19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/86

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab määruse ettepaneku sätteid. Praegused turujärelevalvele ja toodete kontrollile kohaldatavad sätted on liiga hajutatud paljudesse erinevatesse tekstidesse ja need on sisult erinevad, mis muudab põhjendamatult keeruliseks järelevalveasutuste, tootjate, tarbijaühenduste ja töötajate organisatsioonide ülesande. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on hea meel märkida, et varasemad vertikaalsed sätted tunnistatakse kehtetuks ja koondatakse kokku ühte tugevdatud horisontaalsesse määrusesse.

1.2

Komitee nõustub õigusliku alusega, ent peab vajalikuks osutada ka ELi toimimise lepingu artiklile 12, milles täpsustatakse, et tarbijakaitse on valdkondadevaheline poliitika, mida tuleb „liidu ülejäänud poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel” arvesse võtta.

1.3

Pakutud vahend on määrus. Komitee on seisukohal, et selline vorm on kõige sobivam, et lihtsustada koostööd ja teabevahetust liikmesriikide ning liikmesriigi ja ELi vahel. Komitee on seisukohal, et komisjoni pakutud pakett vastab aluslepingutega sätestatud proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse nõuetele. Liikmesriigid jäävad täiel määral vastutavaks oma riiklike turgude järelevalve ja ELi välispiiridel teostatava kontrolli eest ning peavad tagama vastava rahastamise.

1.4

Komitee toetab komisjoni veendumust, et Euroopa Liidus ringlevad tooted peavad vastama nõuetele, mis tagavad inimeste tervise ja üldise ohutuse, töötervishoiu ja -ohutuse, tarbijakaitse, keskkonna, avaliku julgeoleku ja muude avalike huvide kõrgetasemelise kaitse.

1.5

Komitee on seisukohal, et tootmis- ja ärisaladuste austamine ei tohi takistada hoiatuste algatamist, kui asjaomase toote teatud koostisosa võiks kahjustada kasutajate tervist või ohutust. Seega peavad järelevalve- ja kontrolliasutused jätkama RAPEXi süsteemi puhul käibivat tava, mille kohaselt tuleb avalikud huvid seada kõrgemale erahuvidest.

1.6

Järelevalve- või tolliasutuste liikmed ja töötajad peavad esitama kõikvõimalikud tõendid oma aususe ja sõltumatuse kohta ning olema oma ülesannete täitmisel kaitstud võimaliku sekkumise ja altkäemaksu pakkumise katsete eest. Isik, kes juhib tähelepanu teatud tootega seotud puudustele või ohtudele, peab olema kaitstud eriti kohtumenetluste eest. Tema isik peab jääma salastatuks.

1.7

Komitee kutsub üles lisama kavandatud määrusesse õigusliku aluse üleeuroopalisele vigastuste andmebaasile (IDB). Seda andmebaasi tuleks näha kui ELi turujärelevalve teabevahetussüsteemi kolmandat sammast täienduseks RAPEXile ja ICMSMSile.

1.8

Lõpetuseks soovib komitee tungivalt kuuluda nende hulka, kes saavad komisjoni poolt iga viie aasta tagant koostatava korrapärase aruande määruse rakendamise järelevalve kohta.

2.1

Isegi parimad õigusaktid toodete ohutuse tagamiseks ja eeskirjade ühtlustamiseks siseturul ei ole piisavad, et anda täielikke ohutusgarantiisid tarbijatele tarbekaupade ja töötajatele kutsealaseks kasutamiseks mõeldud toodete osas.

2.2

Nagu hiljutised skandaalid on näidanud, on Euroopas pettused kasumite suurendamiseks või tootmiskulude vähendamiseks endiselt päevakorral; lisaks ei vasta imporditud tooted alati Euroopa standarditele ja konkureerivad ebaausalt Euroopa päritolu toodetega.

2.3

Turgude järelevalve ning toodete vastavuse kontroll on äärmiselt olulised ning nende teostamiseks on vaja kvalifitseeritud teenistusi ja töötajaid (tollid, tehnilised teenistused, inspektsioonid jne), kes tegutsevad iga liikmesriigi territooriumil.

2.4

Direktiiv 2001/95/EÜ („üldise tooteohutuse direktiiv”), mis tuli üle võtta 2004. aastaks ja 2010. aastal jõustunud määrus (EÜ) nr 765/2008 (milles sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded) ning valdkondlikku ühtlustamist käsitlevad direktiivid ja otsused on võimaldanud teha märkimisväärseid edusamme. Kuid turujärelevalvet käsitlevad sätted on endiselt hajutatud ja kattuvad, mis tekitab segadust kehtivate järelevalve-eeskirjade endi ja ettevõtjate kohustuste vahel, muutes keeruliseks nii ettevõtjate kui ka riikide seadusandjate ja ametnike ülesande.

2.5

Komisjon teeb ettepaneku selgitada turujärelevalve õigusraamistikku, koondades erinevate õigusaktide asjakohased sätted ühte õigusakti, mida kohaldatakse horisontaalselt kõigis sektorites. Toodete turujärelevalvet käsitleva uue määrusega kaasneb ka mitmeaastane turujärelevalve tegevuskava ajavahemikuks 2013–2015.

2.6

Tegemist on Euroopa tarbijakaitse tegevuskava ning esimese ja teise ühtse turu meetmepaketi olulise osaga, mis vastab ka uue õigusraamistiku nõuetele.

2.7

Kuid kõikides riikides tuleb ühtsete meetmete alusel kindlaks teha, kas turule lastavad tooted, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit tooted, on ohutud ning kas neid võib ühtsele turule tuua või tuleks hoopis algatada nende turult kõrvaldamine ja keelustamine, kui nad on ohtlikud või ei vasta nõuetele.

2.8

Kuid turujärelevalve ja vastavuse kontrollid ei ole piisavalt tõhusad ning turule lastakse suur hulk nõuetele mittevastavaid tooteid. Selle peamiseks põhjuseks on riiklike järelevalveasutuste vahelise koordineerimise puudumine ning vahetatava teabe madal kvaliteet ja usaldusväärsus.

2.9

Seega on ELi ülesanne astuda samme, et tagada meetmete parem kooskõlastamine ja tõhustada piiriülest turujärelevalvet oma kodanike kaitseks. Komisjon on seisukohal, et selline õigus tuleneb ELi toimimise lepingu artikli 114 (siseturu nõuetekohane toimimine), artikli 168 lõike 1 (inimeste tervise kaitse) ja artikli 169 lõike 1 (tarbijakaitse) sätetest. Samuti tuleks lihtsustada kohaldatavat õigusraamistikku ja kaotada praegune ebaselgus.

2.10

Vaja on lihtsustada RAPEXi menetlust ning võtta vastu üldist tooteohutuse direktiivi asendav tooteohutuse määrus ja turujärelevalvet käsitlev uus määrus, et asendada kehtivad sätted, mis on praegu hajutatult paljudes eri tasandi dokumentides.

2.11

Järelevalve- ja kontrollimeetmete koordineerimist ja tõhustamist ei parandata mitte üksnes õigusaktide tavapärase hindamismenetlusega, vaid ka Eurobaromeetri uuringutega tarbijate arusaamade kohta, GRAS-RAPEXi ja ICSMSi infosüsteemidega ning vastastikust jälgimist võimaldavate näitajate kehtestamisega. Liikmesriikide poolt kasutatavat teavitamismenetlust ratsionaliseeritakse, kasutades kõikide toodete jaoks ühte teavitamissüsteemi.

2.12

Piirikontrolle tugevdatakse ja kõikide selliste toodete liikumine, mille puhul kahtlustatakse, et nad kujutavad endast ohtu, peatatakse senikauaks, kuni järelevalveasutus määrab kindlaks nende staatuse.

2.13

Ohtlike toodete jaoks mõeldud RAPEXi teavitamissüsteemi parandatakse seoses teatamise tähtaegade ja teatatud toote ohtude kohta esitatud teabe asjakohasusega.

2.14

Kui standardsed kiirmeetmed osutuvad ebapiisavaks või mitteasjakohaseks, võib komisjon võtta ohtlike toodete suhtes asjakohaseid, vahetult kohaldatavaid piiravaid meetmeid.

2.15

Turujärelevalve mitmeaastane tegevuskava on sätestatud ühtse turu meetmepaketis. Nimetatud tegevuskava tuleks kohaldada valdkondades, kus komisjoni kooskõlastamine võiks luua tõelise lisaväärtuse ja silmapaistvaid edusamme.

2.16

Mitmeaastane tegevuskava on peamine tegevusvahend ELi tasandil, mis soodustab tihedamat suhtlust ja koostööd. Infotehnoloogia vahendid võimaldavad süsteemis salvestatud uurimuste ja uuringute kaudu lihtsat juurdepääsu teabele parimate tavade kohta. Selles raamistikus määratletakse vajadused ja pakutakse koolitusvahendeid, tehnilist abi ja nõustamist.

2.17

Komisjon töötab välja ühise lähenemisviisi dokumentide ja tehnilise kontrolli ning laboratoorse kontrolli jaoks. Ühiste meetmete ja kavade tõhusam koordineerimine parandab ka järelevalve tõhusust.

2.18

Ressursside koondamine tagab koostoime ja aitab vältida topelttööd. Riiklike ametiasutuste töö käigus kogutud andmeid säilitatakse komisjoni hallatavas ICSMSi andmebaasis. Komisjon pakub ka nimetatud andmebaasi täieliku potentsiaali kasutamiseks vajalikke vahendeid ja koolitust.

2.19

Kõiki asjaomaseid sidusrühmi tuleb teavitada ja nendega tuleb konsulteerida korrapärasel ja paindlikul alusel.

2.20

Määruse (EÜ) nr 765/2008 raames koostatud komisjoni aruanne võimaldab teavitada institutsioone ja sidusrühmi ELi vahenditest rahastatavatest turu akrediteerimis-, järelevalve- ja kontrollimeetmetest ning neid meetmeid hinnata.

2.21

Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna välispiiridel tegutsevatele tolli- ja kontrolliteenistustele tuleks eraldada rohkem rahalisi vahendeid ja anda suuremaid volitusi piirkonda sisenevate toodetega tegelemiseks. See tähendab täiendavate vahendite eraldamist eelkõige koolituste ja tehniliste vahendite osas.

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab algatust tõhustada EList, Euroopa Majanduspiirkonna riikidest või kolmandatest riikidest turule lastavate toodete ohutuse järelevalvet ja kontrolli. Tegemist on ühtse turu meetmepaketi põhimeetmega, kuna seeläbi tagatakse parem tooteohutus ja see on kooskõlas uue lähenemisviisiga.

3.2

Komitee märgib siiski, et majandus- ja sotsiaalvaldkonna sidusrühmade teavitamise ja konsulteerimise menetlused on endiselt väga segased. Paindlik ja asjakohane raamistik tuleks eri tasanditel paremini määratleda, ilma et seejuures bürokraatlikke menetlusi lisamata või tihendamata.

3.2.1

Asjaomased ettevõtted ootavad palju õigusalast ja tehnilist teavet, mis tagaks neile toodete tootmise või turustamise valdkonnas investeerimisotsuste tegemiseks vajaliku õiguskindluse. Neile peab olema kättesaadav erinevate järelevalve- ja kontrolliasutuste kogutud teave nende poolt kontrollimiseks või vastavuse hindamiseks esitatud toodete kohta.

3.2.2

Tarbijad ja töötajad soovivad õiguspärast kinnitust turul pakutavate toodete ohutuse kohta, mida nad peavad kasutama oma töös või enda tarbeks. Neil on õigus saada teavet meetmete kohta, mida on sellega seoses rakendatud siseriiklikul, ELi ja valdkonna tasandil, tagamaks, et nende tervist ja ohutust ei seata ohtu.

3.2.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et usaldus toodete ohutuse vastu on ühtse turu nõuetekohase toimimise ja kaupade vaba liikumise jaoks väga oluline, mis omakorda avaldab positiivset mõju majanduskasvule ja tööhõivele.

3.3

Komitee on seisukohal, et järelevalve ja kontroll eelkõige ELi välispiiridel, kuulub peaasjalikult liikmesriikide pädevusse; samas peab Euroopa Liit tagama tõhusa ühistegevuse jaoks vajaliku koordineerimise ja meetmed ning toodete standardimise. Selline järelevalve ja kontrollid avaldavad mõju ettevõtjatele ning põhjustavad liikmesriikidele ja ettevõtjatele olulisi kulusid seoses toodete vastavusse viimisega (standardimine, Euroopa standard). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub liikmesriike ja komisjoni üles pöörama oma tegevuses asjakohast tähelepanu ettevõtjate ja eelkõige VKEde halduskoormusele, et mitte halvendada nende majanduslikku olukorda tõsise kriisi ja suure töötuse perioodil.

3.4

Määruse eelnõus osutatud toiduks mittekasutatavate toodete vaba liikumine ei tohi kannatada õigusraamistiku leebuse või ebapiisavuse all ega vahendite ja kontrollide arvu ja kvaliteedi tõttu. Seetõttu on asjakohane, et liikmesriigid ja komisjon eraldaksid järelevalve- ja kontrollimeetmete rakendamiseks piisavalt vahendeid, et tagada nende täielik tõhusus. Kuigi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnistab, et eelarved on praegu piiratud, on ta siiski seisukohal, et kaalul on avalikud huvid, mis nõuavad kõikide jõupingutuste tegemist, et tagada tarbijate tervis ja ohutus ning keskkonnakaitse puudustega või ohtlike toodete suhtes. Siseturu nõuetekohane toimimine on majanduse elavdamise ja töökohtade loomise seisukohast äärmiselt oluline.

3.4.1

Sellega seoses on komitee seisukohal, et praeguses turujärelevalve ja kontrolli süsteemis esineb tõsiseid puudujääke ja nõrku kohti. Koostööd pädevate riiklike ametiasutuste, komisjoni ja asjaomaste sidusrühmade vahel tuleb tugevdada. Vaja on korraldada korrapäraseid konsultatsioone. Tarbijate või töötajate organisatsioonidele tuleks anda õigus hoiatada teatud toodete eest, tagades neile seejuures puutumatuse. Pädevad ametiasutused, järelevalveasutused, tehnilised sertifitseerimisasutused, tolliteenistused ja pettusevastased teenistused peavad tegema koostööd ja jagama kogutud teavet, et vältida topelttööd ja olemasolevate vahendite raiskamist ning järk-järgult tugevdada kontrollide tõhusust.

3.5

Ühenduse kiirhoiatus- ja teabevahetussüsteemi (RAPEX) tõhusus sõltub täielikult teadete saatmise kiirusest ja kahtlaste toodetega seotud tehnilise teabe asjakohasusest. RAPEXi haldamiseks koostatud suuniseid tuleb pidevalt ajakohastada ja need peavad olema piisavalt selged, et ei tekiks ühtegi kahtlust seoses esitatava teabe olemuse ja ulatusega. Nende suuniste raamistikus tuleks kehtestada tõsiseid ohte tuvastada võimaldavad kriteeriumid ja vastavad meetmed peavad olema selgelt määratletud, alates näiteks ajutisest kõrvaldamisest ja tehniliste muudatuste tegemise nõudest kuni täieliku keelustamiseni.

3.6

RAPEXi kaudu tuleks teatada isegi sellistest toodetest, mis tarbijaid tõsiselt ei ohusta, või mille oht ei ole teaduslikult tõestatud, et oleks võimalik kavandada rakendusmeetmeid, nagu näiteks ajutine kõrvaldamine ettevaatuspõhimõtte alusel või muud asjakohased meetmed, nagu tarbijate täiendava teavitamise või kasutajate hoiatamise nõude kohaldamine lisaks toodete tavapärase märgistamise nõuetele.

3.7

Kui komisjon teeb tuvastatud ohtude korral ettepaneku rakendusaktide vastuvõtmiseks, mis käsitlevad antud toodet või tootekategooriat ning mille eesmärk on kehtestada ühtsed tingimused nimetatud toodete kontrollimiseks, siis soovib komitee, et sellest teavitataks tarbijate, tööandjate ja töötajate organisatsioone ning et nende arvamust võetaks võimalikult suurel määral arvesse. Siinkohal tuleks märkida, et nendel organisatsioonidel on võimalik komisjoni võetud meetmed kiiresti edastada oma liikmetele, mis aitab olulisel määral kaasa nendest arusaamisele ja nende kiirele rakendamisele.

