16.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 115/6

1.1

tervitab ettepanekut, et riigiabi poliitika peaks olema tihedalt seotud Lissaboni strateegia eesmärkidega. Samuti tervitab komitee abi ümberorienteerimist selektiivsemale horisontaalsele lähenemisele (eiramata spetsiifiliste sihtpiirkondade vajadusi) ning abi keskendamist võtmepoliitikatele nagu uuendustegevus, uurimis- ja arendustegevus, inimkapital, ettevõtlus, üldist majandushuvi pakkuvad teenused, piirkondlik abi, jätkusuutlik keskkond, transport, energia ning info- ja sidetehnoloogia infrastruktuurid;

1.2

peab komisjoni arendatud turutõrgete kriteeriumi riigiabi õigustamiseks huvitavaks lähenemisviisiks, kuid see ei põhine EÜ asutamislepingul, seda ei ole selgelt määratletud ning see ei ole kohaldatav toimivate turgude puudumisel. Seega on komitee selle vastu, et turutõrge oleks keskne kriteerium abikõlblikkuse kontrollimisel. Turutõrgete kriteeriumi rakendamine on vastuvõetav vaid juhul, kui vastavalt subsidiaarsusprintsiibile jääb liikmesriikidele ning piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele piisavalt mänguruumi turuhälbe piiritlemisel, samuti vahendite valimisel turuhälbega võitlemisel;

1.3

tuletab meelde, et Regioonide Komitee resolutsioon Lissaboni strateegia taaselustamise kohta, mis võeti vastu 24. veebruaril 2005, juhib tähelepanu sellele, et “selle asemel, et taotleda riigiabi kvantitatiivset vähendamist, peaks EL eelistama riigiabi süsteemi parendamist, tagamaks kõrgekvaliteediliste teenuste pikaajalist osutamist”; peab valeks keskendumist riigiabi kogukuludele, eristamata sealjuures riigiabi liike ning neist saadavat asjaomast kasu ühise huvi näol;

1.4

juhib tähelepanu sellele, et piisavalt suunatud ja efektiivselt hallatud riigiabi võib anda olulise panuse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahuldavale haldussuutlikkusele ja usub, et riigiabi eeskirjade reform peaks arvestama kõnealust asjaolu paralleelselt riigiabi mõjuga turu toimimisele;

1.5

märgib, et EÜ asutamislepingu ettevõtete konkurentsieeskirju käsitlevate artiklite 81 ja 82 eesmärk on kaitsta turukonkurentsi ja seeläbi suurendada tarbijate heaolu. Võttes arvesse, et “konkurentsi” määratlus peab kogu asutamislepingus olema ühtne ja sidus, tunneb Regioonide Komitee kahetsust, et riigiabi tegevuskavas puudub igasugune viide tarbija heaolule;

1.6

tunneb muret, kuna liikmesriikidevahelise kaubanduse mittemõjutamise kontseptsiooni ei kasutata enam riigiabi andmise esmase kriteeriumina. Regioonide Komitee leiab tõepoolest, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toetused ettevõtetele, kes osutavad avalikke teenuseid, ei mõjuta tingimata liikmesriikidevahelist kaubandust siseturul ega takista oluliselt konkurentsi (olulise ettevõtte/ oluliste ettevõtete valitseva turupositsiooni loomine või tugevdamine);

1.7

toonitab Euroopa Liidu vajadust olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline investeeringute ligimeelitamisel. Komitee leiab, et riigiabi eeskirjad peaksid paremini kajastama äritegevuse tegelikkust globaliseerunud majanduses ning tagama piisava paindlikkuse, mis võimaldaks liikmesriikide piirkondadel konkureerida välismaiste (mitte Euroopa Liidu) investeeringuprojektide pärast ELi väliste piirkondadega, mida olulisel määral toetatakse;

1.8

usub, et riigiabi roll on olulisem väiksema majanduskasvuga perioodidel ning teeb seega ettepaneku kaaluda paindlikumate eeskirjade sätestamist, mis arvestaks kõnealust asjaolu;

1.9

usub samuti, et mida tagasihoidlikum on liikmesriigi majanduslik areng majanduslikult integreeritud valdkonnas, seda õigustatum võib olla riigiabi protsendina SKTst, et arendada avalikke teenuseid või pakkuda samu avaliku teenuse standardeid kui teised liikmesriigid; lisaks on komitee seisukohal, et liikmesriigi siseselt peaksid mõned piirkonnad (eelkõige vähem arenenud või üleminekumajandusega piirkonnad) saama täiendavaid erivahendeid;

1.10

teeb ettepaneku, et Euroopa Komisjon peaks tugevdama oma otsuste mõju analüüsi riigiabi valdkonnas, eelkõige arvestades, et riigiabi tegevuskava on rajatud riigiabi analüüsi “majanduslikule lähenemisviisile”;

1.11

väljendab kahetsust, et riigiabi tegevuskava ei kajasta avaliku ja erasektori koostöö eripära riigiabi kontekstis.

2.1

tervitab kavatsust lihtsustada ja konsolideerida koolitusele ja tööhõivele antava riigiabi käsitlevaid grupierandi määrusi ja juhib tähelepanu asjaolule, et eelnev annab võimaluse ühtlustada määratlused, nagu näiteks määratlus “vähemsoodsas olukorras olev töötaja”, mis varieerub grupierandite lõikes,

2.2

on arvamusel, et erikoolituse ja üldise väljaõppe eristamine on praktikas tavaliselt kunstlik ja teeb seega ettepaneku mitte seada riigiabi suurust tulevikus sellest sõltuvaks;

2.3

tervitab komisjoni püüdlusi kõrvaldada ebamäärasused, mis ilmnesid pärast Altmarki otsust (3), võttes vastu rea meetmeid avalike teenuste rahastamise korra osas. Regioonide Komitee on seisukohal, et kõnealused meetmed, mis kohustavad kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi paremini määratlema oma teenuste riigihankelepinguid, toovad kaasa suurema läbipaistvuse ja demokraatliku vastutuse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste haldamisel;

2.4

on rahul, et kõnealuses kontekstis nõustub Euroopa Komisjon Regioonide Komitee nõudmisega vabastada haiglatele ja sotsiaalmajutusettevõtetele antav riigiabi komisjoni teavitamise kohustusest;

2.5

toonitab, et avalike teenuste õigusliku raamistiku ettepanek, mis peaks lihtsustama positiivsete põhimõtete määratlemist, on senisest vajalikum. Kõnealune raamistik peaks sisaldama näiteks:

2.6

tervitab komisjoni kavatsust anda välja üldine grupierandi määrus, mille kohaselt ei tule komisjoni teatavatest abi liikidest teavitada, ja usub, et kõnealune määrus tagab parema halduse;

2.7

toetab kavatsust laiendada grupierandeid, et integreerida VKEde ja teadus- ja arendustegevuse toetamiseks antavat abi;

2.8

usub, et de minimis riigiabi erandit on selle menetlusnormide tõttu väga raske praktikasse rakendada. Seetõttu peab igasuguse de minimis riigiabi künnise tõstmisega kaasnema praeguste de minimis riigiabi eeskirju reguleerivate eeskirjade lihtsustamine ja täpsustamine, eriti järgmiste küsimuste selgitamise osas:

toetab seega de minimis riigiabi künnise tõstmist ning soovib, et selle aluseks võetaks koguinflatsioon alates viimasest tõstmisest 2001. aastal;

2.9

on seisukohal, et mittetulundusühingutele antava riigiabi märkimisväärse suurenemise kontekstis peaks komisjon selgelt viitama kõnealustele ühingutele ning arvestama seejuures Euroopa Kohtu asjaomast pretsedendiõigust;

2.10

usub, et info- ja sidetehnoloogia infrastruktuuri parandamisele omistatakse samasugust tähtsust kui parandatud transpordi ja energia infrastruktuuridele; märgib siiski, et info- ja sidetehnoloogia turutingimuste areng on erinev, ning juhib seega tähelepanu erisuuniste vajadusele, mis võimaldaksid suuremat paindlikkust abi eraldamisel arenevale info- ja sidetehnoloogiale üldiselt;

2.11

2.11.1

kiidab heaks, et Euroopa Komisjon algatas 24. augustil 2005 avaliku arutelu, mis käsitleb keskkonnakaitsele antava riigiabi juhiste läbivaatamist, ent avaldab kahetsust vastustele kehtestatud lühikese tähtaja üle, milleks on 10. oktoober 2005;

2.11.2

avaldab toetust olemasolevate “tarbija tervishoiu” suuniste rakendusala laiendamisele, mis Regioonide Komitee arvates hõlmab samuti mõisteid “tsiviilisikute ja nende keskkonna turvalisus”, “töötajate turvalisus” ja “töötajate tervishoid”;

2.11.3

toetab selgesõnalisi eeskirju ettevõtetele antavatele keskkonnakaitse investeeringutoetustele, et võidelda teiste ettevõtete tekitatud saastega;

2.11.4

toetab suurema riigiabi säilitamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele;

2.11.5

arvab, et vajalik on suurema riigiabi säilitamine nende piirkondade puhul, mis majandusmuutuste tõttu ei suuda täita ühenduse õigustiku nõudeid keskkonnakaitse osas.

2.12

tervitab Euroopa Komisjoni poolt 21. septembril 2005 algatatud avalikku konsulteerimist uuendustegevusele antava riigiabi korra reformimise kohta (KOM 2005 (436)), kuid väljendab kahetsust liiga lühikese vastamistähtaja üle, milleks on 21. november 2005;

2.12.1

uue erikorra loomise asemel (4) toetab lihtsustamise eesmärki silmas pidades uuendustegevuse kaasamist olemasolevasse ühenduse teadus- ja arendustegevuse riigiabi raamistikku;

2.12.2

toetab eesmärki, mille kohaselt suunataks uuendustegevusega seotud riigiabi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele;

2.12.3

taotleb praegu lubatud kumulatsiooni säilitamist uuendustegevuse toetuse ja regionaalabi puhul;

2.12.4

küsib uuenduslike ettevõtete asutamise osas, miks kavandatakse ainult “ettevõtte vabastamist [50 %] sotsiaalmaksust ja teistest kohalikest/piirkondlikest (kasumiga mitteseotud) maksudest”;

2.12.5

tervitab kava, mille kohaselt “võivad VKEdele ja/või turukaugetele tegevustele antava riigiabi suhtes kehtida lihtsamad menetluseeskirjad ning sellise abi võib vabastada teatamiskohustusest” (KOM (2005) 436 (24. põhjendus).

2.12.6

kahtleb siiski komisjoni poolt “turutõrgete” kesksele kohale seadmises. Komisjon möönab, et uuendustegevusega seotud tegevused muudab eripäraseks see, et nad on sageli turukauged: “kogemus näitab, et uuenduslike toodete ja teenuste edukust turul on raske ennustada” (KOM (2005) 436 (18. põhjendus)).

3.1

tervitab komisjoni ettepanekuid tagada riigiabi parem haldus; toetab eriti parimate tavade suuniste väljatöötamist, millele eelneb konsulteerimine liikmesriikide ja asjaomaste osapooltega;

3.2

juhib tähelepanu, et vastutuse jagamine liikmesriikidega on üks riigiabi reformi põhiküsimusi, ja tervitab seega liikmesriikide panust kindlustavaid riigiabi tegevuskava elemente;

3.3

leiab, et ettepanekut luua igas liikmesriigis sõltumatud riigiabi järelevalveasutused tuleks hinnata selles osas, milliseid menetluslikke eeliseid sellised asutused pakuvad ja millised oleksid nende ülesanded, samuti palub hindamise käigus konsulteerida kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

3.4

nõuab riiklike riigiabiasutuste võrgustiku loomist, et võimaldada informatsiooni pidev liikumine ja parimate tavade vahetus, mis võib aidata suurendada liikmesriikide panust ja edendada paremat haldust;

3.5

toetab süsteemi, milles teatav paindlikkus on ühendatud range ajakavaga ja mis eristab lihtsaid juhtumeid neist, mis vajavad põhjalikumat uurimist;

3.6

kutsub üles seoses menetlusmääruse 659/1999 väljakuulutatud ülevaatamisega kolmandate osapoolte (abisaajate ja hagejate) õiguste tugevdamisele menetluse algatamisele järgnevates menetlustes;

3.7

soovib, et komiteega konsulteeritaks pääste- ja ülesehitustöödeks antava riigiabi juhiste hindamise või muutmise küsimuses, millele viidatakse 2007. — 2008. aasta riigiabi reformikavas, samuti teiste asjaomaste reformide osas, mis puudutavad kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.