(2)

Et lihtsustada ja ajakohastada kohaldatavaid eeskirju, kõrvaldada vastuolud ning täita neis eeskirjades esinevad soovimatud lüngad, vaadati need direktiivid omandatud kogemustest lähtudes läbi. Läbivaatamine näitas, et on asjakohane asendada need neli direktiivi käesoleva üheainsa direktiiviga. Seega tuleks käesoleva direktiiviga kehtestada tüüpeeskirjad ühiste aspektide suhtes ja loobuda minimaalse ühtlustamise põhimõttest , mis kehtis endistes direktiivides, mille kohaselt liikmesriigid võisid säilitada või vastu võtta rangemaid riiklikke eeskirju.

(2)

Et lihtsustada ja ajakohastada kohaldatavaid eeskirju, kõrvaldada vastuolud ning täita neis eeskirjades esinevad soovimatud lüngad, vaadati need direktiivid omandatud kogemustest lähtudes läbi. Läbivaatamine näitas, et on asjakohane asendada need neli direktiivi käesoleva üheainsa direktiiviga. Seega tuleks käesoleva direktiiviga kehtestada tüüpeeskirjad ühiste aspektide suhtes, lubades samas liikmesriikidel teatavate muude aspektide suhtes säilitada või vastu võtta rangemaid riiklikke eeskirju , mis näevad ette tarbijakaitse kõrgema taseme .

(5)

Tarbijad ei ole kaugmüügi piiriülest potentsiaali täies ulatuses ära kasutanud , kuigi see võiks olla üks siseturu esmastest käegakatsutavatest tulemustest. Võrreldes riigisisese kaugmüügi olulise kasvuga viimastel aastatel, on piiriülese kaugmüügi kasv olnud piiratud. See erinevus on märgatav just Interneti teel toimuva müügi puhul, kus kasvuruum on eriti suur. Väljaspool äriruume (otsemüük) sõlmitavate lepingute piiriülese potensiaali ärakasutamist takistavad mitmed tegurid, sealhulgas tootmisharudele kehtestatud riiklike tarbijakaitse-eeskirjade erinevus. Võrreldes riigisisese otsemüügi kasvuga viimastel aastatel, on just teenuste sektoris (nt avalikud teenused) selliste tarbijate arv, kes seda piiriülese ostu-müügi kanalit kasutavad, püsinud madal. Vastukajana paljudes riikides kasvanud ärivõimalustele peaksid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (sealhulgas üksiküritajad ) või otsemüügiga tegelevate ettevõtete agendid olema enam huvitatud ärivõimaluste leidmisest teistes liikmesriikides, seda eelkõige piirialadel. Seetõttu aitab tarbijatele esitatava teabe ning kauglepingutest ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingutest taganemise täielik ühtlustamine kaasa ettevõtja ja tarbija vahelise siseturu paremale toimimisele.

(5)

Kaugmüügi piiriülest potentsiaali ei ole täies ulatuses ära kasutatud , kuigi see võiks olla üks siseturu esmastest käegakatsutavatest tulemustest. Võrreldes riigisisese kaugmüügi olulise kasvuga viimastel aastatel, on piiriülese kaugmüügi kasv olnud piiratud. See erinevus on märgatav just Interneti teel toimuva müügi puhul, kus kasvuruum on eriti suur. Väljaspool äriruume (otsemüük) sõlmitavate lepingute piiriülese potentsiaali ärakasutamist takistavad mitmed tegurid, sealhulgas tootmisharudele kehtestatud riiklike tarbijakaitse-eeskirjade erinevus. Võrreldes riigisisese otsemüügi kasvuga viimastel aastatel, on just teenuste sektoris (nt avalikud teenused) selliste tarbijate arv, kes seda piiriülese ostu-müügi kanalit kasutavad, püsinud madal. Vastukajana paljudes riikides kasvanud ärivõimalustele peaksid väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (sealhulgas üksikkauplejad ) või otsemüügiga tegelevate ettevõtete agendid olema enam huvitatud ärivõimaluste leidmisest teistes liikmesriikides, seda eelkõige piirialadel. Seetõttu aitab tarbijatele esitatava teabe ning kauglepingutest ja väljaspool äriruume sõlmitavatest lepingutest taganemise teatavate aspektide täielik ühtlustamine kaasa tarbijate paremale kaitsmisele ning ettevõtja ja tarbija vahelise siseturu paremale toimimisele.

(6)

Tarbijalepinguid käsitlevad liikmesriikide õigusaktid erinevad üksteisest oluliselt, mis võib märgatavalt moonutada konkurentsi ning takistada siseturu tõrgeteta toimimist. Ühenduse õigustik, mis kehtib kauglepingute või väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute valdkonnas tarbekaupade ja nende garantiide kohta, samuti ebaõiglaste lepingutingimuste kohta, sätestab õigusaktide ühtlustamise minimaalsed standardid ja annab liikmesriikidele võimaluse säilitada või kehtestada rangemaid meetmeid, et tagada oma territooriumil kõrgemal tasemel tarbijakaitse. Lisaks on paljud küsimused eri direktiivides vastuoluliselt reguleeritud või jäetud lahendamata. Neid küsimusi on liikmesriigid erinevalt lahendanud. Selle tulemusena erinevad tarbijate lepingulisi õigusi käsitlevate direktiivide rakendamiseks kehtestatud riiklikud eeskirjad suuresti.

(7)

Need erinevused kujutavad endast olulist takistust siseturu toimimisele, kahjustades nii ettevõtjaid kui ka tarbijaid. Erinevused suurendavad eeskirjade täitmiseks tehtavaid kulutusi ettevõtjate jaoks, kes tahavad müüa oma tooteid või osutada teenuseid välismaal. Samuti kahjustab killustatus tarbijate usaldust siseturu suhtes. Tarbijate usaldamatust suurendab veelgi tarbijakaitse ebaühtlane tase ühenduse piires. See probleem on eriti aktuaalne uute turuarengute taustal.

(7)

Teatavad erinevused tarbijatega sõlmitavaid lepinguid, eelkõige kauglepinguid või väljaspool äriruume sõlmitavaid lepinguid käsitlevates liikmesriikide õigusaktides kujutavad endast olulist takistust siseturu toimimisele, kahjustades nii kauplejad kui ka tarbijaid. Erinevused suurendavad eeskirjade täitmiseks tehtavaid kulutusi kauplejate jaoks, kes tahavad müüa oma tooteid või osutada teenuseid välismaal. Samuti kahjustab ebaproportsionaalne killustatus tarbijate usaldust siseturu suhtes.

(8)

Mõnede peamiste regulatiivsete aspektide ühtlustamine suurendab tunduvalt nii tarbijate kui ettevõtjate õiguskindlust. Nii tarbijad kui ka ettevõtjad saavad lähtuda ühtsest, selgelt määratletud õiguslikel printsiipidel rajanevast regulatiivraamistikust, mis reguleerib ettevõtjate ja tarbijate vahel sõlmitavate lepingute teatavaid aspekte kogu ühenduses . Selle tulemusena kõrvaldatakse eeskirjade killustatusest põhjustatud takistused ja muudetakse siseturg selles valdkonnas paremini toimivaks. Neid takistusi saab kõrvaldada üksnes ühtsete ühenduse tasandi eeskirjade kehtestamisega. Lisaks sellele tagatakse nende eeskirjadega tarbijate jaoks ühtlaselt kõrge tarbijakaitse tase kogu ühenduse territooriumil.

(8)

Kui ei ole sätestatud teisiti, ja kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 169 ei tohiks käesoleva direktiivi sätted takistada liikmesriike kehtestamast või säilitamast rangemaid siseriiklikke meetmeid, mis parandavad tarbijakaitset. Mõnede peamiste regulatiivsete aspektide täielik ühtlustamine on siiski õigustatud, et tagada ühtne tarbijakaitse regulatiivraamistik ja tunduvalt suurendada nii tarbijate kui ka kauplejate õiguskindlust piiriüleses äritegevuses . Sel juhul saavad nii tarbijad kui ka kauplejad lähtuda ühtsest, selgelt määratletud õiguslikel printsiipidel rajanevast regulatiivraamistikust, mis reguleerib ettevõtjate ja tarbijate vahel sõlmitavate lepingute teatavaid aspekte kogu liidus . Seega tagatakse nende eeskirjadega tarbijate jaoks ühtlaselt kõrge tarbijakaitse tase kogu liidu territooriumil. Lisaks sellele kõrvaldatakse ühtsete eeskirjade kehtestamisega liidu tasandil eeskirjade ebaproportsionaalsest killustatusest põhjustatud takistused ja muudetakse siseturg selles valdkonnas paremini toimivaks.

(10 a)

Käesolevat direktiivi ei kohaldata tervishoiuteenuste suhtes, st kõigi teenuste suhtes, mida tervishoiutöötajad osutavad patsientidele, et hinnata, säilitada või taastada nende tervislikku seisundit.

(10 b)

Hasartmängud, sealhulgas loteriid ja kihlveod, ei kuulu oma eripära tõttu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, mistõttu peavad liikmesriigid suutma kehtestada nimetatud valdkonnas muid, sealhulgas rangemaid tarbijakaitsemeetmeid.

(11)

Kehtiv ühenduse õigustik tarbijatele osutatavate finantsteenuste valdkonnas sisaldab mitmeid tarbijakaitse eeskirju. Seetõttu hõlmavad käesoleva direktiivi sätted finantsteenustega seonduvaid lepinguid vaid ulatuses , mis on vajalik regulatiivsete tühimike täitmiseks .

(11)

Kehtiv liidu õigustik muu hulgas tarbijatele osutatavate finantsteenuste või reisipakettide valdkonnas sisaldab mitmeid tarbijakaitse eeskirju. Seetõttu ei kohaldata käesoleva direktiivi artikleid 5–19 ja artiklit 23a finantsteenuseid käsitlevate lepingute suhtes ning artikleid 9–19 reisipakette käsitlevate kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes , ilma et see piiraks kehtivates liidu õigusaktides sisalduvate muude sätete kohaldamist . Finantsteenuste puhul tuleks ergutada liikmesriike liidu tasandil reguleerimata küsimustes õigusaktide väljatöötamisel lähtuma finantsteenuste valdkonnas kehtivatest liidu õigusaktidest, et kõigile tarbijatele ja kõigi finantsteenuseid käsitlevate lepingute puhul oleks tagatud võrdsed tingimused. Komisjon peaks püüdma finantsteenuseid käsitlevat liidu õigustikku täiendada, et kõrvaldada õiguslikud lüngad ja kaitsta tarbijaid igat liiki lepingute korral.

(11 a)

Käesoleva direktiivi artiklid 9–19 ei piira liikmesriikide õigusaktide nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad kinnisvara omandamist ja kinnisvaraga seotud tagatisi või kinnisvaraga seotud asjaõiguse loomist või ülekandmist. See hõlmab nimetatud õigusaktidega seotud lepinguid, näiteks veel arendamata kinnisvara müük ja üürimine-ostmine.

(11 b)

Kuna psühholoogilist eriolukorda ei eksisteeri lepingute puhul, mille liikmesriikide eeskirjade kohaselt kinnitab avaliku võimu kandja, tuleks sellised lepingud käesoleva direktiivi artiklite 9–19 reguleerimisalast välja jätta.

(11 c)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab mootorsõiduki liisinguleping, mille korral mootorsõiduk lepingu lõppedes tagastatakse, mootorsõiduki rendi teenust.

(11 d)

Paljud liikmesriigid on otsustanud siseriiklikke tarbijakaitse eeskirju kohaldada ka muudele üksustele, nagu valitsusvälised organisatsioonid, alustavad äriühingud või väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted, ning teisedki liikmesriigid võivad sellise otsuse vastu võtta. Tuleks meeles pidada, et liikmesriigid võivad laiendada vastuvõetud riiklike eeskirjade reguleerimisala, et kohaldada käesolevat direktiivi juriidilistele või füüsilistele isikutele, kes ei ole käesoleva direktiivi tähenduses tarbijad.

(11 e)

Digitaalvormingus tarbijani toimetatavat digitaalset infosisu, mida tarbija saab kasutada alaliselt või sarnaselt füüsiliselt oma valduses oleva kaubaga, tuleks käsitleda kui kaupa, et kohaldada käesoleva direktiivi müügilepingute suhtes kohaldatavaid sätteid. Kuid lepingust taganemise õigus peaks kehtima ainult hetkeni, mil tarbija otsustab digitaalsisu alla laadima hakata.

(12)

Uus kauglepingu mõiste hõlmaks kõiki juhtumeid, kus müügi- või teenusleping sõlmitakse üksnes ühe või mitme sidevahendi vahendusel (nt tellimuskiri, Internet, telefon või faks). See looks ühtlase mänguruumi kõigile kaugmüügiga tegelejatele. See parandaks ka õiguskindlust, võrreldes praegu kehtiva mõistega, mille kohaselt nõutakse organiseerunud kaugmüügiskeemi olemasolu, mida kasutades kaupleja lepingu sõlmib.

(12)

Uus kauglepingu mõiste hõlmaks kõiki juhtumeid, kus kauba tarnimist või teenuse osutamist käsitlev leping sõlmitakse kaupleja ja tarbija vahel organiseeritud kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi alusel, kusjuures kaupleja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel samaaegselt füüsiliselt kohal, vaid kasutavad eranditult kas üht või mitut sidevahendit (nt tellimuskiri, Internet, telefon või faks). Organiseeritud kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi mõiste ei peaks hõlmama veebisaite, mis annavad üksnes teavet kaupleja, tema kauba ja/või teenuste kohta, isegi juhul, kui sellisel veebisaidil on osutatud üks või mitu sidevahendit. See looks ühtlase mänguruumi kõigile kaugmüügiga tegelejatele.

(13)

Konkreetsed asjaolud, mille alusel pakkumine on tehtud või leping sõlmitud, ei peaks kauglepingu mõistes kajastuma. See, kas kaupleja on juhuslik kaugmüüja või kasutab organiseeritud skeemi, mida haldab kolmas isik, nagu näiteks mõni Interneti-portaal, ei peaks tarbijakaitset mõjutama. Samuti peaks tehingu puhul, milles kaupleja ja tarbija lepivad kokku silmast silma ja väljaspool äriruume, olema tegemist kauglepinguga, juhul kui leping sõlmitakse seejärel üksnes sidevahendi abil, nagu näiteks Interneti või telefoni teel. Kauplejate jaoks peaks kauglepingu mõiste lihtsustamine parandama õiguskindlust ja kaitsma kauplejat ebaõiglase konkurentsi eest.

(13)

Konkreetsed asjaolud, mille alusel pakkumine on tehtud või leping sõlmitud, ei peaks kauglepingu mõistes kajastuma. See, kas kaupleja kasutab organiseeritud kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi, mida haldab kolmas isik, nagu näiteks mõni Interneti-portaal, ei peaks tarbijakaitset mõjutama. Samuti peaks tehingu puhul, milles kaupleja ja tarbija lepivad kokku silmast silma ja väljaspool äriruume, olema tegemist kauglepinguga, juhul kui leping sõlmitakse seejärel üksnes sidevahendi abil, nagu näiteks Interneti või telefoni teel. Kauplejate jaoks peaks kauglepingu mõiste lihtsustamine parandama õiguskindlust ja kaitsma kauplejat ebaõiglase konkurentsi eest.

(14)

Väljaspool äriruume sõlmitud lepingut tuleks määratleda lepinguna, mis sõlmitakse kaupleja ja tarbija samaaegsel füüsilisel kohalolekul väljaspool äriruume, näiteks kas tarbija kodus või töökohal. Ettevõtte valdustest väljaspool on tarbijad psühholoogilise surve all , olenemata sellest, kas nad on soovinud kaupleja kohaletulekut või ei. Selleks et vältida eeskirjadest kõrvalehoidmist, tuleks siiski pidada väljaspool äriruume sõlmitud lepinguks ka sellises olukorras sõlmitud lepingut, kus tarbija poole pöördutakse väljaspool äriruume, lepingut arutatakse näiteks tarbija kodus, kuid see sõlmitakse poes.

(14)

Väljaspool äriruume sõlmitud lepingut tuleks määratleda lepinguna, mis sõlmitakse kaupleja ja tarbija samaaegsel füüsilisel kohalolekul väljaspool äriruume, näiteks kas tarbija kodus või töökohal. Ettevõtte valdustest väljaspool on tarbijad ajutiselt erilises olukorras , mis erineb poes valitsevast olukorrast näiteks psühholoogilisest seisukohast vaadatuna ning kaupade ja hindade võrdlemise võimaluste poolest, olenemata sellest, kas tarbijad on soovinud kaupleja kohaletulekut või ei. Selleks et vältida eeskirjadest kõrvalehoidmist, tuleks siiski pidada väljaspool äriruume sõlmitud lepinguks ka sellises olukorras sõlmitud lepingut, kus tarbija poole pöördutakse väljaspool äriruume, lepingut arutatakse näiteks tarbija kodus, kuid see sõlmitakse poes , kuid üksnes juhul, kui lepingu põhikomponendid on määratud kindlaks ringkäigu vältel, vabaajaüritusel või müügiesitlusel . Kuid käesolevas direktiivis toodud teavitamisnõue ei hõlma lepinguid, mille puhul tarbija tasutav summa ei ületa 40 eurot, et mitte koormata liigse teavitamiskohustusega näiteks tänaval kauplejaid, kes tarnivad kauba koheselt. Sellistel juhtudel ei ole vaja ka taganemisõigust, sest selliste lepingute mõju on selgelt nähtav. Liikmesriikidele peaks siiski jääma vabadus kehtestada madalam väärtus ja neide tuleks ergutada seda tegema.

(15)

Ettevõtte äriruumideks tuleks pidada mistahes liiki valdusi (näiteks pood või veoauto), mida kaupleja kasutab pideva äritegevuse kohana. Müügikioskeid ja -laudu tuleks käsitada äriruumidena, kuigi kaupleja kasutab neid võib-olla ajutiselt. Muid valdusi, mis on üüritud ainult lühikeseks ajaks ja kus ei ole kaupleja asukoht (näiteks hotellid, restoranid, konverentsikeskused, kinod, mille on üürinud kauplejad, kelle asukoht ei ole seal), ei tuleks vaadelda äriruumidena. Samuti ei vaadeldaks äriruumidena avalikke kohti, sealhulgas ühistranspordivahendeid, rajatisi, kodusid ega töökohti.

(15)

Ettevõtte äriruumideks tuleks pidada mistahes liiki valdusi (näiteks pood, takso või veoauto), mida kaupleja kasutab pideva äritegevuse kohana. Müügikioskeid tuleks käsitada äriruumidena, kuigi kaupleja kasutab neid võib-olla ajutiselt või regulaarselt . Muid valdusi, mis on üüritud ainult lühikeseks ajaks ja kus ei ole kaupleja asukoht (näiteks hotellid, restoranid, konverentsikeskused, kinod, mille on üürinud kauplejad, kelle asukoht ei ole seal), ei tuleks vaadelda äriruumidena. Samuti ei vaadeldaks äriruumidena avalikke kohti, sealhulgas ühistranspordivahendeid, rajatisi, kodusid ega töökohti.

(16)

Püsiva andmekandja mõiste peaks hõlmama eelkõige paberil dokumente , USB-pulki, CD-ROMe, DVDsid, mälukaarte ja arvuti kõvaketast , millele on salvestatud e-kiri või pdf-dokument .

(16)

Püsivad andmekandjad peaks hõlmama eelkõige paberit , USB-pulki, CD-ROMe, DVDsid, mälukaarte või arvuti kõvakettaid. Selleks , et olla püsiv andmekandja, peab e-kiri või veebisait esiteks võimaldama tarbijal säilitada teavet nii kaua, kuni see on tema jaoks asjakohane, et kaitsta oma huve, mis tulenevad suhtest kauplejaga . Teiseks peaks e-kiri või veebisait võimaldama säilitada teavet nii, et kauplejal on võimatu seda ühepoolselt muuta.

(17)

Tarbijatel peab olema õigus saada teavet enne lepingu sõlmimist. Siiski ei pea kaupleja esitama teavet, mis on kontekstist ilmne . Näiteks ettevõtte äriruumides toimuva tehingu puhul võivad toote peamised omadused, kaupleja identiteet ja tarnekorraldus olla selgelt näha. Kaugtehingute ja väljaspool äriruume tehtavate tehingute puhul peaks kaupleja esitama teavet maksekorra, tarnetingimuste, tarne toimumise ja kaebuste lahendamise põhimõtete kohta, sest need ei pruugi igas olukorras selged olla.

(17)

Tarbija peab saama õigeaegselt enne äriruumides sõlmitava lepingu , kauglepingu, väljaspool äriruume sõlmitava lepingu või samalaadse lepingu sõlmimist piisavalt teavet . Teabe esitamisel peab kaupleja arvesse võtma nende tarbijate erivajadusi, kes on eriti kaitsetud oma vaimse või füüsilise puude, vanuse või kergeusklikkuse tõttu, mille ettenägemist kauplejalt võib mõistlikult eeldada. Kuid erivajaduste arvessevõtmine ei tohiks tekitada tarbijakaitse erinevat taset .

(17 a)

Olenemata sellest, et väljaspool äriruume sõlmitava mitmeotstarbelise lepingu puhul, mille puhul kaupleja ja tarbija täidavad kohe oma lepingujärgsed kohustused ja tarbija makstav summa ei ületa 200 eurot, on kaupleja vabastatud kohustusest esitada artiklis 9 sätestatud teave püsival andmekandjal, peaks kaupleja esitama tarbijale siiski põhjaliku teabe lepingu põhipunktide kohta – eriti mis puudutab hinda – enne, kui nimetatud leping tarbija jaoks siduvaks muutub.

(20)

Tarbija peaks teadma, kas ta sõlmib lepingu kauplejaga või vahendajaga, kes tegutseb mõne teise tarbija volitusel, sest viimati kirjeldatud olukorra puhul võib selguda, et käesoleva direktiiviga pakutav kaitse sel juhul tarbijale ei laiene. Seepärast peaks vahendaja sellest asjaolust teavitama ja võimalikke tagajärgi kirjeldama. Mõistet „vahendaja” ei tohiks kasutada Interneti-müügifoorumite kohta, kus ei sõlmita lepinguid mõne teise isiku nimel või volitusel.

(22)

Kuna kaugmüügi puhul puudub tarbijal võimalus kaupa enne lepingu sõlmimist näha, peaks tarbijal olema lepingust taganemise õigus, mis annaks talle võimaluse veenduda kauba olemuses ja toimimises.

(22)

Kuna kaugmüügi puhul puudub tarbijal võimalus kaupa enne lepingu sõlmimist näha, peaks tarbijal olema lepingust taganemise õigus, et ta saaks kuni taganemisperioodi lõpuni veenduda kauba olemuses , kvaliteedis ja toimimises. Taganemisõigus tuleks tagada ka väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul.

(24)

Õiguskindluse tagamiseks on käesolevas direktiivis sisalduvate tähtaegade arvutamise suhtes asjakohane kohaldada nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad. Seega tuleks kõiki käesolevas direktiivis sisalduvaid ajavahemikke väljendada kalendripäevades.

(26)

Kui tarbija tellib samalt kauplejalt rohkem kui ühe kaubaartikli, peab tarbijal olema taganemisõigus iga eseme suhtes. Kui kaubaartiklid tarnitakse eraldi, siis tuleks konkreetse taganemisperioodi alguseks lugeda hetke, mil tarbija saab tegelikult kätte selle konkreetse eseme. Kui kaup tarnitakse mitme saadetisena või osade kaupa, siis tuleks konkreetse taganemisperioodi alguseks lugeda hetke, kui tarbija või tema poolt määratud kolmas isik saab kätte viimase saadetise või kauba osa.

(26)

Kui kaup tarnitakse mitme saadetisena, peaks taganemisperiood algama päevast, mil tarbija või tema poolt määratud kolmas isik (välja arvatud kaupleja) saab kätte esimese osa kaubast. Kui kaup tarnitakse mitme saadetisena või osade kaupa, siis peaks konkreetne taganemisperiood algama päevast, mil tarbija saab kätte viimase saadetise või kauba osa . Kui tarbija on ühe tellimusega tellinud mitu kaupa, mis tarnitakse eraldi, peaks taganemisperiood algama päevast, mil tarbija saab kätte viimase osa tellitud kaubast .

(27)

Kui kaupleja ei ole enne kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu sõlmimist teavitanud tarbijat taganemisõigustest, tuleks taganemisperioodi pikendada. Ent õiguskindluse tagamiseks seoses ajavahemikega tuleks kehtestada taganemisperioodi suhtes kolme kuu pikkune ajaline piirang , tingimusel, et kaupleja on täitnud oma lepingulised kohustused täies ulatuses . Kaupleja kohustused loetakse täielikult täidetuks, kui ta on kauba tarbijale tarninud või tarbija tellitud teenuse täielikult osutanud .

(27)

Kui kaupleja ei ole enne kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu sõlmimist teavitanud tarbijat taganemisõigustest, tuleks taganemisperioodi pikendada. Ent õiguskindluse tagamiseks tuleks kehtestada taganemisperioodi suhtes ühe aasta pikkune ajaline piirang. Liikmesriikidel peaks siiski olema lubatud säilitada seni kehtinud siseriiklike õigusaktidega ettenähtud pikem ajaline piirang .

(28)

Erinevused viisides, kuidas liikmesriigid taganemisõigusi teostavad, on põhjustanud piiriülese müügiga tegelevatele ettevõtjatele kulusid. Ühtlustatud taganemisvormi näidise kasutuselevõtt tarbijate jaoks peaks lihtsustama lepingust taganemist ja suurendama õiguskindlust. Seetõttu ei tohiks liikmesriigid kehtestada kogu ühenduse piires kehtivale tüüpvormile mingeid nõudeid selle välise kuju kohta (näiteks seoses tähemärgi suurusega).

(28)

Erinevused viisides, kuidas liikmesriigid taganemisõigusi teostavad, on põhjustanud piiriülese müügiga tegelevatele ettevõtjatele kulusid. Ühtlustatud taganemisvormi näidise kasutuselevõtt tarbijate jaoks peaks lihtsustama lepingust taganemist ja suurendama õiguskindlust. Seetõttu ei tohiks liikmesriigid kehtestada kogu liidu piires kehtivale tüüpvormile mingeid nõudeid selle välise kuju kohta (näiteks seoses tähemärgi suurusega). Siiski peaks tarbijale jääma vabadus taganeda oma valitud sõnastust kasutades, eeldusel et tema avaldus kauplejale on selgelt sõnastatud. Kauba tagasisaatmine, kirja saatmine või helistamine võiks samuti sellele nõudmisele vastata, kuid käesolevas direktiivis sätestatud tähtaja jooksul taganemise tõendamise kohustus võib lasuda tarbijal. Seetõttu on tarbija huvides kasutada kauplejale oma taganemisest teada andmiseks püsivat andmekandjat.

(30)

Lepingust taganemise korral peaks kaupleja tagastama kogu tarbijalt saadud raha, sealhulgas summa, mis katab kaupleja kulutused seoses kauba tarnimisega tarbijale.

(30)

Lepingust taganemise korral peaks kaupleja tagastama kogu tarbijalt saadud raha, sealhulgas summa, mis katab kaupleja kulutused seoses kauba tarnimisega tarbijale , välja arvatud summad niisuguste kiirkullerteenuste kasutamise eest, mida tarbija on konkreetselt nõudnud . Tagasimakset peaks olema võimalik teha igasuguste makseviiside abil, tingimusel, et need on seaduslikud riigis, kus tarbija makse vastu võtab. Seetõttu ei saa tagasimakset teha kinke- või ostukaartide kujul.

(32)

Et vältida olukorda, kus kaupleja tagastab raha tarbijale, kes ei ole kaupa tagasi saatnud, tuleks nõuda, et tarbija saadab kauba tagasi mitte hiljem kui neliteist päeva pärast seda, kui ta on teatanud kauplejale oma taganemisotsusest.

(32)

Et vältida olukorda, kus kaupleja tagastab raha tarbijale, kes ei ole kaupa tagasi saatnud, tuleks nõuda, et tarbija saadab kauba tagasi mitte hiljem kui neliteist päeva pärast seda, kui ta on teatanud kauplejale oma taganemisotsusest. Lisaks peaks kauplejal olema võimalik muuta tagasimakse sõltuvaks ka sellest, kas tarbija on esitanud tõendid, et ta on kauba tagasi saatnud.

(33)

Taganemisõiguse puhul peaksid kehtima teatavad erandid, nagu näiteks juhtudel, kus taganemisõigus ei ole kauba olemust silmas pidades asjakohane. Erandit kohaldataks näiteks veini puhul, mida tarnitakse pika ajavahemiku järel pärast spekulatiivset laadi lepingu sõlmimist ning kus sellise veini väärtus sõltub turu kõikumisest (vin en primeur).

(33)

Taganemisõiguse puhul peaksid kehtima teatavad erandid, nagu näiteks juhtudel, kus taganemisõigus ei ole kauba olemust silmas pidades asjakohane ja taganemisõiguse kasutamine seaks kaupleja ebaõiglaselt ebasoodsasse olukorda . Erandit kohaldataks eelkõige toiduainete ja muude hügieeni seisukohast tundlike või kergriknevate kaupade puhul, näiteks veini puhul, mida tarnitakse pika ajavahemiku järel pärast spekulatiivset laadi lepingu sõlmimist ning kus sellise veini väärtus sõltub turu kõikumisest (vin en primeur). Taganemisõigust ei tuleks ette näha ka teatavate muude kaupade ja teenuste, näiteks toorainete – nagu kütteõli – puhul, mille hind sõltub turu kõikumisest.

(34)

Samuti, kui teenuse osutamiseks on sõlmitud kaugleping ning teenuse osutamine algab taganemisperioodi jooksul (nt tarbija laeb selle aja jooksul alla andmeid), oleks ebaõiglane, kui tarbijal oleks taganemisõigus pärast seda, kui ta on teenust kas täielikult või osaliselt kasutanud. Seepärast ei peaks tarbija omama taganemisõigust, kui teenuse osutamine algab tarbija selgel nõusolekul.

(34)

Samuti, kui teenuse osutamiseks on sõlmitud kaugleping või väljaspool äriruume sõlmitav leping ning teenuse osutamine algab taganemisperioodi jooksul ( näiteks tarbija laadib selle aja jooksul alla andmeid), oleks ebaõiglane, kui tarbijal oleks taganemisõigus pärast seda, kui ta on teenust kas täielikult või osaliselt kasutanud. Seepärast ei peaks tarbija omama taganemisõigust, kui teenuse osutamine algab tarbija selgel nõusolekul , tingimusel et selline nõusolek kujutab endast teadlikku nõusolekut, st tarbijat on teavitatud otsusega kaasnevast taganemisõiguse kaotusest .

(37)

Lihtsustamise eesmärgil ja õiguskindluse saavutamiseks tuleks taganemisõigust kohaldada igat liiki väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes, välja arvatud rangelt määratletud asjaolude puhul, mida on kerge tõestada. Seetõttu ei peaks kohaldama taganemisõigust tarbija kodus teostatavate kiireloomuliste parandustööde suhtes, mille puhul taganemisõigus ei sobiks kokku hädaolukorraga; sama kehtiks poodide kojukandeteenuste puhul, kus tarbija võib valida poe veebilehelt toitu, jooke ja muid kaupu koheseks koduseks tarbimiseks ja kus need kaubad tuuakse tarbijale koju kätte. Sellistel juhtudel on tegemist kaubaga, mis ei ole kallis ja mida tarbija ostab pidevalt igapäevaseks tarbimiseks või majapidamises kasutamiseks ning mille suhtes seetõttu ei tuleks taganemisõigust kohaldada. Kõige suuremaid probleeme tarbijatele ja enam vaidlusi kauplejatele põhjustab kaupade kohaletoimetamine, sealhulgas kaupade kaotsiminek või kahjustumine transpordi ajal ning hilinenud või osaline tarnimine. Seetõttu on asjakohane selgitada ja ühtlustada kohaletoimetamist ning riskide ülekandmist käsitlevaid riiklikke eeskirju.

(37)

Lihtsustamise eesmärgil ja õiguskindluse saavutamiseks tuleks taganemisõigust kohaldada igat liiki kauglepingu ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute suhtes, välja arvatud rangelt määratletud asjaolude puhul, mida on kerge tõestada.

(37 a)

Kõige suuremaid probleeme tarbijatele ja enam vaidlusi kauplejatele põhjustab kaupade kohaletoimetamine, sealhulgas kaupade kaotsiminek või kahjustumine transpordi ajal ning hilinenud või osaline tarnimine. Seetõttu on asjakohane ühtlustada kohaletoimetamist ning riskide ülekandmist käsitlevaid riiklikke eeskirju.

(37 b)

Kui kaupleja ei täida võetud tarnimiskohustust, peaks tarbija esitama kauplejale püsival andmekandjal nõude toimetada kaup kohale vähemalt seitsme päeva jooksul ning teavitama kauplejat oma kavatsusest lepingust taganeda, kui kaupa ei tarnita. Kui seatud ajavahemiku jooksul ei ole võetud mingeid kauplejapoolseid meetmeid, võib lugeda tarbija lepingust taganenuks. Ilma et see piiraks tarbija õigust nõuda kahjude hüvitamist, peaks tarbijal olema õigus raha tagastamisele seitsme päeva jooksul juhul, kui summa on juba makstud. Liikmesriikidel peaks tarbijate parema kaitse tagamiseks olema võimalus vastu võtta või säilitada siseriiklikke õigusakte.

(38)

Tarbijale suunatud müügi korral võib kauba kohaletoimetamine toimuda mitmel viisil. Ainult eeskirjad, millest saab hõlpsasti erandeid teha, võimaldavad vajalikku paindlikkust, et neid erinevusi arvesse võtta. Tarbijaid tuleks kaitsta igasuguse riski eest seoses kauba kaotsimineku või kahjustumisega transpordi ajal, mida korraldab või teostab kaupleja. Riski ülekandmist käsitlevat eeskirja ei tohiks kohaldada olukorras, kus tarbija ilma põhjuseta viivitab kauba oma valdusse võtmisega (näiteks kui tarbija ei too kaupa postkontorist viimase kehtestatud tähtaja jooksul ära). Sel juhul peaks kauba kaotsimineku või kahjustumise risk pärast kauplejaga kokkulepitud tarneaja möödumist jääma tarbija kanda.

(38)

Tarbijale suunatud müügi korral võib kauba kohaletoimetamine toimuda mitmel viisil : kas kohe või hilisemal kuupäeval. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud konkreetses tarnimiskuupäevas, peaks kaupleja kauba tarnima võimalikult kiiresti ja hiljemalt 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise päevast. Tarbijaid tuleks kaitsta igasuguse riski eest seoses kauba kaotsimineku või kahjustumisega transpordi ajal, mida korraldab või teostab kaupleja. Riski ülekandmist käsitlevat eeskirja ei tohiks kohaldada olukorras, kus tarbija ilma põhjuseta viivitab kauba oma valdusse võtmisega (näiteks kui tarbija ei too kaupa postkontorist viimase kehtestatud tähtaja jooksul ära). Sel juhul peaks kauba kaotsimineku või kahjustumise risk pärast kauplejaga kokkulepitud tarneaja möödumist jääma tarbija kanda.

(38 a)

Paljude tehingute puhul ei anta tarbijatele piisavalt võimalusi maksmisvahendi valimiseks või neilt võetakse tasu, kui nad keelduvad teatud maksevahendi kasutamisest. Selle olukorra kajastamiseks tuleks ette näha säte, mis tagab, et kaupleja pakub tarbijale valikut eri maksevahendite vahel, ning kauglepingute puhul peavad need hõlmama nii elektroonilisi kui ka mitteelektroonilisi maksevahendeid. Mitteelektrooniline maksesüsteem oleks näiteks võimalus trükkida maksekorraldus kaupleja veebisaidilt ja tasuda see sularahas pangas või muus kaupleja kontaktpunktis.

(39)

Kaupleja peaks vastutama tarbija ees juhul, kui kaup ei vasta lepingutingimustele. Eeldatakse, et kaup on vastavuses lepingutingimustega, kui ta vastab teatavatele tingimustele, mis on seotud peamiselt kauba kvaliteediga . Kauba kvaliteet ja toimimine, mida tarbija võib õigustatult eeldada, sõltub muu hulgas nii sellest, kas kaup on uus või kasutatud, kui ka sellest, kui pikk on kauba eeldatav kasutusaeg.

(39)

Kaupleja peaks vastutama tarbija ees juhul, kui kaup ei vasta lepingutingimustele. Eeldatakse, et kaup on vastavuses lepingutingimustega, kui ta vastab teatavatele tingimustele, mis on seotud peamiselt kauba kvaliteedi ja kvantiteediga . Kauba kvaliteet ja toimimine, mida tarbija võib õigustatult eeldada, sõltub muu hulgas nii sellest, kas kaup on uus või kasutatud, kui ka sellest, kui pikk on kauba eeldatav kasutusaeg. Kaup tuleks lugeda lepingutingimustele mittevastavaks ka juhul, kui tarniti vale kaup või kui tarne ei olnud täielik.

(40)

Kui kaup ei vasta lepingutingimustele, siis peaks tarbija saama kõigepealt võimaluse nõuda kauplejalt kauba parandamist või selle asendamist, olenevalt kaupleja eelistusest – seda siiski vaid juhul, kui kaupleja ei tõesta, et sellised nõudmised on ebaseaduslikud, osutuvad võimatuks või nõuavad kauplejalt ebaproportsionaalseid jõupingutusi. Kaupleja jõupingutused tuleks määrata objektiivselt, võttes arvesse kaupleja kulusid kauba mittevastavuse kõrvaldamisel, kauba väärtust ja seda, kui suures osas kaup ei vasta lepingutingimustele. Varuosade puudumine ei tohiks olla põhjuseks, mis õigustab kaupleja suutmatust kõrvaldada kauba mittevastavuse mõistliku ajavahemiku jooksul või ebaproportsionaalsete jõupingutusteta.

(40)

Tarbijal peaks kõigepealt olema võimalus nõuda kauplejalt kauba parandamist või asendamist, välja arvatud juhul, kui kõnealused nõuded osutuvad võimatuks või on ebaproportsionaalsed. See, kas nõue on ebaproportsionaalne, tuleks kindlaks määrata objektiivselt. Nõuded tuleks lugeda ebaproportsionaalseks juhul, kui need tooks muude nõuetega võrreldes kaasa põhjendamatuid kulusid. Selleks et teha kindlaks, kas kulud on põhjendamatud, peaksid ühe nõude täitmisega kaasnevad kulud olema tunduvalt suuremad kui teise nõudega kaasnevad kulud.

(41)

Tarbija ei peaks kandma mingeid kulusid seoses kauba mittevastavuse kõrvaldamisega, eelkõige postitamise, tööjõu ja materjalide osas. Samuti ei pea tarbija kompenseerima kauplejale puudustega kauba kasutamist.

(41)

Tarbija ei peaks kandma mingeid kulusid seoses kauba mittevastavuse kõrvaldamisega, eelkõige postitamise, tööjõu ja materjalide osas. Samuti ei pea tarbija kompenseerima kauplejale puudustega kauba kasutamist. Tarbijal peaks olema kooskõlas kohaldatavate riiklike õigusaktidega õigus nõuda kahjude hüvitamist, mis tekivad lepingutingimustele mittevastavuse ja selle kaupleja poolt kõrvaldamata jätmise korral. Kõnealune kahju peaks hõlmama mitterahalist kahju, kui kohaldatav siseriiklik õigus seda ette näeb .

(42)

Kui kaupleja on kas keeldunud mittevastavusest tulenevaid nõudeid täitmast või ei ole tal korduvalt õnnestunud neid täita, peaks tarbijal olema õigus vabalt valida mistahes õiguskaitsevahendit . Kaupleja keeldumine võib olla kas otsene või kaudne , viimasel juhul peetakse silmas olukorda, kui kaupleja ei vasta või ignoreerib tarbija nõuet mittevastavus kõrvaldada .

(42)

Tarbijal peaks olema õigus vabalt valida mis tahes õiguskaitsevahendit, kui tal ei ole õigust nõuda kauba parandamist või asendamist . Liikmesriikidel peaks tarbijate parema kaitse tagamiseks olema võimalus vastu võtta või säilitada siseriiklikke õigusakte, millega sätestatakse õigus kauba mittevastavuse korral õiguskaitsevahendeid vabalt valida.

(42 a)

Tuleks sätestada, et teatavatel juhtudel võib pidada kauplejat vastutavaks lepingule mittevastavuse eest, mis esines tarbijale riski ülekandmise ajal, isegi kui lepingule mittevastavus tuleb ilmsiks alles pärast seda.

(42 b)

Kui kaupleja vastutab lõppmüüjana tarbija ees tootja tegevuse või tegematajätmise tõttu, tuleks tagada, et kauplejal kui lõppmüüjal on õigus esitada regressinõue vastutava(te) isiku(te) vastu lepinguahelas. Selleks peaksid liikmesriigid oma siseriiklikes õigusaktides kindlaks määrama vastutavad isikud ning nägema ette asjakohased meetmed ja toimimise korra.

(42)

Tarbijale tuleks kauba mittevastavuse kindlakstegemiseks ette näha kaheaastane garantiiaeg. Tarbija huvides peaks olema võimalik eeldada, et kui kauba mittevastavus tuleb ilmsiks kuue kuu jooksul alates riski ülekandmisest tarbijale, esines see juba riski ülekandmise hetkel. Liikmesriikidel peaks tarbijate parema kaitse tagamiseks olema võimalus vastu võtta või säilitada siseriiklikke õigusakte garantiiaja, tõendamiskohustuse ümberpööramise kestuse või erieeskirjade kohta, mis käsitlevad pärast garantiiaja lõppemist ilmnenud olulisi lepingule mittevastavusi.

(43)

Direktiivis 1999/44/EÜ antakse liikmesriikidele võimalus kehtestada ajavahemik kestusega vähemalt kaks kuud, mille jooksul tarbija peab kauplejale mis tahes mittevastavusest teatama. Ülevõtmisõigusaktides kehtestatud erinevused on tekitanud kaubandustõkkeid. Seetõttu on vaja selline regulatiivne võimalus kõrvaldada ja parandada õiguskindlust, kohustades tarbijaid teatama kauplejale kauba mittevastavusest kahe kuu jooksul selle avastamise kuupäevast.

(44)

Mõned kauplejad või tootjad pakuvad tarbijatele kauba garantiid. Tagamaks, et tarbijaid ei eksitata, peaks kauba garantii sisaldama teatavat teavet, sealhulgas garantii kestuse ja territoriaalse kohaldamisala kohta, ning kinnitust, et kõnealune garantii ei mõjuta tarbija seaduslikke õigusi.

(44)

Mõned kauplejad või tootjad pakuvad tarbijatele kauba garantiid. Tagamaks, et tarbijaid ei eksitata, peaks kauba garantii sisaldama teatavat teavet, sealhulgas garantii kestuse ja territoriaalse kohaldamisala kohta, ning kinnitust, et kõnealune garantii ei mõjuta kehtivates siseriiklikes õigusaktides ja käesolevas direktiivis sätestatud tarbija seaduslikke õigusi.

(45 a)

Ühtlustatud regulatiivsed aspektid puudutavad ainult kauplejate ja tarbijate vahel sõlmitavaid lepinguid. Seetõttu ei tohiks käesolev direktiiv mõjutada riiklikku õigust töölepingute, pärimis- ja perekonnaõiguse valdkonna lepingute ning äriühingute liitmist või loomist, partnerluslepinguid ning võlakirju reguleerivate lepingute osas.

(46)

Ebaõiglaste lepingutingimuste sätteid ei kohaldataks lepingutingimuste suhtes, mis kajastavad otseselt või kaudselt liikmesriikides kehtivaid kohustuslikke põhikirjasätteid või õigusnorme, mis on vastavuses ühenduse õigusega. Samuti ei kontrollita ebaõiglaste tingimuste suhtes selliseid lepingutingimusi, mis põhinevad nende rahvusvaheliste konventsioonide sätetel või põhimõtetel, millega ühendus või liikmesriigid on ühinenud, seda eelkõige transpordi valdkonnas.

(46)

Ebaõiglaste lepingutingimuste sätteid ei kohaldataks lepingutingimuste suhtes, mis kajastavad otseselt või kaudselt liikmesriikides kehtivaid põhikirjasätteid , õigusnorme või avalikku korda reguleerivaid sätteid , mis on vastavuses liidu õigusega. Lepingutingimused peaksid peegeldama ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtteid ja sätteid. Samuti ei kontrollita ebaõiglaste tingimuste suhtes tingimusi, mis põhinevad nende rahvusvaheliste konventsioonide sätetel või põhimõtetel, millega liit või liikmesriigid on ühinenud, seda eelkõige transpordi valdkonnas.

(47)

Tarbijalepingud tuleb koostada lihtsas ja arusaadavas keeles ja need peavad olema hästi loetavad . Kauplejal peaks olema võimalus valida lepingutingimuste kavandi kirjamärgi tüüpi ja suurust. Tarbijale tuleb enne lepingu sõlmimist anda võimalus lepingutingimusi lugeda. Tarbija peaks saama sellise võimaluse kas nii, et tarbijale esitatakse tema nõudmise korral lepingutingimused (ettevõtte äriruumides sõlmitava lepingu puhul) või tehakse need lepingutingimused muul viisil kättesaadavaks (näiteks kauglepingu korral kaupleja veebilehel) või lisatakse tellimislehele lepingu tüüptingimused (väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul). Kaupleja peaks taotlema tarbija nõusolekut mistahes lisatasu kohta, mis lisandub kauplejale peamise lepingulise kohustuse täitmise eest makstavale tasule. Nõusoleku eeldamine nn opt-out-valikusüsteemi kasutamise näol, näiteks eelnevalt märgistatud kastikeste kasutamine kaupleja veebilehel, peaks olema keelatud.

(47)

Kõik lepingutingimused peaksid olema esitatud selgelt ja ühemõtteliselt. Kui lepingutingimused on esitatud kirjalikult, peavad need alati olema koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles. Kauplejal peaks olema võimalus valida lepingutingimuste kavandi kirjamärgi tüüpi ja suurust. Tarbijale tuleb enne lepingu sõlmimist anda võimalus lepingutingimusi lugeda. Tarbija peaks saama sellise võimaluse kas nii, et tarbijale esitatakse tema nõudmise korral lepingutingimused (ettevõtte äriruumides sõlmitava lepingu puhul) või tehakse need lepingutingimused muul viisil kättesaadavaks (näiteks kauglepingu korral kaupleja veebilehel) või lisatakse tellimislehele lepingu tüüptingimused (väljaspool äriruume sõlmitava lepingu puhul). Kaupleja peaks taotlema tarbija nõusolekut mistahes lisatasu kohta, mis lisandub kauplejale peamise lepingulise kohustuse täitmise eest makstavale tasule. Nõusoleku eeldamine nn opt-out-valikusüsteemi kasutamise näol, näiteks eelnevalt märgistatud kastikeste kasutamine kaupleja veebilehel, peaks olema keelatud.

(47 a)

Kauplejad peaksid saama vabalt valida lepingutingimuste edastamisviisi, näiteks kirjastiili laadi ja suuruse, milles lepingutingimused kirja pannakse. Liikmesriigid ei tohiks kehtestada nõudeid lepingutingimuste esitamise kohta, välja arvatud puuetega isikute puhul või juhul, kui kaup või teenus võib endast kujutada spetsiifilist ohtu tarbija või kolmanda isiku tervisele või ohutusele. Liikmesriigid võivad samuti püüda kehtestada lisanõudeid juhul, kui selliseid kaupu või teenuseid käsitlevate lepingute keerukus võib põhjustada tarbijale kahju, kaasa arvatud sektori konkurentsiga seotud küsimused. See võib kehtida näiteks finantsteenuste, gaasi, elektri ja vee, telekommunikatsiooni ja kinnisvaraga seotud lepingute puhul. Siiski ei tohiks see kehtida sõlmimist käsitlevate ja muude ametlike riiklike nõuete puhul, näiteks keel, milles tingimused esitatakse, nõuded tingimuste sisu või konkreetsete sektorite terminite sõnastamise kohta. Käesolev direktiiv ei peaks ühtlustama tarbijalepingutele kehtivaid keelenõudeid. Seega peaks liikmesriikidel olema võimalik siseriiklikus õiguses säilitada või kehtestada keelenõuded lepingutingimuste osas.

(49)

Käesoleva direktiivi raames ei tuleks hinnata ei selliste lepingutingimuste õiglust, mis kirjeldavad lepingu põhisisu, ega müüdud kauba või osutatud teenuse kvaliteedi ja hinna suhet, välja arvatud juhul, kui need tingimused ei ole vastavuses läbipaistvuse nõudega. Lepingu põhisisu ning kvaliteedi ja hinna suhet tuleks siiski arvestada ülejäänud lepingutingimuste õigluse arvestamisel. Näiteks ei tuleks sellist hindamist läbi viia kindlustuslepingute puhul, mille tingimustes määratakse selgelt kindlaks või piiritletakse kindlustusrisk ja kindlustaja vastutus, sest neid piiranguid võetakse arvesse tarbija makstava kindlustusmakse arvutamisel.

(49)

Käesoleva direktiivi raames ei tuleks hinnata ei selliste lepingutingimuste õiglust, mis kirjeldavad lepingu põhisisu, ega müüdud kauba või osutatud teenuse kvaliteedi ja hinna suhet, välja arvatud juhul, kui need tingimused ei ole vastavuses läbipaistvuse nõudega. Lepingu põhisisu ning kvaliteedi ja hinna suhet tuleks siiski arvestada ülejäänud lepingutingimuste õigluse arvestamisel. Näiteks ei tuleks sellist hindamist läbi viia kindlustuslepingute puhul, mille tingimustes määratakse selgelt kindlaks või piiritletakse kindlustusrisk ja kindlustaja vastutus, sest neid piiranguid võetakse arvesse tarbija makstava kindlustusmakse arvutamisel. Asjaomane väljaarvamine ei kehti kauplejale ettenähtud tasu kohta lepingus välja toodud kõrvaltasude või tinglike tasude korral, arvestades sinna hulka lepingu tingimuste mittetäitmisega seotud maksud või tasud, mille suhtes tuleks kohaldada täielikult õigluse testi.

(50)

Õiguskindluse tagamiseks ja siseturu parema toimimise huvides peaks direktiiv sisaldama kahte ebaõiglaste lepingutingimuste nimekirja. II lisas on esitatud selliste lepingutingimuste nimekiri, mida peetakse igal juhul ebaõiglaseks. III lisas on lepingutingimuste nimekiri, mida tuleks pidada ebaõiglaseks juhul, kui kaupleja ei tõesta vastupidist. Need nimekirjad peaksid kehtima kõigis liikmesriikides .

(50)

Õiguskindluse tagamiseks ja siseturu parema toimimise huvides peaks direktiiv sisaldama kahte ebaõiglaste lepingutingimuste mittetäielikku nimekirja. II lisas on esitatud selliste lepingutingimuste nimekiri, mida peetakse igal juhul ebaõiglaseks. III lisas on lepingutingimuste nimekiri, mida tuleks pidada ebaõiglaseks juhul, kui kaupleja ei tõesta vastupidist.

(51)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.

(52)

Eelkõige tuleks anda komisjonile õigus muuta II ja III lisa, kus on esitatud lepingutingimused, mida peetakse ebaõiglaseks või mis võivad seda olla. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(53)

Komisjoni õigust muuta II ja III lisa tuleks kasutada selleks, et tagada ebaõiglasi lepingutingimusi käsitlevate eeskirjade järjekindel rakendamine, täiendades neid lisasid lepingutingimustega, mida tuleks pidada ebaõiglaseks igas olukorras või mida tuleks pidada ebaõiglaseks juhul, kui kaupleja ei tõesta vastupidist.

(55 a)

Liikmesriigid peaksid tagama, et nende riigiasutused teeksid vajalikul määral koostööd Euroopa tarbijakeskuste võrgustikuga, et reageerida piiriülestele juhtumitele, eelkõige juhul, kui Euroopa tarbijakeskustes on lahendamisel vastavad taotlused.

(60)

Euroopa Komisjon püüab leida kõige sobivama viisi, kuidas teavitada tarbijaid põhilistest õigustest, mis neil on ostu sooritades.

(60)

Komisjon püüab pärast liikmesriikide ja sidusrühmadega konsulteerimist leida kõige sobivama viisi, kuidas teavitada tarbijaid ja kauplejaid põhilistest õigustest, mis neil müügikohas on. Komisjon peaks teavitamiseks eelkõige kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning avaliku meedia vahendeid.

(61 a)

Tuleks näha ette vastastikuse hindamise menetlus, mille raames liikmesriigid peavad kõigepealt käesoleva direktiivi ülevõtmise perioodi jooksul läbi vaatama oma õigusaktid, et teha kindlaks, millised Euroopa Liidu toimimise lepinguga kooskõlas olevad rangemad õigusaktid oma siseriiklikus õiguses säilitada või millised õigusaktid tuleb vastu võtta, et tagada tarbijate parem kaitse. Ülevõtmisperioodi lõpuks peaksid liikmesriigid koostama aruande läbivaatamise tulemuste kohta. Komisjon peaks esitama iga aruanne kõikidele teistele liikmesriikidele ja sidusrühmadele. Liikmesriigid ja Euroopa Parlament võivad kuue kuu jooksul esitada oma märkusi kõnealuste aruannete kohta. Komisjon peaks hiljemalt aasta pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise perioodi lõppu ja seejärel iga kolme aasta tagant esitama aruande, millele on vajaduse korral lisatud õigusaktide ettepanekud. Komisjon peaks pakkuma liikmesriikidele vajaduse korral tuge ühise meetodi väljatöötamisel.

(61 b)

Selleks et tagada kõikides liikmesriikides tarbijakaitse kõrge tase, tuleks ergutada isikuid ja organisatsioone, kellel on õigustatud huvi tarbijaid kaitsta, teavitama liikmesriike ja komisjoni oma hinnangutest ning andma vabatahtlikke soovitusi, et liikmesriigid ja komisjon saaksid neid käesoleva direktiivi läbivaatamisel arvesse võtta.

(63)

On asjakohane vaadata käesolev direktiiv läbi, kui ilmnevad mingid tõkked siseturu toimimisel. Läbivaatamise tulemusena võib komisjon koostada ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks, mis võib sisaldada muudatusi teistes tarbijakaitset käsitlevates õigusaktides, mis kajastavad komisjoni tarbijapoliitika strateegiaga võetud kohustust ühenduse õigustik ühtse kõrge tarbijakaitse taseme saavutamiseks läbi vaadata.

(1)

tarbija – füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitööndusliku või kutsetegevusega;

(1)

tarbija – füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames tegutseb peamiselt eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitööndusliku või kutsetegevusega;

(2)

kaupleja – füüsiline või juriidiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitööndusliku või kutsetegevusega, ning sellise kaupleja nimel või volitusel tegutsev isik;

(2)

kaupleja – füüsiline või juriidiline isik, olenemata sellest, kas ta on era- või riigiomanduses, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitööndusliku või kutsetegevusega, ning käesoleva direktiiviga hõlmatud lepingutega seoses sellise kaupleja volitusel tegutsev isik;

(2 a)

kaup – mis tahes materiaalne vallasvara ja mis tahes mittemateriaalne vara, mida saab kasutada selle füüsilise omamisega sarnasel viisil, välja arvatud kaup, mida müüakse sundkorras või muul seadusest tuleneval viisil. Käesoleva direktiivi tähenduses loetakse kaubaks ka vesi, gaas ja elekter, kui need pannakse müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses;

(2 b)

tarbija nõuete järgi valmistatud kaup – mis tahes kaup, mis ei ole eelnevalt valmis toodetud ja mille valmistamisel on määrava tähtsusega tarbija isiklikud valikud või nõuded;

(3)

müügileping – mistahes leping kauba müügi kohta kauplejalt tarbijale, sealhulgas mistahes mitmeotstarbeline leping, mille objektiks on nii kaubad kui ka teenused;

(4)

kaup – mistahes materiaalne vallasvara, välja arvatud:

(5)

teenusleping – mistahes leping, välja arvatud müügileping, mille alusel kaupleja osutab tarbijale teenust ;

(5)

teenus – kaupleja poolt tarbijale tasu eest tehtav töö või muu teenuse osutamine ;

(5 a)

müügileping – mis tahes leping, mille alusel kaupleja annab kooskõlas siseriiklike õigusaktidega tarbijale üle kauba omandiõiguse või võtab kohustuse anda kauba omandiõigus tarbijale üle ja mille alusel kohustub tarbija tasuma kokkulepitud hinna.

(5 b)

mitmeotstarbeline leping – mis tahes leping, mille objektiks on nii teenuste osutamine kui ka kaupade tarnimine;

(6)

kaugleping – mistahes müügi- või teenusleping , mille sõlmimiseks kaupleja kasutab eranditult kas üht või mitut sidevahendit;

(6)

kaugleping – kaupleja ja tarbija vahel sõlmitav mis tahes leping , mille alusel tarnitakse kaupa või osutatakse teenust ning mis sõlmitakse kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi alusel, kusjuures kaupleja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel samaaegselt füüsiliselt kohal, vaid kasutavad eranditult kas üht või mitut sidevahendit;

(7)

sidevahendid – mistahes vahendid, mida ilma kaupleja ja tarbija üheaegse füüsilise kohalviibimiseta saab kasutada nendevahelise lepingu sõlmimiseks;

(8)

väljaspool äriruume sõlmitav leping –

(8)

väljaspool äriruume sõlmitav leping – mis tahes leping kaupleja ja tarbija vahel kauba tarnimiseks või teenuse osutamiseks,

a)

mistahes müügi-või teenusleping, mis sõlmitakse kaupleja ja tarbija üheaegsel viibimisel väljaspool äriruume , või mistahes müügi-või teenusleping, mille pakkumine on tehtud tarbijale nimetatud tingimustes ; või

a)

mis sõlmitakse kaupleja ja tarbija üheaegsel viibimisel väljaspool äriruume;

a a)

mille kohta on tarbija teinud pakkumise kaupleja samaaegsel füüsilisel kohalolekul väljaspool äriruume; või

b)

mistahes müügi- või teenusleping, mis sõlmitakse äriruumides, kuid mille üle peetakse läbirääkimisi väljaspool äriruume olukorras, kus kaupleja ja tarbija viibivad mõlemad kohal ;

b)

mille põhikomponendid on määratud kindlaks kaupleja ja tarbija üheaegsel füüsilisel kohalolekul väljaspool äriruume kaupleja korraldatud ringkäigu vältel, vabaajaüritusel või müügiesitlusel, kui sellise ringkäigu, vabaajaürituse või esitluse eesmärk on sõlmida hiljem leping äriruumides ;

b)

müügikioskid ja müügilauad , kus kaupleja tegutseb regulaarselt või ajutiselt;

b)

müügikioskid, kus kaupleja tegutseb regulaarselt või ajutiselt;

(12)

toode – mistahes kaup või teenus, sealhulgas kinnisvara ning õigused ja kohustused;

(14)

ametialane hoolikus – erioskuste tase ja hoolikus, mille kasutamist tarbijate suhtes võib kauplejalt õigustatult eeldada ja mis on vastavuses ausate kaubandustavadega ja/või heausklikkuse üldpõhimõttega kaupleja tegevusalal;

(15)

enampakkumine – müügimeetod, kus kaupleja pakub kaupa või teenust võistupakkumise korras, mis võib hõlmata sidevahendi kasutamist ning kus kõrgeima pakkumise tegija on kohustatud kauba või teenuse ostma. Tehing, mis sõlmitakse pakkumise alusel, kus hind on eelnevalt määratud, kuid mille sõlmimiseks tarbijatele siiski antakse võimalus osaleda võistupakkumisel, ei ole enampakkumine;

(16)

avalik enampakkumine – müügimeetod, kus kaupleja pakub enampakkuja poolt juhitava võistupakkumise korras kaupa tarbijale, kes viibib enampakkumise juures või kellele on antud võimalus seal juures viibida, ning kus kõrgeima pakkumise tegija on kohustatud kauba ostma;

(16)

avalik enampakkumine – müügimeetod, kus kaupleja pakub avalikkuse jaoks füüsiliselt juurdepääsetava ürituse käigus kaupleja nimel tegutseva kolmanda isiku ( enampakkuja ) poolt tasu eest juhitava ja läbipaistva võistupakkumise korras kaupa või teenust tarbijale ; tõusva hinnaga oksjonil saab kauba või teenuse tarbija või tema volitusel tegutsev isik , kes teeb kõrgeima pakkumise ; langeva hinnaga oksjonil saab kauba või teenuse tarbija või tema volitusel tegutsev isik, kes on esimesena nõus kauba või teenuse küsitud hinna eest otsekohe ostma;

(17)

tootja – kauba valmistaja, ühenduse territooriumile importija või isik, kes on oma nime, kaubamärgi või muu tunnusmärgi kaubale asetanud ja esineb selle tootjana;

(17)

tootja – kauba valmistaja, liidu territooriumile importija või isik, kes on oma nime, kaubamärgi või muu tunnusmärgi kaubale asetanud ja esineb selle tootjana;

(18)

kauba garantii – kaupleja või tootja (garandi) poolt tarbija ees võetud kohustus hüvitada tarbijale kauba või teenuse eest makstud hind või asendada või parandada kaup või teenus mistahes moel, kui kaup või teenus ei vasta garantiikirjas sätestatud kirjeldusele või lepingu sõlmimise ajal või selle eel kättesaadavale reklaamile;

(18)

kauba garantii – kaupleja või tootja (garandi) poolt tarbija ees võetud kohustus lisaks oma juriidiliste kohustuste täitmisele vastavuse tagamise osas hüvitada tarbijale kauba või teenuse eest makstud hind või asendada või parandada kaup või teenus mis tahes moel, kui kaup või teenus ei vasta garantiikirjas sätestatud kirjeldusele või mis tahes vastavusega mitteseotud nõudele või lepingu sõlmimise ajal või selle eel kättesaadavale reklaamile;

(19)

vahendaja – kaupleja, kes sõlmib lepingu tarbija nimel või volitusel;

(20)

lisaleping – leping, mille alusel tarbija omandab kauba või teenuse, mis on seotud kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitud lepinguga, ning kus kauba tarnib või teenuse osutab kaupleja või kolmas isik nimetatud kolmanda isiku ja kaupleja vahel sõlmitud kokkuleppe alusel.

(20)

sidusleping – mis tahes leping, mille alusel tarnitakse kaupa või osutatakse teenust,

a)

mida vaadeldakse objektiivselt majanduslikult ühtsena kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepinguga ning

b)

kus kauba tarnib või teenuse osutab kaupleja või kolmas isik nimetatud kolmanda isiku ja kaupleja vahel sõlmitud kokkuleppe alusel.

a)

sotsiaalteenused;

b)

tervishoiuteenused, st kõik teenused, mida tervishoiutöötajad osutavad patsientidele, et hinnata, säilitada või taastada nende tervislikku seisundit;

c)

hasartmängud, sealhulgas rahalise panusega õnnemängud, kaasa arvatud loteriid, kasiinomängud ja kihlveotehingud.

a)

käsitlevad finantsteenuseid;

b)

kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/65/EÜ(milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust) (2) kohaldamisalasse.

a)

mis käsitlevad kinnisvaraga seotud asjaõiguse loomist, omandamist ja üleandmist, kinnisasjaga seotud tagatisi, hoonete ehitamist või ulatuslikku ümberehitamist või hoone või korteri üürimist;

b)

mis kuuluvad nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ (reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta) (3) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta direktiivi 2008/122/EÜ (tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega) (4) kohaldamisalasse;

c)

mis liikmesriikide eeskirjade kohaselt kehtestatakse niisuguse avaliku võimu kandja poolt, kes on seadusega kohustatud olema sõltumatu ja erapooletu ning kes peab ulatusliku õigusalase selgitustööga tagama, et tarbija sõlmib lepingu üksnes põhjaliku kaalutluse alusel ja selle õiguslikust ulatusest teadlik olles;

a)

mis on sõlmitud müügiautomaate või automatiseeritud äriruume kasutades;

b)

mis on sõlmitud telesideoperaatoriga avalike taksofonide vahendusel taksofonide kasutamiseks või sõlmitud tarbija loodud ühe telefoni-, interneti- või faksiühenduse kasutamiseks.

a)

elektri suhtes;

b)

vee ja gaasi suhtes, kui neid ei panda müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses.

a)

toote põhiomadused sidevahendile ja tootele kohases ulatuses;

a)

kauba või teenuse põhiomadused kaubale või teenusele kohases ulatuses;

b)

kaupleja aadress ja identifitseerimisandmed, näiteks tema ärinimi , ning vajadusel selle kaupleja aadress ja identifitseerimisandmed, kelle volitusel ta tegutseb ;

b)

kaupleja identifitseerimisandmed, näiteks tema ärinimi;

b a)

kaupleja tegevuskoha aadress, telefoninumber, faksinumber ja e-posti aadress olemasolu korral, et tarbija saaks kauplejaga kiiresti ühendust võtta ja kauplejaga tõhusalt suhelda;

c)

toote või teenuse hind koos maksudega või juhul, kui toote või teenuse olemusest tulenevalt ei ole hinda põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, hinna arvutamise viis ning vajadusel ka täiendavad veo-, tarne- või postikulud või, kui neid kulusid ei ole põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist;

c)

toote või teenuse täishind koos maksudega või juhul, kui kauba või teenuse olemusest tulenevalt ei ole hinda põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, hinna arvutamise viis ning vajadusel ka täiendavad veo-, tarne- või postikulud ja mis tahes muud kulud või, kui neid kulusid ei ole põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist . Juhul kui leping on tähtajatu, tähendab täishind igakuiste kulude kogusummat;

d)

maksmise, tarne, tellimuse täitmise ja kaebuste lahendamise kord, kui see erineb ametialase hoolikuse nõuetega kehtestatust ;

d)

vajaduse korral maksmise, tarne, tellimuse täitmise kord, tähtaeg, mille jooksul kaupleja on kohustatud kauba tarnima või teenuse osutama, ja kaupleja rakendatav kaebuste lahendamise kord ;

f)

kauba müügijärgse hoolduse ja garantii olemasolu ja tingimused (kui see on asjakohane);

f)

lisaks kauba vastavuse õigusliku garantii meeldetuletamisele mainitakse kauba müügijärgse hoolduse ja garantii olemasolu ja tingimusi (kui see on asjakohane);

f a)

käitumisjuhendi olemasolu ja see, kust selle juhendi võib vajadusel saada;

g)

lepingu kestus (kui see on asjakohane) või, kui leping on tähtajatu, lepingu lõpetamise tingimused;

g)

lepingu kestus (kui see on asjakohane) või, kui leping on tähtajatu või automaatselt pikenev , lepingu lõpetamise tingimused;

i)

asjaolu, et kaupleja nõudel peab tarbija maksma ettemaksu või esitama finantstagatise, ning sellise ettemaksu või finantstagatise tingimused .

i)

vajaduse korral asjaolu, et kaupleja nõudel peab tarbija maksma ettemaksu või esitama finantstagatise, ning sellise ettemaksu või finantstagatise tingimused ;

i a)

vajaduse korral digitaalse sisu tehniliste kaitsemeetmete kasutamine;

i b)

digitaalse sisu mis tahes koostalitlusvõime riist- ja tarkvaraga, mis on kauplejale teada või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et ta seda teab, samuti igasugune koostalitlusvõime puudumine, kui see on asjakohane;

i c)

vajaduse korral võimalus kasutada kaupleja suhtes rakendatavat kohtuvälist kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete mehhanismi ning selle juurdepääsutingimused.

(a)

artiklites 5–7 osutatud teave ning erandina artikli 5 lõike 1 punktist c kõigil juhtudel teave maksmise, tarne, tellimuse täitmise ja kaebuste lahendamise korra kohta;

a)

kauba või teenuse põhiomadused sidevahendile ja kaubale või teenusele kohases ulatuses;

b)

taganemisõiguse kohaldamisel selle õiguse kasutamise tingimused ja kord vastavalt I lisas sätestatule;

b)

kaupleja identifitseerimisandmed, näiteks tema ärinimi;

b a)

kaupleja tegevuskoha aadress, telefoninumber, faksinumber ja e-posti aadress olemasolu korral, et tarbija saaks kauplejaga kiiresti ühendust võtta ja temaga tõhusalt suhelda;

c)

kaupleja (ning vajadusel selle kaupleja, kelle volitusel isik tegutseb) tegevuskoha aadress, kuhu tarbija võib kaebusi esitada, kui see aadress erineb kaupleja aadressist;

c)

toote või teenuse täishind koos maksudega või juhul, kui toote või teenuse olemusest tulenevalt ei ole hinda põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, hinna arvutamise viis ning vajaduse korral ka täiendavad veo-, tarne- või postikulud ja mis tahes muud kulud või, kui neid kulusid ei ole põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist; juhul kui leping on tähtajatu, tähendab täishind igakuiste kulude kogusummat;

d)

käitumisjuhendi olemasolu ja see, kust selle juhendi võib vajadusel saada;

d)

maksmise, tarne, tellimuse täitmise kord, tähtaeg, mille jooksul kaupleja on kohustatud kauba tarnima või teenuse osutama, ja kaupleja rakendatav kaebuste lahendamise kord;

e)

vaidluste sõbraliku lahendamise võimalus (kui see on asjakohane);

e)

taganemisõiguse kohaldamisel selle õiguse kasutamise tingimised, ajavahemik ja kord, sealhulgas võimalikud kauba tagastamise kulud tarbijale, sellel eesmärgil võib kaupleja vastavalt kasutada I lisa A osas esitatud lepingust taganemise näidisjuhist ja I lisa B osas esitatud taganemisteate näidist või mis tahes muud selgelt sõnastatud dokumenti; kui kaupleja teavitab tarbijat I lisa A osa kohast taganemisjuhendi näidist kasutades, on ta täitnud käesolevas artiklis sätestatud teavitamisnõuded taganemisõiguse osas;

e a)

kui taganemisõigust vastavalt artikli 19 lõikele 1 ei kohaldata, teave selle kohta, et tarbijal ei ole õigust taganemiseks;

f)

asjaolu, et leping sõlmitakse kauplejaga ja sellest tulenevalt kehtib tarbija suhtes käesoleva direktiiviga ettenähtud kaitse.

f)

lisaks kauba vastavuse õigusliku garantii meeldetuletamisele mainitakse kauba müügijärgse hoolduse ja garantii olemasolu ja tingimusi (kui see on asjakohane);

f a)

käitumisjuhendi olemasolu ja see, kust selle koopiaid võib vajadusel saada;

f b)

lepingu kestus (kui see on asjakohane) või, kui leping on tähtajatu või automaatselt pikenev, lepingu lõpetamise tingimused;

f c)

tarbija lepingust tulenevate kohustuste minimaalne kestus (kui see on asjakohane);

f d)

asjaolu, et kaupleja nõudel peab tarbija maksma ettemaksu või esitama finantstagatise, ning sellise ettemaksu või finantstagatise tingimused;

f e)

vajaduse korral digitaalse sisu tehniliste kaitsemeetmete kasutamine;

f f)

digitaalse sisu mis tahes koostalitlusvõime riist- ja tarkvaraga, mis on kauplejale teada või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et ta seda teab, samuti igasugune koostalitlusvõime puudumine, kui see on asjakohane;

f g)

vajaduse korral võimalus kasutada kaupleja suhtes rakendatavat kohtuvälist kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete mehhanismi ning selle juurdepääsutingimused.

a)

kaupleja ei ole kohustatud esitama artiklis 9 sätestatud teavet paberkujul või mõnel muul püsival andmekandjal, ning

b)

lepingu kehtivuse jaoks ei ole nõutav, et tarbija tellimislehe allkirjastab;

a)

kaupleja on selgelt ja esiletõstetult esitanud tarbijale teabe täishinna kohta, sh kõikide sellega seotud hinnakomponentide kohta, ning

b)

tarbija on kinnitanud, et ta on punkti a kohaselt nõutava teabe läbi lugenud ja sellest aru saanud. Veebisaidi kaudu sõlmitavate lepingute puhul loetakse see nõue täidetuks, kui veebisait on kujundatud selliselt, et siduva tellimuse tegemine on võimalik alles siis, kui tarbija on eelnevalt kaupleja veebisaidil registreerunud, et kaupleja pakkumist kasutada.

a)

kui tarbija on ühe tellimusega tellinud mitmeid eraldi kaupu, mis tarnitakse eraldi, algab taganemisperiood viimase kaubaartikli kättetoimetamise päevast,

b)

kui kaup koosneb mitmest saadetisest või osast, algab taganemisperiood viimase saadetise või osa kättetoimetamise päevast,

c)

kui sama liiki kaupu tarnitakse kindlaksmääratud aja jooksul korduvalt, algab taganemisperiood esimese kauba kättetoimetamise päevast.

a)

kasutada I lisa B osa kohast taganemisteate näidisvormi või teha mis tahes muu selgelt sõnastatud avalduse, või

b)

tagastada kaubad kauplejale koos selgelt sõnastatud avaldusega, milles tarbija annab kauplejale teada oma taganemisotsusest .

a)

seoses kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu täitmisega või

a)

seoses kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu täitmisega või

b)

seoses väljaspool äriruume sõlmitava lepingu sõlmimisega, juhul kui pakkumise tegi tarbija.

b)

seoses kauglepingu või väljaspool äriruume sõlmitava lepingu sõlmimisega, juhul kui pakkumise tegi tarbija.

a)

teenusega, mille osutamine on alanud tarbija eelneval nõusolekul enne artiklis 12 osutatud 14-päevase perioodi lõppemist;

a)

teenusega, mille osutamine on alanud tarbija poolt püsival andmekandjal antud eelneval nõusolekul enne artiklis 12 osutatud 14-päevase perioodi lõppemist; sel juhul hõlmab nõusolek ka tarbija loobumist taganemisõigusest;

b)

sellise kauba tarnimise või teenuste osutamisega, mille hind sõltub finantsturu kõikumisest, mida kaupleja ei saa mõjutada ,

b)

sellise kauba tarnimise või teenuste osutamisega, mille hind sõltub turu kõikumisest, mida kaupleja ei saa mõjutada ja mis võib ilmneda taganemisperioodi kestel;

c)

sellise kauba tarnimisega, mis on valmistatud tarbija esitatud kirjelduse kohaselt või konkreetsele iskule või mis võib kiiresti rikneda või aeguda;

c)

sellise kauba tarnimisega või teenuste osutamisega , mis on valmistatud tarbija esitatud kirjelduse kohaselt või konkreetsele isikule ning mille ettevalmistamine nõuab ettevõtjalt individuaalseid meetmeid, mida ettevõtja muul viisil kasutada ei saa, või mis võib kiiresti rikneda või aeguda;

d)

sellise veini tarnimisega , mille hind on kokku lepitud müügilepingu sõlmimise ajal ning mille tarnimine saab toimuda ainult pärast artikli 22 lõikes 1 osutatud aega ning kus veini tegelik väärtus sõltub turu kõikumisest , mida kaupleja ei saa mõjutada ;

d)

järgnevate kaupade tarnimine:

—

toiduained ,

—

joogid,

—

ravimid, või

—

muud hügieeni seisukohast tundlikud kaubad, mille pakendi või kinnituse on tarbija juba avanud , olles teavitatud taganemisõiguse kohaldamatusest ;

d a)

lepingutega, mille puhul tarbija vahetult hädaolukorrale reageerides on tellinud kauplejalt lepingu kohese täitmise; kui kaupleja sel juhul osutab täiendavaid teenuseid või müüb täiendavat kaupa lisaks sellele, mida on vaja tarbija vahetu hädaolukorra lahendamiseks, kohaldatakse nende täiendavate kaupade või teenuste suhtes taganemisõigust;

d b)

lepingutega, mille puhul tarbija on kauplejalt konkreetselt tellinud oma kodu külastuse selleks, et kaupleja teostaks seal parandus- või hooldustöid; kui kaupleja sellise külastuse käigus osutab lisaks tarbija poolt konkreetselt tellitud teenustele muid teenuseid või tarnib muid kaupu kui hoolduseks või parandamiseks tingimata vajalikud varuosad, kohaldatakse nende täiendavate teenuste või kaupade suhtes taganemisõigust;

f)

ajalehtede, perioodiliste väljaannete ja ajakirjade tarnimisega;

f)

ajalehtede, perioodiliste väljaannete ja ajakirjade tarnimisega , välja arvatud selliste väljaannete tarnimiseks sõlmitud abonementlepingutega ;

g)

mängu- ja loteriiteenustega;

h)

enampakkumise käigus sõlmitud lepinguga.

h)

avaliku enampakkumise käigus sõlmitud lepingutega.

h a)

digitaalse sisu tarnimine, kui tarbija on alustanud digitaalse sisu allalaadimist.

a)

lepingutega, mille alusel tarnitakse toiduaineid, jooke või muud koheseks kodus tarbimiseks ettenähtud kaupa, mille tarbija on eelnevalt sidevahendit kasutades valinud ning mille kaupleja, kes tavaliselt müüb sellist kaupa oma äriruumides, tarnib füüsiliselt tarbija koju, asukohta või töökohta;

b)

lepingutega, mille puhul tarbija vahetult hädaolukorrale reageerides on tellinud kauplejalt lepingu kohese täitmise; kui kaupleja sel juhul osutab täiendavaid teenuseid või müüb täiendavat kaupa lisaks sellele, mida on vaja tarbija vahetu hädaolukorra lahendamiseks, kohaldatakse nende täiendavate teenuste või kaupade suhtes taganemisõigust;

c)

lepingutega, mille puhul tarbija on kauplejalt sidevahendit kasutades konkreetselt tellinud oma kodu külastuse selleks, et kaupleja parandaks tarbija vara või teostaks selle hooldust; kui kaupleja sel juhul osutab lisaks tarbija poolt konkreetselt tellitud teenustele muid teenuseid või tarnib muid kaupu kui hoolduseks või parandamiseks tingimata vajalikud varuosad, kohaldatakse nende täiendavate teenuste või kaupade suhtes taganemisõigust.

a)

lepingutega, mis käsitlevad kinnisvara müüki või on seotud muude kinnisvaraõigustega, välja arvatud rendiõigused ja kinnisvaraga seonduvad tööd;

b)

lepingutega, mis on sõlmitud müügiautomaate või automatiseeritud äriruume kasutades;

c)

lepingutega, mis on sõlmitud telesideoperaatoriga avalike taksofonide vahendusel taksofonide kasutamiseks;

d)

lepingutega toidu ja joogi tarnimiseks kaupleja poolt tarneringsõidu käigus, mida kaupleja oma äriruumide ümbruses sageli ja korrapäraselt teeb.

a)

kindlustusega;

b)

finantsteenustega, mille hind sõltub finantsturu kõikumistest, mida kaupleja ei saa mõjutada ning mis võivad ilmneda taganemisperioodi kestel, nagu on sätestatud direktiivi 2002/65/EÜ artikli 6 lõike 2 punktis a;

c)

krediidilepinguga, mis kuulub direktiivi 2008/48/EÜ reguleerimisalasse.

a)

kaup vastab kaupleja esitatud kirjeldusele ning sellel on samad omadused nagu kaubal, mille kaupleja on esitanud tarbijale näidise või mudelina;

a)

kaup vastab kaupleja esitatud kirjeldusele ning sellel on samad omadused nagu kaubal, mille kaupleja on esitanud tarbijale näidise või mudelina , ja

b)

kaup sobib kasutamiseks konkreetsel otstarbel, mida tarbija kaubalt ootab ja mille ta on teinud kauplejale teatavaks lepingu sõlmimisel ning millega kaupleja on nõustunud ;

b)

kui kaup sobib selle omadusi käsitleva kokkuleppe puudumisel kasutamiseks lepinguosaliste poolt lepingu sõlmimisel eesmärgiks seatud otstarbel ;

c)

kaup sobib kasutamiseks eesmärkidel, milleks sama liiki kaupa harilikult kasutataks , või

c)

kaup sobib kasutamiseks eesmärkidel, milleks sama liiki kaupa harilikult võidaks kasutada ning kaubal on sama liiki kauba tavapärased omadused ja toimivus , arvestades muu hulgas kasutust, välimust, vastupidavust ja viimistlust, mida tarbija võib põhjendatult eeldada, arvestades kauba laadi ning kaupleja, tootja või tootja esindaja poolt eelkõige reklaamis või märgistusel üldsusele tehtud avaldusi kauba eritunnuste kohta.

d)

kaubal on sama liiki kauba tavapärased omadused ja toimivus, mida tarbija võib põhjendatult eeldada, arvestades kauba laadi ning kaupleja, tootja või tootja esindaja poolt eelkõige reklaamis või märgistusel üldsusele tehtud avaldusi kauba eritunnuste kohta.

b)

lepingu sõlmimise ajaks oli avaldust muudetud;

b)

lepingu sõlmimise ajaks oli avaldust lepingudokumendis õigeaegselt ja samaväärsel viisil või vähemalt esiletõstetud vormis muudetud;

a)

mittevastavuse kõrvaldamist parandamise või asendamise teel;

a)

mittevastavuse kõrvaldamist parandamise või asendamise teel vastavuses lõigetega 2, 3 ja 5 või ;

b)

hinna alandamist;

b)

hinna asjakohast alandamist või lepingu tühistamist vastavalt lõigetele 4, 5 ja 5 a.

c)

lepingu tühistamist.

a)

võttes arvesse kauba väärtust juhul , kui see vastaks lepingutingimustele,

b)

võttes arvesse seda, kui suures osas kaup ei vasta lepingutingimustele ja

c)

kaaludes küsimust, kas oleks võimalik rakendada muid mittevastavuse kõrvaldamise meetmeid (parandamist või asendamist) ilma tarbijale olulist ebamugavust tekitamata,

a)

kaupleja on otseselt või kaudselt keeldunud mittevastavuse kõrvaldamisest ;

a)

tarbijal ei ole õigust nõuda kauba parandamist ega asendamist ;

a a)

ettevõtja on otseselt või järjekindla käitumisega keeldunud mittevastavuse kõrvaldamisest;

b)

kaupleja ei ole suutnud mõistliku aja jooksul mittevastavust kõrvaldada;

b)

kaupleja ei ole suutnud mõistliku aja jooksul mittevastavust kõrvaldada;

c)

kaupleja on mittevastavuse kõrvaldamist üritades põhjustanud tarbijale olulisi ebamugavusi ;

c)

kaupleja on mittevastavuse kõrvaldanud, põhjustades tarbijale olulisi ebamugavusi .

d)

sama viga ilmneb lühikese aja jooksul mitu korda.

a)

artiklis 26 ette nähtud tarbija õigused ja selge kinnitus, et kauba garantii neid õigusi ei mõjuta;

a)

artiklites 26 ja 28 ning kohaldatavates riiklikes õigusaktides ning ette nähtud tarbija õigused ning selge kinnitus, et kauba garantii neid õigusi ei mõjuta;

b)

kauba garantii sisu ja kaebuste esitamise tingimused, eelkõige kestus, territoriaalne ulatus ning garandi nimi ja aadress;

b)

kauba garantii sisu ja kaebuste esitamise tingimused, eelkõige kestus, territoriaalne ulatus ning garandi nimi ja aadress;

c)

ilma et see piiraks artiklite 32 ja 35 ning III lisa punkti 1 alapunkti j kohaldamist , nähakse vajadusel ette, et kauba garantiid ei saa üle kanda järgmisele ostjale.

c)

teave , et kauba garantiid saab üle kanda järgmisele ostjale.