27.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 252/37

—

tühistada Euroopa Komisjoni 20. aprilli 2011. aasta otsus, milles leiti, et Rumeenia vastu ei ole vaja alustada menetlust liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamiseks esiteks ühenduse riigihangete alaste põhimõtete ja direktiivide rikkumise tõttu ning teiseks dokumendi „Pratical Guide to contract procedures financed from the General Budget of the European Communities in the context of external actions” rikkumise tõttu;

—

kohustada Euroopa Komisjoni hüvitama temapoolse ühenduse õiguse rikkumisega TME-le põhjustatud kahju summas 18 955 106 eurot või suuremas või väiksemas summas, mida kohus peab õiglaseks;

—

teise võimalusena, kohustada Euroopa Komisjoni hüvitama TME-le võimaluse kaotuse tõttu tekkinud kahju summas 3 791 021 eurot või suuremas või väiksemas summas, mida kohus peab õiglaseks;

—

kolmanda võimalusena, kohustada Euroopa Komisjoni hüvitama tema ülesannete täitmisega viivitamise tõttu tekkinud kahju kogusummas 73 044,32 eurot (vastab TME kantud õigusnõustamiskuludele) või suuremas või väiksemas summas, mida kohus peab õiglaseks;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

1.

Esimene väide, mille järgi on rikutud PRAG-is sisalduvaid olulisi menetlusnorme, aluslepinguid ja nende rakendusnorme.

Hageja väidab, et Euroopa Komisjon jättis vaidlustatud otsuses esitamata põhjendatud arvamuse ilmsete ja jämedate rikkumiste osas, mille kohta esitati kaebus projekti „Bucharest Wastewater Treatment Plant Rehabilitation: Stage I ISPA 2004/RO/16/P/PE/003-03” puudutavas hankemenetluses ning et komisjon jättis seega Rumeenia vastu alustamata menetluse liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamiseks, jättes lisaks tagasi nõudmata ka kõnealuse hankemenetluse raames eraldatud ühenduse rahastuse.

2.

Teine väide, mille järgi rikuti olulisi menetlusnorme ja PRAG-i ning moonutati faktilisi asjaolusid.

Hageja väidab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, sest komisjon moonutas kaebuses esitatud faktilisi asjaolusid ega tuvastanud seetõttu Primaria Municipiului Bucaresti toime pandud ilmseid menetlusnormide rikkumisi. Täpsemalt lükkas viimane hageja pakkumuse tagasi selles pakkumuses majanduslikus plaanis väidetavalt esineva kõrvalekalde tõttu ning seejärel, olles adunud, kuivõrd jämeda rikkumisega on tegemist, püüdis õigustada juba vastu võetud otsust pakkumuse tehnilises osas väidetavalt esinevate vigadega. Lisaks ei võtnud komisjon arvesse asjaolu, et Rumeenia kohtus ei vaadatud lepingu tühistamise nõuet läbi 7,3 miljoni suuruse lõivu väidetava maksmata jätmise tõttu, mis rikub jämedalt kaitseõigusi ja ühenduse põhimõtteid.

3.

Kolmas väide, et komisjon ei võtnud seisukohta muude kaebuses mainitud rikkumiste kohta.

Hageja kinnitab, et komisjon jättis vaidlustatud dokumendis arvesse võtmata muud asjaolud, millele oli tema tähelepanu juhitud. Täpsemalt ei andnud ta hinnangut asjaolule, et hageja asja vaatas esimeses kohtuastmes läbi sama kohtunik, kes oli korra tunnistanud tema nõude vastuvõetamatuks (lahend, mis apellatsiooniastmes tühistati) ning et seega oli tegemist erapooliku kohtunikuga, kes oleks pidanud end taandama; eelnevat arvestades esineb hageja kaitseõiguste ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 1 vaieldamatu ja jäme rikkumine. Mis puudutab viimaks kahju hüvitamise nõuet, siis väidab hageja, et komisjonile süüks pandav tegevusetus ja see, et viimane ei ole tagasi nõudnud Rumeeniale kõnealuse projekti raames eraldatud ühenduse rahastust, põhjustas arvestatava majandusliku kahju hankelepingu täitmata jätmise tõttu või selle lepingu sõlmimise võimaluse kaotuse tõttu, tuues igal juhul kaasa viivitusest tingitud kahju, mis sundis hagejat alustama kulukat kohtumenetlust Rumeenia kohtutes.