ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (viies koda)

9. november 2004

Kohtuasi T-116/03

Oreste Montalto

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Ametnikud ─ Töölevõtmine ─ Ajutine töötaja ─ Vaba ametikoha teadaanne ─ Töölevõtmise menetlus

Täielik tekst prantsuse keeles II - 0000

Ese:      Hagi, mille esemeks on esiteks nõue tühistada nõukogu 23. mai 2002. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja täiendav juhataja ja apellatsiooniosakonna juhataja (EÜT 2002, C 130, lk 2), ja teiseks kahju hüvitamise nõue.

Otsus:      Tühistada nõukogu 23. mai 2002. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja täiendav juhataja ja apellatsiooniosakonna juhataja. Jätta hagi muus osas rahuldamata. Mõista kohtukulud välja nõukogult.

Kokkuvõte

1.     Ametnikud ─ Ajutised töötajad ─ Palgaastme A 1 ja A 2 teenistujad ─ Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikodade juhataja ametikoht ─ Töölevõtmine ─ Teenete võrdlev hindamine ─ Haldusasutuse kaalutlusõigus ─ Piirid ─ Vaba ametikoha teadaandes nimetatud tingimuste ja kaalutlusõiguse teostamiseks kehtestatud menetlusnormide järgimine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 120 lõige 1 ja artikli 131 lõige 1)

2.     Ametnikud ─ Institutsioonide lepinguväline vastutus ─ Tingimused ─ Õigusvastasus ─ Kahju ─ Põhjuslik seos ─ Tõendamiskoormus

3.     Ametnikud ─ Hagi ─ Kahju hüvitamise hagi ─ Vaidlustatud õigusvastase akti tühistamine ─ Moraalse kahju piisav hüvitamine

1.     Teenistuslepingute sõlmimiseks on pädeval asutusel eelkõige kõrgete ametikohtade, mille palgaaste on A 1 või A 2, täitmise korral ulatuslik kaalutlusõigus sellise ametikoha kandidaadi teenete võrdleval hindamisel. Siiski peab selle kaalutlusõiguse teostamisel järgima vähemalt kõiki asjakohaseid norme, st mitte ainult vaba ametikoha teadaannet, vaid ka võimalikke menetlusnorme, mis sellele ametiasutusele kaalutlusõiguse teostamiseks on kehtestatud.

Sellega seoses peab just teenistuslepingute sõlmimiseks pädev asutus hoolikalt hindama kandideerimistoimikuid ja järgima kohusetundlikult eelkõige vaba ametikoha teadaandes nimetatud nõudeid, mistõttu on nimetatud asutus kohustatud kõrvale jätma kõik kandidaadid, kes ei vasta kasvõi ühele seatud nõudele, kuna need nõuded on kumulatiivsed. Selles suhtes on vaba ametikoha teadaanne õiguslik raamistik, mille teenistuslepingute sõlmimiseks pädev asutus ise enda jaoks kehtestab, ning ta peab sellest rangelt kinni pidama.

Need nõuded kehtivad ka Siseturu Ühtlustamise Ameti haldusnõukogu suhtes, kui ta teostab talle määrusega nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta antud pädevust selle asutuse apellatsioonikodade juhataja ametisse nimetamise menetluses. Kui haldusnõukogu kõnealust ametisse nimetamist ise ei teosta, on tema ülesanne koostada kolme kandidaati sisaldav nimekiri, mille alusel teostab ametisse nimetamise nõukogu, mistõttu on tal kandidaatide hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus ja seega otsustav roll.

(vt punktid 63−68 ja 107)

Viited: 18. märts 1993, kohtuasi C-35/92 P: parlament v. Frederiksen (EKL 1993, lk I‑991, punktid 15 ja 16); 2. oktoober 1996, kohtuasi T‑356/94: Vecchi v. komisjon (EKL AT 1996, lk I‑A‑437 ja II‑1251, punktid 50–58); 20. september 2001, kohtuasi T‑95/01: Coget jt v. kontrollikoda (EKL AT 2001, lk I‑A‑191 ja II‑879, punkt 113); 9. juuli 2002, kohtuasi T‑158/01: Tilgenkamp v. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑111 ja II‑595, punkt 58); 18. september 2003, kohtuasi T‑73/01: Pappas v. regioonide komitee (EKL AT 2003, lk I-A-207 ja II-1011, punktid 52−54).

2.     Ühenduse lepinguväline vastutus tekib vaid juhul, kui on täidetud teatud tingimused, mis puudutavad ühenduse institutsioonidele etteheidetava käitumise õigusvastasust, väidetava kahju olemasolu ning põhjusliku seose olemasolu käitumise ja väidetava kahju vahel. Seetõttu, isegi kui institutsiooni viga on tõendatud, tekib ühenduse vastutus ainult juhul, kui hageja suudab tõendada, et talle on reaalselt kahju tekkinud.

(vt punktid 125 ja 126)

Viited: 9. veebruar 1994, kohtuasi T‑82/91: Latham v. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑15 ja II‑61, punkt 72); 14. mai 1998, kohtuasi T‑165/95: Lucaccioni v. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑203 ja II‑627, punkt 57); 24. aprill 2001, kohtuasi T‑172/00: Pierard v. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑91 ja II‑429, punktid 34 ja 35).

3.     Vaidlustatud akti tühistamine võib juba iseenesest olla kahju piisav hüvitamine ning olla põhimõtteliselt piisav, et hüvitada kogu moraalne kahju, mis võis hagejale tekkida.

(vt punkt 127)

Viited: 7. veebruar 1990, kohtuasi C‑343/87: Culin v. komisjon (EKL 1990, lk I‑225, punktid 25−29); 26. jaanuar 1995, kohtuasi T‑60/94: Pierrat v. Euroopa Kohus (EKL AT 1995, lk I‑A‑23 ja II‑77, punkt 62).