Teatavate õhusaasteainete siseriiklikud ülemmäärad

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Sellega kehtestatakse nelja saasteaine (vääveldioksiid, lämmastikoksiid, lenduvad orgaanilised ühendid ja ammoniaak) siseriiklike heitkoguste piirmäärad.

Need ühendid võivad põhjustada

• hapestumist (nt mere keemilise koostise hapestumine);
• vee- ja pinnasereostust (eutrofeerumist) ja
• troposfääriosooni tekkimist (nelja saasteaine reageerimisel soojuse ja päikesevalguse toimel).

Kuna tegu on püsivate piiriüleste saasteainetega, on jätkuvalt vaja ELi meetmeid. Piirmäärad aitavad püstitada kõrgemaid pikemaajalisi eesmärke.

PÕHIPUNKTID

• ELi riigid pidid 2010. aastaks tagama, et nelja saasteaine heitkogused ei ületa õigusaktiga kehtestatud ülemmäärasid ja püsivad sellel tasemel ka järgnevatel aastatel.
• Iga riik pidi koostama 2002. aasta 1. oktoobriks siseriikliku programmi nende eesmärkide saavutamiseks. Need pidid sisaldama kavandatavat poliitikat ja meetmeid ning nende tõenäolist mõju. Vajadusel pidi neid 2006. aastal uuendatama.
• Programmid tuli ja tuleb ka edaspidi teha kättesaadavaks avalikkusele ning keskkonna- ja muudele organisatsioonidele.
• Siseriiklikud ametiasutused peavad koostama heitkoguste andmekogud ja prognoosid ning esitama need iga aasta lõpuks komisjonile ja Euroopa Keskkonnametile.
• Komisjon pidi hindama saavutatud edu ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2012. aastal aruande.
• Õigusakt ei hõlma rahvusvahelisi laevade ja õhusõidukite heitkoguseid ega Kanaari saarte, Prantsusmaa ülemeredepartemangude, Madeira ja Assooride heitkoguseid.

TAUST

Kuna õhusaaste on riigipiire ületav rahvusvaheline probleem, ühines EL 2003. aasta juunis 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokolliga hapestamise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta (vt vastavat kokkuvõtet).

2013. aastal märkis komisjon, et Euroopa õhukvaliteet oli märkimisväärselt paranenud, kuid ei vastanud siiski püstitatud eesmärkidele. Koos hinnanguga, mis esitati teatises „Euroopa puhta õhu programm“, võeti vastu direktiiv (EL) 2016/2284 teatavate õhusaasteainete siseriiklike heitkoguste kohta.

Käesoleva direktiiviga tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ eesmärgiga pikendada siseriiklike heitkoguste ülemmäärade kohaldamist 2020. aastani ja kehtestada uued ülemmäärad aastaks 2025.

Lisateave:

• Saasteainete riiklike heitkoguste vähendamine (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta (EÜT L 309, 27.11.2001, lk 22–30)

Direktiivi 2001/81/EÜ hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1–31)

Nõukogu 13. juuni 2003. aasta otsus 2003/507/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ühinemist 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokolliga hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta (ELT L 179, 17.7.2003, lk 1–2)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Euroopa puhta õhu programm (COM(2013) 918 final, 18.12.2013)

Viimati muudetud: 29.08.2019