25.8.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/118

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv millega muudetakse direktiive 89/666/EMÜ, 2005/56/EÜ ja 2009/101/EÜ keskregistrite, äriregistrite või äriühingute registrite sidumise osas”

KOM(2011) 79 lõplik – 2011/0038 (COD)

2011/C 248/20

Raportöör: Miklós PÁSZTOR

8. märtsil 2011 otsustas Euroopa Parlament ning 16. märtsil 2011 otsustas nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punktile g konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 89/666/EMÜ, 2005/56/EÜ ja 2009/101/EÜ keskregistrite, äriregistrite või äriühingute registrite sidumise osas”

KOM(2011) 79 lõplik – 2011/0038 (COD)

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 26. mail 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 472. istungjärgul 15. - 16. juunil (15. juuni istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 144, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 4.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt selle direktiivi avaldamise üle, mida ta peab oluliseks edusammuks ühtse turu arengus. Direktiiv võimaldab ellu viia äriettevõtete, töötajate, tarbijate ja Euroopa kodanike laiemaid eesmärke, nagu ette nähtud Euroopa 2020. aasta strateegias ja väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act”. Igal juhul rahuldab see ettepanek, milles nähakse ette ühtlustada kõige olulisemad andmed ja dokumendid ning asendada vabatahtlik koostöö juriidilise kohustusega kogu ELi territooriumil, oma praegusel kujul üksnes mõnda väljendatud peamistest nõudmistest.

1.2   Samal ajal sisaldab ettepanek palju ebakindlaid kohti rakendamise küsimuses. Selles jäetakse komisjoni hooleks lahendada arvukad küsimused tulevaste õigusaktide abil. Komitee loodab, et ta kaasatakse ka järgnevatesse seadusandlikesse etappidesse, ning loodab jätkata oma tegevust komisjoni partnerina ka nende tulevaste õigusaktide ettevalmistamisel.

1.3   Komitee oleks eelistanud, et ettepanekus ühendatakse kolm muudetud direktiivi ja sõnastatakse tõeliselt sõltumatul viisil ELi nõudmised kõnealuses valdkonnas (1). Muudatus ja hiljem vastu võetud õigusaktid vähendavad teatud määral rakendamise selgust. Seetõttu jääb komitee antud küsimuses rohelise raamatu kohta avaldatud seisukohtade juurde ning loodab, et need kajastuvad edaspidistes õigussätetes.

1.4   Komitee peab tõsiseks lüngaks asjaolu, et õigusaktis ei käsitleta asukoha muutmise küsimust, mis vastavalt rohelisele raamatule omandab üha otsustavama tähtsuse järjest ühtsema turu raames. Komitee näeb käestlastud võimalust selles, et seadusandja ei üritanud mudeliks seada väärtpaberite läbipaistvuse põhimõtet, millele ta on viidatud.

1.5   Komitee toetab ettepanekus esitatud muudatusi seoses direktiividega 89/666/EMÜ ja 2005/56/EÜ.

1.6   Direktiivi 2009/101/EÜ muutmisel peab komitee oluliseks järgmisi aspekte:

—	andmete võimalikult kiire avaldamine, st kõige lühem tähtaeg tehnilisi ja juriidilisi piiranguid arvestades;

—	põhiteabe tasuta taotlemise võimalus Euroopa ühtse süsteemi kaudu, vastavalt komitee varasemale soovitusele;

—	süsteemi loomis- ja kasutamiskulude küsimuse selgitamine, mida seni ei ole tehtud. Komitee märgib sellega seoses, et ettepanekus puuduvad asjakohased mõjuhinnangud, ent rõhutab siiski vajadust näha ette ELi vahendid kõnealuste kulude katteks;

—	võimalikult otsene juurdepääs teabele kõnealuse süsteemi kaudu, vähendades seejuures miinimumini teabe avaldamist paberkandjal.

1.7   Komitee nõustub ELile ja liikmesriikidele vajalike õigusaktide rakendamiseks seatud tähtpäevaga, milleks on 1. jaanuar 2014. Ta peab samuti vajalikuks, et EL määraks kindlaks ELi sisese tähtpäeva delegeeritud õigusaktides sätestatud meetmete rakendamiseks.

2.   Direktiivi ettepaneku sisu

2.1   Direktiivi eesmärk on parandada õigusliku ja maksualase raamistiku läbipaistvust ettevõtete jaoks, kes kasutavad üha paremini ära ühtse turu pakutavaid võimalusi, ning tugevdada niimoodi usaldust ühtse turu suhtes, et soodustada kaubanduspartnerite vahelistest suhetest tulenevate konkurentsieeliste kasutamist.

2.2   Kõnealusest direktiivist lähtudes peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed, et pakkuda äriühingu liikmetele ja kolmandatele isikutele kogu ELis lihtsat juurdepääsu ettevõtteid ja nendevahelisi suhteid puudutavatele dokumentidele ja andmetele. Senini ei ole mingit vastavasisulist mõjusat kohustust ega võimalust. Läbipaistvuse küsimus on eriti terav ja kiireloomuline selliste ettevõtete ühinemise ja eraldumise puhul, mis asuvad mõlemal pool piiri või mõne teise liikmesriigi õigussüsteemile alluva ettevõtte kohalike filiaalide juhtumil.

2.3   Lahendusena pakub komisjon välja varasemate direktiivide muutmise:

—	direktiiv 89/666/EMÜ avalikustamisnõuete kohta seoses filiaalidega teises liikmesriigis (üheteistkümnes nõukogu direktiiv);

—	direktiiv 2005/56/EÜ piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta;

—	direktiiv 2009/101/EÜ äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitse kooskõlastamise kohta (uus direktiiv äritegevuse avalikustamise kohta, asendab esimese direktiivi).

Loetletud direktiivid rahuldavad suurenevat teabevajadust vaid osaliselt.

2.4   Uues direktiivis tehtud muudatused laiendavad, täpsustavad ja arendavad edasi olemasolevaid nõudeid ja menetlusi ning annavad komisjonile pädevuse teha direktiivi kohaldamisel muid täpsustusi ja laiendusi. Kõnealuse meetme põhieesmärk on tagada, et kõik ettevõtted, filiaalid ja ettevõtjate rühmad saab selgelt ja võimalikult kiiresti identifitseerida ning kõik muutused registreeritakse koheselt ja on koheselt kättesaadavad. Parimaks vahendiks selle saavutamisel on osutunud dokumentide ja andmete elektrooniline salvestamine ja avaldamine ning liikmesriigid peaksid garanteerima andmete digitaliseerimise ja kättesaadavuse kavandatud Euroopa ühtse platvormi vahendusel.

2.5   Enamus Euroopa Komisjoni muudatusettepanekutest puudutavad direktiivi 2009/101/EÜ:

—	andmed avalikustatakse 15 kalendripäeva jooksul;

—	igal äriühingul peab olema kordumatu tunnus, mis võimaldab neid Euroopa Majanduspiirkonnas selgelt identifitseerida;

—	liikmesriikide poolt ettenähtud formaalsused peavad olema kättesaadavad Euroopa ühtse elektroonilise platvormi kaudu;

—	liikmesriigid peavad tagama dokumentide ja andmete usaldusväärsuse;

—	avalikustamise tasud ei tohi ületada asjaomaseid halduskulusid;

—

nimetatud sätete kohaldamiseks võib Euroopa Komisjon võtta vastu delegeeritud õigusakte tehniliste tingimuste määratlemiseks seoses halduse, turvalisuse, kordumatu tunnuse väljatöötamise, keeltekasutuse, avalikustamise meetodite ja tehniliste standardite ning võimalike sanktsioonidega sätete eiramise korral.

2.6   1989. ja 2005. aasta direktiivide osas puudutab muudatus selliste filiaalide või kapitaliühingute kordumatut tunnust, mille puhul toimus piiriülene ühinemine, ning nõuet teiste registreerimistoimingute elektroonilise ühilduvuse kohta.

2.7   Liikmesriikidele suunatud direktiivis kinnitatakse 1. jaanuar 2014 selle kohaldamise lõplikuks tähtpäevaks, direktiiv ise jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist.

3.   Õiguslik raamistik

3.1   Äriregistrite läbipaistvus ei ole mitte ainult oluline eesmärk omaette, see on ka eeldus äriühinguõiguse ühtlustamise edendamiseks. Riiklike registrite koostalitlusvõime on peamiselt informaatika ja majandusega seonduv küsimus, kuid ettepanek tuleb avaldada õiguslikus vormis ja seepärast ei saa õigusnorme ignoreerida. Lisaks vajadusele leida sobiv õiguslik vorm oleks tarvis põhjalikult uurida ka ühtlustamise õiguslikku raamistikku.

3.1.1   Kõnealusel taustal võiks olla esimene küsimus see, kuidas sobitada nende riikide huvisid, kes on traditsiooniliselt kapitali eksportijad, nende riikide huvidega, kes on traditsiooniliselt selle importijad. Alltoodud tabelis antakse ülevaade kõnealuste riikide peamistest seisukohtadest. Nendest seisukohtadest lähtuvalt takistab riikide huvidega arvestamine tegelikult pikemas perspektiivis ulatusliku ühtlustamise edukust, isegi kui arutelude raames ei tundu kõnealune küsimus nii oluline kui tehnilised küsimused (nagu näiteks äriregistrite koostalitlusvõime).

	Kapitali eksportiv liikmesriik	Kapitali importiv liikmesriik
1. Ettevõtete seaduslikuks tunnistamine (juriidiline isik)	Fiktsiooni põhimõte (universaalsus)	Reaalsuse põhimõte (partikularism)
2. Juriidilise isiku identifitseeritavus	Registrijärgne asukoht	Tegelik administratiivasukoht
3. Jurisdiktsioon	Individuaalsuse põhimõte	Territoriaalsuspõhimõte
4. Majandusõiguse põhimõte	Õiguskindlus	Õigusrikkumiste ennetamine
5. ELi õiguse põhimõte (siseturupoliitika)	Põhivabaduste piiramise keelamine	Diskrimineerimise keelamine

3.2   Ettevõtete riikliku registreerimise takistused on oluliselt väiksemad mõnedes riikides, kes kasutavad fiktsiooni põhimõtet (vastavalt millele tunnustatakse ettevõtteid riiklikul tasandil põhimõtteliselt automaatselt, kui need vastavad teatud formaalsetele nõuetele), võrreldes teiste riikidega (kus tähelepanu pööratakse ka ettevõtete tegevuspiirkonda kuuluvate kohalike kogukondade kaitsele), sest registreerimist taotlevad ettevõtted kannavad suuremat vastutust kui riik. Teisisõnu, ettevõtete registreerimise osas on eraõigus olulisem kui avalik õigus.

3.3   Mõnes riigis ei ole võimalik äriühingu põhikirja üldse muuta, samas kui teistes riikides tuleb ettevõtte administratiivasukoha muutmisel muuta identiteeti, mis kinnitatakse äriühinguõigusega, ning seega ka sissekannet registris. See on kaasa toonud hulgaliselt probleeme siseturul (vt nt Überseeringi kohtuasi), välistatud ei ole topeltidentiteet ega ka identiteedi kahekordse puudumise must stsenaarium (nagu juhtus ühe Saksa-Iiri grupeeringuga).

3.4   Mõned riigid lähtuvad maailmast kui tervikust ning vaatlevad ka ettevõtete tegevust tervikuna, sõltumata sellest, kas tegevus toimub riigi territooriumil või väljaspool seda (individuaalsuse põhimõte). Teistes riikides lähtub jurisdiktsioon territoriaalsuse põhimõttest: tähtis on ettevõtte asukoht ning seetõttu on oluline erinevus riigi territooriumi ja välismaa vahel. Seetõttu on ühtlustamine väga oluline. Esimesel juhul (individuaalsuse põhimõte) kuulub äriregistrite koostalitlusvõime peamiselt eraõiguse alla ning äriühinguõiguse valdkonda jäävad ettevõtte oma huvid. Teisel juhul on vajalikud avalikud meetmed. Esimesel juhul tundub kapitali eksportivate riikide puhul sobivama lahendusena nt BRITE projekt kui positiivne ühtlustamine.

3.5   Registreerimise osas ei poolda riigid, kes on traditsiooniliselt kapitali eksportijad, äriühinguõiguse alusel saadud tunnuse muutmist, sest nad peavad õiguskindlust igast teisest tegurist olulisemaks. Samas jälle on teised riigid arvamusel, et kohalikud kogukonnad, kus ettevõtted asuvad, kujutavad endast olulisemat tegurit, ning nad ei viivita vajadusel ettevõtte õigusliku seisundi muutmisega. Seetõttu saab esimese direktiivi artiklit 11 (uue direktiivi artikkel 12), milles antakse üksiksajalik selgitus äriühingu lõpetamise põhjustest, erinevates riikides väga erinevalt kohaldada – vastavalt nende ettekujutusele äriühingu rajamisest (vt nt Ubbinki või Marleasingu kohtuasjad).

3.6   Riigid, kes põhimõtteliselt ei erista sise- ja välisriigis toimuvat tegevust, saavad üldiselt rohkem kasu siseturu pakutavatest võimalustest ning sellistes riikides registreeritud ettevõtted võivad lihtsamini jõuda seisukohale, et vastuvõtva riigi võetud meetmed kahjustavad neid, sest piiravad ELi vabadusi. Teisest küljest võib nende riikide puhul, kes tunnustavad reaalsuse, st territoriaalsuse põhimõtet, tähelepanu keskmesse kerkida välisettevõtete diskrimineerimise probleem. Kahtlemata on äriregistrite ühtlustamine eelkõige kapitali eksportivate riikide huvides, samas kui kõnealuse valdkonna õigusaktid on suurem väljakutse kapitali importivate riikide jaoks.

4.   Üldised märkused

4.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt selle direktiivi avaldamise üle ja peab seda oluliseks edusammuks ühtse turu arengus. See võimaldab ellu viia äriettevõtete, töötajate, tarbijate ja Euroopa kodanike laiemaid eesmärke, nagu komitee on selgitanud juba varem seoses rohelise raamatuga „Äriregistrite ühendamine peaks peegeldama eesmärke, mis on sätestatud kahes strateegilises dokumendis: Euroopa 2020. aasta strateegia ja Small Business Act. Äriregistrite ühendamine peaks peegeldama eesmärke, mis on sätestatud kahes strateegilises dokumendis: Euroopa 2020. aasta strateegia ja Small Business Act. Äriregistrite ühendamine peaks suurendama läbipaistvust ja lihtsustama koostööd ettevõtete vahel ning vähendama piiriülese ettevõtluse takistusi ja halduskoormust, eriti VKEde jaoks. Kõik see on määrava tähtsusega ühtse turu tugevdamise jaoks ning tasakaalustatud ja jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks, nagu rõhutatakse komisjoni teatises „Kõigepealt mõtle väikestele”. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”(KOM(2008) 394 lõplik)” (2).

4.2   Lisaks sellele märgib komitee, et ettepanek oma praegusel kujul rahuldab üksnes mõnda peamist nõudmist, mis olid sõnastatud eesmärgiga ühtlustada kõige olulisemad andmed ja dokumendid ning asendada vabatahtlik koostöö juriidilise kohustusega kogu ELi territooriumil. Samuti nõustub komitee õigusakti lähenemisviisiga halduskulude ja andmekaitse küsimuses, kuid leiab siiski, et arvukaid üksikasju tuleks täpsustada.

4.3   Siiski tuleb nentida, et ettepanek sisaldab endiselt palju ebakindlaid kohti seoses rakendamisega. Üldkokkuvõttes jäetakse selles üksikasjade määratlemine tulevaste õigusaktide hooleks. Oleks kasulik olla juba praegu teavitatud kõnealustest üksikasjadest. Seega oleks kõnealune ettepanek võinud näiteks sisaldada enam teavet teatud standardite ja sisuliste küsimuste kohta, arvestades asjaolu, et rohelises raamatus mainiti üht osa neist, oodates neile vastust. Oleks pidanud olema võimalik väljendada oma seisukohta nendes praktilistes aspektides. Seetõttu jääb komitee kõnealuses küsimuses rohelise raamatu kohta avaldatud seisukohtade juurde ning loodab, et need kajastuvad edaspidistes õigussätetes.

4.4   Komitee leiab, et Euroopa Liit on lasknud käest võimaluse teha suurem samm äriühinguõiguse ühtlustamise suunas, nagu on kirjeldatud punktis 3. Komitee on teadlik asjaolust, et suured juriidilised ja institutsioonilised erinevused raskendavad edu saavutamist selles ulatuslikus küsimuses ning et äriühinguõiguse ühtlustamine on terve aastakümne kestev töö. Registreerimine on üks osa sellest tööst ning jättes kõnealuse küsimuse üksikasjalikult käsitlemata, oleme käest lasknud võimaluse otsida ühiseid sõnastusi ja algatada arutelu. Programm BRITE (Business Register Interoperability Throughout Europe) on hea näide selle kohta, et asjaomased osapooled suudavad rahuldustpakkuval viisil lahendada üksikasju puudutavaid küsimusi iseregulatsiooni teel.

4.5   Komitee peab tõsiseks lüngaks asjaolu, et õigussätetes ei käsitleta asukoha muutmise küsimust, mis vastavalt rohelisele raamatule omandab üha otsustavama tähtsuse ühtse turu raames. Komitee näeb käestlastud võimalust selles, et seadusandja ei üritanud eeskujuks seada väärtpaberite läbipaistvuse põhimõtet, millele ta on viidatud.

4.6   Kõnealuse protsessi raames oleks ehk olnud oluline ühendada ettepanekus kolm muudetud direktiivi ja sõnastada tõeliselt sõltumatul viisil ELi nõuded selles valdkonnas (3). Muudatus ja hiljem vastuvõtmisele tulevad õigusaktid vähendavad teatud määral rakendamise selgust, arvestades eelkõige seda, et kõnealuses ettepanekus ei määratleta lähemalt registreerimisega seonduvaid probleeme liikmesriikide äriregistrite haldamisel ja koostöös.

4.7   Komitee on arvamusel, et seatud eesmärkide elluviimisel kerkivad esile uued probleemid, kuna ettepaneku sõnastuse kohaselt – ning loodetavasti mitte esialgu seatud eesmärgi kohaselt –, ei jää uue koostöö raames ruumi seni Euroopa tasandil registreerimise valdkonnas kas ametlikult või vabatahtlikul alusel või siis turupõhiselt tegutsenud organitele. Komitee jagab seisukohta, et Euroopa Liidu ühtne e-õiguskeskkonna portaal peab olema keskseks juurdepääsupunktiks õigusteabele, kuid peab oluliseks jälgida seda, et jääks piisavalt ruumi algatustele, millel on erinevad ja võimalusel laiemad eesmärgid. Komitee rõhutab samuti, et „Sellealane koostöö riiklike ja ELi institutsioonide ning sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna vahel on eriti tähtis” (4). Komitee loodab, et ta kaasatakse ka järgnevatesse seadusandlikesse etappidesse, ning loodab jätkata oma tegevust komisjoni partnerina ka tulevaste õigusaktide ettevalmistamisel.

5.   Konkreetsed märkused

5.1   Komitee toetab ettepanekus esitatud muudatusi seoses direktiividega 89/666/EMÜ ja 2005/56/EÜ.

5.2   Direktiivi 2009/101/EÜ muutmise puhul peab komitee vajalikuks, et andmed avaldataks võimalikult kiiresti, st kõige lühema tähtajaga tehnilisi ja õiguslikke piiranguid arvestades. Komitee on seisukohal, et kavandatud tähtaega on lühikeses perspektiivis võimalik oluliselt lühendada. Komitee juhib siiski tähelepanu asjaolule, et isegi see tähtaeg võib teatud juhtudel osutuda pikaks, ning seega võimalikule vajadusele teavitada muudatustest märksa kiiremini, st „avaldades” (5) muudatused Euroopa ühtse platvormivahendusel kohe pärast nende registreerimist kohapeal ja need võib-olla hiljem sertifitseerides. Praegused infosüsteemid võimaldavad seda.

5.3   Kõnealuse teabeteenusega seonduvate kulude puhul tuleks selgelt määratleda, kas kõik kulud tuleks katta registreerija makstud summast või peaks teabe taotleja samuti maksma. Selles küsimuses erinevad liikmesriikides kehtivad süsteemid. Kooskõlas praegu kehtiva süsteemiga tuleb teenus eest tasuda ainult juhul, kui soovitud andmed on pärit teiste riikide äriregistrist. Komitee kordab oma varem väljendatud lootust, mille kohaselt põhiandmete taotlemine oleks Euroopa ühtse süsteemi raames tasuta (6).

5.3.1   Komitee arvates tuleks äripartnerite äriühingute, osanike, krediidiandjate ja töötajate puhul käsitada põhiandmetena eelkõige sellist teavet, mis puudutab tegevuskohta, omanikke ja ettevõtte kõrgemat juhtkonda, ettevõtte majanduslikku ja õiguslikku seisundit, selle vastupidavust ning raamatupidamis- ja täpseid bilansiandmeid.

5.3.2   Sellega seoses rõhutab komitee, et selgitamata on süsteemi loomise ja kasutamise kulude küsimus. Komitee tunneb kahetsust selle pärast, et ettepanekus puuduvad mõjuhinnangud, mis võimaldaksid kulusid hinnata. Ta rõhutab siiski vajadust näha selliste kulude katteks ette ELi vahendid.

5.4   Komitee tervitab asjaolu, et andmed on kättesaadavad elektroonilisel teel. Ta loodab, et süsteemi kasutamine võimaldab kõige otsesemat juurdepääsu teabele. Ta peab vajalikuks leida tasakaal avalikustamise nõude ning kiire ja turvalise toimimise vahel. Komitee on veendunud rahuldava kompromissi võimalikkuses ning selles, et lõppkokkuvõttes tuleb see üksnes kasuks andmete avalikustamisele. Komitee üks põhiootus ühtse süsteemi suhtes seondub võimalusega vähendada miinimumini teabe avaldamine paberkandjal ning seega avaldamiskulud.

5.4.1   Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et vastuolud võivad esile kerkida seoses ELi kohustustega teavitamisnõuete valdkonnas ühest küljest ja liikmesriikide pädevustest tulenevate õigusnormidega (nt õigusaktide usaldusväärsuse küsimus) teisest küljest. See olukord ei saa jääda kestma pikas perspektiivis.

5.5   Komitee arvates leiduvad lihtsad tehnilised lahendused ka keeleprobleemidele, tingimusel, et ulatuslik eeltöö on tehtud. Praegused tõlkeprogrammid võimaldavad kergesti avaldada ükskõik millises muus keeles standardtekste, tingimusel, et need on kättesaadavad ning pärast asjakohaseid konsultatsioone heaks kiidetud. Seda liiki standardimist võiks eelkõige kaaluda põhiandmete ja raamatupidamisdokumentide puhul.

5.6   Andmekaitse küsimuses peab komitee vajalikuks rakendada äriregistritele isikuandmete kaitset käsitleva direktiivi 95/46/EÜ sätteid.

5.7   Komitee nõustub liikmesriikidele vajalike õigusaktide rakendamiseks seatud tähtpäevaga, milleks on 1. jaanuar 2014. Ta peab samuti vajalikuks, et EL määraks kindlaks ELi sisese tähtpäeva delegeeritud õigusaktides sätestatud meetmete rakendamiseks. Nii oleks võimalik tagada äriühingute andmetele kiiret ja ühtset juurdepääsu võimaldava süsteemi tõhus toimimine kogu ELi territooriumil.

---

(1)  Esimest ja üheteistkümnendat direktiivi on võimalik lihtsalt kombineerida, kuna neis käsitletakse sama teemat (ettevõtete andmete avalikustamine), samal ajal kui direktiivis piirülese ühinemise kohta piirdutakse ühe konkreetse aspektiga, milleks on äriregistrite selgus piirüleste tehingute korral.

(2)  ELT C 48, 15.2.2011, lk 120 punkt 1.2.

(3)  Esimest ja üheteistkümnendat direktiivi on võimalik lihtsalt kombineerida, kuna neis käsitletakse sama teemat (ettevõtete andmete avalikustamine), samal ajal kui direktiivis piirülese ühinemise kohta piirdutakse ühe konkreetse aspektiga, milleks on äriregistrite selgus piirüleste tehingute korral.

(4)  Vt ELT C 48, 15.2.2011, lk 120, punkt 6.7.

(5)  Tegemist oleks teate või teabega, mis avaldatakse Euroopa elektroonilises võrgustikus ning on asjast huvitatuile otse kättesaadav.

(6)  Vt ELT C 48, 15.2.2011, lk 120, punkt 1.5.

---