Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52011IP0006

Põllumajanduse tunnistamine strateegiliselt tähtsaks sektoriks toiduga kindlustatuse tagamisel Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2011 . aasta resolutsioon põllumajanduse tunnistamise kohta strateegiliselt tähtsaks sektoriks toiduga kindlustatuse tagamisel (2010/2112(INI))

ELT C 136E, 11.5.2012, p. 8–15 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

11.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 136/8


Teisipäev, 18. jaanuar 2011
Põllumajanduse tunnistamine strateegiliselt tähtsaks sektoriks toiduga kindlustatuse tagamisel

P7_TA(2011)0006

Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2011. aasta resolutsioon põllumajanduse tunnistamise kohta strateegiliselt tähtsaks sektoriks toiduga kindlustatuse tagamisel (2010/2112(INI))

2012/C 136 E/02

Euroopa Parlament,

võttes arvesse oma 8. juuli 2010. aasta resolutsiooni ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta pärast 2013. aastat (1);

võttes arvesse oma 13. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni ühise põllumajanduspoliitika ja ülemaailmse toiduainetega kindlustatuse kohta (2);

võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni kaubanduse ja kliimamuutuste kohta (3);

võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni põllumajandustootjate õiglase sissetuleku ja toiduainete tarneahela parema toimimise kohta Euroopas (4);

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (SEK(2010)1058);

võttes arvesse oma 22. mai 2008. aasta resolutsiooni toiduainete hinnatõusu kohta ELis ja arengumaades (5);

võttes arvesse komisjoni teatist ELi poliitilise raamistiku kohta, millega toetatakse arenguriike toiduga kindlustatuse probleemide lahendamisel;

võttes arvesse ÜRO aastatuhande eesmärke, mis näevad ette nälga kannatavate inimeste arvu vähendamise maailmas 2015. aastaks poole võrra 1990. aastaga võrreldes;

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A7-0376/2010),

A.

arvestades, et Euroopa kodanike tervisliku ja kvaliteetse toiduga kindlustatuse tagamine, tarbijatele mõistliku hinnaga toidu võimaldamine ja põllumajandustootjatele sissetuleku tagamine on olnud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) peamised eesmärgid alates selle poliitika väljatöötamisest ning on ka praegu ELi peamised eesmärgid;

B.

arvestades, et toiduainete ja tooraine hindade hiljutised kõikumised on tekitanud suuri kahtlusi toiduainetega varustatuse toimimise suhtes Euroopas ja ülemaailmselt ning enim on toidu hinna tõus mõjutanud kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi;

C.

arvestades, et hindade volatiilsus põllumajanduses on olemuselt püsiv, kuna hinnad reageerivad ebaproportsionaalselt tootmismahtude väikesele muutumisele, kusjuures see on enamasti tingitud spekulatsioonidest;

D.

arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni maailma toiduga kindlustatuse komitee hiljutisel koosolekul rõhutas EL äärmuslike hinnakõikumiste probleemi ning uuel kõrgetasemelisel töökonnal paluti raporteerida hinnakõikumistega seotud põhjustest ja meetmetest;

E.

arvestades, et ilmastiku- ja muud nähtused võivad viia selleni, et riigid kohaldavad protektsionistlikku poliitikat, mida näitab hiljuti kehtestatud nisu ekspordikeeld Venemaal ja Ukrainas, kusjuures need riigid kokku ekspordivad ligikaudu 30 % maailma nisust;

F.

arvestades, et toiduainete tootmist maailmas võivad regulaarselt kahjustada mitu tegurit, sealhulgas kahjurite ja haiguste mõju, loodusvarade kättesaadavus ja loodusõnnetused, mida näitavad 2010. aastal pikaajaline põud ja tulekahjud Venemaal ning suured üleujutused Pakistanis;

G.

arvestades, et kliimamuutuste tulemusel sagenevad loodusõnnetused ja seega nõrgeneb toiduga kindlustatus;

H.

arvestades, et ülesande muudab raskeks nn vähemast rohkema tootmine, rõhuasetusega jätkusuutlikul tootmisel, kuna loodusvarasid kurnatakse;

I.

arvestades, et EL on suurim põllumajandustoodete importija ning ELi loomakasvatussektor sõltub liialt valgu- ja õlirikaste toodete ning maisi impordist ning kogu EL puuvilja- ja juurvilja impordist ka seetõttu, et ELi tootjatel ei ole lubatud kasutada kõnealuste toodete puhul samu tootmismeetodeid;

