15.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 247/7

A.

arvestades, et Horvaatia on liikumas kindlalt Euroopa Liidu täisliikmesuse poole, täidab jätkuvalt Kopenhaageni kriteeriume ning on edukalt rakendamas stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingut;

B.

arvestades, et Horvaatia on demokraatlik Euroopa riik, mis toetab Euroopa integratsiooni, ning on võtnud kohustuse ületada olemasolevad lõhed ja jõuda rahvaste vahelise leppimiseni, mille eeldus on vabatahtlik volituste üleandmine teatud olulistes poliitikavaldkondades, ja arvestades, et Horvaatia on seoses sellega teinud märkimisväärseid ja edukaid jõupingutusi, mis on andnud nähtavaid tulemusi;

C.

arvestades, et Horvaatia ELiga ühinemise protsessil on ulatuslikumad tagajärjed selles piirkonnas ja seda nähakse kui Lääne-Balkani riikidele ELi poolt antud lubaduste proovikivi ning see võib saada oluliseks innustuseks kõikidele asjaomastele riikidele;

D.

arvestades, et Horvaatia täidab jätkuvalt Kopenhaageni poliitilisi kriteeriume, tal on tunnustatud toimiv turumajandus ja ta on ulatuslikult jätkanud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu täitmist suuremate raskusteta;

E.

arvestades, et Horvaatia tõsine pühendumus ühinemisläbirääkimistel on kandnud vilja ning on teenäitajaks Horvaatia ja teiste sama piirkonna riikide integratsiooniprotsessis ELiga;

F.

arvestades, et läbirääkimiste viimase kahe aasta jooksul on Horvaatia teinud läbi märkimisväärse ja kiiduväärse arengu enamikes nendes valdkondades, mida ühenduse õigus hõlmab;

G.

arvestades, et teatud problemaatilisemate valdkondadega tegelemisel, mis vajavad tõsiseid reforme, enne kui Horvaatia võib Euroopa Liiduga ühineda, on vajalik suurendada jõupingutusi ja uuendada poliitilisi kohustusi,

H.

arvestades, et vastavalt 2003. aastal Thessalonikis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustele on kõikide Lääne-Balkani piirkonna riikide tulevik reaalselt Euroopa Liidus, nagu Euroopa Parlament on mitmetes resolutsioonides kinnitanud;

I.

arvestades, et Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide välisministrite poolt 11. märtsil 2006. aastal Salzburgis ühehäälselt heakskiidetud ELi ja Lääne-Balkani riikide avalduses rõhutatakse heanaaberlike suhete tähtsust ja vajadust leida naaberriikidega lahendamata küsimustele vastastikku rahuldavad lahendused;

1.

õnnitleb Horvaatia ametivõime seni saavutatud positiivsete tulemuste puhul, eriti seoses avatud läbirääkimispeatükkide arvuga;

2.

on seisukohal, et toimuvate ühinemisläbirääkimiste eesmärk on kokku leppida meetmete osas, mis võivad olla vajalikud integreerumise lihtsustamiseks, kus kandidaatriik peab võtma endale selge kohustuse järgida ja rakendada ühenduse õigustikku ja ühineda asutamislepingute poliitiliste eesmärkidega, ning et neid ei tohiks kasutada mõjuvahendina ühenduse õigustiku ja protsessi eesmärkide kohaldamisalast välja jäävate kahepoolsete poliitiliste vaidluste lahendamiseks;

3.

avaldab heameelt asjaolu üle, et Horvaatia on teinud suuri edusamme uute peatükkide avamiseks vajaliku tasemeni jõudmisel, ja toetab Horvaatia valitsuse ning parlamendi jõupingutusi selliste kriteeriumide saavutamiseks, mis on nõutavad ülejäänud peatükkide avamiseks;

4.

märgib rahuloluga, et suur osa Horvaatia õigusaktidest on viidud vastavusse ELi standarditega, kuid tuletab Horvaatia ametivõimudele meelde, et uute õigusaktide rakendamise nimel on praegu ülimalt oluline kiirendada haldussuutlikkuse arendamist; kutsub sellega seoses Horvaatia ametivõime üles seda protsessi avama ja kaasama kodanikuühiskonna selle rakendamise järelevalvesse;

5.

nõuab tungivalt, et Horvaatia kiirendaks avaliku teenistuse reformi protsessi kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes ning annaks nende reformide rakendamiseks vajalikud vahendid ja väljaõppe;

6.

märgib ära edusammud, mida on saavutatud üliolulises kohtureformi valdkonnas, kuid nõustub komisjoni arvamusega selles osas, et vajalikud on täiendavad parendused, eelkõige järgmised:

7.

avaldab Horvaatia ametiasutustele tunnustust nende jätkuvate jõupingutuste üle, mille eesmärk on mõista erapooletult kohut riigi sõjakurjategijate üle, ning nõuab tungivalt, et nad oleksid jätkuvalt valvsad, et hoida ära võimalikke etniliselt erapoolikuid otsuseid ja tagada, et kohtumenetluse usaldusväärsuse kaitsmiseks oleksid olemas kõik meetmed; nõuab sellega seoses kiireloomulisi meetmeid tunnistajate kaitsmiseks, sealhulgas tõhustatud õigusnormide vastuvõtmist;

8.

tunneb heameelt asjaolu üle, et Horvaatia teeb jätkuvalt täielikku koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (ICTY); tunneb siiski muret negatiivse mõju üle, mida ICTY otsused Vukovari sõjakuritegude osas on avaldanud Horvaatia avalikule arvamusele;

9.

kutsub sellega seoses Horvaatia ametivõime üles tagama nende nõuete ranget järgimist, mis käsitlevad ICTY ette toodud kohtualuste ajutist vabastamist;

10.

tunneb heameelt selle üle, et on laiendatud korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse ennetamisega tegeleva ameti (USKOK) volitusi ja et järjest enam korruptsioonijuhtumeid jõuab kohtusse, ning ootab kõrgetasemeliste korruptsioonijuhtude edukat uurimist; nõuab nende pingutuste jätkamist, et likvideerida mõningatel juhtudel lausa lubamatult kõrgel tasemel esinev korruptsioon, mis õõnestab riigi majanduslikku arengut;

11.

õnnitleb Horvaatiat eeskujuliku rahvusvähemusi käsitleva konstitutsioonilise seaduse puhul ja avaldab tunnustust meetmete eest, mida on võetud vähemuste integreerimise hõlbustamiseks üldisesse ühiskondlikku ja poliitilisse ellu;

12.

tervitab olulist otsust määrata serblaste vähemuse esindaja peaministri asetäitjaks, kes vastutab piirkondliku arengu, ülesehituse ja pagulaste naasmise eest;

13.

julgustab valitsust ja parlamenti jätkama jõupingutusi, et tagada diskrimineerimise ja eelarvamuste kõikide vormide likvideerimine, võttes seejuures arvesse ka romide kogukonda; nõuab seoses sellega, et valitsus võtaks vastu üldise diskrimineerimisvastase strateegia ning rakendaks seda tõhusalt riigi ja kohalikul tasandil;

14.

tuletab lisaks meelde vajadust tagada rahvusvähemusi käsitleva konstitutsioonilise seaduse tõhus rakendamine, eelkõige seoses kakskeelse õppega koolides ja kakskeelsusega riigihalduses ning kavandatavate tööhõivetagatistega, mis on seotud vähemuste piisava esindatusega kohtusüsteemis ja avalikus teenistuses; kutsub komisjoni üles tagama ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames piisava tähelepanu pööramist rahvusvähemusi käsitleva konstitutsioonilise seaduse rakendamisele;

15.

on seisukohal, et rahvusvahelistel usalduse suurendamise meetmetel on oluline roll riigi ja ümbritseva Balkani piirkonna stabiilsuse tagamisel;

16.

asub seisukohale, et Horvaatia haridussüsteem peaks iga rahvuskogukonna kultuurilist ja sotsiaalset traditsiooni säilitades ja tugevdades ühtlasi tugevalt edendama suuremat integreerumist ja ühtsust Horvaatia ühiskonnas;

17.

nõuab sõjapõgenike jätkusuutlikku taasintegreerimist ja juhib seoses sellega tähelepanu vajadusele töötada välja ja rakendada kiirelt põgenikele suunatud majutuse ja tööhõivega seotud meetmed ning sotsiaalsed meetmed, mis vastavad väljakutse ulatusele;

18.

märgib rahuloluga, et Horvaatia majanduse kasv on jätkusuutlik; avaldab lootust, et selle kasvu tulemusel suurenevad ka töövõimalused; avaldab tunnustust projekti HitroRez raames tehtud töö eest ettevõtluse halduskoormuse vähendamisel ja loodab samasuguseid tulemusi näha ka teistes sektorites;

19.

väljendab heameelt reformide üle, mis on vastu võetud keskkonnakaitse valdkonnas; kutsub valitsust üles kaaluma meetmeid ja poliitikaid, mis käsitleksid kliimamuutuse kahjulikke tagajärgi, seda kooskõlas ELi eesmärkidega; nõuab laialdasema sektorite vahelise dialoogi algatamist, et tagada ökoloogiliselt säästev areng;

20.

julgustab Horvaatia ametivõime uuesti hindama praeguse keskkonnakaitsemeetmete süsteemi tõhusust, sealhulgas rannikuäärsete veepuhastusjaamade, jäätmete sorteerimise ja soojuse taaskasutusjaamade arendamist ning ebaseaduslike prügimägede hävitamist, ning suurendama koostööd kõikide vastutavate asutuste vahel; nõuab samuti seoses sellega teadlikkuse tõstmise kampaania korraldamist, et tõmmata inimeste tähelepanu rohkem keskkonnale;

21.

tervitab Horvaatia ühinemiseelset majandusprogrammi ja märgib, et selles nähti ette juba ammu ootel olnud riikliku ümberkorralduskava vastuvõtmine laevaehitustööstusele 2008. aasta märtsis; tuletab Horvaatia ametivõimudele meelde, et edusammud nimetatud valdkonnas ei ole ainult stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu nõue, vaid need on ka äärmiselt olulised ühinemisläbirääkimistel; kutsub komisjoni üles lihtsustama ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu ümberkorraldusprogrammi rakendamist;

22.

nõuab uute õigusaktide kiiret rakendamist, sest sellega kindlustatakse usaldusväärne kriteerium, mille järgi hinnata riigi liikmesuseks valmisolekut, mis põhineb faktidel ja mitte ainult vastuvõetud õigusaktidel, eelkõige seoses kohtureformi, korruptsioonivastase võitluse ja majandusreformidega;

23.

kutsub Horvaatia valitsust tagama, et avalikud pakkumiskutsed väljastatakse vastavalt ühenduse õiguse nõuetele;

24.

tunneb muret, olles kuulnud komisjoni äsjast kriitikat seoses viisiga, kuidas Horvaatia ametivõimud on hallanud ELi vahendeid, ja nõuab neilt tungivalt, et nad tegeleksid viivitamata ilmnenud halduslike puudustega, kasutades selleks komisjoni abi, et võimaldada jätkata ajutiselt peatatud lepingute sõlmimist PHARE 2006. aasta programmi raames (kogueelarvega 68,5 miljonit EUR) ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi 1. osast 2008. eelarveaastaks määratud esialgsete eraldiste taastamist pärast vähendamist 5 miljoni EUR võrra;

25.

tuletab seoses siiani lahendamata kahepoolsete küsimustega kõikidele asjaomastele pooltele meelde „pacta sunt servanda” põhimõtet;

26.

tervitab Horvaatia parlamendi 13. märtsi 2008. aasta otsust, millega loobutakse ökoloogilise ja kalapüügikohtade kaitsetsooni kohaldamisest ELi liikmesriikidele, kuni jõutakse ELi vaimus ühisele kokkuleppele; on veendunud, et nüüd, kui see küsimus on lõplikult lahendatud, võib kiirelt otsustada uute peatükkide avamise;

27.

tervitab Horvaatia poolt üles näidatud valmidust, millest annab tunnistust kahe riigi peaministri vahel 12. märtsil 2008. aastal saavutatud kokkulepe, lahendada lõpetamata piiriprobleemid Montenegroga; tunneb lisaks sellele heameelt mitteametliku põhimõttelise kokkuleppe üle vahendustegevuse osas, mille sõlmisid Horvaatia ja Sloveenia peaministrid, ning palub mõlemal poolel seda kokkulepet rakendada ning vahenduse tulemus mõlema riigi parlamendi selge otsusega kinnitada;

28.

tuletab meelde, et ühinemispartnerluses on Horvaatia prioriteedina määratletud eelkõige tegelemine piiriküsimustega; väljendab seoses sellega jätkuvat muret Pelješaci silla ehitustööde alustamise osas 2007. aasta oktoobris, kuigi Bosnia ja Hertsegoviina on väljendanud oma vastuseisu seoses kindlaksmääramata merepiiriga; võtab teadmiseks, et kõnealuse projekti ehitustööd on hetkel peatatud, ja nõuab kõnealuses küsimuses lahendust, mis saavutatakse kahe riigi vaheliste läbirääkimiste teel;

29.

avaldab Horvaatiale kiitust regionaalkoostöö vallas tehtud pidevate edusammude eest ning nõuab samal ajal tungivalt, et ta jätkaks samal kursil heanaaberlike suhete vallas, sest mõlemad nimetatud valdkonnad on Euroopa integreerumise jaoks otsustava tähtsusega;

30.

palub Horvaatial säilitada oma konstruktiivne hoiak ja jätkata oma positiivset rolli selles piirkonnas, et toetada ja tugevdada Bosnia ja Hertsegoviina ülesehitamist;

31.

jagab komisjoni seisukohta, et Horvaatia suurenenud jõupingutuste ja ELi institutsioonide pideva toe abil tuleks ühinemisläbirääkimised igal juhul 2009. aastal lõpetada;

32.

kutsub seoses sellega komisjoni üles suurendama jõupingutusi ja eraldama rohkem vahendeid läbirääkimismaterjalide ettevalmistamisele, töötlemisele ja lõpuleviimisele, et EL saaks kiiresti ja tõhusalt reageerida Horvaatia edusammudele asjaomaste peatükkide avamiseks ja sulgemiseks vajalike kriteeriumide täitmisel;

33.

nõuab tungivalt, et Horvaatia ametivõimud kaasaksid ELi ühinemisprotsessi kodanikuühiskonna rühmad (valitsusvälised organisatsioonid, akadeemiline kogukond, ametiühingud);

34.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Horvaatia valitsustele ja parlamentidele.