18.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 141/12

1.

Kas koolisektoris kehtivad [õigusnormid, mis lubavad sõlmida järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid ühe ja sama õpetajaga määramatul arvul, ilma järjepidevust katkestamata, ja seda ka püsiva tööjõu vajaduse rahuldamiseks] kujutavad endast samaväärset meedet direktiivi 1999/70/EÜ (1) klausli 5 tähenduses?

2.

Millisel juhul tuleb teha järeldus, et töösuhe on sõlmitud „riigiga” direktiivi 1999/70/EÜ klausli 5 ja eeskätt ka lauseosa „konkreetsete sektorite ja/või töötajakategooriate” tähenduses ja võib seetõttu õigustada erisusi eraõiguslikest töösuhetest?

3.

Kas direktiivi 2000/78/EÜ (2) artikli 3 lõike 1 punktis c ja direktiivi 2006/54/EÜ (3) artikli 14 lõike 1 punktis c esitatud selgitustega arvestades hõlmab direktiivi 1999/70/EÜ klauslis 4 kasutatud mõiste „töötingimused” ka töösuhte ebaseadusliku lõpetamise tagajärgi? Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, kas määramata tähtajaga töösuhte ja tähtajalise töösuhte ebaseadusliku lõpetamise puhul siseriiklikus õiguskorras ette nähtud tavapäraste tagajärgede erisused on õigustatavad klausli 4 tähenduses?

4.

Kas lojaalse koostöö põhimõtte alusel on riigil keelatud kirjeldada Euroopa Liidu Kohtu tõlgendavas eelotsusemenetluses siseriiklikku õiguslikku raamistikku moel, mis teadlikult ei vasta tegelikkusele, ning kas kohus on erineva, Euroopa Liitu kuulumisest tulenevate kohustustega samuti kooskõlalise siseriikliku õiguse tõlgenduse puudumisel kohustatud tõlgendama võimaluste piires siseriiklikku õigust vastavalt riigi poolt antud tõlgendusele?

5.

Kas direktiivis 91/533/EMÜ (4) ja eeskätt selle artikli 2 lõikes 1 ja lõike 2 punktis e ette nähtud töölepingu või töösuhte suhtes kohaldatavate tingimuste hulka kuulub teave juhtude kohta, mil tähtajaline tööleping võidakse muuta määramata tähtajaga töölepinguks?

6.

Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, kas õigusliku raamistiku selline tagasiulatuv muutmine, mis ei taga töötajale võimalust tugineda oma direktiivist tulenevatele õigustele ega nõuda töölepingus sätestatud töötingimuste järgimist, on vastuolus direktiivi 91/533/EMÜ artikli 8 lõikega 1 ja direktiivi 91/533/EMÜ eesmärkidega, eeskätt selle põhjendusega 2?

7.

Kas ühenduse õiguses kehtivaid õiguskindluse, õiguspärase ootuse kaitse, menetlusliku võrdsuse, tõhusa õiguskaitse, õiguse sõltumatule kohtule ning üldisemalt õiglasele kohtulikule arutamisele üldpõhimõtteid, mis on tagatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikega 2 (Lissaboni lepingu artikli 1 punktiga 8 muudetud redaktsioonis ning millele viitab Euroopa Liidu lepingu artikkel 46), koostoimes Roomas 4. novembril 1950 allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 sätestatuga ning Nizzas 7. detsembril 2000 väljakuulutatud Euroopa Liigu põhiõiguste harta artiklitega 46, 47 ja artikli 52 lõikega 3, nagu need on üle võetud Lissaboni lepinguga, tuleb tõlgendada nii, et need keelavad direktiivi 1999/70/EÜ kohaldamisalas Itaalia riigil pärast olulise ajavahemiku möödumist (kolm ja pool aastat) kehtestada sellise õigusnormi nagu 12. juuli 2011. aasta seadusega nr 106 seadusena kinnitatud 13. mai 2011. aasta dekreetseaduse nr 70 artikkel 9, millega lisati seadusandlikusse dekreeti nr 368/01 artikli 10 lõige 4 bis selleks, et muuta pooleliolevate menetluste tulemusi selliselt, et töötaja seatakse tööandja (riigi) soodustamiseks otseselt ebasoodsamasse olukorda ja kõrvaldatakse siseriiklikus õiguskorras ettenähtud võimalus karistada järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvitamise eest?