14.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/2

Nimi

:

Ministero delle Politiche Agricole e Forestali

Aadress

:

Via XX Settembre, 20 I-00187 Roma

Tel

:

(39-06) 4819968

Faks

:

(39-06) 42013126

e-post

:

qualita@politicheagricole.it

2.1

:

Nimi

:

Consorzio per la tutela e la valorizzazione della produzione olivicola della provincia di Viterbo

2.2

:

Aadress

:

Via Matteotti, 73, I-01100 Viterbo

2.3

:

Koosseis

:

tootja/töötleja ( x ) muud ( )

4.1

Nimi: “Tuscia”

4.2

Kirjeldus: Ekstra neitsioliiviõli järgmiste omadustega:

4.3

Geograafiline ala: “Tuscia” ekstra neitsioliiviõli oliivide tootmis- ja töötlemispiirkond koosneb järgmistest haldusüksustest Lazio piirkonna Vitebro provintsis: Acquapendente, Bagnoregio, Barbarano Romano, Bassano in Teverina, Bassano Romano, Blera, Bolsena, Bomarzo, Calcata, Canepina, Capodimonte, Capranica, Caprarola, Carbognano, Castel S. Elia, Castiglione in Teverina, Celleno, Civita Castellana, Civitella d'Agliano, Corchiano, Fabrica di Roma, Faleria, Gallese, Gradoli, Graffignano, Grotte di Castro, Latera, Lubriano, Marta, Montalto di Castro (osaliselt), Montefiascone, Monteromano, Nepi, Oriolo Romano, Orte, Piansano, Proceno, Ronciglione, S. Lorenzo Nuovo, Soriano nel Cimino, Sutri, Tarquinia, Tuscania (osaliselt), Valentano, Vallerano, Vasanello, Vejano, Vetralla, Vignanello, Villa S. Giovanni in Tuscia, Viterbo, Vitorchiano. Haldusüksuste puhul, mis kuuluvad vaid osaliselt tootmispiirkonda, on spetsifikaadis toodud üksikasjad hõlmatud alade kohta.

4.4

Päritolutõendid: Oliiviõli jõudis esmakordselt sellesse piirkonda kuuendal sajandil eKr etruskide kaubavahetuse tulemusel foiniiklaste ja kreeklastega. Oliivikive on leitud arheoloogilistes paikades Viterbo provintsis Lõuna-Etrurias.

Tuscia piirkond, mis praegu vastab Viterbo provintsile, oli algselt Etruria osa, mida selle asukad, keda tunti etruskide või etruuridena, kutsusid ladinakeelse nimetusega Hetruria või Aetruria. Alates teisest sajandist eKr hakkasid roomlased piirkonna määratlemisel kasutama nime Tusci või Tuscia. Aegade jooksul sai Etruria ametlikuks nimeks Tuscia. See moodustati keiser Diocletianuse (284–305) läbiviidud Rooma riigi haldusliku reorganiseerimise käigus. Tuscia elanike peamiste tegevusalade hulka kuulus oliivikasvatus ja oliiviõli tootmine, nagu selgub etruski haudadelt leitud joonistelt. Hiljem ilmutasid ka roomlased märkimisväärset huvi oliivikasvatuse vastu ja tootsid oliive Tuscias asuvates talumajapidamistes (villae), töödeldes neid kohalikes oliivipressides; tüüpiline näide selle kohta on Civita di Bagnoregios. Mõnes kohalikus keskuses (näiteks Fabrica di Romas ja Civita Castellanas) on juba sajandeid toodetud oliivide säilitamiseks ja veoks mõeldud keraamilisi anumaid.

4.5

Valmistamismeetod: Tuscia ekstra neitsioliiviõli saadakse Frantoio, Caninese ja Leccino oliivisortidest, kusjuures iga oliivisalu koosneb vähemalt 90 % ulatuses ühest või mitmest nimetatud sordist. Salus võib olla muid sorte, kuid need ei tohiks kokku moodustada üle 10 %.

Oliiv on selle piirkonna üks peamisi põllukultuure. Seal on eriistandikke tihedusega 150–300 puud hektari kohta, intensiivistandikke üle 300 puuga hektari kohta ja segaistandikke kuni 100 puuga hektari kohta.

Erisaludes on enimkasutatud vormid põõsas, Y, koonus ja tagurpidi koonus; segasaludes mitmeharulised ja vabakasvulised. Tagasilõikamist tehakse tavaliselt igal aastal, kuid noorenduslõikamist harvem.

Taimekaitse osas järgitakse piirkonnas tegutseva integreeritud ja järelevalve all oleva kahjuritõrjetalituse juhendeid. Maa-ala on keelatud töödelda herbitsiidi või desikandiga.

Oliivid koristatakse sellises valmidusastmes, kui nad hakkavad värvi muutma; varaste sortide (Leccino, Frantoio, Maurino, Pendolino) koristus lõpetatakse 20. detsembriks ja hiliste sortide (Caninese, Moraiolo) koristus 15. jaanuariks.

Enneaegset varisemist soodustavate toodete ja lõikevahendite kasutamine on keelatud. Suurim oliivitoodang hektari kohta ei tohi erisaludes olla üle 9 000 kg või sega- või ühendistandikes 90 kg puu kohta. Oliivid viiakse ühe päeva jooksul pärast koristamist pressimiskotta ja töödeldakse seal hiljemalt järgmisel päeval pärast kohaletoomist. Neid veetakse sobivates mahutites.

Õlitootmistehnika peab vastama järgmistele nõuetele:

Tootmis-, töötlemis- ja villimistoimingud viiakse läbi kindlaksmääratud aladel. See, et villima peab kindlal alal, tuleneb vajadusest kaitsta Tuscia õli eriomadusi ja kvaliteeti, tagades, et asjaomased tootjad saaksid jälgida väliskontrolliasutuste tehtavaid kontrollimisi. Kaitstud päritolunimetus on tootjatele väga tähtis ning see annab võimaluse parandada sissetulekuid kooskõlas määruse eesmärkide ja lähenemisviisiga. Lisaks sellele on oliiviõli selles piirkonnas tavakohaselt villitud. Toote jälgitavuse tagamiseks peavad tootjad, kes kavatsevad turustada ekstra neitsioliiviõli kaitstud nimetuse all, registreerima oma oliivisalud ning töötlemis- ja villimiskojad kontrolliasutuse peetavas registris.

4.6

Seos piirkonnaga: Tuscia geomorfoloogilised omadused ja maastik on eriline. Volsini, Cimini ja Sabatini mäestikud ümbritsevad paljusid järvi, sealhulgas Bolsena, Vico ja Bracciano suuri vulkaanilisi järvi ning Mezzano, Monterosi ja Martignano väiksemaid järvi. Hüdrograafiliste omaduste mitmekesisusele vastab vulkaanilise päritoluga maastiku mitmekesisus. Tänu neile omadustele soodustavad kliimatingimused loomastiku ja rikkaliku taimestiku arengut. Suurepärased mullastikutingimused ja erilise mikrokliima olemasolu, osaliselt tänu geomorfoloogilistele omadustele (mägine järvederohke terrään), tähendavad seda, et piirkond on eriti sobiv oliivikasvatuseks, nii et Tuscia ekstra neitsioliiviõli on üpris tüüpiline ja unikaalne.

Oliiviõli on suures osas kohalikust toodangust valmistavate kohalike roogade väga tähtis koostisosa.

Kliima on parasvöötmeline, sademeid on umbes 900 mm aastas enamasti kevadest sügiseni, välja arvatud Cimini mägede piirkond, kus on suurem temperatuuri kõikumine ja rikkalikult sademeid.

4.7

Kontrolliasutus:

4.8

Märgistus: Ekstra neitsioliiviõli tuleb turustada kuni 5-liitristes klaas- või terasanumates.

Sellele tuleb selgelt ja kustutamatult märkida mitte ainult märgistusstandardites sätestatud üksikasjad, vaid ka nimi “Tuscia”, kaitstud päritolunimetus.

Märgistusel peab olema ka erilist ja selget logo kujutav graafiline sümbol, mida kasutatakse üksnes ja järjepidevalt selle päritolunimetusega seoses. Graafiline sümbol on kavandatud iidse Etruski terrakota antefiksi alusel, mis leiti Acquarossa väljakaevamistel Viterbos.

Antefiks on tumeda ookri värvi, sellel on kontrastne tumepunane sõna “Tuscia”. Logo on spetsifikaadi lahutamatu osa, seal on kirjeldatud seda üksikasjalikult ja esitatud värviliselt.

4.9

Riiklikud nõuded: