Kronoply GmbH, endine Kronoply GmbH & Co.KG 31. märtsil 2009 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (viies koda) 14. jaanuari 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas T-162/06: Kronoply GmbH & Co.KG versus Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-117/09 P)

2009/C 141/47

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Kronoply GmbH, endine Kronoply GmbH & Co.KG (esindajad: advokaadid R. Nierer ja L. Gordalla)

Teised menetluspooled: Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva apellatsioonkaebuse ese on Esimese Astme Kohtu otsus, millega jäeti rahuldamata apellandi hagi, millega viimane taotles komisjoni 21. septembri 2005. aasta otsuse, mis tunnistab ühisturuga kokkusobimatuks riigiabi, mida Saksamaa kavatseb anda Kronoply GmbH & Co.KG-le, tühistamist. Vaidlustatud otsuse kohaselt leidis komisjon õigustatult, et vaidlusalune abi ei eelda abi saajalt mingit vastutasu ega panust ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse; mistõttu on tegemist lubamatu tegevusabiga jooksevkulude katmiseks. Esimese Astme Kohtu arvates ei ole vaidlusalune abi vajalik, kuna see oli mõeldud üksnes tootmisüksuse ehitamiseks, mis aga oli olnud juba ühe varasema teatise ese, ning kuna kõnealune investeerimisprojekt oli täielikult ellu viidud esialgu lubatud abi toetusel pikka aega enne vaidlusalusest abist teatamist.

Apellatsioonkaebus tugineb asjaolule, et vaidlustatud otsus on vastuolus EÜ artikli 87 lõike 3 punktidega a ja c, selle kohta antud regionaalabi suunistega ja 1998. aasta mitut valdkonda hõlmava raamprogrammiga regionaalabi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele. Sellega on Esimese Astme Kohus rikkunud ka õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Rikutud on ka EÜ artikli 87 lõike 3 punkte a ja c, kuna kohus on vajalikkuse ja/või ergutava mõju kriteeriumi valesti tõlgendanud ja hinnanud.

Esimese Astme Kohus piirab vaidlusaluse abi vajalikkuse hindamisel lubamatult EÜ artikli 87 lõike 3 kohaldamisala, kuna ta eeldab õigusnorme rikkudes, et investeerimisprojekti jaoks riigiabi saaja võib abist teavitada ainult üks kord ning et iga uus teavitamine peab puudutama uut investeerimisprojekti. Vajalikkuse hindamisel lähtus kohus lisaks ajahetkest, mis ühelt poolt oli apellandi investeerimisotsuse tegemiseks täiesti tähtsusetu, ning teiselt poolt, mida apellant ei saanud mõjutada. Ajahetk, mis oli määrav komisjoni ja Esimese Astme Kohtu jaoks, on vaidlusalusest abist liikmesriigi poolt komisjoni teavitamise päev. Apellant aga tegi juba riigiabi taotlemise avalduses, mille ta esitas siseriiklikele ametiasutustele, kõik nõutava ja tema võimuses oleva selleks, et vajalikkust tõendada. Riigiabist komisjonile teavitamise ajahetke ei saa apellant mõjutada. Esimese Astme Kohtu ja komisjoni selline seisukoht viiks — järjekindlalt hinnates — selleni, et igasuguste investeerimisprojektide puhul tuleks eitada nende vajadust saada riigiabi, kui komisjoni otsus kavatsetava riigiabi ühisturuga kokkusobivuse või kokkusobimatuse kohta tuleks alles pärast investeerimisprojekti elluviimist ehk lõpetamist.

Lisaks tuleb märkida, et apellant ei oleks saanud otse vaidlustada komisjoni otsust algselt teavitatud riigiabi kohta. Kui komisjon tunnistab ühisturuga kokkusobivaks riigiabi, mille suurus ei vasta aga sellele, mida abi saaja taotles riigi ametiasutuselt, siis ei saa abi saaja teda soodustavat komisjoni otsust Esimese Astme Kohtus edukalt vaidlustada. Ajavahemikku komisjoni esimese otsuse, millega anti luba esialgse riigiabi jaoks, ja vaidlusaluse riigiabi teavitamise vahel võib selgitada sellega, et apellant ammendas enda arvates lubatava õiguskaitsevahendi, mis tal oli komisjoni selle teatise vastu, millega keelduti muutmast esimest riigiabi andmise otsust. Asjaolu, et Saksamaa Liitvabariik teavitas vaidlusalusest riigiabist alles pärast investeerimisprojekti elluviimist, oli seotud sellega, et tekkinud oli vaidlus komisjoni eelnimetatud teatise liigitamise üle. Seetõttu ei saa argumenti, et investeerimisprojekt oli vahepeal lõpetatud, kasutada vajalikkuse hindamise alusena.

Seoses ergutava mõju kriteeriumiga jättis Esimese Astme Kohus selle küsimuse hindamise selgesõnaliselt lahtiseks. Isegi kui, erinevalt apellandi arvamusest, käsitatakse vajalikkust ja ergutavat mõju riigiabile loa andmise kahe erineva tingimusena, on käesoleval juhul mõlemad täidetud.

Regionaalabi suuniste punkti 4.2 kolmas lõik sätestab, et ergutava mõju tingimus on täidetud siis, kui abitaotlus on esitatud enne projekti käivitamist. Seejuures saab otsustav olla — nagu eespool mainitud — üksnes riigi ametiasutusele esitatud riigiabi taotlus. Apellant esitas selle taotluse enne projekti käivitamist, mistõttu järgis seda kriteeriumi. Esimese Astme Kohus ei võtnud seda arvesse, mistõttu ei riku ta üksnes EÜ artiklit 87, vaid ka regionaalabi suuniseid.

Vaidlustatud otsus on vastuolus ka mitut valdkonda hõlmava raamprogrammiga ja võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna Esimese Astme Kohus kiitis heaks komisjoni ebajärjekindla turuhinnangu kohaldamise. Komisjon andis küll teatamismenetluses seoses esialgsest riigiabist teatamisega mõista, et ta määraks kõnealuste toodete turu „konkurentsiolukorra” teguri tasemele 0,75; siiski hindas ta ainult umbes kolm nädalat hiljem ühes teises otsuses kõnealust turgu teisiti ning pidas mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi kohaselt õigustatuks „konkurentsiolukorra” tegurit 1,0. Isegi kui arvestatakse seda, et komisjonil on lai kaalutlusõigus olukorra majanduslikul hindamisel, siiski on see piiratud sellega, et samade toodete jaoks on samad turud eeskätt siis, kui ühe tooterühma turgusid hinnatakse kolme nädalase ajavahemiku sees.

Viimaks seisneb Esimese Astme Kohtu täiendav õigusnormi rikkumine selles, et ta jättis täielikult tähelepanuta apellandi argumendi, et ta oli 36 kuu jooksul pärast taotluse esitamist kohustatud investeerimisprojekti ellu viima. Kui hageja ei oleks seda kohustust täitnud, siis oleks ta kaotanud kogu toetuse. Apellandile ei saa selle järgimist ette heita. Siin on rikutud EÜ artiklit 87 ning põhimõtet, et komisjon peab jääma tema antud ja tema poolt täidetud riigiabide käsitlemist puudutavate eeskirjade juurde.