J.

arvestades, et maailma rahvastiku hinnanguline suurenemine 7 miljardilt 9,1 miljardini eeldab ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni prognooside järgi 2050. aastaks toiduainete tarnimise suurendamist 70 % võrra;

K.

arvestades, et Euroopa Liidus esineb endiselt vaesust ja nälga; arvestades, et 79 miljonit ELi elanikku elab endiselt allpool vaesuspiiri (60 % keskmisest sissetulekust riigis, kus selline isik elab); arvestades, et möödunud talvel sai 16 miljonit ELi kodanikku heategevusorganisatsioonide kaudu toiduabi;

L.

arvestades, et toiduga kindlustatus ei tähenda vaid toiduvarude kättesaadavust, vaid hõlmab ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni kohaselt kõikide õigust toidule ja tervislike toiduainete kättesaadavust; arvestades, et konkurentsivõimelisemaks muutudes saab Euroopa panustada ülemaailmsesse toiduga kindlustatusesse;

M.

arvestades, et ülemaailmse majandus- ja finantskriisi mõjud on süvendanud kõige vaesemate ühiskonnaliikmete toiduga kindlustamatust,

N.

arvestades, et põllumajandusettevõtjate sissetulekud vähenesid oluliselt 2009. aastal pärast kümme aastat kestnud sissetulekute paigalpüsimist, suuremalt jaolt raskete turutingimuste ja suurenevate tootmiskulude tõttu; arvestades, et sissetulekud põllumajandussektoris on palju väiksemad kui muudes majandusharudes (ühe tööühiku kohta hinnanguliselt 50 % väiksem) ning maapiirkondades on sissetulek ühe elaniku kohta oluliselt väiksem kui linnapiirkondadest (ligikaudu 50 %);

O.

arvestades, et põllumajandusettevõtjad saavad üha väiksema osa toidutarneahela lisandväärtusest, kuid toiduainetetööstuse osa on suurenenud; arvestades, et toidutarneahela nõuetekohane toimimine on vajalikuks eeltingimuseks, et tagada, et põllumajandusettevõtjad saaksid oma toodete pealt õiglast tulu;

P.

arvestades, et terves toidutootmis-, tarne- ja tarbimisahelas läheb kuni 50 % ELis toodetud toidust raisku;

Q.

arvestades, et vaid 7 % ELi põllumajandusettevõtjatest on alla 35-aastased;

R.

arvestades, et toiduga kindlustatus on Euroopa jaoks oluline probleem, mistõttu tuleb saavutada sidusus ja kooskõla mitme sektoripõhise poliitikavaldkonna vahel, nagu ühine põllumajanduspoliitika, energiapoliitika, teadusprogrammid, arengu- ja kaubanduspoliitika ning finantsvaldkond,

1.

rõhutab, et tugev ja jätkusuutlik põllumajandussektor ja jõudsalt arenev maamajandus kogu ELis, mille tagab ühine põllumajanduspoliitika, on üliolulised tegurid toiduga kindlustatuse probleemi lahendamiseks;

2.

kinnitab, et EL järgib põllumajandustootmises ja toiduainetetööstuses maailma rangemaid nõudeid, rõhuasetusega toidu ohutusele, toidu kvaliteedile ning põllumajanduse keskkonnasäästlikkusele;

3.

on arvamusel, et meil on vaja kõiki põllumajandusvorme selleks, et toita Euroopat ja kolmandaid riike,

Toiduga kindlustatus Euroopas ja maailmas

4.

usub, et õigus toiduga kindlustatusele on põhiline inimõigus ja seda on võimalik saavutada siis, kui kõigil inimestel on igal ajal füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale, turvalisele ja toitvale toidule, mis vastab nende toitumisvajadustele, selleks et elada aktiivset elu ja olla hea tervise juures;

5.

kinnitab, et ELil on kohustus toita oma kodanikke ning et põllumajandustegevuse jätkamisel ELis on selles suhtes keskne roll; juhib tähelepanu asjaolule, et ELis suurenevate tootmiskulude ja hinnakõikumiste tõttu vähenenud sissetulekud mõjutavad negatiivselt põllumajandusettevõtjate suutlikkust säilitada tootmist; rõhutab kulusid, mida Euroopa põllumajandusettevõtjad peavad kandma, et vastata maailma kõrgeimatele toiduohutus-, keskkonna-, loomatervishoiu ja tööstandarditele; rõhutab, et põllumajandusettevõtjatele tuleb selliste lisakulude ning ühiskonnale kasu toovate teenuste eest hüvitist maksta; rõhutab, et kolmandatest maadest ELi saabuv toit peab vastama samadele kõrgetele standarditele, et Euroopa tootjad ei peaks konkurentsivõime tõttu kannatama;

6.

tunnistab, et piisava toiduga varustatuse garanteerimine on toiduga kindlustatuse põhielement, kuid tunnistab samuti, et selleks, et toit oleks kättesaadav ja taskukohane, tuleb pöörata tähelepanu piisava elatustaseme tagamisele, eelkõige ebapiisavate majanduslike vahenditega inimestele, kes on sageli lapsed, elatanud inimesed, sissesõitnud, pagulased ja töötud;

7.

toetab valemit „toiduga kindlustatus – toitumus – kvaliteet – lähedus – innovatsioon – tootlikkus”; on seisukohal, et selle saavutamiseks tuleks tulevases ühises põllumajanduspoliitikas võtta arvesse üldsuse ootusi, et ühine põllumajanduspoliitika peaks olema põllumajanduspoliitika ja samal ajal ka toidupoliitika, mis tähendab tervisliku toitumise tähtsuse teadvustamist;

8.

on seisukohal, et EL peaks looma paremad tingimused, mis võimaldaksid liikmesriikides ellu viia toitumisprogramme nagu koolipuuvilja ja -piima programmid ning tõhusamalt toetama teabe jagamist ja teadlikkuse tõstmist toodete päritolu ja toitumise kohta, arvestades et teadlik toiduvalik võib hoida ära haigusi ja vähendada tugevat survet sotsiaalkulutustele Euroopas; nõuab ühtlasi rohkem toiduvalikut toetavaid vähendatud halduskoormusega programme ja nende programmide eelarve suurendamist; kutsub komisjoni üles hindama nende programmide tegelikke võimalusi;

9.

kinnitab taas toetust enim ELi puudust kannatavate isikute programmile; tuletab meelde, et Ameerika Ühendriigid annavad põllumajandusseaduse kaudu märkimisväärset tuge täiendavale toiduabiprogrammile, mis annab suurt tulu sellele sektorile ja majandusele üldiselt, leevendades ühtlasi Ameerika Ühendriikide kõige vaesemate elanike toiduvajadusi;

10.

on teadlik suurtest probleemidest, mida kliimamuutus toiduga kindlustatuse saavutamise ette seab, eelkõige seetõttu, et sagenevad ja muutuvad ulatuslikumaks sellised ilmastikunähtused nagu põud, üleujutused, tulekahjud ja tormid; rõhutab, et üha suuremaks probleemiks on maailma veevarud ning nende mõju toiduainetetööstusele; toonitab vajadust tegeleda veemajanduse ja kliimamuutusega kui kiireloomulise probleemiga;

11.

tuletab meelde, et energiavarustuse kindlus ja toiduga kindlustatus on omavahel väga tihedalt seotud; tunnistab, et energiakulu on üks peamine tegur põllumajanduse kui peamiselt naftast sõltuva valdkonna kasumlikkuse taseme määramisel puhul; julgustab selliste meetmete võtmist, mis motiveeriksid põllumajandusettevõtjaid olema energiatõhusamad ning välja töötama alternatiivseid energiavarustusallikaid; tuletab meelde, et on vaja järjekindlamat toetust teadus- ja arendustegevusele ja nõustamisele;

12.

on samas seisukohal, et tugevam impulss arendada taastuvaid energiaallikaid ja täita 2020. aastaks seatud eesmärgid peab hõlmama mõju toiduainetetööstusele ja toiduga varustatusele; rõhutab sobiva tasakaalu leidmise olulisust toidu/kütuse probleemi lahendamisel;

13.

rõhutab, kui suuresti EL sõltub kolmandatest riikidest imporditavatest valgu- ja õlirikastest toodetest, millel on negatiivsed tagajärjed toiduaine- ja põllumajandussektorile, eelkõige loomakasvatussektorile, kui esinevad äkilised hinnatõusud;

14.

kutsub komisjoni üles pakkuma välja tehnilist lahendust probleemile, milleks on geneetiliselt muundatud organismide (GMO) vähene sisaldus GMO-vabades importtoodetes ning tegema ettepanekut kiirema heakskiitmisprotsessi kohta ELis uue GMOd sisaldavate loomasöötade importimiseks, kui need on ohutuks tunnistatud;

15.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama üldsuse juurdepääsu kontrollitulemusi puudutavale teabele, et suurendada läbipaistvust Euroopa tasandil;

16.

on mures maade kokkuostmise probleemi ning selle tagajärgede pärast toiduga kindlustatusele arengumaades ning põllumajanduse ja põllumajandustootjate tuleviku pärast; kutsub komisjoni üles seda olukorda uurima maa valdamise ja loodusvarade seisukohast;

17.

märgib, et suurte loomasöödakulude tõttu on ELi loomakasvatusettevõtete olukord halvenenud; nõuab seetõttu määruses (EÜ) nr 1234/2007 (ühise turukorralduse ühtne määrus) sätestatud vahendite sihikindlat kasutamist turu stabiliseerimiseks ja kriisi ärahoidmiseks;

18.

usub, et tulevane tootlikkuse kasv uutes liikmesriikides suurendab kasutatavate põllumaade pindala ning avab võimaluse edendada Euroopas valgu- ja õlirikaste toodete tootmist;

19.

märgib, et toiduga kindlustatus ei ole võimalik, kui toitumise ja põllumajanduse vajadusteks ei ole tagatud vaba juurdepääsu geneetilistele ressurssidele; tunnustab ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelist lepingut taimede geneetiliste ressursside kohta kui tähtsat vahendit põllumajanduse bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks, mis aitab ära hoida kliimamuutuste tagajärgi;

20.

rõhutab, et praegu kavandatavad stiimulid säästlike energiakultuuride kasvatamiseks ei tohiks kuidagi halvendada üldsuse toiduainetega kindlustatust;

21.

kutsub liikmesriike üles arendama ja rakendama konkreetseid põllumajanduslikke meetmeid sisaldavaid programme, mille eesmärk on kliimamuutuse mõjude leevendamine ja nendega kohanemine;

22.

rõhutab vajadust edendada tarbijate teavitamise kampaania käivitamist, et tutvustada põllumajandustootjate ja -sektori pingutusi keskkonna kaitsmisel ja toiduainetega kindlustatuse tagamisel;

Põllumajandus, finantsturud ja hinnavolatiilsus

23.

usub, et finants- ja põllumajandusturud on tänapäeval rohkem põimunud kui kunagi varem; on seisukohal, et Euroopa meetmetest üksi enam ei piisa ja hinnavolatiilsuse ning toiduga kindlustatuse küsimuses tuleks Euroopal tegutseda koostöös kolmandate riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega; toetab G20 eesistuja sellesuunalisi algatusi;

24.

rõhutab põllumajandusettevõtjate probleeme turgude ja hindade erakordselt suurte kõikumiste ajal; juhib tähelepanu raskustele, millega põllumajandusettevõtjad silmitsi seisavad, püüdes erakordselt ebastabiilsel ajal ette planeerida; nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks alatised ja jõulised meetmed, et tegeleda viivitamatult erakordselt suure ebastabiilsusega põllumajandusturgudel; on arvamusel, et sellest saab määrav tegur tagamaks tootmise säilitamine Euroopa Liidus;

25.

märgib, et põhiliste põllumajandustoodete hinnaindeks finantsturgudel ei ole kunagi varem olnud nii ebastabiilne; toob näiteks hiljutise nisulepingute hinnatõusu – 70 % kahe kuu jooksul – kusjuures tehingute maht nende lepingutega suurenes Pariisi toorainebörsil rohkem kui kahekordselt;

26.

toonitab asjaolu, et need sündmused on ainult osaliselt põhjustatud peamistest turgu mõjutavatest teguritest (nagu pakkumine ja nõudlus) ja on suures osas spekuleerimise tulemus; märgib, et spekulatiivsest käitumisest on tingitud kuni 50 % viimase aja järskudest hinnatõusudest; toetab õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri järeldusi suurte institutsiooniliste investorite, näiteks riskikapitalifondide, pensionifondide ja investeerimispankade (kes üldiselt ei huvitu põllumajandusturgudest) rolli kohta tooraine hinnaindeksite mõjutamisel tulenevalt nende tegevusest tuletisinstrumentide turgudel;

27.

toetab sellega seoses finantsinstrumente reguleerivate kehtivate õigusaktide läbivaatamist, millega tuleks muuta kauplemine läbipaistvamaks; tuletab meelde, et finantsinstrumendid peaksid teenima majandust ja aitama põllumajanduslikul tootmisel saada üle kriisidest ning ilmastikunähtustest; samas ei tohiks lubada spekuleerimisel ohustada muidu tõhusaid põllumajandusettevõtjaid;

28.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu määrus börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta; loodab, et erakordselt suurte hinnakõikumiste vastu võetakse kriisi korral kiire reageerimise vahendina kasutusele turvavõrgud; soovib näha õigusaktide kooskõlastamist ELi ja kolmandate riikide, näiteks Ameerika Ühendriikide vahel, et vähendada spekuleerijate võimalusi kasutada ebaõiglaselt ära õigussüsteemide erinevusi;

29.

toetab julgemaid Euroopa meetmeid spekuleerimise probleemi lahendamiseks, sealhulgas reguleerivatele ja järelevalveasutustele volituse andmist spekuleerimise piiramiseks; on seisukohal, et tooraine tuletisinstrumendid erinevad muudest finantstuletisinstrumentidest ja tooraine tuletisinstrumentidega võiksid kaubelda vaid maaklerid, kellel on õigustatud huvi kaitsta põllumajandustooteid riski vastu, samuti muud isikud, kes on otseselt seotud tegeliku põllumajandustootmisega; kutsub komisjoni üles tagama olukord, et kauplemine toidutooraine tuletisinstrumentidega oleks piiratud võimaluse piires selliselt, et sellega tegeleksid põllumajandusturgudega otseselt seotud investorid;

30.

väljendab muret teraviljakaubanduses toimunud ulatusliku koondumise üle, mille tulemusena saavad asjaomased ettevõtjad mõjutada turul kehtivaid hindasid; märgib, et see võib suurendada hindade volatiilsust, kuna teraviljaga kauplejad on spekulatiivsete tehingute tõttu huvitatud suurtest hinnakõikumistest; on seisukohal, et see näitab ka vajadust sekkumisvarude või muu toetava võrgustiku järele, et edendada hindade stabiilsust ning kaitsta põllumajandusettevõtjate ja tarbijate huve;

31.

rõhutab, et ilma sekkumisvarude või strateegiliste varudeta ei ole võimalik võtta tõhusaid meetmeid suurte hinnakõikumiste vastu; on seetõttu seisukohal, et tulevases ÜPP-s tuleb tugevdada turule sekkumise vahendite rolli;

32.

rõhutab, et toidutarneahelas on vaja suuremat läbipaistvust ja õiglust, et tagada põllumajandusettevõtjatele õiglane kasum, saavutada kogu toidutarneahelas õiglane kasum ja õiglased hinnad ning tagada elujõuline põllumajandussektor, mis tagab toiduga kindlustatuse; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks konkreetsed ja tõhusad ettepanekud kõnealuse probleemi lahendamiseks;

33.

juhib tähelepanu sellele, et hinnavolatiilsuse tingimustes on madala sissetuleku ja toiduainete defitsiidiga riigid tavaliselt kõige raskemas olukorras;

Ülemaailmsed toiduvarud maailma toiduga kindlustamiseks

34.

märgib, et kogu maailma toiduvaru ei ole praegu piisav, see on üsna kättesaadamatu ning kõrge hinnaga, mis jätab paljud inimesed toiduga kindlustamata;

35.

märgib samas, et ülemaailmsed toiduvarud on palju piiratumad kui varem, kuna 2007. aasta toidukriisi ajal langes varude maht rekordiliselt madalale, millest jätkub ülemaailmselt 12 nädalaks; juhib tähelepanu, et toiduainete tootmine on järjest tundlikum kliimamuutusega seotud äärmiste ilmastikunähtuste, linnastumise tagajärjel maale järjest kasvava surve ning kahjurite suureneva hulga ja sagenevate haiguste suhtes, mis võib põhjustada äkilist ja ettearvamatut toidupuudust;

36.

on seetõttu seisukohal, et toiduvarude (sh eriolukorra varud nälja vähendamiseks ja varud tooraine hinnaindeksite reguleerimiseks) sihtotstarbeline ülemaailmne süsteem oleks kasulik, kuna see hõlbustaks maailmakaubandust äkiliste hinnatõusude ajal, tõrjuks tagasipöördumist protektsionismi juurde ning vähendaks survet maailma toiduainete turgudele; on seisukohal, et neid varusid peaks haldama ühine organ ÜRO egiidi all või ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, kes kasutaks täiel määral ära ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning ÜRO maailma toiduabi programmi talletatud kogemusi; kutsub komisjoni viivitamata üles seda küsimust uurima ja teavitama parlamenti, kuidas nimetatud eesmärki saaks kõige tõhusamini saavutada; lisaks kutsub komisjoni üles mängima juhtivat rolli sellise toiduvarude sihipärase ülemaailmse süsteemi loomise toetajana;

37.

tuletab meelde, et EL on siiani reageerinud abi ja raha andmisega, sealhulgas toiduainete rahastamisvahendi kaudu; loodab näha aruandeid selle vahendi tulemuslikkuse kohta, milles vaadeldaks ka põhjuste ja sümptomite vastases võitluses saavutatud edu, ja kutsub komisjoni üles analüüsima sellise vahendi loomise võimalikkust, mis aitaks võidelda nälja vastu maailmas;

38.

kordab, kui oluline on arendada põllumajandust arengumaades ja eraldada asjakohane osa ELi ülemeremaade arenguabist põllumajandussektorile; väljendab kahetsust, et põllumajandusele eraldatud arenguabi on alates 1980. aastatest dramaatiliselt vähenenud ja tunneb heameelt, et on aru saadud vajadusest seda suundumust muuta; kutsub komisjoni üles seadma põllumajandus arenguabis prioriteetsele kohale, sealhulgas ka toetama põllumajandusettevõtjate turulepääsu;

39.

tunneb pahameelt ÜRO 2010. aasta aastatuhande arengueesmärkide tippkohtumise järelduste pärast ning rõhutab, et arenenud riigid ei ole veel kaugeltki täitnud ametliku arenguabi osas võetud kohustusi;

40.

tunnustab ÜRO 2010. aasta aastatuhande arengueesmärkide tippkohtumisel tutvustatud Maailmapanga algatust suurendada oma toetust põllumajandussektorile, et tõsta eeskätt vaesemates piirkondades sissetulekuid, tööhõivet ja toiduainetega kindlustatust;

Uus ÜPP probleemidele reageerimiseks

41.

kinnitab seisukohta, mida Euroopa Parlament väljendas oma raportis ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta pärast 2013. aastat; kinnitab jätkuvat toetust tugevale põllumajandus- ja maaelu arengu poliitikale, millega tagatakse kõigi toiduga kindlustatus, hoitakse Euroopa maapiirkondade elujõulisust, muudetakse põllumajandus konkurentsivõimelisemaks, tagatakse põllumajandusliku tootmise jätkamine terves ELis, toetatakse innovatsiooni, konkurentsivõimet ja tööhõivet ning millel on oma osa suurte ülemaailmsete probleemide, näiteks kliimamuutuse vastu võitlemisel; õhutab samuti vajadust veelgi lihtsustada ÜPP-d ja vähendada bürokraatiat, et muuta väiksemaks toetusesaajate rakenduskulud;

42.

rõhutab rolli, mida noortel põllumajandustootjatel tuleb uues ÜPP-s mängida; juhib tähelepanu asjaolule, et ainult 7 % Euroopa põllumajandusettevõtjatest on nooremad kui 35 ja samas läheb vähemalt 4,5 miljonit põllumajandusettevõtjat järgmise 10 aasta jooksul pensionile; toetab selliste noortele suunatud meetmete tõhustamist nagu asutamistoetus, laenude intressitoetused ja muud stiimulid, mida liikmesriigid on oma maaelu arendamise eelarvete kaudu rakendanud; kinnitab taas noorte vahetusprogrammi käsitleva eelarve muudatusettepaneku sisu ja soovib selle rakendamist katseprojektina; nõuab samuti, et kõrvaldataks kõik halduspiirangud, mis takistavad noori põllumajandustegevust alustamast;

43.

on arvamusel, et teadustegevus ja innovatsioon on kõige olulisemad valdkonnad toiduga kindlustatuse probleemiga tegelemiseks, kuna tootmist tuleb suurendada vähemate ressurssidega; rõhutab, et põllumajandussektoris on oluline edendada professionaalset väljaõpet, hariduse ligipääsetavust, teadmiste edasiandmist ja parimate tavade vahetamist; kordab, et on vaja kooskõlastatud lähenemisviisi ÜPP ja teiste poliitikavaldkondade vahel, et hõlbustada põllumajanduses juurdepääsu teadustegevusele ja innovatsioonile;

44.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tootlikkuse tõstmiseks täielikult ära kasutama seitsmenda teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi pakutavaid võimalusi teaduse ja tehnoloogilise uuendustegevuse valdkonnas, järgides seejuures energiatõhususe ja säästlikkuse kriteeriume;

45.

rõhutab, et kliimamuutuse ja linnastumise tõttu väheneb iga aastaga põllumajandustootmiseks kasutatava maa pindala;

46.

soovib eriti rõhutada, kui tähtis on mitmekesisus Euroopa põllumajanduses ja eri põllumajandusmudelite (eelkõige Euroopa maapiirkondades töökohti loova väikepõllumajandustootmise mudelite) koostoimimise tagamine, samuti toiduainete (mille hulka kuuluvad ka lühikese tarneahelaga väikepõllumajandustootjate tooted ja mittetööstuslikud tooted) ja toitumuse mitmekesisus ja kvaliteet Euroopas, et soodustada maapiirkondade arengut ning säilitada piirkondlike toiduaine- ja veinisektorite pärand;

47.

rõhutab, et kohalik traditsiooniline põllumajandustegevus, põllumajanduslik pereettevõtlus, väikepõllundus ja mahepõllumajandus, võivad väga olulisel määral kaasa aidata toiduga kindlustatuse tagamisele, kuna see on sageli tõhusam viis maakasutuseks üksikutes piirkondades kasutamiseks pika aja vältel spetsiaalselt välja töötatud meetoditega ning võimaldab luua tugeva sideme toote ja selle päritolupiirkonna vahel ning on märk toote kvaliteedist ja autentsusest; rõhutab, et need põllumajandusvormid peaksid eksisteerima koos uuenduslike säästvate põllumajandusettevõtetega, mis aitaks kombineerida suurt produktiivsust jätkusuutliku maakasutusega;

48.

rõhutab samuti, et põllumaa liigne osadeks jagamine mõnes liikmesriigis on takistuseks põllumajanduse tootlikkusel ning tuleb võtta meetmeid, et julgustada väikeste põllumajandusettevõtjate ühinemist;

49.

rõhutab vajadust säilitada ELis põllumajanduslik mitmekesisus ning tunnistab, et värske ja kohapeal toodetud värskete põllumajandustoodetega varustatud kohalikud turud on keskkonnasäästlikud ning aitavad toetada väljakujunenud põllumajanduskogukondi; rõhutab põlluharimise olulisust ebasoodsamates piirkondades; kutsub komisjoni üles käsitlema Euroopa paljutahulisi põllumajandusmudeleid oma tulevastes ettepanekutes ÜPP kohta ning kaaluma ka võimalust luua spetsiaalsed finantsstiimulid ja identifitseerimismeetmed;

50.

kinnitab, et ÜPP peab olema õiglane ja tagama toetuse tasakaalustatud jagamise põllumajandusettevõtjatele kõigist liikmesriikidest ja nende vahel, suurema territoriaalse ühtekuuluvuse ning eksporditoetuste järk-järgulise kaotamise, kaotades samal ajal järkjärgult kõik ELi kaubanduspartnerite poolt antavad eksporditoetused ning kehtestades eeskirjad kõigile samaväärse mõjuga ekspordimeetmetele;

51.

tunnistab, et ÜPP reformid on oluliselt vähendanud ELi põllumajandusliku tootmise mõju arengumaades, kuna ei ole kaotatud eksporditoetusi; nõuab, et EL tunnistaks, kui oluline on arengumaade põllumajandussektorite toetamine, tagades eriti asjaolu, et põllumajandus seatakse arengumaades ja ELi ülemeremaade arenguabieelarves esikohale;

*

* *

52.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.


(1)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0286.

(2)  ELT C 46 E, 24.2.2010, lk 10.

(3)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0131.

(4)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0302.

(5)  ELT C 279 E, 19.11.2009, lk 71.


Top
  翻译: