13.

ITERi hankekokkulepetega seonduva tegevuse seisu kohta esitatakse ülevaade ametlikult väärtuspunktide kaudu hinnangupunktide andmise süsteemi (CAS) sihtnäitajate kaudu, mida ühisettevõtte teenib aastas konkreetset hanget lõpetades. Näitajat tunnustab ITERi rahvusvaheline organisatsioon tegevuse seisu kirjeldava suurusena. Süsteemi sihtnäitajate väärtus suureneb aga hanke lõpuetapil, mis moonutab tunnustamist väärtuspunktide andmise kaudu. Sel põhjusel jälgitakse hankekokkulepete seisu nii otseselt süsteemi sihtnäitajate abil kui ka kaudselt, seonduvate lepingute sihtnäitajate saavutamise kaudu.

14.

Tuleb märkida, et individuaalsete kulukohustuste näitaja on suurenenud alates 2012. aastast 13 % võrra ning 2013. aasta eelarve rakenduskava näitab, et individuaalsete kulukohustuste osa peaks tõusma 2013. aasta lõpuks 80 %-ni. Ühisettevõte vähendab seega järk-järgult viivitusi konkreetse aastaeelarve või tööprogrammiga seotud lepingute täitmisel. Lisaks kinnitab rakendamise prognoos 2012. aastal üldiste kulukohustustena kasutada olnud summa täielikku kasutamist 2013. aastal.

15.

Ühisettevõte leiab, et üldine sisekontrollisüsteem on olemas ja areneb koos organisatsiooni vajadustega. Sisekontrollisüsteemi kehtestamine ja rakendamine areneb koos organisatsiooni muutumisega ning seda tuleks näha pidevalt toimuva protsessina.

Ühisettevõte on alates asutamisest suhtunud oma üldiste kontrollistrateegiate arendamisse kui prioriteeti. Juba on kehtestatud mitmeid kontrollisüsteeme ning need annavad juhtkonnale vajalikke kinnitusi. Lisaks loodi 2012. aastal vahetult direktorile alluv rühm, kes töötab välja ühisettevõtte üldist kontrollisüsteemi ja rakendab seda, et jälgida sisekontrollikeskkonna tõhusust ning täita kõigi sise- ja välisauditite soovitusi.

Lisaks üldisele järeldusele ja ilma valideerimist mõjutamata avastas sõltumatu konsultatsiooniettevõte tõepoolest mitu erandit ja parandamist vajavat valdkonda. Tuleb märkida, et mitmed neist olid avastatud varem muudel audititel ja/või hindamistel ning neid käsitletakse juba vastavates tegevuskavades. Peamine sõltumatu auditiettevõtte poolt nimetatud ja kohest tegutsemist nõudev küsimus oli seotud käibevaradega. Sellele soovitusele on juhitud ühisettevõtte tähelepanu ning parandusmeetmed on esitatud tegevuskavas.

Ühisettevõte on asutamisest alates teinud suuri jõupingutusi integreeritud juhtimis- ja kontrolliteabe süsteemi väljatöötamiseks, mis võimaldaks hoolikalt jälgida kuluprognoose ja nende kõrvalekaldeid (vt punkt 29).

Sise- ja välisauditite järelmeetmetega seoses tuleb märkida, et Euroopa Kontrollikoja tähelepanekust hoolimata tunnustas auditikomitee 14. juuni 2013 koosolekul tegevuskavade rakendamisel tehtut.

Riskijuhtimissüsteem on kehtestatud ning see on projektitasandil süstemaatiliselt kasutusel. Määratud on riskijuht, kes peab riskide ja nende leevendusmeetmete registrit. Registrit ajakohastatakse igaks juhatuse koosolekuks.

16.

Väikese keskmise väärtuse tõttu moodustavad läbirääkimistega menetlused aasta põhitegevusega seotud hankemenetlustest 40 %, kuid ainult alla 10 % ühisettevõtte aastastest kulukohustustest: selles suhtes võimaldab väikesesummaliste läbirääkimistega menetluste kasutamine ühisettevõttel suunata piiratud ressursse suure väärtuse ja suure riskiga hangetele, millel on kasulik riski leevendav mõju.

Toetuste puhul saadavate väga väikese pakkumiste hulgaga seoses tunnistab ühisettevõte probleemi olemasolu: seni on kõik pakkumiskutsetel osalemise parandamise ja laiendamise katsed olnud edutud. Arvatavasti tuleneb see ühisettevõtte äärmiselt spetsiifilise iseloomuga toetustest, mis pakuvad huvi ainult vähestele taotlejatele Euroopas.

