15.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 11/77

1.1

Komitee tervitab IPA II määruse eelnõus võetud uut käsitlust, sest võrreldes eelmise vahendiga pakutakse suuremat paindlikkust ja tagatakse abisaajariikide võrdne kohtlemine, kuna puudub kandidaatriikidele ning potentsiaalsetele kandidaatriikidele kättesaadava abi eristamine.

1.2

Komitee toetab IPA II määruse eelnõus esitatud uut strateegiat, mis pakub igale abisaajariigile kohandatud toetust. Kõikehõlmavad mitmeaastased strateegiadokumendid võetakse vastu iga riigi puhul eraldi vastavalt nende konkreetsetele vajadustele ja tegevuskavadele, mis aitavad neil valmistuda ELiga ühinemiseks.

1.3

Komitee leiab, et kui esimene võimalus strateegiadokumente läbi vaadata on vahehindamise ajal, võib olla juba hilja, ning teeb ettepaneku seda teha hiljemalt vahehindamise ajaks. Oluline on keskenduda eesmärkide saavutamisele, mistõttu paindlikkus on vältimatu. Komitee soovitab enne vahehindamisi teostada iga-aastane läbivaatamine, et suurendada abi tõhusust. Euroopa Komisjoni iga-aastane eduaruanne võiks pakkuda tugeva aluse programmitöö läbivaatamiseks ja kohandamiseks asjaomase riigi vajadustest lähtuvalt.

1.4

Komitee tervitab uue määruse eelnõu eesmärki lihtsustada ja vähendada finantsabi haldamisega seonduvat halduskoormust. Siiski on komiteel kahtlusi seoses valdkondliku lähenemise kasutamisega abi eraldamisel. Seda võimalust tuleb läbimõeldult kasutada iga abisaajariigi konkreetset olukorda arvestades, pidades silmas asjaolu, et ühinemiseelse abi eesmärk on aidata kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel teha ettevalmistusi ühinemiseks. IPA laseb riikidel end liikmesusega seotud kohustustes n-ö proovile panna, sealhulgas selles, kuidas hallata liidu struktuuri-, ühtekuuluvus-, põllumajandus- ja maaelu arengu fonde. Seega peaks valdkondlikku lähenemist alati kasutama üksnes siis, kui on olemas asjakohased eeskirjad ja menetluskord (nt hanke-eeskirjade, huvide konflikti jne kontekstis), kui riigieelarve kuluplaan on piisavalt lai ning seda koostatakse ühe aasta kaupa. Tavaliselt on valdkondlik lähenemine seotud selliste sektoritega nagu tervishoid, haridus jne, samas on IPA abi keskmes ka korruptsioonivastane võitlus ja avaliku halduse suutlikkuse suurendamine, mille puhul on kooskõla nimetatud lähenemisega vähem tõenäoline, sest toetusesaaja ei ole üks institutsioon, vaid neid on mitmeid.

1.5

Komitee tervitab määruse eelnõu rõhuasetust kooskõlastamisele ja koostöö parandamisele teiste rahastajate ning rahvusvaheliste ja muude finantsasutustega strateegilisel tasandil.

1.6

Komitee tervitab samuti uue vahendiga pakutud paindlikkust, mis võimaldab assigneeringuid poliitikavaldkondade vahel ümber paigutada, koos võimalusega kanda ühe aasta vahendid üle teise aastasse (1).

1.7

Komitee rõhutab, et kohalikku vastutust IPA II programmitöös ja rakendamisel on vaja toetada ja edendada. Selleks tuleb luua kohased mehhanismid, et kaasata riiklikke ametiasutusi, sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda ning suurendada nende suutlikkust. Sellist kaasamist tuleb õhutada kõigil abi andmise etappidel: kujundamise ja ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise ajal. Kodanikuühiskonnale pakutavat abi tuleb suunata ka läbi kohalike vahendavate toetusorganisatsioonide ja riiklike ressursikeskuste.

1.8

Laienemisprotsess nõuab Lääne-Balkani riikide töö- ja sotsiaalõiguse kooskõlastamist ELi sotsiaalõigustikuga. Seega kiirendab IPA II sotsiaalse kaasatuse, sotsiaalse ühtekuuluvuse, inimväärse töö ja kvaliteetsete töökohtade edendamist piirkonnas.

2.1

Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) määruse eelnõus sätestatakse uue IPA õigusraamistik, millega asendatakse olemasolev, 31. detsembril 2013 kehtivuse kaotav raamistik.

2.2

Uus ühinemiseelse abi rahastamisvahend keskendub laienemispoliitika elluviimisele, aidates kaasa stabiilsuse, turvalisuse ja heaolu edendamisele Euroopas. Uus vahend aitab kandidaatriikidel (2) ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel (3) valmistuda ELiga ühinemiseks.

2.3

Kuna nende riikide (v.a Island) sotsiaal-majanduslik areng on aeglane ja neid tuleb ette valmistada ka toimetulekuks globaalsete probleemidega ja kohanemiseks ELi viisidega viimaste lahendamiseks, on ilmne, et nende riikide lähendamiseks ELi standarditele läheb vaja suuri ja tulemustele suunatud investeeringuid. IPA II määruse eelnõu pakub neile riikidele tehnilist ja finantsabi, sest nad ei tule iseseisvalt toime ELiga ühinemisega seotud kriteeriumide täitmise kulude ja jõupingutustega.

2.4

IPA II määruse eelnõu rakendamise lähtesumma perioodil 2014-2020 on ligikaudu 14 miljardit eurot.

2.5

Uus vahend võimaldab suuremat paindlikkust ning lihtsustab ja vähendab finantsabi haldamisega seonduvat halduskoormust.

2.6

Lihtsustamine tähendab praegu kehtiva IPA abi osade struktuuri läbivaatamist, tehes niiviisi võimalikuks õigusraamistiku lihtsustamise ja pakkudes abi diferentseerimata kättesaadavust igas riigis (nii kandidaat- kui ka potentsiaalsetes kandidaatriikides) ja igas poliitikavaldkonnas. IPA vahendi eelmise versiooni viiest osast oli potentsiaalsetele kandidaatriikidele varem avatud vaid kaks (abi üleminekuks ja institutsioonide ülesehitamiseks ning piiriüleseks koostööks), samas kui kolm ülejäänut (abi regionaalarenguks, inimressursside arendamiseks ja maaelu arenguks) olid kättesaadavad üksnes kandidaatriikidele.

3.1

Komitee soovitab, et lisaks inimõiguste ja põhivabaduste edendamisele ning kaitsmisele, vähemuste õiguste austamise suurendamisele, soolise võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja ajakirjandusvabaduse edendamisele ning heanaaberlike suhete edendamisele, peaks artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkt ii sisaldama sotsiaalsete õiguste edendamist ja haavatavate rühmade kaitsmist, et toonitada, kuivõrd suurt tähtsust tuleb abisaajariikides osutada sellistele õigustele, tagades seega vajaliku tasakaalu sotsiaalse kaasatuse ning demokraatia ja kodanikuühiskonna arendamise vahel.

3.2

Samamoodi tuleks artikli 2 lõikes 2 sätestatud näitajaid kohandada võtmaks asjakohaselt arvesse pakutud muudatusi. Seega peaks üheks näitajaks olema kodanikuühiskonna arengu tase ning sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkus. Teise näitajana tuleks määruse eelnõusse lisada austus haavatavatesse rühmadesse kuuluvate inimeste õiguste vastu.

3.3

IPA toetus peaks aitama võidelda sotsiaalse tõrjutusega ja üha suurenevate lõhedega ühiskonnas ning toetama sotsiaalselt tõrjutud rühmade ja piirkondade juurdepääsu rahastamisele. Sellest tulenevalt leiab komitee, et peale artikli 2 lõike 2 esimese lõigu teises taandes sätestatud näitajate tuleks lisada sotsiaal- ja majandusarengu strateegiate sotsiaalse õiglusega seotud näitaja.

3.4

Komitee arvates peaksid kõik näitajad olema ühelt poolt tulemustele suunatud ning teiselt poolt nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed.

3.5

Komitee leiab samuti, et sotsiaalse dialoogi parandamine ja sotsiaalpartnerite suutlikkuse arendamise toetamine on tähtsad eesmärgid, millele tuleks määruse eelnõus rohkem rõhku panna. Kodanikuühiskonna ja sotsiaalse dialoogi pelka mainimist ei saa siinkohal lugeda piisavalt tugevaks ja kohustavaks.

3.6

Enamikus abisaajariikides ei ole sotsiaalpartnerid veel piisavalt väljakujunenud või on neil suuri raskusi oma rolli täitmisega, eriti praeguse äärmiselt terava majanduskriisi ajal. Samuti tuleks toetada ettevõtjate ühendusi. Sellest tulenevalt soovitab komitee tungivalt strateegilisemaid investeeringuid nende arengu toetamiseks.

3.7

Komitee võtab teadmiseks määruse eelnõus rahastajate koordineerimisele osutatud tähtsust, mille eesmärk on suurendada abi andmise tõhusust ja tulemuslikkust ning vältida topeltrahastamist. Ent komitee ootab rohkem konkreetseid meetmeid, mida saaks võtta tagamaks rahastajate tõhusat koordineerimist nii riigi kui ka ELi tasandil.

4.1

Komitee tervitab määruse eelnõu ja eriti diferentseeritumat lähenemist (olenevalt tehtud edusammudest), millega innustatakse rahastamisvahendiga hõlmatud riike (4) näitama püsivat edasiminekut demokraatia suunas ning inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse austamist.

4.2

Komitee tervitab ettepanekut, et sooline võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine peaksid olema käesoleva määruse kohaste kõigi meetmete võtmisel läbivad eesmärgid.

4.3

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil lisada määruse eelnõusse Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide kodanikuühiskonna rahastamisvahend ja demokraatia sihtkapital.

4.4

Komitee on veendunud, et eesmärgiks seatud partnerlus selles vahendis kajastuvate ühiskondadega peaks laienema kodanikuühiskonna organisatsioonide, sh sotsiaalpartnerite ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisele abi andmise tsükli kõikides etappides. Araabia kevad tõestas, kuivõrd tähtis on toetada kodanikuliikumisi ELi lähipiirkondades.

4.5

ENI peaks saama paindlikuks vahendiks kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse edendamisel, et nad saaksid tähelepanelikult jälgida riiklikku poliitikat ja täita demokratiseerumisprotsessis olulist osa.

4.6

Komitee soovitab luua ELi naaberriikides dialoogiplatvormid kodanikuühiskonna ja valitsuste vahel ning on valmis aitama Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistust selle eesmärgi saavutamisel.

4.7

Komitee soovitab ELi delegatsioonidel üksikasjalikult kaardistada piirkonna kodanikuühiskonna organisatsioonid, sest see aitaks kõigil ELi institutsioonidel tugevdada sidemeid areneva kodanikuühiskonnaga.

4.8

Lisaks soovitab komitee keskenduda ENI määruses rohkem partnerriikides abi eraldamise eest vastutavate institutsioonide suutlikkuse ülesehitamisele, et tagada hea kasutamistase ja kõrge läbipaistvuse määr fondide kasutamisel.

4.9

Komitee leiab, et ENI peaks tiivustama koostööd kõrghariduse vallas, eriti noorte ja üliõpilaste vahetuse kaudu liidu ja naaberriikide vahel. Vahend peaks võimaldama luua võrgustikke, mis parandavad VVOde suutlikkust noortega tegelevates sektorites ELi naaberriikides.

4.10

Komitee soovitab komisjonil edendada selle vahendi abil ka jätkusuutlikku tööstuspoliitikat, ettevõtte sotsiaalset vastutust, keskkonnateadlikku äritegevust ning poliitikameetmeid, mis toetavad VKEsid, aitavad lahendada tööturuprobleeme ja parandavad sotsiaalpoliitikat.

5.1

Euroopa naabruspoliitika (ENP) eesmärk on luua ELi piiridel heaolu ja heanaaberlikkuse ala.

5.2

Aastatel 2014–2020 jätkab Euroopa Liit Euroopa naabruspoliitika (ENP) eesmärkide toetamist vastava rahalise vahendi – Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi abil, mida hakatakse kasutama 2006. aastal asutatud Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) asemel.

5.3

Diferentseerituma lähenemise (olenevalt tehtud edusammudest) ja vastastikuse vastutuse põhimõtteid järgides nähakse ENIga ette suurema toetuse andmine nendele partnerriikidele, kes on pühendunud demokraatliku ühiskonna ülesehitamisele ja reformide elluviimisele.

5.4

ENI määruse eelnõu sisaldab sätteid, mille eesmärk on vahendit mitmest aspektist lihtsustada, saavutades tasakaalu vahendi paindlikkuse ning poliitika eesmärkidele ja koostöö peamistele valdkondadele suunatud tähelepanu vahel.

5.5

ENI määrus aitab kaasa ELi prioriteetsete poliitikavaldkondade vastastikusele täiendavusele, sidususele ja laiendamisele vastavalt strateegiale „Euroopa 2020”, keskendudes samal ajal endiselt ENP peamistele eesmärkidele.

5.6

ENI määruse rakendamise lähtesumma perioodil 2014-2020 on ligikaudu 18 miljardit eurot.

6.1

ELi välistegevuse eesmärk selle vahendi raames on mõjutada nähtavate muutuste esilekutsumist partnerriikides. Alati kui võimalik peaks mõju üle järelevalvet teostama piisavate mehhanismide abil ja hindama seda kindlaksmääratud riigipõhiste, selgete, läbipaistvate ja mõõdetavate näitajate alusel: konkreetsed, mõõdetavad ja rakendatavad kriteeriumid lubavad hinnata, kas riigis austatakse neid demokraatlikke väärtusi, mida EL soovib ENI abil edendada.

6.2

Parandamaks diferentseerituma lähenemise (olenevalt tehtud edusammudest) rakendamist võiks sobiva osa selle vahendi üldeelarvest eraldada stiimuliteks, et suurendada toetust neile partnerriikidele, kus tehakse ilmseid edusamme juurdunud ja jätkusuutliku demokraatia ülesehitamisel ja kindlustamisel. Seda põhimõtet tuleks ellu viia viisil, mis arvestab ka nende riikide haavatavate rühmadega ega tooks kaasa arenguabi kärpimist üksikutele riikidele, vaid pigem toimuks abi ümberjaotamine valitsuselt kodanikuühiskonnale.

6.3

ELi delegatsioonidele tuleks anda ka suurem roll teiste rahvusvaheliste rahastajatega koostöö tegemisel. Artikli 7 lõigetes 1 ja 2 viidatud dokumendid sisaldavad üksikasjalikke ja ajakohaseid andmeid rahastajate kohta ning neis kirjeldatakse meetmeid, mida tuleb võtta rahastamise koordineerituse suurendamiseks eelkõige liidu ja liikmesriikide vahel.

6.4

Määruse eelnõu kohaselt peab Euroopa Liit suhetes oma partneritega kõikjal maailmas soodustama inimväärse töö tagamist ning tunnustatud tööstandardite ratifitseerimist ja tõhusat rakendamist. Lapstööjõu kaotamine ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete tähtsus tuleks samuti esile tõsta.

6.5

Määruse eelnõu peaks olema selgesõnalisem seoses riigisisese vastutuse tugevdamise ja institutsioonilise konsulteerimis- ja järelevalvemehhanismi loomisega koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonide, keskkonna- ja sotsiaalpartnerite ning teiste valitsusväliste osalejatega.