52008AG0007

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52008AG0007 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52008AG0007

Help

Nõukogu ühine seisukoht (EÜ) nr 7/2008, 10. märts 2008 , vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 251, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus toidu lisaainete kohta EMPs kohaldatav tekst

ELT C 111E, 6.5.2008, p. 10–31 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

6.5.2008

Euroopa Liidu Teataja

CE 111/10

NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT (EÜ) nr 7/2008,

10. märts 2008,

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EÜ) nr …/2008 toidu lisaainete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 111 E/02)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Ohutu ja tervisliku toidu vaba liikumine on siseturu oluline aspekt ning mõjutab oluliselt inimeste tervist ja heaolu ning nende sotsiaalseid ja majanduslikke huve.

(2)	Ühenduse poliitika elluviimisel tuleks tagada inimeste elu ja tervise kõrgetasemeline kaitse.

(3)	Käesoleva määrusega asendatakse varasemad toitudes kasutada lubatud lisaaineid käsitlevad direktiivid ja otsused eesmärgiga tagada terviklike ja tõhusate menetluste kaudu siseturu tõhus toimimine ja inimeste tervise ning tarbijate huvide kaitse kõrge tase.

(4)

Käesoleva määrusega ühtlustatakse ühenduses toidu lisaainete kasutamine toidus. See hõlmab nõukogu 3. mai 1989. aasta direktiivis 89/398/EMÜ (eritoiduks ettenähtud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) käsitletud lisaainete kasutamist toitudes, samuti teatavate toiduvärvide kasutamist liha märgistamiseks tervisemärgiga ning munade kaunistamiseks ja tembeldamiseks. Määrusega ühtlustatakse ka toidu lisaainete kasutamine toidu lisaainetes ja toiduensüümides; seeläbi tagatakse toidu lisaainete ohutus ja kvaliteet ning hõlbustatakse nende ladustamist ja kasutamist. Toiduensüüme ei ole ühenduse tasandil varem reguleeritud.

(5)

Toidu lisaained on ained, mida tavaliselt ei tarbita toiduna, vaid mis lisatakse toidule tahtlikult käesolevas määruses kirjeldatud tehnoloogilisel eesmärgil, näiteks toidu säilitamiseks. Kõik toidu lisaained peaksid olema hõlmatud käesoleva määrusega ning seetõttu tuleks teaduse ja tehnika arengut arvesse võttes funktsionaalrühmade loetelu ajakohastada. Kui aineid kasutatakse lõhna ja/või maitse esiletoomiseks või toitainelistel eesmärkidel (näiteks soolaasendajad, vitamiinid ja mineraalained), ei käsitata neid siiski lisaainetena. Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei kuulu ka toiduna käsitatavad ained, mida võib kasutada tehnoloogilisel eesmärgil, nagu keedusool või värvainena kasutatav safran ja toiduensüümid. Toidust ja muudest looduslikest allikmaterjalidest toite- või aromaatsete komponentide (nt pigmentide) selektiivse ekstraheerimise teel saadud valmistisi, mis avaldavad tehnoloogilist mõju valmistootele, tuleks käsitada toidu lisaainetena käesoleva määruse tähenduses. Toiduensüüme käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruses (EÜ) nr …/2008 (toiduensüümide kohta, ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja äärust (EÜ) nr 258/97) (4), mis välistab käesoleva määruse kohaldamise.

(6)	Käesolev määrus ei hõlma aineid, mida ei tarbita toiduna, vaid kasutatakse tahtlikult toidu töötlemiseks, ja mis jäävad valmistoitu vaid jääkainetena ning mis ei avalda valmistootele mingisugust tehnoloogilist mõju (abiained).

(7)

Toidu lisaaineid tohib heaks kiita ja võib kasutada vaid juhul, kui need vastavad käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele. Toidu lisaained peavad olema kasutamisel ohutud, nende kasutamiseks peab olema tehnoloogiline vajadus ning need ei tohi tarbijat eksitada ja nende kasutamine peab tarbijale kasu tooma. Tarbija eksitamine hõlmab kasutatud koostisosade laadi, värskuse ja kvaliteediga, toote või tootmisprotsessi looduslikkuse või toote toiteväärtusega seotud küsimusi, kuid ei piirdu nendega. Toidu lisaainete kasutamise lubamisel tuleks arvestada muid asjakohaseid tegureid, sealhulgas ühiskondlikke, majanduslikke, traditsioonidega seonduvaid, eetilisi ja keskkonnategureid ning kontrolli teostatavust. Toidu lisaaine kasutamise ja piirnormide osas tuleks arvesse võtta toidu lisaaine saamist teistest allikatest ja eri tarbijarühmade (näiteks allergilised tarbijad) kokkupuudet toidu lisaainega.

(8)

Lisaained peavad vastama heakskiidetud spetsifikatsioonidele, mis peavad hõlmama andmeid lisaaine asjakohaseks identifitseerimiseks, sealhulgas päritoluandmeid, ning spetsifikatsioonides tuleb kirjeldada vastuvõetavaid puhtusekriteeriume. Varem toidu lisaainete osas väljatöötatud spetsifikatsioone, mis on esitatud komisjoni 5. juuli 1995. aasta direktiivis 95/31/EÜ (millega nähakse ette toiduainetes kasutatavate magusainete puhtuse erikriteeriumid) (5), komisjoni 26. juuli 1995. aasta direktiivis 95/45/EÜ (millega nähakse ette toiduainetes kasutatavate värvainete puhtuse erikriteeriumid) (6) ja komisjoni 2. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/77/EÜ (millega nähakse ette toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) puhtuse erikriteeriumid) (7), tuleks säilitada seni, kuni vastavad lisaained kantakse käesoleva määruse lisadesse. Selliste lisaainetega seotud spetsifikatsioonid tuleks sel hetkel näha ette määrusega. Kõnealused spetsifikatsioonid peaksid olema otseselt seotud käesoleva määruse lisades esitatud ühenduse loeteludesse kantud lisaainetega. Arvestades nende spetsifikatsioonide keerukust ja sisu, ei peaks neid selguse huvides siiski ühenduse loeteludesse lisama, vaid need peaks sätestama ühes või mitmes eraldi määruses.

(9)	Mõningaid toidu lisaaineid tohib kasutada vaid teatavates lubatud veinitootmistavades ja -menetlustes. Selliste lisaainete kasutamine peaks vastama käesolevale määrusele ja asjakohastes ühenduse õigusaktides ettenähtud erisätetele.

(10)

Ühtlustamise tagamiseks tuleks toidu lisaainete riski hinnata ja toidu lisaained heaks kiita vastavalt korrale, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruses (EÜ) nr …/2008 (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus) (8).

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (9) kohaselt tuleb rahvatervist mõjutada võivate teemade korral konsulteerida Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „toiduohutusamet”).

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) (10) reguleerimisalasse kuuluva toidu lisaaine suhtes tuleks seoses geneetilise muundamise ohutuse hindamisega kohaldada selle määruse kohast lubade andmise menetlust, samas kui lõplik luba toidu lisaaine kasutamiseks tuleks anda käesoleva määruse alusel.

(13)

Toidu lisaaine, mis on käesoleva määruse kohaselt juba heaks kiidetud ja mille valmistamisel kasutatud tootmismeetodid või lähteained erinevad oluliselt toiduohutusameti poolt riskihindamisel analüüsitutest või sätestatud spetsifikatsioonides nimetatutest, tuleks esitada toiduohutusametile hindamiseks. Oluline erinevus võib muu hulgas tähendada tootmismeetodite puhul taimest ekstraheerimiselt üleminekut kääritamisele, kasutades mikroorganisme või geneetiliselt muundatud mikroorganisme, samuti võib see tähendada lähteainete muutmist või osakeste suuruse muutmist.

(14)	Toidu lisaaineid tuleb hoida pideva vaatluse all ja neid tuleks nende kasutustingimuste muutumist ja uut teadusinfot arvestades vajaduse korral uuesti hinnata.

(15)

Liikmesriikidel, kes 1. jaanuaril 1992 on säilitanud keelud teatavate lisaainete kasutamise suhtes teatud toitudes, mida käsitatakse traditsioonilistena ja toodetakse nende territooriumil, tuleks lubada nende keeldude edasist kohaldamist. Selliste toodete nagu „Feta” ja „Salame cacciatore” osas ei tohiks käesolev määrus piirata teatavate nimetuste kasutamisega seotud piiravamate eeskirjade kohaldamist vastavalt nõukogu 31. märtsi 2006. aasta määrusele (EMÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ning päritolunimetuste kaitse kohta) (11) ja nõukogu 14. juuli 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 510/92 (põllumajandustoodete ja toiduainete eripärasertifikaatide kohta) (12).

(16)

Ilma et see piiraks täiendavate piirangute kehtestamist, võib lisaaine esineda toidus peale otse toidule lisamise veel ülekandumise tulemusena koostisosalt, milles see lisaaine oli lubatud, tingimusel et valmistoidus ei ole lisaaine tase suurem, kui see oleks olnud koostisosa kasutamisel õigete tehnoloogiliste tingimuste ja hea tootmistava juures.

(17)

Toidu lisaainete suhtes kohaldatakse ka edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiviga 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (13) ning vajaduse korral määrusega (EÜ) nr 1829/2003 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1830/2003 (milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust) (14) ettenähtud üldist märgistamiskohustust. Lisaks sellele tuleks käesolevasse määrusesse lisada erisätted valmistajale või lõpptarbijale müüdavate toidu lisaainete märgistamise kohta.

(18)

Käesoleva määruse alusel lubatud magusaineid võib kasutada otse tarbijatele müüdavates lauamagusainetes. Selliste toodete valmistajad peaksid tegema teabe sobivate vahendite abil tarbijatele kättesaadavaks, et võimaldada neil toodet ohutult kasutada. Sellise teabe saab teha kättesaadavaks mitmel viisil, sealhulgas toote etiketil, asjaomastel veebilehtedel, tarbijale mõeldud teabetelefonil või müügikohas. Selle nõude rakendamise suhtes ühetaolise lähenemisviisi võtmiseks võib osutuda vajalikuks suuniste koostamine ühenduse tasandil.

(19)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus) (15).

(20)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus muuta käesoleva määruse lisasid ja võtta vastu asjakohased üleminekumeetmed. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(21)

Pidades silmas tõhusust tuleks lühendada kontrolliga regulatiivmenetluse tähtaegu, mille jooksul võetakse vastu II ja III lisasse tehtavad teatavad muudatused, mis on seotud ainetega, mis on ühenduse muu õiguse alusel juba lubatud, ning nende ainetega seonduvad mis tahes asjakohased üleminekumeetmed.

(22)

Toidu lisaaineid käsitleva ühenduse õiguse proportsionaalseks ja tõhusaks loomiseks ning ajakohastamiseks on vaja koguda andmeid, jagada teavet ja koordineerida liikmesriikidevahelist tööd. Sel eesmärgil võib otsustusprotsessi hõlbustamiseks osutuda kasulikuks uurimuste korraldamine spetsiifilistel teemadel. On asjakohane, et ühendus võib selliseid uurimusi rahastada oma eelarvemenetluse osana. Kõnealuseid meetmeid rahastatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (16).

(23)	Liikmesriigid peavad käesoleva määruse täitmise tagamiseks viima läbi ametlikke kontrolle vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004.

(24)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt toidu lisaaineid käsitlevate ühenduse eeskirjade sätestamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda turu terviklikkuse ning tarbijakaitse kõrge taseme huvides parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)

Pärast käesoleva määruse vastuvõtmist peaks komisjon toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee abiga vaatama läbi kõigi juba antud lubade vastavuse sellistele kriteeriumidele nagu tarbimine, tehnoloogiline vajadus ja tarbija võimalik eksitamine, kuid välja arvatud ohutus. Kõik toidu lisaained, mille load jäävad ühenduses kehtima, tuleks kanda käesoleva määruse II ja III lisas esitatud ühenduse loeteludesse. Käesoleva määruse III lisa tuleks täiendada teiste toidu lisaainetega, mida kasutatakse toidu lisaainetes ja toiduensüümides ning samuti toitainete kandeainetes, ning nende kasutustingimustega vastavalt määrusele (EÜ) nr …/2008 (17). Asjakohase üleminekuperioodi võimaldamiseks ei kohaldata III lisa sätteid, välja arvatud toidu lisaainete kandeaineid ning toidu lisaaineid lõhna- ja maitseainetes käsitlevaid sätteid enne 1. jaanuari 2011.

(26)	Kuni uue ühenduse toidu lisaainete loetelu koostamiseni on vajalik sätestada lihtsustatud menetlus, mis võimaldaks olemasolevates direktiivides sätestatud kehtivaid toidu lisaainete loetelusid ajakohastada.

(27)

Käesoleva määruse vastuvõtmisest ühe aasta jooksul peaks komisjon välja töötama hindamiskava, mille järgi saaks toiduohutusamet ühenduses juba lubatud lisaainete ohutust uuesti hinnata, ilma et see piiraks põhjenduses 25 osutatud läbivaatamise tulemuste kohaldamist. Selles kavas tuleks määratleda vajadused ja prioriteetide järjestus, mille alusel tuleb heakskiidetud lisaaineid analüüsida.

(28)

Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse järgmised õigusaktid: nõukogu direktiiv 62/2645/EMÜ (toidus lubatud värvaineid käsitlevate liikmesriikide eeskirjade ühtlustamise kohta) (18), nõukogu 26. jaanuari 1965. aasta direktiiv 65/66/EMÜ (millega nähakse ette toidus kasutamiseks lubatud säilitusainete puhtuse erikriteeriumid) (19), nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiiv 78/663/EMÜ (millega nähakse ette toiduainetes kasutatavate emulgaatorite, stabilisaatorite, paksendite ja tarretusainete puhtuse erikriteeriumid) (20), nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiiv 78/664/EMÜ (millega nähakse ette toidus kasutada lubatud antioksüdantide puhtuse erikriteeriumid) (21), komisjoni esimene 28. juuli 1981. aasta direktiiv 81/712/EMÜ (millega kehtestatakse ühenduse analüüsimeetodid, et kontrollida teatavate toiduainetes kasutatavate lisaainete vastavust puhtusekriteeriumidele) (22), nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiv 89/107/EMÜ (toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (23), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiiv 94/35/EÜ (toiduainetes kasutatavate magusainete kohta) (24), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiiv 94/36/EÜ (toiduainetes kasutatavate värvainete kohta) (25), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 1995. aasta direktiiv 95/2/EÜ (toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta) (26), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta otsus nr 292/97/EÜ (selliste siseriiklike õigusaktide säilitamise kohta, millega keelatakse teatavate lisaainete kasutamine teatavate toiduainete valmistamisel) (27), ja komisjoni 27. märtsi 2002. aasta otsus 2002/247/EÜ (millega peatatakse lisaainet E 425 (Rivieri titaanjuur) sisaldavate pastilaa-marmelaaditoodete turuleviimine ja import) (28). Siiski on asjakohane, et mõned kõnealuste õigusaktide sätted jääksid üleminekuperioodil kehtima, et anda aega käesoleva määruse lisades toodud ühenduse loetelude koostamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad toidus kasutatavate toidu lisaainete kohta, et tagada siseturu tõhus toimimine ning inimeste tervise kaitse ning tarbija huvide kaitse kõrge tase, sealhulgas õiglane toidukaubandus, võttes vajaduse korral arvesse keskkonnakaitset.

Käesoleva määrusega nähakse sel eesmärgil ette:

a)	II ja III lisas esitatud ühenduse heakskiidetud toidu lisaainete loetelud;

toidu lisaainete kasutustingimused toidus, sealhulgas toidu lisaainetes ja toiduensüümides ning määrusega (EÜ) nr …/2008 (29) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrusega (EÜ) nr …/2008(toidus kasutatavate lõhna- ja maitseainete ning teatavate lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade kohta ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1576/89, nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrust (EÜ) nr 2232/96 ja direktiivi 2000/13/EÜ) (30) hõlmatud toidu lõhna- ja maitseainetes;

c)	toidu lisaainete kujul müüdavate toidu lisaainete märgistamise kord.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse toidu lisaainete suhtes.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste ainete suhtes, kui neid ei kasutata toidu lisaainetena:

abiained;

b)	ained, mida kooskõlas ühenduse taimetervise eeskirjadega kasutatakse taimede ja taimsete saaduste kaitseks;

c)	toidule toitainetena lisatud ained;

d)	olmevee käitlemiseks kasutatavad ained, mis kuuluvad nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) (31) reguleerimisalasse;

e)	lõhna- ja maitseained, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr …/2008 (32) reguleerimisalasse.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata määruse (EÜ) nr …/2008 (29) reguleerimisalasse kuuluvate toiduensüümide suhtes.

4. Käesolevat määrust kohaldatakse, ilma et see piiraks ühenduse erieeskirjade kohaldamist toidu lisaainete osas:

a)	spetsiifilistes toitudes;

b)	otstarbel, mis ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse.

Artikkel 3

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse määrustes (EÜ) nr 178/2002 ja (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud mõisteid.

2. Käesolevas määruses kasutatakse samuti järgmisi mõisteid:

„toidu lisaaine” — aine, mida olenemata selle toiteväärtusest ei kasutata tavaliselt iseseisva toiduna või toidule iseloomuliku koostisainena ja mille tahtlik tehnoloogilisel eesmärgil lisamine toidule selle tootmisel, töötlemisel, valmistamisel, käitlemisel, pakendamisel, transpordil või ladustamisel viib või võib põhjendatud oletusel viia selleni, et lisaaine ise või tema kõrvalsaadused muutuvad otseselt või kaudselt selliste toitude koostisosaks.

Toidu lisaainetena ei käsitata järgmisi aineid:

i)	mono-, di- või oligosahhariidid ning toidud, mis sisaldavad nimetatud aineid, nende magustamisomaduste tõttu;

ii)	värviva kõrvaltoimega kuivatatud ja kontsentreeritud toidud, sealhulgas lõhna- ja maitseained, mida lisatakse liittoidu tootmisel nende lõhna- ja maitseomaduste või toiteväärtuse tõttu;

iii)	ained, mida kasutatakse katte- või pinnakattematerjalides, mis ei ole toidu osa ja mis ei ole ette nähtud tarbimiseks koos selle toiduga;

iv)	tooted, mis sisaldavad pektiini ja mis saadakse kuivatatud õunapulbrist või tsitruseliste või küdooniate koortest või nende segust lahjendatud happega töötlemise ja järgneva osalise naatrium- või kaaliumsooladega neutraliseerimise abil („vedel pektiin”);

v)	närimiskummi alusmaterjal;

vi)	valge või kollane dekstriin, röstitud või dekstriinitud tärklis, happe või leelisega modifitseeritud tärklis, valgendatud tärklis, füüsikaliselt modifitseeritud tärklis ja amülolüütiliste ensüümidega töödeldud tärklis;

vii)	ammooniumkloriid;

viii)

vereplasma, toiduželatiin, valguhüdrolüsaadid ja nende soolad, piimavalk ja gluteen;

ix)	aminohapped ja nende soolad (välja arvatud glutamiinhape, glütsiin, tsüsteiin ja tsüstiin ning nende soolad), millel ei ole tehnoloogilist funktsiooni;

x)	kaseinaadid ja kaseiin;

xi)

inuliin;

„abiaine” — mis tahes aine:

i)	mida ei tarbita iseseisva toiduna;

ii)	mida kasutatakse tahtlikult toorainete, toitude või nende koostisainete töötlemisel teatava tehnoloogilise käitlemis- või töötlemiseesmärgi saavutamiseks; ja

iii)	mis ise või mille derivaatide jäägid võivad tahtmatult, kuid tehniliselt vältimatult olla lõpptootes tingimusel, et need ei tekita ohtu tervisele ja neil ei ole mingit tehnoloogilist mõju lõpptootele;

c)	„funktsionaalrühm” — üks I lisas esitatud rühmadest, mis põhineb toidu lisaaine tehnoloogilisel funktsioonil toidus;

„töötlemata toit” — toit, mida ei ole käideldud nii, et toidu algupärane olek oleks oluliselt muutunud, kusjuures olulise muutumisena ei käsitata: tükeldamist, lõikamist, raiumist, konditustamist, hakkimist, nülgimist, viilutamist, koorimist, peenestamist, lõigustamist, puhastamist, korrastamist, sügavkülmutamist, külmutamist, jahutamist, jahvatamist, kestast vabastamist, pakendamist või lahtipakkimist;

„suhkrulisandita toit” — toit, mis ei sisalda:

i)	lisatud mono- või disahhariide;

ii)	lisatud toitu, mis sisaldab nende magustamisomaduste tõttu lisatud mono- või disahhariide;

f)	„vähendatud energiasisaldusega toit” — algupärase toidu või samalaadse tootega võrreldes vähemalt 30 % võrra vähendatud energiasisaldusega toit;

g)	„lauamagusaine” — lubatud magusaine, mis võib sisaldada teisi toidu lisaaineid ja/või toidu koostisosi ja mis on suhkru asendajana ettenähtud müügiks lõpptarbijale;

h)	„quantum satis põhimõte” — põhimõte, mille kohaselt arvulisi piirnorme ei kehtestata ja aineid kasutatakse hea tootmistava kohaselt tasemel, mis ei ole kavandatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust tasemest kõrgem, ja tingimusel, et tarbijat ei eksitata.

II PEATÜKK

LOETELUD TOIDU LISAAINETEST, MILLE ÜHENDUS ON HEAKS KIITNUD

Artikkel 4

Toidu lisaaineid käsitlevad ühenduse loetelud

1. Toidu lisaainena võib lasta turule ja kasutada toidus vaid II lisas ettenähtud kasutustingimustel kõnealuses lisas esitatud ühenduse loetellu kantud toidu lisaaineid.

2. Toidu lisaainetes, toiduensüümides ning toidu lõhna- ja maitseainetes võib kasutada III lisas ettenähtud kasutustingimustel vaid kõnealuses lisas esitatud ühenduse loetellu kantud toidu lisaaineid.

3. II lisas esitatud toidu lisaainete loetelu koostatakse nende toidurühmade alusel, millele neid toidu lisaaineid võib lisada.

4. III lisas esitatud toidu lisaainete loetelu koostatakse nende toidu lisaainete, toiduensüümide, toidu lõhna- ja maitseainete ning toitainete nende rühmade alusel, millele neid toidu lisaaineid võib lisada.

5. Toidu lisaained vastavad artiklis 13 osutatud spetsifikatsioonidele.

Artikkel 5

Tingimustele mittevastavate toidu lisaainete ja/või tingimustele mittevastava toidu keelamine

Mitte keegi ei tohi turule lasta selliseid toidu lisaaineid, mis ei vasta käesolevale määrusele, või mis tahes toitu, milles esinevad sellised toidu lisaained.

Artikkel 6

Toidu lisaainete ühenduse loetelusse kandmise ja nende kasutamise üldtingimused

1. Toidu lisaaine võib kanda II ja III lisas esitatud ühenduse loeteludesse vaid juhul, kui see vastab järgmistele tingimustele ning arvestab vajaduse korral muid õiguslikke tegureid:

a)	olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt ei põhjusta see kavandatud kasutustasemel probleeme tarbijate tervisele ning

b)	selle järele on põhjendatud tehnoloogiline vajadus, mida ei saa rahuldada teiste majanduslikult või tehnoloogiliselt teostatavate vahenditega ning

c)	selle kasutamine ei eksita tarbijaid.

2. Toidu lisaaine peab II ja III lisas esitatud ühenduse loeteludesse kandmiseks olema tarbija jaoks soodne ja kasulik ning seetõttu peab see aitama saavutada ühte või mitut järgmistest eesmärkidest:

a)	toidu toiteväärtuse säilitamine;

b)	eritoitu vajavatele tarbijarühmadele valmistatava toidu vajalike koostisainete või koostisosade tagamine;

c)	toidu säilivuse või stabiilsuse suurendamine või selle organoleptiliste omaduste parandamine, kui see ei muuda toidu laadi, olemust või kvaliteeti ega eksita tarbijat;

abistamine toidu, sealhulgas toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete tootmisel, töötlemisel, valmistamisel, käitlemisel, pakendamisel, transpordil või ladustamisel, tingimusel et toidu lisaainet ei kasutata selleks, et varjata kasutatud vähese väärtusega toorainete mõju või nimetatud toimingute ajal kasutatavaid ebasoovitavaid, sealhulgas ebahügieenilisi toiminguid.

3. Erandina lõike 2 punktist a võib toidu toiteväärtust vähendava lisaaine kanda II lisas esitatud ühenduse loetellu, kui:

a)	toit ei ole normaalse toitumise oluline komponent või

b)	toidu lisaaine on vajalik toidu tootmiseks eritoitu vajavate tarbijarühmade jaoks.

Artikkel 7

Magusainete eritingimused

Toidu lisaaine võib kanda II lisas esitatud ühenduse loetelu magusainete funktsionaalrühma vaid juhul, kui seda lisaks kasutamisele ühel või mitmel artikli 6 lõikes 2 sätestatud eesmärgil kasutatakse vähemalt ühel järgmistest eesmärkidest:

a)	suhkru asendamine vähendatud energiasisaldusega toidu, kaariest mittetekitava toidu või suhkrulisandita toidu tootmisel või

b)	suhkru asendamine seal, kus see võimaldab toidu säilimisaega pikendada või

c)	kasutamine direktiivi 89/398/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti a määratluse kohaselt eritoiduks ettenähtud toidu tootmisel.

Artikkel 8

Toiduvärvide eritingimused

Toidu lisaaine võib kanda II lisas esitatud ühenduse loetelu värvainete funktsionaalrühma vaid juhul, kui seda lisaks kasutamisele ühel või mitmel artikli 6 lõikes 2 sätestatud eesmärgil kasutatakse ka ühel järgmistest eesmärkidest:

a)	toidu esialgse välimuse taastamine, kui toidu värvus on töötlemisel, ladustamisel, pakendamisel ja jaotamisel muutunud ja see ei ole enam isuäratav;

b)	toidule ahvatlevama välimuse andmine ning konkreetse toiduga tavaliselt seostatavate lõhnade ja maitsete täpsustamiseks;

c)	iseenesest värvitule toidule värvuse andmine.

Artikkel 9

Toidu lisaainete funktsionaalrühmad

1. Toidu lisaained võib II ja III lisas lisaaine peamise tehnoloogilise funktsiooni alusel määrata ühte I lisas esitatud funktsionaalrühma.

Toidu lisaaine määramine ühte funktsionaalrühma ei välista selle kasutamist mitmel eesmärgil.

2. Teaduse ja tehnoloogia arengust tulenevalt võetakse vajadusel vastavalt artikli 26 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse korras vastu meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, mis on seotud täiendavate funktsionaalrühmadega, mis võidakse lisada I lisale.

Artikkel 10

Toidu lisaaineid käsitlevate ühenduse loetelude sisu

1. Toidu lisaaine, mis vastab artiklites 6, 7 ja 8 ettenähtud tingimustele, võib määruses (EÜ) nr …/2008 (17) osutatud korra kohaselt kanda:

a)	käesoleva määruse II lisas esitatud ühenduse loetellu; ja/või

b)	käesoleva määruse III lisas esitatud ühenduse loetellu.

2. Toidu lisaaine kandmisel II ja III lisas esitatud ühenduse loeteludesse tuleb märkida:

a)	toidu lisaaine nimetus ja selle E-number;

b)	toidud, millesse võib seda toidu lisaainet lisada;

c)	toidu lisaaine kasutustingimused;

d)	vajaduse korral teave selle kohta, kas toidu lisaaine vahetult tarbijale müümise suhtes on kehtestatud piiranguid.

3. II ja III lisas esitatud ühenduse loetelusid muudetakse vastavalt korrale, millele on osutatud määruses (EÜ) nr …/2008 (17).

Artikkel 11

Toidu lisaainete kasutustasemed

1. Artikli 10 lõike 2 punktis c osutatud kasutustingimuste kehtestamisel:

a)	tuleb kasutustase määrata soovitud mõju saavutamiseks kõige madalamal vajalikul tasemel;

tasemete määramisel tuleb arvesse võtta:

i)	toidu lisaaine osas kehtestatud vastuvõetavat päevast kogust või muud samaväärset kriteeriumi ning kõikidest allikatest saadavat oletatavat toidu lisaaine päevast kogust;

ii)	toidu lisaaine kasutamisel toidus, mis on ette nähtud eri tarbijarühmadele, neisse rühmadesse kuuluvate tarbijate võimalikku päevast toidu lisaaine kogust.

2. Kui see on asjakohane, ei kehtestata toidu lisaaine jaoks arvulisi piirnorme (quantum satis). Sellisel juhul kasutatakse toidu lisaainet vastavalt quantum satis põhimõttele.

3. II lisas sätestatud toidu lisaainete kasutamise piirnorme kohaldatakse turustatava toote suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti. Erandina sellest põhimõttest kohaldatakse kuivatatud ja/või kontsentreeritud toidu suhtes, mis muudetakse tarvitusvalmiks, etiketil oleva tarvitamisjuhise kohaselt tarvitusvalmiks muudetud toidu suhtes kohaldatavaid piirnorme, võttes arvesse vähimat lahjendustegurit.

4. II lisas sätestatud toiduvärvide piirnorme kohaldatakse toiduvärvi põhikomponendi koguste suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 12

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse kuuluvad toidu lisaained

Toidu lisaaine, mis kuulub määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse, võib kanda vastavalt käesolevale määrusele II ja III lisas esitatud ühenduse loeteludesse alles pärast seda, kui sellele lisaainele on antud luba vastavalt määrusele (EÜ) nr 1829/2003.

Artikkel 13

Toidu lisaainete spetsifikatsioonid

Toidu lisaainete spetsifikatsioonid, mis on eelkõige seotud päritolu, puhtusekriteeriumide ja teiste vajalike andmetega, võetakse vastu lisaaine esmakordsel kandmisel II ja III lisas esitatud ühenduse loeteludesse vastavalt määruses (EÜ) nr …/2008 (17) osutatud korrale.

III PEATÜKK

TOIDU LISAAINETE KASUTAMINE TOIDUS

Artikkel 14

Toidu lisaainete kasutamine töötlemata toidus

Toidu lisaaineid ei tohi kasutada töötlemata toidus, kui sellist kasutust ei ole II lisaga eraldi ette nähtud.

Artikkel 15

Toidu lisaainete kasutamine imiku- ja väikelapsetoitudes

Toidu lisaaineid ei tohi kasutada direktiivis 89/398/EMÜ osutatud imiku- ja väikelapsetoitudes, sealhulgas meditsiiniliseks eriotstarbeks ette nähtud imikute ja väikelapse dieettoitudes, kui käesoleva määruse II lisas ei ole seda eraldi sätestatud.

Artikkel 16

Toiduvärvide kasutamine märgistamiseks

Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiiviga 91/497/EMÜ (millega muudetakse ja konsolideeritakse direktiivi 64/433/EMÜ ühendusesisest värske lihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta, laiendades seda värske liha tootmisele ja turustamisele) (33) ettenähtud tervisemärgi pealekandmiseks ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprill 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (34) ettenähtud teiste lihatoodetel nõutavate märkide pealekandmiseks, munakoorte kaunistamiseks ja munakoorte tembeldamiseks võib kasutada vaid käesoleva määruse II lisas loetletud toiduvärve.

Artikkel 17

Ülekandumise põhimõte

1. Toidu lisaaine esinemine on lubatud:

a)	liittoidus (välja arvatud II lisas osutatud liittoidus), kui toidu lisaaine olemasolu on lubatud liittoidu ühes koostisosas;

toidus, millele on lisatud toidu lisaainet, toiduensüümi või toidu lõhna- ja maitseaineid, kui toidu lisaaine:

i)	on kooskõlas käesoleva määrusega toidu lisaaines, toiduensüümis või toidu lõhna- ja maitseaines lubatud; ning

ii)	on toidule toidu lisaaine, toiduensüümi või toidu lõhna- ja maitseaine kaudu üle kandunud;

iii)	ei oma valmistoidus mingisugust tehnoloogilist funktsiooni;

c)	toidus, mida kasutatakse vaid liittoidu valmistamiseks ja tingimusel, et liittoit vastab käesolevale määrusele.

2. Lõiget 1 ei kohaldata imikute piimasegude ja jätkupiimasegude, töödeldud teraviljatoitude ja imikutoitude ning direktiivis 98/398/EMÜ osutatud meditsiiniliseks eriotstarbeks ette nähtud imikute ja väikelapse dieettoitude suhtes, kui seda ei ole eraldi sätestatud.

3. Kui toidu lisaainel on toidus lisaainet sisaldava toidu lõhna- ja maitseaine, toidu lisaaine või toiduensüümi lisamise tõttu tehnoloogiline funktsioon, tuleb seda käsitada toidu lisaainena ja mitte lisatud lõhna- ja maitseaine, lisaaine või toiduensüümi lisaainena, ning sel juhul peab ta vastama selle toidu suhtes sätestatud kasutustingimustele.

4. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on magusainena kasutatava toidu lisaaine olemasolu lubatud suhkrulisandita liittoidus, vähendatud energiasisaldusega liittoidus, kalorivaeseks dieediks ette nähtud dieetliittoidus, kaariest mittetekitavas liittoidus ja pikendatud säilimisajaga liittoidus, tingimusel et magusaine on lubatud liittoidu ühe koostisosa puhul.

Artikkel 18

Tõlgendusotsused

Vajaduse korral võib vastavalt artikli 26 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele otsustada, kas:

a)	konkreetne toit kuulub II lisas osutatud toidurühma; või

b)	II ja III lisas loetletud lisaainet, mida lubatakse quantum satis põhimõttel, kasutatakse artikli 11 lõikes 2 osutatud kriteeriumide kohaselt; või

c)	teatud aine vastab artiklis 3 sätestatud toidu lisaaine määratlusele.

Artikkel 19

Traditsiooniline toit

IV lisas nimetatud liikmesriigid võivad ka edaspidi keelata teatavate toidu lisaainete rühmade kasutamise nende territooriumil toodetud traditsioonilises toidus vastavalt kõnealuses lisas nimetatule.

IV PEATÜKK

MÄRGISTAMINE

Artikkel 20

Nende toidu lisaainete märgistamine, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale

1. Toidu lisaaineid, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale ja mida müüakse kas eraldi või omavahel ja/või muude direktiivi 2000/13/EÜ artikli 6 lõikes 4 määratletud koostisosadega segatuna, võib turustada üksnes käesoleva määruse artiklis 21 ettenähtud märgistusega, mis peab olema selgesti nähtav, loetav ja kulumiskindel. Märgistusel esitatud teave peab olema ostjatele hõlpsasti arusaadavas keeles.

2. Liikmesriik, kus toodet turustatakse, võib vastavalt asutamislepingule omaenda territooriumil ette näha artiklis 21 sätestatud märgistamisandmete esitamise ühes või mitmes ühenduse ametlikus keeles, mille määrab kõnealune liikmesriik. See ei välista kõnealuste märgistamisandmete esitamist mitmes keeles.

Artikkel 21

Üldnõuded nende toidu lisaainete märgistamiseks, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale

1. Kui toidu lisaaineid, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale, müüakse eraldi või omavahel segatuna ja/või muude toidu koostisosadega ja/või muude neile lisatud ainetega segatuna, peavad nende pakendile või mahutile olema märgitud järgmised andmed:

a)	käesolevas määruses iga toidu lisaaine kohta sätestatud nimi ja/või E-number või müüginimetus, mis sisaldab iga toidu lisaaine nimetust ja/või E-numbrit;

b)	kas märge „toiduks” või märge „piiratud kasutamine toidus” või täpsem viide selle kavandatud kasutusele toidus;

c)	vajaduse korral ladustamise ja/või kasutamise eritingimused;

d)	partii või seeria identifitseerimistähis;

e)	kasutusjuhised, kui nende märkimata jätmine takistaks toidu lisaaine otstarbekohast kasutamist;

f)	valmistaja, pakendaja või müüja nimi või ärinimi ja aadress;

teave iga toidus koguselisele piiramisele kuuluva komponendi või komponentide rühma maksimaalse koguse kohta ja/või selge ning hõlpsasti arusaadav asjakohane teave, mis võimaldab ostjal järgida käesolevat määrust või muud asjaomast ühenduse õigust; kui sedasama koguselist piirangut kohaldatakse eraldi või kombineeritult kasutatava komponentide rühma suhtes, võib kombineeritud osakaalu märkida üheainsa arvuna; koguseline piirang tuleb märkida kas arvuna või quantum satis põhimõttel;

h)	netokogus;

i)	minimaalne säilivusaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev;

j)	vajaduse korral andmed toidu lisaaine või muude ainete kohta, millele on osutatud käesolevas artiklis ja mis on loetletud direktiivi 2000/13/EÜ IIIa lisas seoses toidus lubatud koostisosade esitamisega.

2. Kui toidu lisaaineid müüakse omavahel ja/või muude toidu koostisosadega segatuna, peab nende pakendile või mahutile olema märgitud kõigi koostisosade loetelu kahanevas järjestuses vastavalt nende osale kogukaalust.

3. Kui toidu lisaainetele lisatakse aineid (sealhulgas toidu lisaaineid ja muid toidu koostisosi) nende ladustamise, müügi, standardimise, lahjendamise või lahustamise hõlbustamiseks, tuleb toidu lisaainete pakenditele või mahutitele märkida kõigi selliste ainete loetelu kahanevas järjestuses vastavalt nende osale kogukaalust.

4. Erandina lõigetest 1, 2 ja 3 võib lõike 1 punktides e kuni g ning lõigetes 2 ja 3 nõutud andmed märkida vaid saadetisega seotud dokumentidesse, mis tuleb esitada tarnimise hetkel või enne seda, kui kõnealuse toote pakendi või mahuti nähtavale osale on kantud märge „mitte jaemüügiks”.

5. Erandina lõigetest 1, 2 ja 3, võib juhul, kui toidu lisaaineid tarnitakse tsisternides, kõik andmed esitada üksnes saatedokumentides, mis tuleb esitada kättetoimetamisel.

Artikkel 22

Lõpptarbijale müügiks ette nähtud toidu lisaainete märgistamine

1. Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu 14. juuni 1989 direktiivi 89/396/EMÜ (toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta) (35) ja määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaldamist, võib lõpptarbijale müügiks ette nähtud toidu lisaaineid, mida müüakse eraldi või omavahel ja/või muude toidu koostisosadega segatuna, turustada vaid juhul, kui nende pakendile on kantud järgmised andmed:

a)	käesolevas määruses iga toidu lisaaine kohta sätestatud nimi ja E-number või müüginimetus, mis sisaldab iga toidu lisaaine nime ja E-numbrit;

b)	kas märge „toiduks” või märge „piiratud kasutamine toidus” või täpsem viide selle kavandatud kasutusele toidus.

2. Erandina lõike 1 punktist a peab lauamagusaine müüginimetus sisaldama mõistet „… põhinev lauamagusaine” ning selle koostisse kuuluva(te) magustava(te) aine(te) nimetuse(i).

3. Polüoole ja/või aspartaami ja/või aspartaam-atsesulfaamsoola sisaldava lauamagusaine märgistusel peavad olema järgmised hoiatused:

a)	polüoolid: „ülemäärane tarbimine võib tekitada kõhulahtisust”;

b)	aspartaami/aspartaam-atsesulfaamsool: „sisaldab fenüülalaniini allikat”.

4. Lauamagusaine valmistajad teevad sobivate vahendite abil kättesaadavaks teabe, mis võimaldab tarbijatel toodet ohutult kasutada. Käesoleva lõike rakendamise suunised võib võtta vastu vastavalt artikli 26 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

5. Käesoleva artikli lõigetes 1 kuni 3 sätestatud andmete suhtes kohaldatakse vastavalt direktiivi 2000/13/EÜ artikli 13 lõiget 2.

Artikkel 23

Muud märgistamisnõuded

Artikleid 20, 21 ja 22 kohaldatakse, ilma et see piiraks üksikasjalikumate või ulatuslikumate õigusnormide, mis käsitlevad kaalu või mõõtmeid või mida kohaldatakse ohtlike ainete ja valmististe esitusviisi, liigitamise, pakendamise ja märgistamise või selliste ainete transpordi suhtes, kohaldamist.

V PEATÜKK

MENETLUSSÄTTED JA RAKENDAMINE

Artikkel 24

Teatamiskohustus

1. Toidu lisaaine tootja või kasutaja teeb komisjonile viivitamata teatavaks igasuguse uue teadus- või tehnikaalase teabe, mis võib mõjutada toidu lisaaine ohutuse hindamist.

2. Käesoleva määruse alusel juba heakskiidu saanud toidu lisaaine puhul, mille valmistamisel kasutatud tootmismeetodid või lähteained erinevad oluliselt Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet”) poolt riskihindamisel analüüsitutest, esitab tootja või kasutaja enne toidu lisaaine turustamist komisjonile vajalikud andmed selleks, et toiduohutusamet saaks toidu lisaainet muudetud tootmismeetodi või omaduste seisukohast hinnata.

3. Toidu lisaaine tootja või kasutaja teeb komisjonile viimase nõudmisel teatavaks toidu lisaaine tegeliku kasutuse. Komisjon teeb selle teabe kättesaadavaks liikmesriikidele.

Artikkel 25

Toidu lisaaine tarbimise järelevalve

1. Liikmesriigid loovad süsteemid toidu lisaainete tarbimise ja kasutamise kontrollimiseks riskipõhise lähenemise alusel ning esitama tehtud järelduste kohta asjakohase sagedusega aruande komisjonile ja toiduohutusametile

2. Pärast konsulteerimist toiduohutusametiga võivad liikmesriigid artikli 26 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt võtta vastu ühise metoodika, mille alusel liikmesriigid koguvad andmeid toidu kaudu toidu lisaainete omastamise kohta ühenduses.

Artikkel 26

Komitee

1. Komisjoni abistab toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja lõike 5 punkti b ning artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtaegadeks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c, lõike 4 punkti b ja lõike 4 punkti e tähenduses kehtestatakse vastavalt kaks kuud, kaks kuud ja neli kuud.

Artikkel 27

Ühtlustatud põhimõtete ühendusepoolne rahastamine

Käesolevast määrusest tulenevate meetmete rahastamise õiguslik alus on määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 66 lõike 1 punkt c.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Toidu lisaaineid käsitlevate ühenduse loetelude koostamine

1. Toidu lisaained, mille suhtes on direktiivide 94/35/EÜ, 94/36/EÜ ja 95/2/EÜ (mida on muudetud käesoleva määruse artikli 29 alusel) alusel antud toidus kasutamise luba, ja nende kasutustingimused kantakse käesoleva määruse II lisasse pärast seda, kui on läbi vaadatud nende vastavus selle artiklitele 6, 7 ja 8. Selliste lisaainete II lisasse kandmisega seonduvad meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 26 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Läbivaatamine ei tähenda uut toiduohutusameti teostatud riskihindamist. Läbivaatamine viiakse lõpule hiljemalt … (36).

Toidu lisaaineid ja kasutusviise, mida enam ei vajata, II lisasse ei kanta.

2. Toidu lisaained, mille suhtes oli direktiivis 95/2/EÜ antud toidu lisaainetes kasutamise luba, ja nende kasutustingimused kantakse käesoleva määruse III lisa 1. osasse pärast seda, kui on läbi vaadatud nende vastavus käesoleva määruse artiklile 6. Selliste lisaainete III lisasse kandmisega seonduvad meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 26 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse korras. See läbivaatamine ei tähenda uut toiduohutusameti teostatud riskihindamist. Läbivaatamine viiakse lõpule hiljemalt … (36).

Toidu lisaaineid ja kasutusviise, mida enam ei vajata, III lisasse ei kanta.

3. Toidu lisaained, mille suhtes oli direktiivi 95/2/EÜ lisas antud toidu lõhna-ja maitseainetes kasutamise luba, ja nende kasutustingimused kantakse käesoleva määruse III lisa 4. osasse pärast seda, kui on läbi vaadatud nende vastavus selle artiklile 6. Selliste lisaainete III lisasse kandmisega seonduvad meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 26 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse korras. Läbivaatamine ei tähenda uut toiduohutusameti teostatud riskihindamist. Läbivaatamine viiakse lõpule hiljemalt … (36).

Toidu lisaaineid ja kasutusviise, mida enam ei vajata, III lisasse ei kanta.

4. Kooskõlas määrusega (EÜ) nr …/2008 (17) võetakse käesoleva artikli lõigetes 1 kuni 3 nimetatud toidu lisaainete spetsifikatsioonid vastu nende toidu lisaainete kandmisel lisadesse vastavalt nimetatud lõigetele.

5. Mis tahes asjakohaste üleminekumeetmetega seotud meetmed, mille eesmärk on käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmine, sealhulgas käesoleva määruse täiendamine, võetakse vastu vastavalt artikli 26 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 29

Üleminekumeetmed

Kuni artikliga 28 ettenähtud ühenduse toidu lisaainete loetelude koostamiseni muudetakse vajaduse korral direktiivide 93/35/EÜ, 94/36/EÜ ja 95/2/EÜ lisasid meetmetega, mis on mõeldud kõnealuste direktiivide vähemoluliste sätete muutmiseks ning mis võetakse vastu komisjoni poolt vastavalt artikli 26 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Toidud, mis ei vasta artikli 21 lõike 1 punkti i ja artikli 21 lõike 4 sätetele ning mis on lastud turule või märgistatud enne … (37), võib turustada nende minimaalse säilivusaja või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäeva lõpuni.

Artikkel 30

Toidus lubatud lisaainete uuesti hindamine

1. Toidu lisaainete suhtes, mille kasutamiseks anti luba enne … (38), korraldab toiduohutusamet uue riskihindamise.

2. Toiduohutusametiga konsulteerimise järel võetakse hiljemalt … (39) vastavalt artikli 26 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele vastu toidu lisaainete hindamiskava. Kõnealune hindamiskava avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 31

Kehtetuks tunnistamine

1. Järgmised õigusaktid tunnistatakse kehtetuks:

a)	direktiiv 62/2645/EMÜ;

b)	direktiiv 65/66/EMÜ;

c)	direktiiv 78/663/EMÜ;

d)	direktiiv 78/664/EMÜ;

e)	direktiiv 81/712/EMÜ;

f)	direktiiv 89/107/EMÜ;

g)	direktiiv 94/35/EÜ;

h)	direktiiv 94/36/EÜ;

i)	direktiiv 95/2/EÜ;

j)	otsus 292/97/EÜ;

k)	otsus 2002/247/EÜ.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 32

Üleminekusätted

Erandina artiklist 31 kohaldatakse järgmisi sätteid seni, kuni direktiivides 94/35/EÜ, 94/36/EÜ ja 95/2/EÜ juba lubatud toidu lisaainete ülevõtmine käesoleva määruse artikli 28 lõigete 1, 2 ja 3 alusel on lõpetatud:

a)	direktiivi 94/35/EÜ artikli 2 lõiked 1, 2 ja 4 ning kõnealuse direktiivi lisa;

b)	direktiivi 94/36/EÜ artikli 2 lõiked 1 kuni 6, 8, 9 ja 10 ning kõnealuse direktiivi lisad I kuni V;

c)	direktiivi 95/2/EÜ artiklid 2 ja 4 ning kõnealuse direktiivi lisad I kuni VI.

Olenemata punktis c sätestatust tunnistatakse direktiivis 95/2/EÜ sätestatud luba E 1103 invertaasi ja E 1105 lüsosüümi kasutamiseks kehtetuks alates ühenduse toiduensüümide loetelu kohaldamise kuupäevast kooskõlas määruse (EÜ) nr …/2008 (29) artikliga 17.

Artikkel 33

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates … (39).

Artikli 4 lõiget 2 kohaldatakse siiski III lisa 2., 3. ja 5. osa suhtes alates 1. jaanuarist 2011 ja artikli 22 lõiget 4 kohaldatakse alates … (36). Artiklit 29 kohaldatakse alates … (38).

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, …

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 168, 20.7.2007, lk 34.

(2) Euroopa Parlamendi 10. juuli 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 10. märtsi 2008 ühine seisukoht, Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu … otsus.

(3) EÜT L 186, 30.6.1989, lk 27. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(4) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 32.

(5) EÜT L 178, 28.7.1995, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/128/EÜ (ELT L 346, 9.12.2006, lk 6).

(6) EÜT L 226, 22.9.1995, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/33/EÜ (ELT L 82, 21.3.2006, lk 10).

(7) EÜT L 339, 30.12.1996, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/129/EÜ (ELT L 346, 9.12.2006, lk 15).

(8) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(9) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 3).

(10) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(11) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1971/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(12) EÜT L 208, 24.7.1992, lk 9. Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 509/2006 (ELT L 93, 31.3.2006, lk 1).

(13) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/68/EÜ (ELT L 310, 8.11.2007, lk 11).

(14) ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.

(15) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud nõukogu otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(16) EÜT L 165, 30.4.2004, lk 1. Parandatud versioon ELT L 191, 28.5.2004, lk 1. Määrust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006.

(17) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(18) EÜT P 115, 11.11.1962, lk 2645/65. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 95/45/EÜ (EÜT L 226, 22.9.1995, lk 1).

(19) EÜT P 22, 9.2.1965, lk 373/65. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 96/77/EÜ (EÜT L 339, 30.12.1996, lk 1).

(20) EÜT L 223, 14.8.1978, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 92/4/EMÜ (EÜT L 55, 29.2.1992, lk 96).

(21) EÜT L 223, 14.8.1978, lk 30. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 96/77/EÜ.

(22) EÜT L 257, 10.9.1981, lk 1.

(23) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(24) EÜT L 237, 10.9.1994, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/52/EÜ (ELT L 204, 26.7.2006, lk 10).

(25) EÜT L 237, 10.9.1994, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(26) EÜT L 61, 18.3.1995, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/52/EÜ.

(27) EÜT L 48, 19.2.1997, lk 13.

(28) EÜT L 84, 28.3.2002, lk 69.

(29) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 32.

(30) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 46.

(31) EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EC) nr 1882/2003.

(32) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 46.

(33) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 69. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(34) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 22. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1243/2007 (ELT L 281, 25.10.2007, lk 8).

(35) EÜT L 186, 30.6.1989, lk 21. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/11/EMÜ (EÜT L 65, 11.3.1992, lk 32).

(36) Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

(37) 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

(38) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

(39) Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

I LISA

TOIDUS OLEVATE TOIDU LISAAINETE NING TOIDU LISAAINETES JA TOIDUENSÜÜMIDES OLEVATE TOIDU LISAAINETE FUNKTSIONAALRÜHMAD

1.	„Magusained” — ained, mida kasutatakse toidule magusa maitse andmiseks või lauamagusainetes.

„Toiduvärvid” — aineid, mis annavad toidule värvuse või taastavad selle; need võivad olla toidu loomulikud komponendid või looduslikud allikad, mida tavapäraselt toiduna ega toidule omaste koostisainetena ei kasutata. Toidust ja teistest söödavatest looduslikest allikmaterjalidest selektiivse füüsikalise ja/või keemilise ekstraheerimise teel saadud valmistisi, mille puhul pigmendid on eraldatud toite- või aromaatsetest komponentidest, käsitatakse käesolevas määruses toiduvärvidena.

3.	„Konservandid” — ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda mikroorganismide põhjustatud riknemise eest ja/või mis kaitsevad patogeensete mikroorganismide kasvu eest.

4.	„Antioksüdandid” — ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda oksüdatsiooni põhjustatud riknemise eest, nagu rasva rääsumine ja värvuse muutused.

„Kandeained” — ained, mida kasutatakse toidu lisaaine või lõhna- ja maitseaine või toiduensüümi, toitaine ja/või muu toidule toitainelise või füsioloogilise mõju eesmärgil lisatud aine lahustamiseks, lahjendamiseks, hajutamiseks või muul viisil füüsikaliseks muutmiseks selle tehnoloogilist funktsiooni muutmata (ning mis ise ei avalda mingit tehnoloogilist mõju), et hõlbustada selle käitlemist, rakendamist või kasutamist.

6.	„Happed” — ained, mis suurendavad toidu happesust ja/või annavad sellele hapu maitse.

7.	„Happesuse regulaatorid” — ained, mis muudavad või reguleerivad toidu happesust või leelisust.

8.	„Paakumisvastased ained” — ained, mis vähendavad toidu üksikute osakeste kokkukleepuvust.

9.	„Vahutamisvastased ained” — ained, mis takistavad või vähendavad vahu teket.

10.	„Mahuained” — ained, mis suurendavad toidu mahtu selle energiasisaldust oluliselt suurendamata.

11.	„Emulgaatorid” — ained, mis muudavad toidus kaks või enam segunematut koostisfaasi, nagu õli ja vee homogeenseks emulsiooniks või säilitavad tekkinud emulsiooni.

12.	„Emulgeerivad soolad” — ained, mis dispergeerivad juustuvalke ja soodustavad sellega rasva ja teiste koostisosade ühtlast jaotumist.

13.	„Tardained” — ained, mis muudavad puu- või köögiviljatoodete konsistentsi või annavad koos želeerivate ainetega tugeva tarde.

14.	„Lõhna- ja maitsetugevdajad” — ained, mis tugevdavad toidule omast maitset ja/või lõhna.

15.	„Vahustusained” — ained, mis võimaldavad gaasifaasi homogeenset jaotumist vedelas või tahkes toidus.

16.	„Tarret andvad ained” — ained, mis želee tekkimisega annavad toidule tekstuuri.

17.	„Glaseerained” (sealhulgas määrdeained) — ained, mille abil tekitatakse toidu välispinnale läige või kaitsekate.

18.	„Niiskusesäilitajad” — ained, mis takistavad toidu kuivamist madala niiskusesisaldusega õhus või soodustavad pulbrite lahustumist vesikeskkonnas.

19.	„Modifitseeritud tärklised” — keemiliselt töödeldud (kaasa arvatud happe või alusega hüdrolüüsitud või valgendatud) toidutärklis, mis on eelnevalt füüsikaliselt või ensümaatiliselt töödeldud.

20.	„Pakendusgaasid” — gaasid (välja arvatud õhk), mis surutakse pakendisse enne toidu pakendamist, pakendamise jooksul või pärast pakendamist.

21.	„Propellendid” — gaasid (välja arvatud õhk), mis suruvad toidu pakendist välja.

22.	„Kergitusained” — ained või ainete segud, millest vabaneva gaasi tõttu suureneb taigna maht.

23.	„Sekvestrandid” — ained, seovad toidus metalliioonid keemilisse kompleksi.

24.

„Stabilisaatorid” — ained, mis võimaldavad säilitada toidu füüsikalis-keemilist olekut; stabilisaatorite hulka kuuluvad ained, mis võimaldavad säilitada kahe või enama segunematu aine ühtlast dispergeerumist toidus ning toidu värvust stabiliseerivad, säilitavad või tugevdavad ained, samuti ained, mis suurendavad toidu sidumisvõimet, k.a valkudevaheliste võrkstruktuuride teket, mis võimaldab siduda toidu osi taastatud toiduks.

25.	„Paksendajad” — ained, mis suurendavad toidu viskoossust.

26.	„Jahu parendajad” — ained (välja arvatud emulgaatorid), mida lisatakse jahule või taignale selle küpsemisomaduste parandamiseks.

II LISA

Ühenduse loetelu toidus kasutada lubatud lisaainetest ja nende kasutustingimused.

III LISA

Ühenduse loetelu toidu lisaainetest, mida on lubatud kasutada toidu lisaainetes, toiduensüümides ning toidu lõhna- ja maitseainetes, ning nende kasutustingimused.

Toidus kasutada lubatud kandeainete loetelu ja nende kasutustingimused.

1. osa	Toidu lisaainetes kasutada lubatud kandeained
2. osa	Teised toidu lisaained peale toidu lisaainetes kasutada lubatud kandeainete
3. osa	Toiduensüümides kasutada lubatud lisaained, sealhulgas kandeained
4. osa	Lõhna- ja maitseainetes kasutada lubatud lisaained, sealhulgas kandeained
5. osa	Toitainetes ja muudes ainetes kasutada lubatud, mis lisatakse toitainelise ja/või muu füsioloogilise mõju eesmärgil

IV LISA

TRADITSIOONILISED TOIDUD, MILLE SUHTES VÕIVAD TEATAVAD LIIKMESRIIGID KA EDASPIDI KEELATA TEATAVATE TOIDU LISAAINERÜHMADE KASUTAMISE

Liikmesriik	Toit	Toidu lisaainerühm, mille kasutamist võib ka edaspidi keelata
Saksamaa	Traditsiooniline saksa õlu („Bier nach deutschem Reinheitsgebot gebraut”)	Kõik peale propellentgaaside
Prantsusmaa	Traditsiooniline prantsuse leib	Kõik
Prantsusmaa	Traditsioonilised prantsuse trühvlikonservid	Kõik
Prantsusmaa	Traditsioonilised prantsuse teokonservid	Kõik
Prantsusmaa	Traditsioonilised prantsuse hane- ja pardikonservid („confit”)	Kõik
Austria	Traditsiooniline Austria „Bergkäse”	Kõik peale säilitusainete
Soome	Traditsiooniline Soome „Mämmi”	Kõik peale säilitusainete
Rootsi Soome	Traditsioonilised Rootsi ja Soome puuviljasiirupid	Toiduvärvid
Taani	Traditsiooniline Taani „Kødboller”	Säilitusained ja toiduvärvid
Taani	Traditsiooniline Taani „Leverpostej”	Säilitusained (peale sorbiinhappe) ja toiduvärvid
Hispaania	Traditsiooniline Hispaania „Lomo embuchado”	Kõik peale säilitusainete ja antioksüdantide
Itaalia	Traditsiooniline Itaalia „Mortadella”	Kõik peale säilitusainete, antioksüdantide, pH-regulaatorite, lõhna- ja maitsetugevdajate, stabilisaatorite ja pakendusgaaside
Itaalia	Traditsiooniline Itaalia „Cotechino e zampone”	Kõik peale säilitusainete, antioksüdantide, pH-regulaatorite, lõhna- ja maitsetugevdajate, stabilisaatorite ja pakendusgaaside

NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I. SISSEJUHATUS

Komisjon võttis 28. juulil 2006. aastal vastu määruse eelnõu toidu lisaainete kohta (1). Ettepanek põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 95.

Euroopa Parlament võttis oma arvamuse vastu esimesel lugemisel 10. juulil 2007 (2).

Pärast Euroopa Parlamendi poolt esimesel lugemisel vastuvõetud arvamust esitas komisjon 24. oktoobril 2007. aastal muudetud ettepaneku (3).

Nõukogu võttis 10. märtsil 2008. aastal vastu ühise seisukoha vastavalt asutamislepingu artikli 251 lõikele 2.

Töö käigus võttis nõukogu arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. aprillil 2007. aastal vastu võetud arvamust (4).

II. EESMÄRK

Kavandatud määrusega, mis on osa neljast ettepanekust koosnevast paketist, mille eesmärk on uuendada põhjalikult toidu parandamise aineid käsitlevaid ühenduse eeskirju, ajakohastatakse ja lihtsustatakse toidu lisaaineid käsitlevaid kehtivaid ühenduse õigusakte.

Kavandatud määrusega kehtestatakse ühenduse loetelu toidu lisaainetest ja sellistest toidu lisaainetest, mida on lubatud kasutada toidu lisaainetes, toiduensüümides ning toidu lõhna- ja maitseainetes, ning nende kasutustingimused. Kavandatud määrusega kehtestatakse samuti toidu lisaainete märgistamise eeskirjad.

Kavandatud määruse eesmärk on tagada siseturu nõuetekohane toimimine, sealhulgas õiglane toidukaubandus, ning inimeste tervise, tarbijate huvide ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse.

III. ÜHISE SEISUKOHA ANALÜÜS

1. Sissejuhatavad märkused

Ühise seisukohaga kajastatakse nõukogus komisjoni ettepaneku läbivaatamise tulemust. Nõukogu viis teksti sisse mitmed muudatused, mõned neist tulenevad Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutest. Nõukogu viis omal algatusel mõned Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud sisse igasse kolme eri sektorit käsitlevasse ettepanekusse, eesmärgiga ühtlustada nende sätteid. Nõukogu tehtud muudatused on kokkuvõtvalt järgmised:

— „Tarbija eksitamine”(kooskõlas muudatusettepanekutega 3 ja 26)

Nõukogu lisas põhjendusse 7 ja artiklisse 6 tarbija eksitamise mõistet ühendavad elemendid.

— „Keskkonnakaitse”(kooskõlas muudatusettepanekutega 1 ja 7)

Nõukogu leidis, et lisaks teaduslikele tõenditele tuleks toidu lisaainete lubamisel võtta arvesse teisi asjakohaseid tegureid, nagu keskkonnakaitse. Nõukogu lisas kavandatud määruse üheks eesmärgiks keskkonnakaitse.

— Teatavaid aineid mitte taluvate või allergiliste tarbijate kaitse (kooskõlas muudatusettepanekuga 1)

Nõukogu tunnistas, et toidu lisaainete kasutamise ja piirnormide osas tuleks võtta arvesse eri tarbijarühmade (nt allergiliste tarbijate) riske seoses toidu lisaainega.

— Kontrolliga regulatiivmenetlus (kooskõlas muudatusettepanekutega 48, 51, 64/rev, 67/rev, 68/rev, 79 ja 80)

Nõukogu kohandas ettepanekut vastavalt uutele komiteemenetluse eeskirjadele, mille kohaselt nõutakse kontrolliga regulatiivmenetluse kohaldamist kavandatud määrust täiendavate meetmete võtmise korral.

Nõukogu otsustas tõhusust silmas pidades kasutada kontrolliga regulatiivmenetlust ja lühendatud tähtaegu toidu lisaaineid käsitlevate ühenduse loetelude koostamise puhul ning kuni ühenduse loetelude koostamiseni üleminekumeetmete puhul, ning muuta direktiivide 94/35/EÜ, 94/36/EÜ ja 95/2/EÜ lisasid.

— Tõlgendusotsused

Nõukogu liitis kõik tõlgendusotsuseid käsitlevad sätted ühte uude artiklisse ning laseb nende sätete suhtes kohaldada tavalist, kontrollita regulatiivmenetlust, kuna need ei täienda määrust.

— Tingimustele mittevastavate toidu lisaainete turuletoomist keelav säte (kooskõlas muudatusettepanekutega 9 ja 22)

Selguse, õiguskindluse ja turu nõuetekohase toimimise huvides lisas nõukogu teksti artikli, millega keelatakse tingimustele mittevastavate toidu lisaainete turuletoomine. See on kooskõlas toidu lõhna- ja maitseaineid ning toiduensüüme käsitlevate ettepanekutega.

— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 (geneetilistel muundatud toidu ja sööda kohta) (5) reguleerimisalasse kuuluvate toidu lisaainete lubamine (kooskõlas muudatusettepanekuga 4)

Nõukogu nõustub, et sellist loa andmise kahte menetlust mis tahes aine jaoks võib sooritada samaaegselt, kuigi lõplik luba tuleks anda toidu lisaainete määruse kohaselt. Nõukogu tegi selle põhimõttega seoses mõned muudatused sõnastuses, et viia see säte kooskõlla määrusega (EÜ) nr 1829/2003.

— Juba turul olevaid tooteid käsitlevad üleminekusätted (kooskõlas muudatusettepanekuga 56)

Nõukogu nägi ette 1-aastase üleminekuperioodi alates kavandatava määruse jõustumise kuupäevast. Toiduaineid, mis on seaduslikult turule viidud või märgistatud nimetatud aasta jooksul, võib turustada kuni minimaalse säilivusaja või tarvitamisaja lõpuni.

— Märgistamine

Nõukogu ühtlustas märgistamise sätteid, et korrata juba direktiiviga 2000/13/EÜ ette nähtud sätteid, järgides vahetegemist „ettevõtjalt ettevõtjale” toodete märgistamise ja lõpptarbijale müügiks ette nähtud toodete märgistamise nõuete vahel. Kuigi nõukogu koostas märgistamist käsitleva peatüki erinevalt Euroopa Parlamendi tehtud ettepanekust, on selles kajastatud aluspõhimõtted kooskõlas muudatusettepanekutega 42 ja 44.

— Nanotehnoloogia (kooskõlas muudatusettepanekuga 35)

Sarnaselt Euroopa Parlamendi ettepanekule leidis nõukogu, et toidu lisaainet tuleb uuesti hinnata, kui toidu lisaaine valmistamisel on kasutatud tootmismeetodeid, mis erinevad oluliselt eelmises riskihindamises analüüsitud lisaainete tootmismeetoditest. Uue hindamise tagajärjel võidakse kehtestada erinevad kasutamistingimused.

Komisjon kiitis heaks nõukogus kokku lepitud ühise seisukoha.

2. Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Euroopa Parlament võttis 10. juuli 2007. aasta täiskogu istungil vastu 59 muudatusettepanekut.

Nõukogu võttis oma ühises seisukohas kas täielikult või põhimõtteliselt arvesse 33 muudatusettepanekut.

a) Ühisesse seisukohta sisse viidud muudatusettepanekud

Lisaks 1. osas nimetatud muudatusettepanekutele on ühisesse seisukohta kas täielikult või osaliselt viidud sisse Euroopa Parlamendi muud esimese lugemise muudatusettepanekud, mis on tehnilist/toimetuslikku laadi ning mille eesmärk on parandada ettepaneku teksti selgust (muudatusettepanekud 8, 13, 14, 18, 19, 21, 36, 37, 39, 46, 55, 57, 58, 59, 60).

b) Vastu võtmata muudatusettepanekud (6)

Nõukogu ei saanud kõiki muudatusettepanekuid vastu võtta järgmistel põhjustel:

— Ettevaatuspõhimõte (muudatusettepanek 78 — põhjendus 10)

Ettevaatuspõhimõte on üks toidualaste üldiste õigusnormide aluspõhimõte (7). Sellest tulenevalt kohaldatakse seda põhimõtet kavandatud määruse suhtes, ilma et oleks vaja sellele eraldi viidata. Lisaks saab riskianalüüsi raames võtta ettevaatuspõhimõtet arvesse üksnes seoses riskijuhtimisega, mitte riski hindamise etapis, nagu soovitas Euroopa Parlament.

— Toidu lisaained, mida ei saa kasutada koos muude toidu lisaainetega (muudatusettepanek 34 — artikli 10 lõige 2)

Artiklis 1 ja artikli 10 lõike 2 punktis c juba sätestatakse, et toidu lisaainete kasutamise tingimused tuleb määratleda ühenduse loetelus, seega on muudatusettepanek 34 ülearune.

— Uuesti hindamise kava lubade läbivaatamiseks (muudatusettepanekud 5, 54 — põhjendus 14, artikli 30 uus lõige 2a)

Nõukogu hinnangul tagab toiduohutuse pideva vaatluse süsteem ja uuesti hindamine, kui see on vajalik seoses tingimuste muutumise ja uue teadusinfo esilekerkimisega. Täiendav läbivaatamine oleks tootjatele, kasutajatele, EFSAle, komisjonile ja liikmesriikidele mittevajalik halduskoormus.

— Kehtivate lubade läbivaatamine (muudatusettepanekud 6, 52, 69 rev — põhjendus 21, artikli 30 lõiked 1 ja 2)

Nõukogu jääb arvamuse juurde, et kehtivate lubadega toidu lisaained tuleb kanda lubatud lisaainete loetellu pärast muude kriteeriumite kui ohutus läbivaatamist. Sellegipoolest tehakse EFSAle ülesandeks uuesti hinnata hiljuti loa saanud toidu lisaainete ohutust. Neid kahte läbivaatamist ei ole kohane seostada.

— Toidu lisaainete mõiste ja kavandatud määruse reguleerimisala

—

koristusjärgsete taimekaitsevahendite lisamine reguleerimisalasse (muudatusettepanek 10 — artikli 2 punkt b): Koristusjärgseks töötlemiseks kasutatavate taimekaitsevahendite suhtes kohaldatakse direktiivi 91/414/EMÜ, milles sätestatakse, et kui taimekaitsevahend on hõlmatud ühenduse mõne teise õigusakti määratlusega, kohaldatakse seda õigusakti.

—

mikroorganismide kultuuride reguleerimisalast väljajätmine (muudatusettepanek 11 — artikli 2 uus punkt da): Mõningaid kultuure lisatakse toitudele nende valmistamise lõppjärgus, et tagada toitude säilimist, mistõttu võiks neid pidada toidu lisaaineteks. Seetõttu ei tohiks neid kavandatud määruse reguleerimisalast välja jätta.

—

Verevalgu toidu lisaainena mitte käsitamine (muudatusettepanek 16 — artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkt viii): Praegu käsitatakse verevalkudest koosnevaid aineid ainetena, mis kuuluvad toidu lisaaineid käsitleva ühenduse õiguse reguleerimisalasse. Nõukogu leiab, et verevalkude kui toidu lisaainete reguleerimisalast väljajätmine artikli 3 lõikega 2 ei ole asjakohane.

— Regulatiivmenetluse käigus esitatud otsused (muudatusettepanekud 12, 40, 47 — artikli 2 lõige 5, artikli 18 punkti c sissejuhatus ja artikli 25 lõige 2)

Otsused, kas teatud aine kuulub või ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse, on üksnes tõlgendavat laadi. Seetõttu ei kuulu need kontrolliga regulatiivmenetluse reguleerimisalasse.

— Mõisted ja erandid (täiendav tehnoloogiline mõju) (muudatusettepanek 15 — artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkt ii)

Nõukogu leiab, et „täiendava tehnoloogilise mõju” lisamine artikli 3 lõike 2 punkti a alapunkti ii on liiga laiaulatuslik ning sellega võidakse mõistest välja jätta toidu lisaainetena kasutatavad ained.

— Vähendatud suhkrusisaldusega toit (muudatusettepanekud 20, 29 — artikli 3 lõike 2 punkt i ja artikli 7 punkt a)

Selle mõiste määrusesse lisamise tulemuseks oleks suurem hulk selliseid tooteid, milles võib kasutada magusaineid ja see võib omakorda viia selliste lisaainete suuremale tarbimisele, mis ei ole tarbijatele kasulik.

— Kasulikkus tarbijale (muudatusettepanek 24 — artikli 6 lõike 1 punkt b)

Muudatusettepanekus 24 nähakse ette, et üks tingimus toidu lisaaine lisamiseks ühenduse loetellu peaks olema mõistlik tehnoloogiline vajadus tarbija kasu seisukohalt. Sellegipoolest artikli 6 lõikes 2 juba sätestatakse, et lisaaine peab ühenduse loetellu lisamiseks olema tarbija jaoks kasulik ja soodne. Muudatusettepanek 24 ei ole seetõttu vajalik.

— Lõpliku otsuse aluse selgitus (muudatusettepanek 28 — artikli 6 uus lõige 3a)

Otsus toidu lisaainete ühenduse loetellu lisamise või mitte lisamise kohta tehakse kontrolliga regulatiivmenetluse korras komisjoni ettepaneku alusel. Sellised ettepanekud sisaldavad tausta selgitavaid põhjendusi, seega on muudatusettepanek 28 ülearune.

— Magusainete eritingimused (muudatusettepanek 73 — artikli 7 punkt b)

Nõukogu leidis, et selle lause väljajätmine oleks liiga piirav.

— Tarbijat potentsiaalselt eksitavad lisaained (nt värvained) (muudatusettepanek 30 — artikli 8 uus lõige 1a)

Artikli 6 sättes toidu lisaainete lubamise üldtingimuste kohta nähakse ette, et toidu lisaaine ei peaks tarbijat eksitama. Lisaks täpsustas nõukogu seda põhjenduses 7, et määratleda mõistet „tarbijat eksitama”.

— Spetsifikatsioonid ühenduse loeteludes:

—

Toidu lisaainete rühma kindlaksmääramine (muudatusettepanek 33 — artikli 10 lõike 2 punkt a): Artikliga 9 nähakse ette, et toidu lisaaine määratakse funktsionaalrühma. Kuna lisaaine võib kuuluda mitmesse funktsionaalrühma, ei saa nõukogu toetada seda muudatusettepanekut, millega nõutakse kõikide selliste rühmade kindlaksmääramist, millesse lisaaine võib kuuluda.

—	Selliste ainete spetsifikatsioon, millesse lisaaineid võib lisada (muudatusettepanek 33 — artikli 10 lõike 2 punkt b): Muudatusettepanek ei ole vajalik, kuna toiduensüüme, toidu lõhna- ja maitseaineid ning lisaaineid käsitatakse toiduna.

— Geneetiliselt muundatud organismide märgistamine (muudatusettepanekud 38 ja 63 — artikkel 12):

Nagu on märgitud põhjenduses 16, kohaldatakse toidu lisaainete suhtes ka edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiviga 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) (9) ettenähtud märgistamiskohustust (toidu koostisosade, sealhulgas geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud, neid sisaldavate või neist koosnevate toidu lisaainete märgistamine on sätestatud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklites 12 ja 13). Nõukogu võttis vastu ettevaatliku lähenemisviisi ning ei nõustunud muudatusettepanekutega, mis võiksid häirida kehtivate horisontaalsete määruste reguleerimisala kohaldamist.

— Märgistamine (muudatusettepanekud 43 ja 45 — artikli 21 lõige 4 ja artikli 22 uus lõige 3a):

Esitaks arvas nõukogu, et tarnimise hetkel või enne seda esitatavate dokumentidega saab esitada ainult teatavaid andmeid. Teiseks arvas nõukogu, et kuna direktiivi 2000/13/EÜ IIIa lisas on juba loetletud allergeenide märgistamise nõuded, ei ole asjakohane käesolevas õigusaktis nendest sätetest kaugemale minna.

IV. JÄRELDUSED

Nõukogu usub, et ühine seisukoht kajastab probleemide ja huvide tasakaalu, mis järgib määruse eesmärke. Nõukogu jääb ootama konstruktiivset arutelu Euroopa Parlamendiga, pidades silmas määruse kiiret vastuvõtmist, tagades sellega inimeste tervise ja tarbijate kõrgetasemelise kaitse.

(1) KOM(2006) 428 lõplik.

(2) Dok 11640/07 CODEC 776.

(3) KOM(2007) 673 lõplik.

(4) ELT C 168, 20.7.2007, lk 34.

(5) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(6) Selles osas nimetatud artiklite numbrid osutavad ühise seisukoha tekstile.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 34).

(8) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/68/EÜ (ELT L 310, 28.11.2007, lk 11).

(9) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 34).

Top

Choose the experimental features you want to try