määrata kindlaks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahelise eelarvealase koostöö eeskirjad kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;
parandada Euroopa Liidu (EL) iga-aastase eelarvemenetluse toimimist ja kolme asjaomase institutsiooni vahelist koostööd selle menetluse jooksul;
rakendada koostööd ja koostada tegevuskava uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumiseks. Need võivad aidata katta määruse (EL) 2020/2094 (vt kokkuvõte) alusel COVID-19 kriisi järel taastamist toetava ELi taasterahastu kaudu eeldatavasti kasutusele võetavate vahendite tagasimakseid.

PÕHIPUNKTID

Kokkulepe koosneb neljast osast.

I osa: mitmeaastane finantsraamistik ja erivahendid

Selles osas on täiendavaid üksikasju mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) kohta, sh mitmeaastasesse finantsraamistikku mittekuuluvate järgmiste erivahendite kasutamise menetlused:

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond;
solidaarsus- ja hädaabireserv, mida on muu hulgas ette nähtud kasutada ELi või kandidaatriikides toimunud katastroofide korral ELi solidaarsusfondi (vt kokkuvõte) kaudu;
Brexitiga kohanemise reserv;
ühtne varuinstrument;
paindlikkusinstrument.

II osa: institutsioonidevaheline eelarvealane koostöö

Selle osa eesmärk on parandada koostööd Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvega seotud küsimustes. See hõlmab järgmist:

need kolm institutsiooni lepivad kokku, et võtavad vajalikke meetmeid, nagu kohtumised ja teabevahetus, uue mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise või praeguse mitmeaastase finantsraamistiku muutmise hõlbustamiseks;
eelarve läbipaistvus tähendab, et komisjon peab koostama aastaaruande, mis käsitleb järgmist:
- ELi varad ja kohustused, sealhulgas laenutehingutest tulenevad varad ja kohustused;
- ELi rahalised sekkumised, mis ei ole kantud ELi üldeelarvesse (nt endine Euroopa Arengufond;
- liikmesriikide kulud tõhustatud koostöö raames, kui need ei ole kantud liidu üldeelarvesse;
- ELi eelarve panus
  - võitlusse kliimamuutuste vastu;
  - bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ja ümberpööramiseks;
  - naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning kõikide jaoks õiguste ja võrdsete võimaluste edendamiseks;
  - ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks.
  Komisjon koostab igal aastal ka aruande Euroopa Liidu taasterahastu (NextGenerationEU) rakendamise kohta.
finantssätete inkorporeerimine seadusandlikesse aktidesse ja nende käsitlemine iga-aastases eelarvemenetluses;
erieeskirjad kalanduskokkulepetega seotud kulude kohta ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) rahastamine.

III osa: ELi vahendite usaldusväärne finantsjuhtimine

See osa käsitleb finantsplaneeringut, st komisjon esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile kaks korda aastas mitmeaastase finantsraamistiku kohta finantsplaneeringu (v.a mõned kategooriad). Planeering peab olema jaotatud rubriikide, poliitikavaldkondade ja eelarveridade järgi ning hõlmama kehtivaid õigusakte, eristades seejuures mitmeaastaseid programme ja iga-aastaseid meetmeid.

See osa käsitleb ka koostöömenetlusi uue ameti asutamisel või kui ametiga seotud õigusakti muutmine mõjutaks selle ameti vahendeid. Sarnast menetlust rakendatakse uue Euroopa kooli loomise kavandamisel.

IV osa: ELi eelarve kaitse: toetusesaajate andmed

Et tugevdada ELi eelarve ja ELi taasterahastu kaitset pettuste ja reeglite rikkumise eest, lepivad institutsioonid kokku standardmeetmete kehtestamises, et kontrolli ja auditite eesmärgil koguda, võrrelda ja koondada teavet ja andmeid ELi rahaliste vahendite lõppsaajate ja toetusesaajate kohta. Täpsemalt hõlmab see järgmist:

tõhusate kontrollide ja auditite tagamiseks on vaja koguda andmeid nende kohta, kes saavad lõpptulemusena otsest või kaudset kasu ELi rahastamisest, mis toimub jagatud eelarve täitmise raames, ning projektidest ja reformidest, mida toetatakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist;

komisjon teeb kättesaadavaks integreeritud ja koostalitlusvõimelise teabe- ja järelevalvesüsteemi, sealhulgas ühtse andmekogumis- ja riskihindamisvahendi nende andmete hindamiseks ja analüüsimiseks. Kõnealune teave peaks olema kättesaadav komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja teistele ELi uurimis- ja kontrolliasutustele, et nad saaksid teostada järelevalvet ELi liikmesriikide tehtavate auditite üle.

Kaks lisa on institutsioonidevahelise kokkuleppe lahutamatu osa.

I lisas sätestatakse eelarvemenetluse käigus tehtava institutsioonidevahelise koostöö täiendavad üksikasjalikud eeskirjad. Need hõlmavad järgmist:

pragmaatilise ajakava kokkulepe;
prioriteetide määramine;
eelarveprojekti koostamine ja esialgse eelarvestuse ajakohastamine;
konkreetsed otsustusmenetlused eelarvemenetluse erinevatel etappidel;
paranduseelarved;
täitmata kulukohustused (seni väljamakseteks assigneerimata);
koostöö seoses Euroopa Liidu taasterahastuga.

II lisas sätestatakse institutsioonidevahelise koostöö põhimõtted uute omavahendite kasutuselevõtmiseks, et katta NextGenerationEU tagasimaksmisega seotud oodatavad kulud.

Esimese sammuna võetakse 1. jaanuarist 2021 kasutusele riikide osamaksetest koosnev uus omavahend, mis arvutatakse ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kaalu põhjal.

Lisaks esitab komisjon nõukogule ettepanekud digilõivul ja piiril kohaldataval süsinikdioksiidi kohandusmehhanismil põhinevate uute omavahendite kasutuselevõtmise kohta. Samuti vaatab komisjon 2021. aasta kevadel läbi heitkogustega kauplemise süsteemi ja teeb 2021. aasta juunis ettepaneku sellel põhineva uue omavahendi kohta.

Tingimusel, et vajalikud õigusmenetlused on lõpule viidud, kavatsetakse kõnealused kolm uut omavahendit kasutusele võtta 1. jaanuarist 2023. See kujutaks endast teist sammu.

Kolmanda sammuna kavatseb komisjon esitada 2024. aasta juuniks ettepaneku täiendava uue omavahendi kohta. See ettepanek võib olla finantstehingute maksu kujul ja seoses ettevõtlussektoriga seotud rahalise panuse või uue äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasiga. Tingimusel, et vajalikud õigusmenetlused on lõpule viidud, kavatsetakse need kasutusele võtta 2026. aastast.

MIS AJAST KOKKULEPET KOHALDATAKSE?

Institutsioonidevaheline kokkulepe jõustus 16. detsembril 2020.

TAUST

2020. aasta detsembris sõlmisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist ning samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava.

Kõnealune kokkulepe võeti vastu ühel ajal mitmeaastase finantsraamistiku määrusega – ELi seitsmeaastase kavaga aastateks 2021–2027.

Institutsioonidevaheline kokkulepe kuulub mitmeaastase finantsraamistikuga seotud õigusaktide paketti.

Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 on sätestatud määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (vt kokkuvõte).
Uued eeskirjad ELi rahastamise kohta on sätestatud otsuses omavahendite kohta – otsus (EL, Euratom) 2020/2053 (vt kokkuvõte).
ELi taasterahastu on sätestatud määruses (EL) 2020/2094 ja see toetab COVID-19 pandeemia järgset taastumist.

Lisateave:

ELi pikaajaline eelarve 2021–2027 (Euroopa Komisjon)
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 (Euroopa Komisjon)
ELi järgmine pikaajaline eelarve ja NextGenerationEU – põhifaktid ja arvandmed (Euroopa Komisjon)
Euroopa majanduse taastekava (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENT

16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28–46)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11–22)

Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23–27)

Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1–10)

Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3–8)

Määruse (EÜ) nr 2012/2002 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 06.04.2021

Top