Tuleb märkida, et Ernst & Young nentis uuringus „Potential for reorganization within the ITER project to improve cost-effectiveness” („Potentsiaal ITERi ümberkujundamiseks parandamaks kulutõhusust”), mille tellis Euroopa Parlamendi eelarvekontrolli komisjon, et ühisettevõtte suhtes kohaldatavad eeskirjad piiravad ühisettevõtte võimet rakendada uuenduslikke kulutõhususe käsitlusviise.

17.

Esimese järelduse puhul nõustub ühisettevõte väitega, et karistusi ei ole toetuslepingu näidises ette nähtud. Ühisettevõtte juhatuse poolt 2007. aastal heaks kiidetud ühisettevõtte finantsmäärus nägi ühisettevõtte jaoks sellise võimaluse ette. See võimalus kõrvaldati tekstist Euroopa Komisjoni konkreetsel nõudel, mis esitati põhikirja artikli 5 kohase konsultatsioonimenetlusega.

Ühisettevõte usub siiski, et sellise sätte puudumine ei muuda ühisettevõtet oluliselt avatuks peamiste väljundite nõuetekohase saamata jäämise või kvaliteedinõuetele mittevastavate väljundite saamise riskile. Toetuslepingu näidise kohaselt võib ühisettevõte toetuslepingu täitmata jätmise või puuduliku täitmise korral, oluliste kohustuste rikkumisel või muude toetuslepingu näidises nimetatud asjaolude korral lepingu alati lõpetada ning nõuda ühisettevõtte rahalise toetuse täielikku või osalist tagasimaksmist.

Teise järelduse puhul tuleb märkida, et kontrollitõendi ulatuse piiratusest lähtudes taotles ühisettevõte toetusesaajalt täpsustusi kaudsete kulude kohta ning seejärel auditiettevõttelt kontrollitõendi muutmist. Makse kiideti heaks saadud lisatõendite alusel.

18.

Ühisettevõte soovib kinnitada, et oma raharinglussüsteemi ümberkorraldamisel 2013. aastal arvestas ta audiitorite esialgset tähelepanekut. Sellega seoses on kehtestatud tehnilise heakskiidu aruande tasandil lisakontrollid, mille alusel saab maksetaotlusi täita ainult siis, kui puuduvad lahendamata mittevastavused. Lisaks sellele vaatavad ühisettevõte finantsametnikud nüüd ka tehnilise heakskiidu aruande läbi, tagades, et tehniline aruanne ja arve oleksid lepingutingimustega kooskõlas.

19.

Ühisettevõte kontrollib teise hankija hanke-eeskirjade võrdväärsust ühisettevõtte hanke-eeskirjadega iga ühishanke korral, milles kasutatakse teise poole eeskirju, nagu on sätestatud ühisettevõtte rakendusmääruse artiklis 83. Ühisettevõte nõustub kontrollikojaga, et võiks olla asjakohane kehtestada ühised standardid, mille abil ühisettevõte saaks seda võrdväärsust kontrollida tulevastes ühishangetes ühtsetel alustel, kuigi rakendusmääruse artiklis 83 seda rangelt ei nõuta.

20.

Eelteadete kasutamisega seoses ei olnud ühisettevõttel kavatsust kasutada eelteadet, et lühendada pakkumiste esitamise minimaalset tähtaega, ning seetõttu peeti nähtavuse ja konkurentsi suhtes otstarbekamaks pidada enne hanketeate avaldamist teabepäevi Euroopa valdkonnaesindajatega, andes ettevõtjatele võimaluse tõstatada küsimusi hankekutse tehniliste ja haldusaspektide kohta ning suhelda võimalike äripartneritega.

Finantsmääruse artikliga 85 mittevastavusega seoses nõustub ühisettevõte kontrollikoja järeldustega; tuleb märkida, et vahepeal on antud ühisettevõttele juurdepääs varajase hoiatamise süsteemile ning nüüd tehakse kontroll kõikide lepingute puhul.

Lepingu sõlmimise ajal detsembris 2012 anti ühisettevõttele tagatis pangalt, mis ei vastanud hanke reitingutingimustele (pidi olema vähemalt BBB). Selle olukorra tuvastas finantstalitus eelrahastamise valideerimise ajal ning tagatis lükati seetõttu tagasi. Toetuse saajalt nõuti kehtiva tagatise esitamist nõuetekohase reitinguga pangalt. Et aasta raamatupidamiskontode sulgemine oli lähenemas ja toetuse saaja andis piisava kinnituse toimuvate läbirääkimiste kohta teise pangaga, otsustas vastutav eelarvevahendite käsutaja jätkata ja lubada teha eelrahastamise makse. Otsuse aluseks oli hinnang, et ühisettevõttele maksete assigneeringute kaotusest tulenev kahju oleks palju suurem kui uue tagatise esitamata jätmise risk, kuivõrd eelrahastamismakse oli endiselt tagatud algse tagatisega. Uus pangatagatis esitati lõpuks veebruari esimesel nädalal.

Ühe märgitud menetlusega seoses tuleb nentida, et kuluprognoos oli tõesti vale, sest seda ei uuendatud nõuetekohaselt hanke väljatöötamisel (enne kutse avaldamist).

Teise menetlusega seotud tähelepaneku puhul tuleb märkida, et algse prognoosi ja esimese saadud pakkumise suur erinevus võib tuleneda sel ajal Euroopa turul valitsenud monopoolsest olukorrast.

Ühisettevõte tühistas esimese kutse ja avaldas selle samas mahus uuesti osadena, et võimaldada laialdasemat konkurentsi. Selle tulemuseks oli koguhind, mis oli ühisettevõtte algsele prognoosile palju lähemal, eriti arvestades, et osadeks jaotamine mõjus kahjulikult mastaabisäästule ja suurendas ühekordseid kulusid.

21–23.

2013. aastal jätkas ühisettevõte üldise kontrolli- ja järelevalvestrateegia ning järelhindamise ja -kontrolli strateegia rakendamist, mis oli esitatud ühisettevõtte juhatusele 2012. aasta detsembris.

Järelhindamisega seoses algatati välise audiitorettevõttega pilootprojekt, et hinnata toetuse saajate poolt toetuslepingute raames taotletud kulude abikõlblikkust. Selle piloottegevuse väljund võimaldab ühisettevõttel täiustada ja ühtlustada järelkontrollimenetlusi.

Samal ajal jätkatakse kavakohaselt kvaliteedikontrolli auditite iga-aastast planeerimist. Kontrollikoja varasemates aastaaruannete märkuste alusel hinnatakse praegu katseprojekti korras uuesti kvaliteedikontrolli ulatust, et laiendada seda tegevuslepingute finantskontrollidele (nn hankelepingute rahalised järelkontrollid).

Tuleb siiski märkida, et ühisettevõtte juhatuse auditikomitee arvamus kontrollikoja 2011. aasta aruandes esitatud tähelepanekutele hankelepingute rahalise järelkontrolli kohta oli kavandatavate meetmete vastu, sest need lähevad vastuollu lepingute kokkulepitud hinna põhimõttega. Auditikomitee palus kontrollikojal oma seisukoht läbi vaadata. Selle tulemusel kujundas ühisettevõte tegevuslepingute finantskontrolli ümber, nagu täheldas ka kontrollikoda.

24.

26. ja 27. juunil 2013 võttis juhatus Euroopa Komisjoni nõusolekul vastu dokumendi „Tööstuspoliitika rakendamine”. Koos varem vastuvõetud tekstidega loob see tuumasünteesienergeetika intellektuaalomandi haldamise poliitika ja raamistiku.

Ühisettevõtte kohustuste praktilise täitmise intellektuaalomandi haldamisel võib võtta kokku järgmiselt:

Et tagada ühisettevõtte hangetes hallatava intellektuaalomandiga seotud teabe konfidentsiaalsust, rakendatakse teabeturbe poliitikat, mis näeb ette intellektuaalomandiga seotud konfidentsiaalse teabe elektroonilise säilitamise eraldi serveris. Poliitika võetakse peagi vastu ja selle rakendamine intellektuaalomandiga seotud teabe haldamiseks peaks olema valmis 2014. aasta jaanuariks.

25.

Kuigi ühisettevõte nõustub kontrollikoja faktilise järeldusega, soovib ta rõhutada, et alates selle esmakordsest märkamisest audiitorite poolt 2008. aastal on ühisettevõte võtnud kõik olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed. Juhatus on võtnud vastutuse küsimuse lahendamiseks, saates hilinevatele maksjatele süstemaatiliselt meeldetuletusi ning nõudes õigeaegselt mitte maksvatelt liikmesriikidelt rakendusmääruse artikli 48 kohast viivist. Kahjuks on mõne liikmesriigi sisemenetluste tõttu nendel mõnikord võimatu järgida ühisettevõtte finantsmäärusega kehtestatud tähtaegu.

Eelarvemõju osas on oluline rõhutada, et kontrollikoja tähelepanekuga seotud liikmete maksed moodustavad ühisettevõtte eelarvest 0,6 % ning hilinenud maksed sellest omakorda murdosa.

2012. eelarveaasta lõpuks oli maksmata ainult 1 085 eurot.

Sel põhjusel ei olnud liikmete sissemaksete hilinemisel 2012. aastal eelarve rakendamisele ja ühisettevõttele tuntavat mõju.

Samas püüab ühisettevõte ka edaspidi tagada liikmete sissemaksete tasumise võimalikult lühikese viivitusega.

26.

On tõsi, et auditi ajal ei olnud nimetatud rakenduseeskirju ametlikult vastu võetud. Ühisettevõte soovib siiski rõhutada, et õiguslünga vältimiseks oli tuumasünteesienergeetika direktor võtnud vastu otsused, milles sätestatakse, et ühisettevõttele kohaldatakse analoogia alusel asutustele või komisjonile kohaldatavaid näidisrakenduseeskirju (kui ei ole märgitud teisiti). Sellega seoses lõi tuumasünteesienergeetika endale korraliku ja läbipaistva võrdlusraamistiku, mida organisatsioon kohaldas järjekindlalt kuni juhatuse vastu võetud ametlike eeskirjade kehtestamiseni.

Viimati nimetatuga seoses on pärast auditit palju muutunud. 2012. aasta detsembris võttis juhatus ametlikult vastu järgmised rakendussätted: ametijärkudesse ja astmetesse klassifitseerimise kriteeriumid töölevõtmisel, osaajaga töö, direktori hindamine, perepuhkus, lapsehoolduspuhkus ja pensioniõiguste ülekandmine.

Seoses töölevõtmisega ning ajutiste töötajate kasutamise, hindamise, ahistamise ennetamise, sertifitseerimise ja atesteerimisega saadeti rakenduseeskirjad 2013. aasta jaanuaris–veebruaris komisjonile heakskiitmiseks (pärast asutusesisese konsultatsiooniprotsessi lõppemist) ning ühisettevõte ootab komisjoni heakskiitu enne nende vastuvõtmist juhatuses. See toimub eeldatavasti 2013. aasta detsembris.

Praegu arutab personalikomitee puhkuste ja puudumise, haiguse tõttu puudumise, keskastme juhtide ning juhtivate ametikohtade asendustöötajate teemadel. Vastavad sätted esitatakse peagi komisjonile heakskiitmiseks.

Seoses rakenduseeskirjadega lepinguliste töötajate värbamise ja kasutamise kohta ootab ühisettevõte komisjoni näidiseeskirjade valmimist ega saa neid seepärast veel personalieeskirjade artikli 110 kohaselt esitada.

Sooviksime korrata ka ühisettevõtte lubadust suurendada alates 2013. aastast vastuvõetavate rakenduseeskirjade arvu. Seda silmas pidades on heaks kiidetud nende vastuvõtmise prognoositav ajakava ning rakendatud vastuvõtmismenetluse sisekord. Oleme veendunud, et tänu sellele olukord paraneb veelgi.

27–31.

2008. aastal prognoosis ühisettevõtte töörühm, mida toetasid valdkonna ja avalik-õiguslike teadusorganisatsioonide eksperdid, et kokkulepitud Euroopa panuse andmise ITERi ehitusse kulud on 5 940 miljonit eurot, ettenägematute kulude vajadusega summas 663 miljonit eurot. Jaapaniga toimuva ulatuslikuma lähenemise koostöö ja ühisettevõtte halduse maksumuseks hinnati 2008. aastal 650 miljonit eurot, mille tulemusel oli 2008. aastal kulude koguhinnang 7 253 miljonit eurot, sealhulgas eelnimetatud summa ettenägematuteks kuludeks.

Nõukogu on eraldanud aastateks 2007–2020 ühisettevõttele 6 600 miljonit eurot 2008. aasta väärtuses, et täita Euroopa kohustusi seoses ITERi ning ulatuslikuma lähenemise koostööga, ning nõudis ühisettevõttelt kõigi säästuvõimaluste kasutamist, et järgida eelarve ülempiiri.

Alates 2008. aastast on ITERi projekt edasi arenenud Fukushima õnnetuse tagajärjel karmistatud ohutusnõuete, uute teaduslike arusaamade ning projekti ülesehituse arendamise tõttu märkimisväärselt edasi arenenud. Kuigi mõnda nõuet on leevendatud, on enamik muudatusi suurendanud vajadusi ja kasvatanud panust, mida Euroopa peab andma ITERisse. Selliste muudatuste kohta teevad otsuseid ITERi organisatsioon ja selle haldusorganid.

Mõistes, et pärast kulude hindamist 2008. aastal on Euroopa panuse ulatus ITERisse oluliselt muutunud ja projekti ülesehitus arenenud, vaadati kogu kulude prognoos 2013. aasta esimesel poolaastal põhjalikult üle.

Erinevalt eelmistes nõukogule esitatud aruannetes sisaldunud kuluprognoosi kasvust hõlmab kõnealune kuluprognoos ka tulevikus prognoositavaid muutusi. Euroopa panus ITERisse, ulatuslikuma lähenemise koostöösse ja ühisettevõtte haldamisse on nüüd hinnanguliselt 6 890 miljonit eurot. Võrreldes eespool nimetatud piiratud eelarvega 6 600 miljonit eurot eelarveperioodiks aastani 2020 tähendab see negatiivset ettenägematut kulu 290 miljonit eurot.

Ettenägematute kulude muutumine pärast eelmise aasta aruannet nõukogule (165 miljonilt eurolt 290 miljonile eurole) on suur muutus, mis tuleneb eeldatavate ja realiseeritud hoonekulude olulisest kasvust, mille on põhjustanud kavakohaselt ehitatavate hoonete kasutuseesmärgi laienemine ja surve hoonete ehitamise ajakavale.

Nagu nimetatakse Ernst & Youngi 2012. aasta juulis alanud uuringus „Potential for reorganization within the ITER project to improve cost-effectiveness” („Potentsiaal ITERi ümberkujundamiseks parandamaks kulutõhusust”), mille tellis Euroopa Parlamendi eelarvekontrolli komisjon ja mis valmis 2013. aasta veebruaris, saab ühisettevõte selliseid muutusi juhtida vähe või üldse mitte, sest need kuuluvad ITERi nõukogu ja selle allorganite pädevusse.

Sellegipoolest ja eelarve ülempiiri järgmiseks on ühisettevõte töötanud välja ning arendab üha edasi ja rakendab arvukalt mitmesuguseid kulude piiramise meetmeid, sealhulgas hankestrateegiate ja lepingutingimuste optimeerimist kulude vähendamiseks, ning optimeerib koostöös ITERi organisatsiooniga kulude piiramise kavasid. Varasemate meetmete olekuaruanne ning praegused meetmed esitati koos uue kuluprognoosiga juhatusele 26. juunil 2013 (dokument F4E(13)-GB27-06). Meetmed pakuvad üle 300 miljoni euro säästmise võimalust ning annavad seega vajalikud vahendid, et tagada kuni 2020. aasta eelarve ülempiiri järgimine.

32.

Ühisettevõte nõustub tähelepanekuga ja juhib tähelepanu, et punktis 30 osutatud kuluriskide teave ei olnud 2012. aasta aruandega hõlmatud perioodil kindlaks määratud ega ka teada ajal, mil aruannet koostati, ning seega puudus see teave 2013. aasta juunis juhatuse heakskiidetud 2012. aasta aruandest. Lisaks tuleb märkida, et sellise teabe teatab ühisettevõte Euroopa Ülemkogule ja parlamendile vähemalt kord aastas ühisettevõtte eduaruandes, mis tutvustab a) kulupiirangute ja säästumeetmete kava rakendamise seisu, ning b) ameti ja ITERi projekti tulemuslikkust ja juhtimist ning c) kavandatud tegevuste täitmist aastaaruande piires. 2013. aasta aruanne sisaldab kogu seda teavet.

33.

Ühisettevõtte ja Hispaania Kuningriigi vahel 2007. aastal sõlmitud asukohariigi leping näeb tõesti ette, et Hispaania annab ühisettevõttele alalised ruumid hiljemalt 3 aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist. Samuti näeb leping ette, et kuni lõplike ruumide kättesaadavaks tegemiseni pakub Hispaania ajutisi ruume.

Hispaania ei ole veel andnud alalist hoonet ja ühisettevõte tegutseb ajutises tasuta hoones, kusjuures Hispaania maksab hoone kogukulud (hoone üür ja hooldus, nagu on ette nähtud asukohariigi lepingus; ühisettevõte maksab ajutise hoone üürniku osa).

Lõplike ruumide pakkumiseks on Hispaania algatanud mitteametliku menetluse sobiva koha ja arhitektuuriprojekti valimiseks. Koha ja projekti valik toimub eeldatavasti enne 2013. aasta lõppu.