52014PC0748

2012/0288 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, mis on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel ning milles käsitletakse

nõukogu esimese lugemise seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) vastuvõtmise kohta (COM(2012) 595 final - 2012/0288 (COD))

1.           Taustteave

Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku edastamise kuupäev || 18. oktoober 2012

Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoha kuupäev || 11. september 2013

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse kuupäev || 17. aprill 2013

Regioonide Komitee arvamuse kuupäev || Arvamust ei ole esitatud

Nõukogu poliitilise kokkuleppe kuupäev ja nõukogu esimese lugemise ametliku seisukoha (kvalifitseeritud häälteenamusega) vastuvõtmise kuupäev || 13. juuni 2014 (poliitiline kokkulepe), 9. detsember 2014 (ametlik vastuvõtmine)

2.           Komisjoni ettepaneku eesmärk

Käesoleva ettepaneku eesmärk on alustada üleminekut biokütustele, millega saab kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada siis, kui esitatakse teave ka maakasutuse kaudsest muutusest (ILUC) tingitud heite kohta. Võttes arvesse olemasolevaid investeeringuid on käesoleva ettepaneku eesmärgid järgmised:

– piirata panust, mille tavalised biokütused (millega kaasneb maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heite oht) annavad taastuvenergiadirektiivis püstitatud eesmärkide saavutamisse;

– parandada biokütuse tootmisprotsesside mõju kasvuhoonegaaside heitele (vähendada kaasnevaid heiteid) kasvuhoonegaaside heite vähendamise läviväärtuse tõstmisega uute käitiste puhul tingimusel, et kaitstakse käitiseid,[1] mis 1. juulil 2014 juba töötasid;

– suurendada täiustatud biokütuste (mille puhul maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heide on väiksem (L-ILUC)) läbimurret turul, nii et taastuvenergiadirektiivi eesmärkide saavutamiseks kasutataks suuremas ulatuses tavaliste asemel täiustatud biokütuseid;

– täiustada kasvuhoonegaaside heite alast aruandlust nii, et liikmesriike ja kütusetarnijaid kohustatakse biokütuse puhul esitama andmeid maakasutuse kaudsest muutusest tingitud hinnangulise heite kohta.

3.           Märkused nõukogu seisukoha kohta

3.1.      Üldised märkused nõukogu seisukoha kohta

Komisjon avaldab kahetsust, et võrreldes esialgse ettepanekuga on nõukogu pärast esimest lugemist oma seisukohaga märkimisväärselt vähendanud eelnõu leevendavat toimet maakasutuse kaudse muutuse negatiivsele mõjule seoses tavaliste biokütustega; samuti ei sisalda seisukoht nimetamisväärseid stiimuleid, mis oleks seotud üleminekuga täiustatud biokütustele ning muude võimalustega transpordisektoris taastuvenergia kasutamiseks viisil, mis muudaks vähe kaudset maakasutust või ei põhjustaks maakasutuse kaudseid muutusi. Nõukogu tekstis toodud elemendid, mis ühiselt põhjustaks oluliselt väiksemat keskkonnaeesmärki, on järgmised:

· suurendada tavaliste biokütuste osakaalu piirmäära 7 %-ni[2];

· uued taastuvenergiakordajad raudteel kasutatava taastuvelektrienergia jaoks;

· vähendada stiimuleid täiustatud biokütuste (L-ILUC) kasutamiseks;

· ILUCi alaste aruandlusnõuete nõrgendamine.

Samuti avaldab komisjon kahetsust, et nõukogu esitatud muudatustega vähendatakse taastuvenergiadirektiivis sätestatud üldise taastuvenergia eesmärgi keskkonnaalase mõju ulatust ning on selgelt sellise muudatuse vastu.

Lisaks sellele kõrvaldatakse nõukogu tekstiga mitu delegeeritud õigusakti ja muudetakse rakendusakte, mis valmistab tõsist muret komisjonile.

3.2.      Euroopa Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanekud

Nõukogu käsitles mitut, kuid mitte kõiki Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid. Komisjoni arvamus Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute kohta on esitatud allpool ja, kui see on asjakohane, oleme esitanud ka vastava nõukogu seisukoha.

