16.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 115/35

1)

seoses subsidiaarsuse põhimõtte edasiarendamisega lepingutes on komitee ettepanekuid lepingutes viimaste aastate jooksul järk-järgult arvestatud;

2)

komitee algatusel 27. mail 2004. aastal Berliinis toimunud esimese subsidiaarsuse teemalise konverentsi tulemused;

3)

subsidiaarsuse põhimõtet laiendatakse piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele (artikkel 1-11) ja sellega konkretiseeritakse põhiseaduses fikseeritud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste austamise põhimõtet (artikli I-5 lõige 1);

4)

Euroopa Komisjonil soovitatakse juba seadusloome-eelses faasis pidada laialdasi konsultatsioone piirkondlike ja kohalike omavalitsustega (subsidiaarsuse protokolli artikkel 2);

5)

Euroopa Liidu piirkondade ja linnade institutsionaliseeritud häälekandjana on komiteele antud õigus esitada hagi, kaitsmaks oma õigusi Euroopa Kohtus (artikkel III -365 lõige 3);

6)

Komiteel on hagi esitamise õigus ka subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise korral (artikkel III-365 ja subsidiaarsuse protokolli artikkel 8);

7)

koos teiste institutsioonide ja riikide parlamentidega on komitee kutsutud üles läbi vaatama komisjoni iga-aastast aruannet, mis käsitleb põhiseaduse lepingu artiklite I-11 (subsidiaarsus ja proportsionaalsus) kohaldamist (subsidiaarsuse protokolli artikkel 9);

8)

luuakse subsidiaarsuse põhimõtte järgimise poliitilise kontrolli varajase hoiatamise süsteem, mis annab riikide ja piirkondade parlamentidele esmakordselt võimaluse osaleda ELi seadusandlikus protsessis (subsidiaarsuse protokolli artikkel 6);

1.1

võtab teadmiseks, et enamik liikmesriike on põhiseaduse lepingu ratifitseerinud, kuid kahe liikmesriigi elanikkond lükkas põhiseaduse lepingu referendumil tagasi;

1.2

tervitab Euroopa Ülemkogu 16.–17. juunil 2005 otsustatud “mõttepausi” ratifitseerimisprotsessis ja peab vajalikuks seda aega kasutada järelemõtlemiseks, kuidas EL saaks oma poliitikat paremini kohandada kodanike ootustele ja tõhustada teabevahetust kodanikega; rõhutab, et just piirkondlike ja kohalike omavalitsuste esindajad, kellel on kodanikega eriti tihe kontakt, saavad siin anda otsustava panuse, seda ka ettepanekute ja algatuste vormis;

1.3

on rõhutanud kohaliku ja piirkondliku tasandi aktiivset osalemist “mõttepausi” ajal ning esitanud soovitusi arutelu ülesehituse, järelemõtlemist ja hindamist vajavate teemade kohta (CdR 250/2005).

1.4

rõhutab, et ELi poliitika juhindumine subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest ning subsidiaarsuskultuuri areng saab otsustavalt kaasa aidata kodanike usalduse suurendamisele üle-euroopalise koostöö vastu ja negatiivsete tulemustega referendumitel ilmsiks tulnud kahtlustest ülesaamisele;

1.5

kutsub seega ELi organeid ja institutsioone üles põhiseaduse lepingu ratifitseerimisest sõltumatult viivitamatult praktikas ellu viima eelkõige põhiseaduse lepingus sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning teostama nende üle kontrolli — kui see on õiguslikult teostatav;

1.6

peab sellega seoses tingimata vajalikuks, nagu põhiseaduse lepingu subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitlevas protokollis on ette nähtud, arvestada rohkem piirkondlikku ja kohalikku mõõdet ELis seeläbi, et enne iga seadusandliku akti vastuvõtmist viiakse läbi eelnev laialdane konsultatsioon ja iga Euroopa raamseaduse puhul luuakse subsidiaarsuse seisukoht, milles Euroopa Komisjon hindab kõnealuse raamseaduse rahalisi ja õiguslikke mõjusid piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele (CdR 121/2005 — punkt 2.1.2);

2.1

väljendab heameelt selle üle, et lepingute reformimisega alates 1996. aastast ning 29. oktoobril 2004. aastal allkirjastatud põhiseaduse lepinguga on täidetud peaaegu kõik viimase kümne aasta jooksul komitee poolt esitatud nõudmised subsidiaarsuse põhimõtte kohta, seda eelkõige põhiseaduse konvendi töö raames; mis annab tunnistust komitee võimest rõhutada oma eesmärke ning tema mõjust Euroopa õigusloomeprotsessile;

2.2

kiidab heaks subsidiaarsuse põhimõtte uue määratluse ja Regioonide Komitee osalemise sellest kinnipidamise järelevalves; samuti avaldab komitee tunnustust selle üle, et sarnaselt teiste institutsioonide ja riikide parlamentidega edastatakse ka talle komisjoni iga-aastane aruanne, mis käsitleb põhiseaduse lepingu artiklite I-11 (subsidiaarsus ja proportsionaalsus) rakendamist (subsidiaarsuse protokolli artikkel 9) (CdR 354/2003 punkt 1.12);

2.3

rõhutab, et tänu muudatustele põhiseaduse lepingus omandab Regioonide Komitee olulise rolli subsidiaarsuse põhimõtte kontrolli teostajana, mis tugevdab tema institutsioonilist rolli Euroopa Liidus;

2.4

teeb suuri jõupingutusi, et end kõnealuse uue ülesande täitmiseks ette valmistada ning asjaomaste institutsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatega veelgi tihedamat koostööd teha;

2.5

rõhutab, et uuendatud subsidiaarsuse põhimõtte tegelik kasutamine ehk piirkondlike ja kohalike osalejate tugevam kaasamine võib osutuda võtmeteguriks ühenduse institutsioonide poliitikasuundade ja meetmete konkreetsemal kujundamisel; just seetõttu, et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused saavad tänu erilisele kodanikulähedusele paremini edastada ühenduse institutsioonidele nende tasandilt alguse saanud ettepanekuid ja soovitusi majandusliku ja sotsiaalse arengu suhtes. Peale selle võivad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused anda oma panuse sellesse, et veenda kodanikke euroopalike ideaalide olulisuses;

2.6

kiidab heaks komisjoni presidendi Barroso 24. veebruari 2005. aasta täiskogu istungil esitatud ettepaneku seoses ELi Komisjoni ja komitee vahelise poliitilise partnerluse tugevdamise ja 2001. aasta koostöölepingu edasiarendamisega; tuletab meelde, et ootab komisjoniga tõelist dialoogi, mida tuleks laiendada kõige olulisemate teemadeni (CdR 354/2003 punkt 1.18);

2.7

tervitab seda, et põhiseaduse lepingus on esimest korda sätestatud selged pädevuskategooriad (ainupädevus, jagatud pädevus, täiendav pädevus, artikkel I-12) ja samas on täpsemalt piiritletud Euroopa Liidu, liikmesriikide ning nende piirkondlike ja kohalike omavalitsuste pädevused (artiklid I-13 kuni I-18) vastavalt komitee korduvatele taotlustele (8);

2.8

tuletab sellega seoses meelde, et subsidiaarsuse põhimõtte kui dünaamilise poliitilise meetme, mis võimaldab pädevuste jagamist Euroopa Liidu avalikus elus osalevate asutuste ja institutsioonide vahel, peaeesmärk on tagada, et otsused võetaks Euroopas vastu tasandil, kus neil on kõige kodanikulähedasem mõju;

2.9

märgib, et subsidiaarsuse põhimõte on dünaamiline printsiip, mis ühes valdkonnas võib viia “enama”, teises aga “vähema Euroopani” (CdR 302/98 punkt 1.1.5);

2.10

rõhutab, et Euroopa Liit vajab nii ühtlustamist kui suurenenud mitmekesisuse säilitamist ning pooldab Euroopat, kus mitmekesisus ja liikmesriikide rahvaste identiteet ja jõud võivad vabalt areneda, tõhustades viljakat konkurentsi ilma, et solidaarsus ja ühtekuuluvus Euroopa Liidus (9) seejuures kahjustada saaks;

2.11

juhib Euroopa Komisjoni tähelepanu sellele, et subsidiaarsuse põhimõtte rakendamine tähendab eelkõige proaktiivselt näidata, mida riiklikud ja piirkondlikud parlamendid reguleerida saavad, ning kriitiliselt järele mõelda selle üle, kas Euroopa seadusandlik algatus on üldse vajalik;

2.12

rõhutab, et vastavalt põhiseaduse lepingule lisatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamise protokolli punktile 1 on kõik Euroopa Liidu organid kohustatud kõnealustest põhimõtetest kinni pidama ning neid rakendama kogu seadusandlusprotsessi jooksul, ka arutelude käigus Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Seetõttu on väga tähtis, et komitee leiab ja arendab oma uusi pädevusi silmas pidades vahendeid, mille abil on võimalik tagada subsidiaarsuse põhimõtte järgimine kogu seadusandliku menetluse käigus ja vajaduse korral Euroopa Kohtu poole pöördumine;

2.13

märgib rahuloluga, et subsidiaarsuse põhimõtte rakendamisega kohalikul tasandil tehti selgeks, et kõnealuse põhimõtte puhul pole tegemist mitte ainult riikliku ja piirkondliku tasandi seadusandlike õiguste tunnustamisega, vaid sellega, et Euroopa Liit peab kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse raames tagama linnade ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste eesõigused;

2.14

väljendab aga kahetsust, et Euroopa Liidu seadusloomeettepaneku subsidiaarsuse põhimõttega ühilduvuse kontrollimise kriteeriumid, mis sisalduvad Amsterdami lepingu subsidiaarsuse protokollis, ei ole uues subsidiaarsuse protokollis täielikult üle võetud, ja soovitab Euroopa Komisjonil edaspidi subsidiaarsuse põhimõtte rakendamise raames välja selgitada, kas

2.15

on seisukohal, et subsidiaarsuse kontrolli juures tuleb arvesse võtta seda, kuivõrd Euroopa Liidu meetmete abil on võimalik saavutada majanduslikku mastaabisäätu ja lisaväärtust piiriüleste ja riikidevaheliste mõjude kaudu;

2.16

rõhutab, et juhul, kui subsidiaarsuse põhimõtte rakendamiseks on vajalikud õigusaktid Euroopa tasandil, tuleb kõnealused aktid koostada selliselt, et riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele otsustele jääks võimalikult suur tegutsemisruum, ning et Euroopa õigusaktide hulka tuleb veelgi vähendada, nii et see piirduks vaid lepingutes sisalduvate eesmärkide saavutamiseks vajalike õigusaktidega (proportsionaalsuse põhimõte); eelkõige turvalisuse ja töökohtade tagamise ja loomise huvides ei tohiks kodanikke ja majandust liigse bürokraatiaga koormata; tervitab seetõttu Euroopa Komisjoni meetmeid, mida tuleb tõhustada ühenduse õigustiku lihtsustamiseks ja aktualiseerimiseks;

2.17

väljendab kahetsust, et proportsionaalsuse põhimõtet käsitlevad sätted pole nii ulatuslikud ega selged kui subsidiaarsuse põhimõtet käsitlevad sätted; seda enam, et asutamisleping tunnustab piirkondlike ja kohalike omavalitsuste iseseisvust (artikkel I-5 ja preambuli II osa) ning et kohalikud ja piirkondlikud üksused vastutavad ELi õigusakti ellurakendamise eest enam kui 70 % ulatuses;

2.18

viitab seoses sellega Euroopa Kohtu (10) lahenditele, vastavalt millele tuleks seadusettepanekute subsidiaarsuse põhimõttega ühildumise hindamisel arvestada ka proportsionaalsuse põhimõtte aspekte, ning et mõlemaid põhimõtteid pole võimalik täielikult teineteisest lahutada;

2.19

selgitab seoses hagi esitamise õigusega subsidiaarsuse põhimõtte küsimustes, et komiteele on tähtis vaid piirkondlike ja kohalike omavalitsuste tõhus panus subsidiaarsuse põhimõtte paremasse rakendamisse alates seadusettepanekute väljatöötamisest Euroopa Komisjoni poolt kuni nende vastuvõtmiseni Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt;

2.20

kutsub sellega seoses Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti, ministrite nõukogu, riiklikke ja piirkondlikke parlamente üles looma tõelist subsidiaarsuskultuuri Euroopa Liidus ning koos selle kallal töötama, et kõnealust põhimõtet Euroopa, liikmesriikide, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitiliselt vastutavatele isikutele teadvustada, ning pidama kestvat dialoogi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete rakendamise konkreetsete meetmete üle;

2.21

meenutab siinjuures tihedat seost subsidiaarsuse põhimõtte rakendamise ja Euroopa hea valitsemistava vahel, kuna kõnealused põhimõtted aitavad kaasa demokraatliku legitiimsuse ja läbipaistvuse tugevdamisele Euroopa Liidus ja põhiseaduse leping laiendab — mis on väga tervitatav — Euroopa Komisjoni ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahelisi seadusloome-eelseid konsultatsioone (subsidiaarsuse protokolli artikkel 2), mis peaksid kaasa tooma tõelise arvamustevahetuse;

2.22

kutsub riikide parlamente, kes nagu komiteegi on saanud Euroopa Kohtule hagi esitamise õiguse, üles pidama pidevat dialoogi komiteega, et arendada ühiseid strateegiaid subsidiaarsuse protokolli tõhusaks rakendamiseks ning korraldama riiklikul tasandil põhiseaduse lepingus sätestatud tõhusaid ja läbipaistvaid konsultatsioone kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajatega, eelkõige seadusandliku võimuga piirkondlike parlamentidega;

2.23

kutsub riikide parlamente ka edaspidi komiteega koostööd tegema ja sisemisi meetmeid rakendama, mis võimaldavad kiiret otsuste vastuvõtmist ja tõhusat teabevahetust subsidiaarsuse küsimustes varajase hoiatamise süsteemi raames;

3.1

rõhutab, et õigusakti kavandamise etapp annab komiteele ja kohalikele omavalitsustele kõik võimalused kohaliku ja piirkondliku mõõtme tõhusaks kaasamiseks ning juhib tähelepanu sellele, et komitee varajane osalemine ja komitee seisukoha arvestamine võib muuta Euroopa Kohtu poole pöördumise seoses subsidiaarsuse põhimõtte rikkumisega üleliigseks;

3.2

kiidab heaks, et Euroopa Komisjon peab enne seadusandlike ettepanekute esitamist kontrollima selle finats- ja haldusalaseid mõjusid ja eeldab, et subsidiaarsuse toimikus sisalduvad ka mõjud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kuna sageli vastutab just see valitsus- ja haldustasand ELi uute algatuste reguleerimise ja ellurakendamise eest; komitee palub Euroopa Parlamendil samal viisil arvesse võtta seadusandlike ettepanekute kohta esitatud muudatusettepanekute mõjusid (CdR 354/2003 punkt 1.21);

3.3

rõhutab, et komisjon peaks täielikult ära kasutama raamseadusi, lubades riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel valida soovitud tulemuste saavutamiseks kõige sobivamad viisid ja meetodid;

3.4

soovitab Euroopa Komisjonil juba kuulamismenetluse raames vastavalt subsidiaarsuse protokolli artiklile 2 esitada üksikasjaliku seletuse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete rakendamise ja selle mõju analüüsi kohta;

3.5

eeldab, et Euroopa Komisjon kaasab komiteed korrapäraselt seadusloome-eelsesse konsultatsioonimenetlusse vastavalt subsidiaarsuse protokolli artiklile 2;

3.6

soovib, et komiteele antakse võimalus Euroopa Komisjoni iga-aastase subsidiaarsuse põhimõtte rakendamist käsitleva aruandluse raames anda oma panus, mis esitatakse Euroopa Liidu Ülemkogule; Euroopa Komisjoni iga-aastasele aruandele tuleb kindlasti lisada Regioonide Komitee arvamus, mis käsitleb põhiseaduse lepingu artikli I-11 (subsidiaarsus ja proportsionaalsus) rakendamist;

3.7

teeb ettepaneku korraldada subsidiaarsuse arendamiseks Euroopa Liidus iga-aastane subsidiaarsuse alane konverents, kus osaleksid Euroopa Komisjon, ministrite nõukogu, Euroopa Parlament, Euroopa Kohus, riiklikud parlamendid ja regionaalkogud, et arutada ja hinnata subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte rakendamisega seotud edusamme, takistusi ja arenguid;

3.8

on veendunud, et komitee võimalused osaleda seadusloome-eelses faasis tuleb veelgi paremini välja arendada ning kutsub seega Euroopa Komisjoni üles koostöölepingu 2005. aastal toimuva läbivaatamise käigus osutama erilist tähelepanu küsimustele, mis käsitlevad koostööd subsidiaarsuse põhimõtte rakendamise raames ja komitee uut rolli.

3.9

rõhutab, et tänu oma äsja omandatud nõuandvale funktsioonile on komiteel õigus kontrollida ELi seaduseelnõu ühildumist subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega ning esitada oma seisukoht Euroopa institutsioonidele ja riiklikele parlamentidele;

3.10

leiab, et subsidiaarsuse põhimõtte järgimise hindamisel ei tohiks komitee piirduda kümne kohustusliku konsulteerimisvaldkonnaga, vaid peaks näitama üles suuremat algatusvõimet;

3.11

on teadlik, et hagi esitamise õigus komitee õiguste kaitseks toob endaga kaasa komitee poliitilise osatähtsuse suurenemise;

3.12

viitab sellele, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise tagajärjel esitatud kaebuse korral pole komitee — erinevalt riiklikest parlamentidest — varajase hoiatuse süsteemi raames tähtajaga seotud;

3.13

otsustab seejärel seoses tähtajast kinnipidamise vajadusega varajase hoiatuse süsteemi ja hagi esitamise puhul komitee poolt anda juhatusele volitused teostada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kontrolli kohustusliku konsulteerimise valdkondade alla kuuluvates Euroopa Komisjoni seadusettepanekutes, ning teha lisaks juhatusele ülesandeks teha komitee seisukoht teatavaks Euroopa institutsioonidele ja riiklikele parlamentidele, juhatusesisese menetluse sätted tuleks määratleda Regioonide Komitee töökorra läbivaatamise raames;

3.14

rõhutab, et arvamuse sisu säilitamine jääb kogu õigusloomeprotsessi jooksul kõigi seaduseelnõude puhul ka edaspidi komisjonide ja nende raportööride pädevusse;

3.15

rõhutab, et kogu seadusandlusprotsessi ajal tuleb tagada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete rakendamise seire; eriti peab raportöör pöörama tähelepanu sellele, kas parlamendi ja ministrite nõukogu arutelul on teksti tehtud muudatusi, mis muudavad ettepaneku ühildumatuks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, sellest tuleb vajadusel teavitada ka komiteed (juhatust);

3.16

kutsub seetõttu ministrite nõukogu ja Euroopa Parlamenti seoses nende põhiseaduse lepingus sätestatud tulevaste kohustustega konsulteerima komiteega kohustuslikes valdkondades (artikkel III-388); ning seoses komitee uute pädevustega subsidiaarsuse kontrolli osas kaaluma võimalust algatada läbirääkimisi ka koostöölepingute üle, kusjuures pidades silmas komitee subsidiaarsuse alast pädevust peaks kõnealuses lepingus eelkõige määrama kindlaks komitee konsulteerimise tingimused ning komitee ja parlamendi ning ministrite nõukogu vahelise teabevahetuse korralduse;

3.17

kavatseb juba enne Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu jõustumist — juhul, kui see aset leiab — testimisfaasis kasutada subsidiaarsuse kontrolli instumente, eelkõige elektroonilise võrgustiku ülesehitust piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ja nende ühendustega.

3.18

tõdeb, et Euroopa Kohus on senini väga piiravalt rakendanud subsidiaarsuse järgimise kontrolli. Euroopa Kohus kontrollib põhiliselt seda, kas institutsioonid on kinni pidanud subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kohustusest. Seevastu ei vaata Euroopa Kohus läbi materiaalõiguse valdkonda kuuluvaid küsimusi, välja arvatud seaduste selge rikkumise korral. Kuna subsidiaarsuse põhimõte ja selle järgimise kontroll on põhiseaduse lepingu raames omandanud palju suurema tähtsuse, jääb üle ära oodata, kas Euroopa Kohus asub teostama tihedamat kontrolli kõnealuses valdkonnas;

3.19

tõdeb, et komitee peab vastavalt artiklile III-365 hiljemalt kaks kuud pärast õigusakti jõustumist esitama hagi subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise asjus;

3.20

kiidab heaks, et koos hagi esitamise õigusega oma õiguste kaitseks ja subsidiaarsuse kontrolliks seadusaktide kohta, mille puhul on ette nähtud komiteega konsulteerimine, saab komitee endale uue kohtuliku õiguspärasuse;

3.21

leiab, et komitee võib subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise kohta Euroopa Kohtusse hagi esitada ka siis, kui komitee ei ole võtnud vastu kriitilist arvamust subsidiaarsuse põhimõtte rakendamise kohta, vaid on piirdunud kohustusliku või vabatahtliku nõustamise käigus välja antud arvamusega;

3.22

on otsustanud kasutada hagi esitamise õigust Euroopa Kohtusse ultima ratio meetmena, mida rakendatakse alles siis, kui kõik muud võimalused on ammendatud;

3.23

otsustab seetõttu, et põhimõtteliselt otsustab juhatus Euroopa Kohtule hagi esitamise subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise korral. Kui see on tähtaja piires võimalik, teeb otsuse täiskogu istung juhatuse ettepanekul. Täiskogu istung jätab endale hagi esitamise tähtsuse alusel alati õiguse juhatuse otsus üle vaadata, juhatusesisese menetluse sätted tuleks määratleda Regioonide Komitee töökorra läbivaatamise raames;

3.24

tõdeb, et koostöövõrgustiku raames piirkondlike ja kohalike omavalitsustega ning nende ühendustega asub komitee tähelepanelikult kontrollima ettepanekuid hagide esitamiseks ELi õigusaktide vastu vastavalt sisemistele menetlustele, mis tuleb alles kehtestada.