjeldatud huve, on oluline, et eksisteeriks tõhus raamistik, mille abil tagataks väidete tõesus ega eksitataks tarbijaid. Seejuures tuleb arvestada antud väidete esitamise konteksti ja kasutatud turundusvahendeid (olenemata sellest, kas tegu on trükise või telereklaamiga või kasutatakse uut meediat, nagu internet või nutitelefonid).

2.2.1

Juulis 2013 asendab kosmeetikatoodete määrus (määrus (EÜ) nr 1223/2009) täielikult nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta. Uue määruse peamine eesmärk on garanteerida tarbijakaitse kõrge tase ja tagada siseturu tõrgeteta toimimine.

2.2.2

Kosmeetikatoodete määruses seisab, et „tarbijaid tuleks kaitsta tõhusust ja muid kosmeetikatoodete omadusi iseloomustavate eksitavate väidete eest”. Kosmeetikatoodete määruses käsitletakse ainult kosmeetikatooteid, mitte ravimeid, meditsiiniseadmeid või biotsiide. Kosmeetikatoodete määruses kasutatakse mõistet „kosmeetikatoode” – aine või segu, mis on ette nähtud kokkupuuteks inimese keha välispinna osadega või hammaste ja suuõõne limaskestadega ainult või peamiselt nende puhastamiseks, lõhnastamiseks, nende välimuse muutmiseks, nende kaitsmiseks, heas seisundis hoidmiseks või ihulõhnade parandamiseks; Kosmeetikatootena ei käsitata aineid või segusid, mis on ette nähtud allaneelamiseks, sissehingamiseks, süstimiseks või inimorganismi implanteerimiseks.

Kosmeetikatoodete hulka kuuluvad näiteks juuksehooldusvahendid (šampoonid, palsamid jne), nahahooldusvahendid (ihupiimad, näokreemid, küünehooldustooted jne), isikliku hügieeni tooted (vanni- ja dušitooted, hambapastad, deodorandid, antiperspirandid jne), kosmeetilised värvid (juuksevärv, jumestustooted jne), lõhnaained (lõhnaõlid, tualettveed jne).

2.2.3

Kosmeetikatoodete määruse artiklis 20 sätestatakse, et „kosmeetikatoodete […] reklaamimisel ei kasutata kirjeldusi, nimetusi, kaubamärke, kujutisi või muid kujundlikke või teisi märke, mis tekitavad mulje, et kõnealustel toodetel on omadus või otstarve, mida neil tegelikult ei ole”.

2.2.4

Mis puudutab toodetel esitatavad eksitavad väited, siis tuleb arvestada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ asjakohaseid artikleid, mis käsitlevad ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul.

2.2.5

Kõnealuse direktiivi artiklis 6 (eksitav tegevus) sätestatakse järgmist: „kaubandustava loetakse eksitavaks, kui see sisaldab valeandmeid ja on seetõttu ebaõige või muul moel, sealhulgas oma üldise esitusviisi tõttu, petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ühe või mitme alltoodud punkti osas, isegi kui teave on faktiliselt õige […]: toote põhiomadused, näiteks […] sobivus ettenähtud otstarbeks, kasutamine […] või toote kasutamise oodatavad tulemused või tootega seotud katsete või kontrollimiste tulemused ja olulised tunnused.”

2.2.6

Sama direktiivi artiklis 7 (eksitav tegevusetus) korratakse, et „kaubandustava loetakse eksitavaks, kui see konkreetses olukorras, võttes arvesse kõiki selle iseärasusi ja asjaolusid ning kommunikatsioonivahendiga seotud piiranguid, jätab välja olulise teabe, mida keskmine tarbija antud olukorras vajab teadliku tehinguotsuse tegemiseks”. Toodetel esitatud väites sisalduvaid toote põhiomadusi tuleb käsitleda olulise teabena (kommunikatsioonivahendile ja tootele kohases ulatuses).

2.2.7

Lisaks tuleks reklaamides samuti järgida direktiivis 2006/114/EÜ eksitavale ja võrdlevale reklaamile kehtestatud sätteid.

2.3.1

Hiljutised Euroopa kohtulahendid näitavad, et liikmesriikide eri ametkonnad tõlgendavad eelnevalt mainitud ühtesid ja samu õigusakte erineval viisil. Niisiis ei ole olemas kosmeetikatoodetel esitatud väidete ühtset tõlgendamist, mis asetab ühtsel turul tegutsevate kosmeetikaettevõtete õlule raske koorma, kuna nad ei saa olla kindlad, et nende konkreetset reklaami, mis oli õiguspärane näiteks Prantsusmaal, ei vaidlustata Ungari või Ühendkuningriigi asjaomaste ametkondade poolt. Enamik kohtuasju on kosmeetikaettevõtetele toonud kaasa suured trahvid. 2007. aastal väitis näiteks Ungari konkurentsiamet, et kuna kliinilised katsed on teostatud Ameerika Ühendriikides ja Prantsusmaal, siis ei tohi Ungaris avaldada nendest katsetest järelduvaid protsentuaalseid väiteid kosmeetikatoodete tõhususe kohta. Ungari ametnikud usuvad, et riigist ja geograafilisest piirkonnast lähtuvalt eksisteerivad erinevused ka nahatüüpides. Selle tõttu ei anna nende katsete (mis on läbi viidud erinevates klimaatilistes tingimustes, erineva õhuniiskuse juures, erineva toitumisharjumusega naiste seas) tulemused asjakohast teavet antud kosmeetikatoodete tõhususe kohta Ungari tarbijatele. Ükski teine ELi liikmesriik ei ole siiani samale järeldusele jõudnud. Lisaks kehtivad eri riikides erinevad nõuded loodus-, bio- või mahetoodetele. Õigusaktide erinev tõlgendamine kahjustab ka tarbijat, kuna mõnes liikmesriigis võivad nad olla paremini kaitstud kui teises.

2.3.2

Ühtsete kriteeriumite ja praktiliste suuniste puudumisest toodetel esitatavate väidete kohta tulenevad erinevad tõlgendused panevad ühtsel turul tegutsevad kosmeetikaettevõtted olukorda, kus nad peavad ise igas liikmesriigis iga üksiku väite ja reklaami üle vaatama ning seda kontrollima, olemaks kindel, et nad peavad kinni antud riigi seadustest. See toob ettevõtetele kaasa märkimisväärsed lisakulud, mida oleks võimalik vähendada ühtsete suuniste rakendamisega ELis kosmeetikatoodetel esitatavate väidetele, ning sel viisil kokku hoitud vahendeid saaks kulutada innovatsioonile, teadusuuringutele ja toodete hinna alandamisele. Tasub mainida, et Euroopa kosmeetikatoodete turg moodustab peaaegu ühe kolmandiku maailma kosmeetikaturust – see hõlmab üle 4 000 tootmisettevõtte Euroopa Liidus ning annab otseselt või kaudselt tööd 1,7 miljonile inimesele.

Kuna siseturul tegutsevad kosmeetikaettevõtted peavad igas liikmesriigis üle vaatama ja kontrollima iga üksiku väite ja reklaami, siis tähendab see, et selles turusegmendis siseturgu ei eksisteeri.

2.3.3

ELi toodetel esitatavate väidete jaoks praktiliste suuniste puudumisest tulenevad erinevad tõlgendused ei tule kasuks ka tarbijatele, kuna nad ei saa olla kindlad selles, milline on konkreetse väite tegelik tähendus, kui nad ostavad sama toote teises liikmesriigis, ning see võib tarbijates segadust tekitada. Kui ei ole ühtseid kriteeriume, mida peetakse näiteks loodus-, bio- või mahetooteks, siis ei saa tarbija olla kindel toote tegelikus kvaliteedis. Praeguses veebipõhises keskkonnas on tarbijatel lihtne osta teisest riigist ning eri riikide eri tooted on neist kõigest „hiirekliki kaugusel”. Kui nad peaksid ühes liikmesriigis nägema väidet, et tselluliidivastase toote kasutamisel „väheneb tselluliit juba 10. päeva järel”, millele täiendavat selgitust ei ole lisatud, samas kui teises riigis tuleb väitele lisada selgitus „koos regulaarse treeningu ja dieediga”, siis võib tarbija olla segaduses antud toote tegeliku tõhususe suhtes. Lisaks on väidetele vaja ühtseid kriteeriume, kuna tarbijatel peab olema võimalus võrrelda erinevaid sama kategooria tooteid (nt kaht tüüpi näokreeme). Selle saavutamiseks peab tarbijatel olema võimalik hõlpsalt kontrollida kõiki väiteid ühtsete kriteeriumite alusel. Üksnes üldiselt tunnustatud meetoditel põhinevad selged ja konkreetsed väited võimaldavad tarbijatel tooteid võrrelda ning teha teadliku valiku, mis vastab kõige paremini nende vajadustele.

2.4.1

Kosmeetikatoodete määruse artikli 20 kohaselt koostab komisjon koostöös liikmesriikidega ning pärast konsulteerimist tarbijaohutuse teaduskomitee ja muude asjaomaste asutustega tegevuskava ja võtab vastu kosmeetikatoodetel kasutada võidavate väidete jaoks vajalike ühtsete kriteeriumite loetelu, võttes arvesse direktiivi 2005/29/EÜ sätteid.

2.4.2

Euroopa Komisjon alustas kosmeetikatoodetel esitatavate väidete jaoks ühtsete kriteeriumite välja töötamist möödunud aastal ja teeb seejuures koostööd sidusrühmadega (riiklikud ametkonnad, tarbijakaitseorganisatsioonid, kosmeetikatööstus, tarniv tööstus, VKEd jne). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab selle töö edenemist, sest suuniste koostamine on lõppjärgus.

2.4.3

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 11. juulil 2016 aruande, mis käsitleb väidete kasutamist vastu võetud ühtsete kriteeriumite alusel. Kui aruandest selgub, et kosmeetikatoodetel kasutatavad väited ei ole kooskõlas ühtsete kriteeriumitega, võtab komisjon koostöös liikmesriikidega kooskõla tagamiseks asjakohased, rangemad meetmed. Sel juhul võib komisjonil olla vaja vaadata üle suuniste ulatus ja võtta üldiste suuniste asemel kasutusele detailsem lähenemine (nt seadusandliku menetluse algatamine, nagu oli tegu toiduainetel esitatud väidete puhul).

2.4.4

Komitee toetab innukalt ühtsete kriteeriumite kehtestamise ideed luua ELi tasandil ühtlustatud raamistik kõikidel kosmeetikatoodetel esitatavate väidete kasutamise põhjendamiseks. Kõnealused kriteeriumid peaksid kehtima kõigis meediakanalites esitatavate kõigil kosmeetikatoodetel kasutatud – nii otseste kui kaudsete – väidete suhtes ja neid peab olema võimalik kohandada konkreetsele tootele, selle pakendile, väidetele ja nende kontekstile, seejuures innovatsiooni piiramata, kuid tagades siiski ühtede ja samade reeglite järgimise.

2.4.5

Komitee on siiski seisukohal, et Euroopa Komisjon peaks kõnealust protsessi kiirendama. Kui ühtsete kriteeriumite suuniste koostamine on tõesti lõppjärgus, peaks Euroopa Komisjon võtma komitee arvates need kasutusele soovitavalt 2012. aasta alguses, mis võimaldaks esitada aruande Euroopa Parlamendile märgatavalt varem kui 2016. aastal.

2.4.6

Euroopa Komisjoni ühtsete kriteeriumite suuniste kavandis ei viidata praegu eraldi „rohelistele väidetele”. Seda teemat käsitletakse ISO tasandil. Siiski on hetkel keeruline öelda, kas kokkulepitavad standardid on sobivad Euroopa Liidus kasutamiseks ja millal tehakse need kättesaadavaks. Seepärast palub komitee Euroopa Komisjonil kaaluda, kas seni ei oleks võimalik kasutada eetiliste ja keskkonnaalaste turustamisväidete osas uusi suuniseid (võttes aluseks näiteks Taani tarbijakaitse ombudsmani koostatud uued suunised).

2.4.7

Komitee on seisukohal, et väidete põhjenduseks tuleks esitada kas objektiivsed teadusuuringud (nt kliinilised uuringud) või subjektiivsed tarbija tajumisuuringud. Mõlemad uuringud peavad siiski vastama konkreetsetele üldtunnustatud kriteeriumitele (vaatluse all olnud tarbijate arv, asjakohane esindatus jne), et vältida tarbijate eksitamist.