1.           Kasutada hinnangulisi ILUCi väärtusi kütusekvaliteedidirektiivi kohasteks arvutusteks aastast 2020 alates; jätta taastuvenergiadirektiivist välja ILUCi aruandlus (muudatusettepanekud 60 ja 164). Tagasi lükanud komisjon.

Maakasutuse kaudset muutust käsitlevad näitajad, mis põhinevad parimatele kättesaadavatele teaduslikele meetoditele, tuleks esitada nii taastuvenergiadirektiivis kui ka kütusekvaliteedidirektiivis, kuid mitte kasutada kütusekvaliteedidirektiivi kohastes arvutustes. Need tuleks esitada, et suurendada läbipaistvust toidu- ja söödakultuuride alusel valmistatavate biokütuste tegelikku kasvuhoonegaaside heidet ja parandada teadmisi küsimuse ulatuse kohta. Nõukogu tekst ei sisalda maakasutuse kaudset muutust käsitlevaid väärtusi kütusekvaliteedidirektiivi alusel tehtavate arvutuste jaoks ning sellega säilitatakse kaudset maakasutuse muutust käsitlev aruandlus nii kütusekvaliteedidirektiivis kui ka taastuvenergiadirektiivis, kuigi muudetud kujul.

2.           Tavapäraste biokütuste kasutamise piiramine, kõrvaldades nende omadustest jätkusuutlikkuse (muudatusettepanek 89). Tagasi lükanud komisjon.

Komisjon tegi ettepaneku piirata mõju, mida võivad avaldada maakasutuse kaudset muutust põhjustada võivad biokütused taastuvenergiadirektiivi 10 % eesmärgi saavutamisse. See innustaks liikmesriike kohandama oma toetuskavasid ja volitusi, kuid ei piira selliste biokütuste üldist kasutamist, andes seega liikmesriikidele teatava paindlikkuse. Nõukogu tekstiga on ette nähtud, et ainult taastuvenergiadirektiivi 10 % eesmärgi saavutamise mõju tuleks piirata ja „täiendavate” tavapäraste biokütuste jätkusuutlikkuse seisundit ei tuleks puudutada.

3.           Tavapäraste biokütuste kasutamise piiramine kütusekvaliteedidirektiivi alusel (muudatusettepanek 184/REV). Vastu võtnud komisjon.

Parlament soovib kohaldada piirmäära kütusekvaliteedidirektiivi eesmärgi suhtes. Kuigi komisjon ei ole teinud piirmäära ettepanekut kütusekvaliteedidirektiivi kohta, on kõnealune säte üks tegur, mis võib suurendada kogu teksti keskkonnaalast eesmärki. Nõukogu tekstis on öeldud, et piirata tuleks mõju vaid taastuvenergiadirektiivi 10 % eesmärgi saavutamisele.

4.           Piirmäära kohaldamisala laiendamine energiakultuuridele (muudatusettepanek 181). Osaliselt vastu võtnud komisjon.

Energiakultuuridel, mida kasvatatakse põllumaal, võib avalduda maakasutuse kaudse muutuse mõju. Käesolev ettepanek, mille Euroopa Parlament on teinud, on üks tahk, mis võiks tugevdada teksti keskkonnaeesmärke ja leevendada maakasutuse kaudset mõju. Komisjon võib nõustuda piirmäära kohaldamisala muutmisega. Nõukogu säilitab komisjoni ettepanekus välja pakutud kohaldamisala (toidu- ja söödakultuurid).

5.           Võtta kasutusele täiustatud biokütuseid käsitlev siduv vahe-eesmärk 0,5 % aastaks 2016 ja 2,5 % aastaks 2020 (muudatusettepanekud 181 ja 152/REV). Osaliselt vastu võtnud komisjon.

Komisjon võib, võttes arvesse üldise kompromissi põhimõtet, kaaluda siduva vahe-eesmärgi kehtestamist, kuna sellel on potentsiaali suurendada keskkonnaalaste eesmärkide saavutamist. Kuigi praeguses järgus ei ole komisjonil võimalik esitada täpset protsendimäära, näib 2,5 % olevat eriti ambitsioonikas eesmärk, arvestades seda, et sellest jääksid välja turul praegu saadaolevad biokütused, millega on seotud väike kaudse maakasutuse muutumise oht (kasutatud toiduõli ja sulatatud rasv), ning arvestades veel asjaolu, et vahe-eesmärgile vastavaid biokütuseid võetaks arvesse vaid üks kord seoses eesmärgi saavutamise arvutusega. Nõukogu teeb ettepaneku mittesiduva vahe-eesmärgi kohta palju väiksemas mahus (võrdlusarv 0,5 protsendipunkti.)

6.           Vahe-eesmärk 7,5 % bioetanooli puhul (muudatusettepanek 152/REV). Tagasi lükanud komisjon.

Euroopa Parlament on teinud ettepaneku, et bensiini lisatava bioetanooli puhul peaks vahe-eesmärk olema 7,5 %. Komisjon on seisukohal, et see piirab põhjendamatult liikmesriikide võimalust täita transpordialast eesmärki vastavalt liikmesriikide tingimustele. Lisaks nõuaks see etanooli tarnimist suuremal määral kui see osa, mida võiks segada tavaliste sõidukite kütusesse ja nõuaks seega suurema etanoolisisaldusega kütusesegude kasutamist, mille jaoks ei pruugi liikmesriikidel olla sobivat taristut.

7.           Muudatusettepanekud seoses eri biokütuste mõjuga transpordialastele vahe-eesmärkidele (muudatusettepanekud 185 ja 186). Osaliselt vastu võtnud komisjon.

Komisjoni esialgse ettepanekuga püüti innustada täiustatud (L-ILUC) biokütuste kasutamist, suurendades nende mõju transpordialastele vahe-eesmärkidele. Ettepaneku kohaselt võetaks täiustatud biokütuseid arvesse neljakordselt, kuid kasutatud toiduõli ja sulatatud rasva võetaks arvesse kahekordselt. Euroopa Parlament soovib seda muuta, piirates rangelt selliste biokütuste lähteainete loetelu, mida arvestataks neljakordselt, selle asemel võetaks enamikku lähteainetest arvesse ainult üks kord. Komisjon on seisukohal, et selline kord tekitab täiustatud biokütuste puhul vastuolulisi stiimuleid, kuna selle tulemusena oleksid stiimulid toiduõlist ja loomsest rasvast lihtsate meetoditega valmistatavate biokütuste puhul kaks korda suuremad kui selliste biokütuste puhul, mille valmistamiseks kasutatakse uudset tehnoloogiat ja mida on seetõttu palju kallim toota. Lisaks sellele peaksid loetelude muudatused olema täielikult kooskõlas direktiivide üldise kohaldamisalaga, piirmäära kohaldamisalaga, kordajate kehtestamise/kõrvaldamisega ning lähteainete määratlustega.

3.3.      Nõukogu on lisanud teksti mitu uut sätet, millest mõned võib komisjon vastu võtta, kuid osa neist nõrgendavad ettepanekut märgatavalt ja komisjon on sellistele sätetele vastu. Kõnealused muudatused on järgmised:

1.           Suurendada piirmäära kuni 7 %.

Piirmäär 5 % tavapäraste biokütuste puhul on taastuvenergiadirektiivi eesmärkide saavutamisel komisjoni ettepanekus kesksel kohal ning komisjon on seda järjekindlalt kaitsnud, sest kõrgem piirmäär vähendaks maakasutuse kaudse muutuse leevendamist. Komisjon on tunnistanud, et võib olla on piirmäära vaja suurendada, et saavutada üldist kompromissi nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel. Komisjonile on aga ka selge, et kui peaks olema vaja piirmäära suurendada, püüab komisjon siiski tagada, et säiliks ettepaneku keskkonnakaitsetase. Nõukogu poolt välja pakutud piirmäär 7 % ei ole piisav selleks, et vähendada maakasutuse kaudset muutust, samuti ei looda sellega piisavalt stiimuleid selliste alternatiivide leidmiseks transpordi valdkonnas, mille puhul maakasutuse kaudsest muutumisest tulenev heide on väiksem. Komisjon avaldab kahetsust seoses selliste põhjenduste väljajätmisega, milles käsitletakse komisjoni seisukohta 2020. aastale järgnevaks ajavahemikuks. Komisjon võib toetada piirmäära 7 %, kui teksti tugevdatakse järgmiselt: i) muudetakse piirmäära kohaldamisala kooskõlas komisjoni poolt juba heakskiidetud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutega (181) nii, et sellega hõlmatakse kõik biokütused, mille tootmisega on seotud maakasutus, ja piirmäära laiendatakse ka kütusekvaliteedidirektiivile (184/REV); ii) antakse selge poliitiline sõnum üleminekuks täiustatud biokütustele (taastades 2020. aastale järgnevat perioodi käsitleva põhjenduse ja lisades täiustatud biokütuste puhul siduva vahe-eesmärgi 0,5 %, et vähemalt katta ja kaitsta tehtud investeeringuid); iii) taastatakse teatavad volituste delegeerimised või tagatakse üleminekusätted selliste sätetega seoses; iv) jäetakse välja taastuvelektrienergiat käsitlev kordaja raudteetranspordis ning v) jäetakse välja topeltarvestus taastuvenergiadirektiivi üldeesmärgist.

2.           Praegu üksnes transpordialase 10 % eesmärgi suhtes kohaldatava täiustatud biokütuste mitmekordse arvestamise laiendamine kogu taastuvenergiadirektiivi eesmärgile.

Komisjon on kindlalt vastu ideele kohaldada kahekordset arvestust täiustatud biokütuste osas taastuvenergiadirektiivi 20 % üldeesmärgi suhtes ning lisab selle seisukoha protokolli avaldustesse (vt allpool). Kuigi taastuvate energiaallikate kasutamise mõju, nagu on märgitud eespool, on eeldatavasti väike, oleks see väga problemaatiline poliitiline pretsedent lähenemisel 2020. aastale, sest ei ole mingit põhjust vähendada 2008. aasta energia- ja kliimapaketi keskse eesmärgi ambitsioonikust. Käesoleva aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogul kinnitasid liikmesriigid oma kohustusi, et saavutada 2020. aastaks seatud eesmärgid. 2008. aasta pakett pakub liikmesriikidele piisavalt võimalusi, et vältida liigseid kulusid seoses nõuete järgimisega. Mitmel juhul on kordajate kasutamise tõttu vaja vähem „tegelikku” energiat ning seetõttu kahaneb transpordialane eesmärk märkimisväärselt. Selle asemel, juhul kui on vaja täiendavalt vähendada nõuete täitmise kulusid, piirates samal ajal maakasutuse kaudset muutust transpordialase eesmärgi raames, peab komisjon asjakohasemaks Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid 153 ja 154, mille puhul võetaks arvesse täiendavaid meetmeid energiatõhususe ja energiasäästu suurendamiseks transpordivaldkonnas.

3.           Taastuva elektrienergia kordaja 5 kasutamine elektriliste maanteesõidukite puhul ja kordaja 2,5 kasutamine elektrirongide puhul.

Komisjoni ettepanek ei sisaldanud kordajaid elektrisõidukite ja elektrirongide jaoks. Komisjon võib üldise kompromissi osana nõustuda kordajaga 5 maanteesõidukite puhul. Komisjon ei nõustu sellega, et võetakse kasutusele kordaja elektrirongide jaoks, kuna see vähendaks märgatavalt transpordialase eesmärgi ambitsioonikust ega looks täiendavaid stiimuleid vähese süsinikdioksiidiheitega transpordi jaoks. Euroopa Parlament ei esita sarnaselt komisjoni ettepanekule uusi ega suuremaid kordajaid.

4.           Mittesiduva vahe-eesmärgi kehtestamine IX lisa A osas loetletud lähteainetest valmistatud biokütustele.

Nagu eespool öeldud, esitatakse nõukogu tekstis liikmesriikidele nõue kehtestada mittesiduvad vahe-eesmärgid teatavatest lähteainetest valmistatud biokütustele aastaks 2020 võrdlusväärtusega 0,5 protsendipunkti energia mõistes, st enne energia topeltarvestust. Liikmesriigid võivad siiski kõrvale kalduda sellest võrdlusväärtusest, esitades mõjuva põhjenduse, ja sellest ei tulene sanktsioone. Nõukogu teksti üldises kontekstis pakub see säte liiga vähe stiimuleid selliste täiustatud biokütuste kasutamiseks transpordivaldkonnas, mis ei põhjusta maakasutuse kaudset muutust. Komisjon toetab selle elemendi tugevdamist ja toetab põhimõtteliselt Euroopa Parlamendi asjaomast muudatusettepanekut (181), kuid on juba andnud märku, et Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku vahe-eesmärk tundub olevat liiga ülepaisutatud ja selle saavutamine osutub ilmselt väga kulukaks.

5.           Täiendavad lähteained, mis on lisatud IX lisa loetelusse.

Komisjoni ettepanekus on loetelu lähteainetest, mille puhul tuleks luua täiendavaid stiimuleid, kui neid kasutatakse biokütuste saamiseks. Nõukogu seisukoht sisaldab mitmeid täiendavaid lähteaineid ning on oluline tagada, et neid käsitletaks täiustatud (L-ILUC) biokütuste lähteainetena ning et see oleks kooskõlas muude elementidega lõplikus tekstis (st milliseid aineid lisatakse piirmäära kohaldamiseks).

6.           Täiendavad lähteained, mis ei ole lisatud IX lisa loetelusse.

Nõukogu seisukoht sisaldab sätet, et „biokütused, mis on valmistatud sellistest lähteainetest, mida ei ole loetletud IX lisas ja mida pädevad ametiasutused on määratlenud jäätmete, jääkide, toiduks mittekasutatava tselluloosmaterjali ja lignotselluloosina ning mida on olemasolevates käitistes kasutatud enne käesoleva direktiivi vastuvõtmist”, võetakse samuti arvesse punktis 4 mainitud vahe-eesmärgis. Komisjon leiab, et see sätte reguleerimisala on liiga lai, see hõlmab ohtu, et seda kohaldatakse ebajärjekindlalt ELi ulatuses ning et see läheb kaugemale olemasolevate investeeringute jätkamisest, kuna see võimaldab muutusi seni, kuni võetakse vastu maakasutuse kaudset muutust käsitlev direktiiv. Lisaks tundub, et see säte annab „liikmesriikide pädevatele asutustele” taastuvenergiadirektiivi vastava osa lõpliku tõlgendamise õiguse – vastupidiselt õiguslikule eeskirjale, mis üldiselt kehtib Euroopa Liidu direktiivi tõlgendamise suhtes.

7-           Maakasutuse kaudset muutust käsitlevate aruandlussätete nõrgenemine.

Komisjoni ettepanek sisaldas nõuet, et liikmesriigid peaksid teatama oma riigi eesmärgi täitmiseks tarnitavatest biokütustest tuleneva maakasutuse kaudsest muutusest tingitud hinnangulise heite, kasutades IFPRI mudeleid. Nõukogu on muutnud seda nõuet nii, et liikmesriigid peavad teatama vaid biokütuste lähteained ja komisjon koostab aruande liikmesriikide biokütuse tarbimise kohta, lisades maakasutuse kaudse muutuse väärtused, mis tähendab seda, et selline teave saadaks hiljem kui liikmesriikide esitatuna. Lisaks on nõukogu lisanud väite, milles rõhutatakse maakasutuse kaudse muutuse väärtuste ajutist ja ebakindlat iseloomu. Komisjon pooldab oma esialgsete aruandlusnõuete taastamist. Vt ka komisjoni seisukohta seoses Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekutega 60 ja 164.

8.           Taastuvenergia statistiliste ülekannete laiendamine nii, et see hõlmaks transpordialast vahe-eesmärki.

Nõukogu tekstiga lisataks võimalus teha statistilisi ülekandeid transpordialaste eesmärkide saavutamiseks, nagu seda juba lubatakse taastuvenergiadirektiivi üldeesmärgi puhul. Kuigi komisjon ei näe selle muudatuse tarvilikkust, võttes arvesse, et transpordis kasutatavat kütusega on kerge kaubelda liikmesriikide vahel, tunnistab komisjon ka seda võimalust vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid.

9.           Vabatahtlike kavade vastastikku tunnustamine.

Komisjon on seisukohal, et vabatahtlike kavade vastastikuse tunnustamise põhimõte, mille komisjon kiitis heaks taastuvenergiadirektiivi artikli 18 lõike 6 kohaselt, on artikli 18 lõike 7 seisukohast kasutu. Viimati mainituga tagatakse, et tõendamist selliste vabatahtlike kavade alusel tuleb liikmesriikides tunnustada ilma täiendavaid nõuetele vastavuse tõendeid nõudmata. Nõudega tunnustada vastastikku vabatahtlikke kavasid artikli 18 lõike 6 kohaselt ei toetata ideed, et nendega võiks heaks kiita jätkusuutlikkuse tahke lisaks ühtlustatud nõuetele vastavalt artikli 18 lõikele 4. Komisjon toetab nõukogu teksti selles osas, millega antakse komisjonile võimalus hinnata ja konkreetselt vastu võtta liikmesriikide kavasid. Õiguslik tagajärg peaks siiski olema samal tasemel tunnustamine kui vabatahtlike kavade tunnustamine vastavalt artikli 18 lõikega 6. Vt ka Euroopa Parlamendi muudatust 102, millega kehtestatakse kõikide tõendamisskeemide vastastikune tunnustamine. Komisjon toetab liikmesriikide kavade vastastikuse tunnustamise seisukohta; vabatahtlike kavadega ei tuleks sundida liikmesriikide süsteemide tunnustamist.

10.         Tõhustatud aruandlus vabatahtlike kavadega ja vabatahtlike kavade kohta.

Nõukogu teksti kohaselt nõutakse vabatahtlike kavade kohta korrapärast aruandlust, komisjon avaldab kõnealused aruanded ja komisjonil tuleb hinnata, kuidas vabatahtlikud kavad toimivad. Komisjonile on selline tekst vastuvõetav, kuid on vaja õiguslikku selgitust, kas selliseid muudatusi võib kohaldada olemasolevate vabatahtlike kavade suhtes. Euroopa Parlament soovib (muudatusettepanekud 58 ja 103), et komisjon esitaks aruande vabatahtlike kavade toimimise kohta ja teeks vajaduse korral ettepaneku, millega komisjon võiks põhimõtteliselt nõustuda (täiendavad parandused ja selgitused).

11.         Rikutud maa boonus.

Nõukogu tekstis on alles rikutud maa boonus kasvuhoonegaasiheite säästu arvutustes. Komisjon kõrvaldas selle tahu kasvuhoonegaaside arvutusest, kuna see on vastuolus kasvuhoonegaaside metoodika ja maakasutuse kaudse muutuse aruandlusega ja sellist maad tundub olevat raske kindlaks teha. Komisjon võib nõustuda selle tahu säilitamisega üldiselt rahuldava kompromissi heaks, kuid komisjon eelistaks selliseid sätteid, millega käsitletakse rikutud maal kasvatatavate kultuuride ohutut füüsilist eraldamist. Euroopa Parlament kiitis heaks selle tahu kõrvaldamise komisjoni tekstist.

12.         Ühendada maakasutuse kategooriad „põllumaa” ja „pikaajalise taimekultuuri all olev maa".

 Nõukogu tekstis on liidetud maakasutuse kategooriad „põllumaa” ja „pikaajalise taimekultuuri all olev maa” seoses kasvuhoonegaaside heite vähendamise arvutustega. See on vajalik, et lahendada võimalikke probleeme kasvuhoonegaaside heite arvutamise metoodikaga, kui „põllumaa” muudetakse „pikaajalise taimekultuuri all olevaks maaks” ja vastupidi. Komisjon võib nõustuda nõukogu pakutud muudatustega üldise rahuldava kompromissi saavutamiseks, kuid komisjon on tõsiselt mures seoses võimalike tagajärgedega kolmandate riikide biokütuse kestlikkusele ja jääb seisukohale, et see küsimus tuleks muul viisil lahendada. (See ei sisaldu komisjoni ega Euroopa Parlamendi tekstis.).

13.         Läbivaatamisklausel.

Nõukogu teksti kohaselt peaks komisjon esitama ühe aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist aruande täiustatud kütuste, maakasutuse kaudse muutuse kohta tehtud uuringute ja L-ILUC biokütuste kohta määratlemise ja sertifitseerimise kohta. Komisjonil tuleks esitada 2017. aastal aruanne maakasutuse kaudse muutusega seotud meetmete, kohta, sealhulgas jälle L-ILUC biokütuste sertifitseerimise, pettuste ärahoidmise ja vabatahtlike kavade kohta. Komisjon soovitab tungivalt teha kõikide tahkude kohta üks aruanne 2017. aastal. Komisjon kahtleb ka, kas on kasulik enne sellise ülevaate koostamist võtta kasutusele mingi määratlus L-ILUC biokütuste kohta. Peale selle lisab nõukogu teksti, millega kirjeldatakse aruandes esitatavate hinnanguliste maakasutuse kaudse muutuse andmete „ajutist” iseloomu. Läbivaatamisklausliga tuleks selgitada, millised peaksid olema järgmised sammud, st kas „ajutisi”, andmeid tuleks säilitada kuni 2020. aastani või tuleks pakkuda välja „lõplikke” andmeid. Komisjon leiab, et Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid 107, 189 ja 190 (kui need on järjekindlad) võiksid anda kasulikke suuniseid.

14.         Mõiste „täiustatud biokütus, mille puhul on maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heide väiksem (L-ILUC biokütus)”.

 Nagu eespool märgitud, on nõukogu teksti lisatud mõiste „L-ILUC biokütus” ja läbivaatamisklauslis nõue, et komisjon esitaks aruande, milles on L-ILUC biokütuse „määratlemise ja sertifitseerimise kriteeriumid”. Nõukogu teksti määratlusega eristatakse sellist liiki biokütused IX lisa A osas loetletud lähteainetest valmistatud biokütustest. Komisjon võib küll nõustuda lisatööga selles valdkonnas (ning hoiatab, et see peaks toimuma ühe tervikuna 2017. aastal), kuid kasutada tuleks ettevaatlikku lähenemisviisi, et oleks tagatud, et sellised lähteained, mida nimetatakse vähest ohtu põhjustavateks aineteks, ka sellised oleksid. Komisjon ega ka Euroopa Parlament ei ole seda liiki biokütustele viidanud.

15.         Pettuste ennetamine.

Nõukogu tekst nõuab riiklike süsteemide hulgas ning riiklike süsteemide ja vabatahtlike kavade vahel paremat koostööd, liikmesriigid peavad edendama valve- ja jälgimissüsteemide väljatöötamist ja kasutamist ning 2017. aastal peab komisjon hindama kõnealuste meetmete tõhusust ja esitama vajaduse korral ettepaneku. Komisjon võib nõustuda nõukogu lisatud täiendustega. Euroopa Parlament on samuti mures pettuste pärast (muudatusettepanek 185).

16.         Delegeeritud õigusaktide kõrvaldamine.

 Nõukogu tekstiga delegeeritud õigusaktid, mille reguleerimisala on piiratud, säilitatakse vaid vaikeväärtuste lisamiseks kütusekvaliteedidirektiivi IV lisasse ja taastuvenergiadirektiivi ning lähteainete lisamiseks taastuvenergiadirektiivi IX lisasse. Nõukogu on lisanud arvamuse esitamata jätmise klausli direktiivi 98/70/EÜ artikli 11 lõike 4 kohta ning direktiiv 2009/28/EÜ artikli 25 lõigete 3 ja 4 kohta rakendusaktide vastuvõtmiseks.

(a) Komisjon on seisukohal, et direktiivi tuleb ajakohastada vastavalt teaduse ja tehnoloogia arengule. See oleks tavamenetluse raames liiga vaevaline ja aeglane ega taga piisavat paindlikkust ja tõhusust kütusekvaliteedidirektiivi ja taastuvenergiadirektiivi kitsalt tehniliste tahkudega tegelemisel ja teaduse arengu kajastamisel keskkonnaküsimuste käsitlemisel (kasvuhoonegaaside vähendamist transpordi valdkonnas). Enamiku kavandatud delegeeritud õigusaktidega on kavas asendada õigusaktid, mis on võetud vastu varasema direktiivides sisalduva kontrolliga regulatiivmenetlusega („lissaboniseerimine”). Komisjoni arvates võib hiljutine eesistujariigi tehtud ettepanek, mille kohaselt tunnistataks kehtetuks volituste andmine komisjonile võtta vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte ning lisada kõik sätted õigusaktidesse seada ohtu direktiivide oluliste ja ebaoluliste elementide eristamise nende muutmisel ja kohandamisel. Tehniline kohandamine ilmselgelt kuulub esimesse kategooriasse. Komisjon uurib, kui see on asjakohane, kompromisstekste, järgides komisjonile antud volitustele vastavat lähenemisviisi kooskõlas asutamislepingu sätetega, mis tähendab seda, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 reguleerimisalad on üksteist välistavad. Komisjon toetab Euroopa Parlamendi seisukohta, mis toetab täielikult komisjoni seisukohta ja püüab jätkuvalt saavutada kompromisse, mis annab õiguse kasutada delegeeritud õigusakte.

(b) Komisjon on kategooriliselt vastu delegeeritud volituste äravõtmisele, mis mõjutaks otsuse 1999/468/EÜ kohaselt toimuvaid menetlusi või menetlusi, mis algavad hiljemalt [kuupäev, mille määrab kindlaks komisjon], millega täiendatakse mõlemat direktiivi. Teise võimalusena tuleks teksti lisada üleminekuperiood määruse (EL) nr 182/2011 kohaste menetluste kohaldamiseks.

(c) Lisaks sellele on nõukogu lisanud arvamuse esitamata jätmise klausli rakendusaktide vastuvõtmise kohta. Komisjon leiab, et puudub konkreetne põhjendus arvamuse esitamata jätmise klausli kohta ja palub lisada põhjenduse selle klausli lisamiseks. Kui protsessi lõpuks sellist põhjendus ei võeta vastu, teeb komisjon standardse avalduse seoses kõnealuse küsimusega.

4.           Järeldused ja üldised tähelepanekud

Kuigi komisjon on arvamusel, et nõukogu poliitiline kokkulepe esimesel lugemisel ei vasta mõnele komisjoni esialgse ettepaneku põhieesmärgile, leiab komisjon, et ainus võimalus seadusandlikku tavamenetlust jätkata on vastuväidetest loobuda. Komisjoni eesmärk on hoida alal need ettepaneku elemendid, mis võivad aidata kaasa maakasutuse kaudse muutuse mõju leevendamisele ning säilitada keskkonnakaitse eesmärkide üldist taset seoses biokütuste kasutamisega transpordi valdkonnas; muu hulgas soovitakse ettepanekusse jätta mõned elemendid, mis on osa Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukohast.

5.         KOMISJONI AVALDUSED

Komisjon on koostanud järgmise avalduse nõukogu istungi protokolli lisamiseks:

Komisjoni avaldus, milles käsitletakse nõukogu esimese lugemise seisukohta maakasutuse kaudse muutuse ettepaneku kohta

[Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta]

COM(2012) 595 final - 2012/0288 (COD)

Komisjon avaldab kahetsust, et nõukogu esimese lugemise seisukohaga on märkimisväärselt vähendatud eelnõu leevendavat toimet maakasutuse kaudse muutuse negatiivsele mõjule seoses tavaliste biokütustega; samuti ei sisalda seisukoht nimetamisväärseid stiimuleid, mis oleks seotud üleminekuga täiustatud biokütustele ning muude võimalustega transpordi valdkonnas taastuvenergia kasutamiseks viisil, mis ei põhjustaks maakasutuse kaudseid muutusi. Samuti avaldab komisjon kahetsust, et nõukogu esitatud muudatustega vähendatakse taastuvenergiadirektiivis sätestatud üldise taastuvenergia eesmärgi keskkonnaalase mõju ulatust[3].

Et võimaldada õigusloome protsessi jätkumist, ei ole komisjon siiski nõukogu esimese lugemise seisukoha vastu.

Seega jätkab komisjon tihedat koostööd kaasseadusandjatega seadusandliku menetluse edasistel etappidel. Komisjoni eesmärk on hoida alles need ettepaneku elemendid, mis võivad aidata kaasa maakasutuse kaudse muutuse mõju leevendamisele ning säilitada keskkonnakaitse eesmärkide üldist taset seoses biokütuste kasutamisega transpordi valdkonnas; muu hulgas soovitakse ettepanekusse jätta mõned elemendid, mis on osa Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukohast. Komisjoni tegevus põhineb lootusel, et leitakse Euroopa huvidele vastav lahendus tavapäraste biokütuste negatiivsete keskkonnamõjude piiramiseks.

[1]               Nagu määratletud dokumendi C 160 (2010) punktis 3.1.1.

[2]               Panus, mille annavad taastuvenergiadirektiivi eesmärkide saavutamisel tavalised biokütused.

[3]               2009/28/EÜ.