3.8

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib seoses käesoleva määrusega loodud komisjoni ja liikmesriikide foorumiga, et kodanikuühiskonna organisatsioonid tuleks nõuandva rolli täitmiseks kutsuda foorumil loodavatesse mis tahes valdkondlikesse allasutustesse. Komitee on seisukohal, et hoolimata nende nõuandvast olemusest tuleks nende organisatsioonide esitatud arvamusi ja ettepanekuid nõuetekohaselt kaaluda ja võimalikult suurel määral arvesse võtta, pidades silmas nende aktiivset rolli tarbijate hulgas ning majanduslikus ja sotsiaalses keskkonnas, mida nad esindavad.

3.9

Sama peaks teatud ohtude korral kehtima ka liikmesriigi järelevalveasutuste suhtes, kui need algatavad hoiatuse teatud toodete kujutatavate ohtude kohta ja seejärel võimalikud kaitsemeetmed. Nad peaksid tegema koostööd ettevõtjatega, et kõrvaldada teatud toodete kujutatavad ohud, ning samuti asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes saavad edastada oma teadmisi ja teha kättesaadavas teabevahendid oma liikmetele.

3.10

Lõpetuseks on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee seisukohal, et määruse ettepanek vastab tervikuna uue õigusraamistiku (uue lähenemisviisi) ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse nõuetele. Samuti kiidab komitee heaks õigusliku aluse, millele vastutavad peadirektoraadid on oma ettepaneku üles ehitanud. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osutab ka ELi toimimise lepingu artiklile 12, milles täpsustatakse, et tarbijakaitset tuleb „liidu ülejäänud poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel” arvesse võtta.

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb siiski muret eeskirjade võimaliku erineva tõlgendamise pärast eri liikmesriikides. Euroopa Liidu tegevuse eesmärk peab ettevõtjate õiguskindluse ja kasutajate ohutuse tagamiseks olema tõlgenduste ja tavade tõeline ühtlustamine.

4.2

Komitee tunneb samuti muret konfidentsiaalsust käsitlevate sätete kohaldamise pärast, mis võivad takistada paremat teavitamist ohtlikest toodetest või koostisosadest, mis võivad kahjustada inimeste tervist ja ohutust ja keskkonna kvaliteeti, näiteks seoses tootmissaladustega. Kaalul olevad avalikud huvid ületavad reeglina erahuve, mida kaitstakse ülemäära konfidentsiaalsuse käsitusest liiga absoluutse arusaamise alusel. Teave peab igal juhul liikuma selliste liikmesriikide ja Euroopa Liidu asutuste vahel, kes vastutavad järelevalve- ja kontrollisüsteemi eest. Kuid siiski tuleks austada seadusega kaitstud isikuandmeid ja mitte kahjustada käimasolevaid uurimisi.

4.3

Käesoleva määruse kohaselt avaldavad ametiasutused spetsiaalsel veebilehel teavet ohtlike toodete ja nende kujutatavate ohtude, ennetavate meetmete ja ettevõtjate suhtes langetatud otsuste kohta. Komitee arvates ei tohi seda avaldamist takistada ülemäärased nõuded ärisaladusi puudutava konfidentsiaalsuse kohta, kui kaalul on kasutajate tervis ja ohutus. Lisaks on tegu komisjoni käibiva tavaga RAPEXi süsteemi haldamisel, mis peab säilima.

4.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab vajadust järelevalve- ja kontrolliasutuste sõltumatuse ja läbipaistvuse järele. Nende asutuste töötajad peavad oma tööülesannete täitmisel olema kaitstud igasuguse sekkumise ja altkäemaksu pakkumise katsete eest. Nad peavad olema erapooletud ja võtma vastu kõik tarbijate ja kasutajate või nende organisatsioonide koostatud kaebused ja vajadusel võtma järelmeetmeid. Samuti peavad olema täielikult sõltumatud kontroll-laborid ning standardmärgistuse väljaandmise eest vastutavad asutused, mis on hädavajalikud ettevõttes otsuselangetajate ja tarbijate valikute jaoks.

4.5

Komitee on arvamusel, et kavandatud määrus peaks sisaldama ka sätteid, millega luuakse üleeuroopaline vigastuste andmebaas (IDB), mis hõlmaks kõiki vigastuste liike. Selline andmebaas:

4.5.1

Seepärast soovitab komisjon: