16.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 115/47

1.1

tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise raamprogrammi koostamise kohta aastateks 2007–2013;

1.2

tunnistab ülemaailmse rände tähtsust ja ulatust ning selle olulisust mitmekesisusele ja arengule eriti kohalikus kogukonnas. Komitee toetab täielikult sisserände-, varjupaiga- ja integratsioonipoliitika kooskõlastamise tähtsust Euroopa Liidus. See on isegi veel tähtsam nüüd, laienenud ühenduses;

1.3

tunnistab ühenduse juhitud laiaulatusliku ja jätkusuutliku rändevoogude juhtimise poliitika tähtsust, sealhulgas piiride turvalisust, rahvusvahelist kaitset vajavate isikute tõhusat kaitset, Euroopa Liidus ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tõhusalt reguleeritud tagasipöördumist kodumaale, seaduslike sisserändajate majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist ja poliitilist integratsiooni;

1.4

rõhutab, et riiklik tasand vastutab õigusaktide väljatöötamise ja rakendamise eest, kuid sisserändajate vastuvõtmise, sisseseadmise ja integreerimise ülesanne lasub peamiselt piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Regioonide Komitee soovib seetõttu eriti rõhutada, kui tähtis roll on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, mille ülesanded hõlmavad planeerimist, majutamist, haridust ja tööturgu, millel on otsene mõju integratsioonile ning mis võivad soodustada sotsiaalset ühtekuuluvust, sotsiaalset integratsiooni ja jätkusuutlikke ühiskondi;

1.5

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused loodavad moodustada solidaarsusahela keskse lüli ning aidata kõrvaldada migratsiooni põhjused, tugevdades rahanduskoostöö meetmeid ja arendades piiriülese, piirkondadevahelise ja riikidevahelise koostöö ühisstrateegiat rändevoogude juhtimise valdkonnas. Nende pädevused migratsiooni, sisserände ja integratsiooni valdkonnas ning nende positsioon infrastruktuuride haldajate või omanikena asetavad kõnealused ametiasutused nii rändevoogude vältimise, rahastamise kui juhtimise osas eesliinile;

1.6

rõhutab, et mitmel pool Euroopa Liidus kogutakse maksutulu riiklikul tasandil, kuid sisserändega seotud tõrjutusega tegelemise majanduslik koorem lasub kohalikul tasandil. Asjaolu, et erinevate tasandite vahel ei peeta piisavalt nõu, võib takistada majandusressursside parimat kasutamist. Kohustuste jagamine võiks täiendada sellealast tegevust Euroopa Liidu tasandil ning anda valdkonnas positiivseid tulemusi;

1.7

1.8

1.9

rõhutab, et pikas perspektiivis ei ole sisseränne ELi tööjõupuuduse rahuldamiseks piisav, ja viitab Regioonide Komitee arvamusele eakamate inimeste panuse kohta tööjõuturul;

1.10

majanduslikel, sotsiaalsetel ja poliitilistel põhjustel on hädavajalik arendada strateegiad, et tulla toime suurte tööturuväliste sisserändajate rühmadega;

1.11

kutsub üles võtma tarvitusele meetmeid, mis on suunatud suurele arvule töötajatele, kes on ELi sisenenud ebaseaduslikult. Tuleb võtta vastu otsused ja luua mehhanismid, mis võimaldavad kehtivaid sisserännet käsitlevaid õigusakte rikkuvatel sisserändajatel vajaduse korral oma olukord viivitama seadustada, seda eriti juhul kui nende olukord on tingitud puudujääkidest haldusorganite töös või liikmesriikide geopoliitilisest olukorrast. Tarvitusele võetavad meetmed peaksid olema ajutised ja spetsiifilised ning a) tagama asjaomastele isikutele vastuvõetavad tingimused nende saabumisel, b) väljendama järjekindlalt, et ebaseaduslik sisseränne on vastuvõetamatu, c) võitlema aktiivselt inimkaubanduse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, d) aitama võtta vastu tõhusaid reegleid ja tegevuspoliitikat töötajate seadusliku rände toetuseks;

1.12

rõhutab, et iga sisserändaja vajadust teha tööd enda ülalpidamiseks tuleb tunnustada ja neid selles soodustada. Lisaks majandusaspektidele annavad ettevõtlus ja väikeettevõtted panuse positiivsesse sotsiaalsesse arengusse. Võimalus omada ja juhtida ettevõtet mõjutab integratsiooni ning peaks seetõttu saama suurema avaliku toetuse osaliseks;

1.13

väljendab rahulolu, et ELis on suurenenud teadlikkus sisserändajate loomevõime ja ettevõtlikkuse osas. Ettevõtluse ja uute ettevõtete kasv on edukas integratsiooniprotsessis otsustava tähtsusega ja oluline panus Lissaboni strateegia saavutamisse;

1.14

rõhutab valitsusväliste organisatsioonide töö olulisust tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning toetab nende vastavasisulisi programme migratsioonipoliitika ja -meetmete kiiremaks rakendamiseks (nt sisserändajate integreerimine riigi poliitilisse ja ühiskondlikku ellu jne);

1.15

tervitab otsust, millega luuakse Euroopa Pagulaste Fond ning eriti sätet teatud sihtrühmade integreerimise kohta. Regioonide Komitee tuletab meelde, et suur osa pakutud meetmetest, mis on sobivad nii vastuvõtmise tingimuste parendamiseks kui pagulaste integreerimiseks, kuulub piirkondlike ja kohalike omavalitsuste sekkumisvaldkonda;

1.16

tervitab otsust, millega luuakse Välispiiride Fond, ning tuletab meelde asjaolu, et mõned Euroopa piirkonnad kannavad kahju seoses arengu ja sotsiaalse ühtekuuluvusega, kuna asuvad Euroopa Liidu piirialadel. Kõnealune asjaolu peaks otsuses kajastuma;

1.17

märgib, et Euroopa Liidu ebaõnnestumine integratsiooni valdkonnas tuleneb osaliselt asjaolust, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ei ole kaasatud poliitika kujundamisse. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on valitsuse tasand, mis on kodanikele kõige lähemal, kuid kohalikul tasandil rakendamise tagajärjed on enamasti jäetud tähele panemata ja neid ei ole alati arvesse võetud;

1.18

tuletab meelde, et sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks tuleb integratsiooniküsimused kaasata kõigisse poliitikavaldkondadesse. Ühenduse sisserände- ja integratsioonipoliitika peab olema kooskõlas ELi üldisemate eesmärkidega sotsiaal-, majandus-, välis- ja arengupoliitikas ning vastama sellistele Euroopa põhiväärtustele nagu võrdsed võimalused, inimõigused, inimväärikus, sallivus, erinevuste austamine, diskrimineerimise vastu võitlemise meetmed ja ühiskonnas suurema osaluse propageerimine;

1.19

rõhutaks asjaolu, et integratsioon on ühiskonna kui terviku ülesanne, mis nõuab jätkusuutliku sotsiaalse ühtekuuluvuse ja majanduskasvu saavutamiseks nii sisserändajate kui ka kohaliku elanikkonna panust;

1.20

tunnistab, et kuigi tööturuküsimustel on sisserändajate integreerimisel otsustav tähtsus, ei saa neid käsitleda eraldi, kuna integratsiooni määr sõltub ka muudest teguritest, nt sotsiaalne taust, haridus ja keeleoskus ning osalemine kogukonna elus. Sisserändajate edukas integreerimine on samm niisuguse ühiskonna saavutamise poole, kus igaüks annab oma panuse üksikisiku, kohaliku kogukonna ja laiemas mõttes ühiskonna hüvanguks;

1.21

taunib asjaolu, et aruanne isegi ei maini peaaegu 500 000 varjupaigataotlejat Euroopa Liidus, kes ootavad otsust elamis- või muude taoliste lubade kohta ning kellest valdav enamus on väljaspool tavapärast tööturgu;

1.22

rõhutab, et erinevus riikliku tasandi sisserändava tööjõu vajadusele keskendumise ja kohaliku tasandi tõrjutuse, alavääristamise ja ksenofoobia ennetamise püüdluste vahel tugevdab dialoogi ja koostöö vajadust kõigi asjaomaste tasandite vahel;

1.23

arvab, et meetmed ja poliitikasuunad, mis viivad järjest enam formaalse hääletusõiguseni, mis aitab suurendada sisserändajate osalust riigi demokraatias, peaksid olema solidaarsusprogrammi otsustav osa;

1.24

tervitab otsust, millega luuakse Euroopa Tagasisaatmisfond, tuletades meelde, et kolmandate riikide kodanike tagasipöördumise ühtne juhtimine peab sisaldama piirkondlikku parameetrit, eriti tunnustades ELi piiriäärsete piirkondlike ja kohalike omavalitsuste panust vabatahtlike tagasipöördumisskeemide toetamisse.

2.1

rõhutab, et eriti oluline on tasakaalustatud poliitika, millega edendatakse meetmeid, mis tagavad seadusliku sisserände ühtlase taseme, ning meetmeid ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks ning inimkaubanduse ja sisserändajate üle piiri toimetamise vastu võitlemiseks. Regioonide Komitee rõhutab rände olulisust oskustööjõu puudujäägi korvamise seisukohalt ning kutsub Euroopa Nõukogu üles välja töötama tõhusaid poliitilisi algatusi kõnealustes valdkondades, sealhulgas kolmandate riikide kodanike töölevõtmist teadusuuringute teostamise eesmärgil;

2.2

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid olema rohkem kaasatud varjupaigapoliitika kujundamisse ja rakendamisse. Regioonide Komitee teeb ettepaneku kaaluda kõnealuste ülesannete hõlmamiseks rahastamise ulatuse laiendamist ajavahemikus 2007–2013 struktuurifondide kolmanda sihtala alla kuuluva piirkondliku koostöö ja uue naaberriikide poliitika raames ning loodab kõnealuse sihtala raames läbiviidavate mitmepoolsete ühisprogrammide ja naaberriikide poliitika osana rakendatavate kahepoolsete tegevuskavade tõhusat kooskõlastamist;

2.3

rõhutab, et piirkondlike ja kohalike omavalitsuste konkreetne kaasamine kõigi nelja fondi meetmete väljatöötamisse ja rakendamisse on kohustuslik partnerluse horisontaalse sätte elluviimiseks;

2.4

teeb ettepaneku tugevdada haridusalaseid meetmeid rändevoogude juhtimise raames, eriti sisserändajate ja pagulaste integreerimise valdkonnas;

2.5

teeb ettepaneku lisada järgmised horisontaalsed erisätted.

2.6

kahetseb, et kõigi nelja otsuse puhul on tehtud vähe kulutusi tehnilise abi osas, kuigi avalikkuse teavitamise kampaaniatel on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonna poliitika eduks ja tõhususeks otsustav tähtsus;

2.7

julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi vahetama koolitusprogramme ja püüdlema sünergia ja partnerluse poole asjaomaste Euroopa ja riiklike ametiasutustega;

2.8

julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi andma panust raamprogrammis esitatud meetmete kiireks ja tõhusaks rakendamiseks;

2.9

käivitab Regioonide Komitee tegevuskava soodustamaks rände valdkonnas vastutuse õiglast jaotumist liikmesriikide vahel ning riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ja linnavalitsuste ning muude riigiasutuste vahel liikmesriikide siseselt;

2.10

rõhutab, et Regioonide Komiteega peab arvestama kui asjakohase ja ühendusele suunatud partneriga, kes aitab kaasa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kohustuste tõhusamale selgitamisele seoses rändevoogude rahastamise ja juhtimisega aastatel 2007–2013 ning aitab seega kaasa nende integreerimisele koostöömehhanismi, mida Euroopa Liit tahab ellu viia.