6.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 161/27

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab teadmiseks tööandjate ja ettevõtjate aktiivse lähenemisviisi mobiliseerimise suhtes kogu Euroopas, eesmärgiga toetada oskuste arendamist ja nende tööturu nõudmistega vastavusse viimist taastuva majanduskasvu, töökohtade loomise ja eelkõige tööturul noorte olukorra parandamise kontekstis.

1.2

Haridus ja koolitus on kallid valdkonnad, mis toovad aga kasu paljudele. On arvukalt meetodeid nimetatud valdkondade kulude jagamise süsteemide elluviimiseks üle Euroopa. Vastavalt iga riigi tavadele ja olukorrale tuleks süsteemidesse kaasata ka tööandjad.

1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub tööandjaid ja ettevõtjaid üles toetama kõikide sidusrühmade partnerluse ja koostöö põhimõtet haridussüsteemide ja kutseharidussüsteemide reformides ja elukestva õppe strateegiate arendamises. Selles kontekstis tunnustab komitee sotsiaaldialoogi rolli ja sotsiaalpartnerite koostöö raames siiani saavutatud tulemusi kõikidel tasanditel.

1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub tööandjaid ja ettevõtjaid üles säilitama ja tugevdama Euroopa tööstuse positsiooni järgmiselt: aidata parandada tööstuse ja tehniliste ainevaldkondade ning STEM-erialade oskuse (1) mainet, analüüsima, prognoosima ja tõstma esile iga tööstussektori vajadusi ning aitama seega aktiivsemalt kaasa oskuste tööturu vajadustega paremasse vastavusse viimisele.

1.5

Tööandjad ja ettevõtjate organisatsioonid peaksid samal ajal võtma arvesse mikro- ja väikeettevõtjate erivajadusi, kuna viimased on väga olulised töökohtade loojad, mistõttu tuleb aidata neil välja töötada oma tegevuskavad, mis võimaldavad üksikasjalikult välja tuua, kuidas paindlikumad ja dünaamilisemad ettevõtted toimivad.

1.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab ettevõtjatel koos teiste tööturu osapooltega teha tihedat koostööd koolide ja haridusasutustega ning osaleda aktiivselt kutsehariduse ja -koolituse valdkonna õppeprogrammide ja -kavade väljatöötamises eesmärgiga saavutada oodatavad tulemused. Koostöö peaks väljenduma ka õpetajate ja koolitajate praktilises koolitamises kutsealase jätkukoolituse raames.

1.7

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et tõhusam koostöö ettevõtjate ning avaliku ja erasektori tööhõivetalituste vahel tooks kaasa suurema sidususe ettevõtetes toimuva majasisese koolituse ja aktiivse tööhõivepoliitika põhimõtete vahel ning seega suurendaks elukestvas õppes osalemist.

1.8

Välja pakutud õpipoisiõppe liidu raames peaksid tööandjad ja ettevõtjad võtma kohustuse toetada kvaliteedi parandamist, tõsta õpipoisiõppe mainet ja suurendada selle atraktiivsust Euroopas. Nad peaksid võtma vastutuse piisaval arvul ametikohtade loomise eest praktikantide ja õpipoiste jaoks duaalsete süsteemide alusel, mis ühendavad kooliharidust ettevõtete praktikaga. Lisaks tuleb tagada muud praktiliste kogemuste ja oskuste omandamise vormid. Siiski on sellega seoses vaja luua iga riigi tasandil ettevõtjate jaoks sobivad tingimused ja kehtestada motivatsioonivahendid.

1.9

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tõstab esile rolli, mille ettevõtjad on sotsiaalpartnerluse raames võtnud selliste Euroopa vahendite väljatöötamises ja rakendamises nagu EQF, (2) ESCO, (3) ECVET, (4) Europass ja muud vahendid iga riigi tasandil. Komitee juhib jätkuvalt tähelepanu vajadusele kohandada nimetatud vahendid mikro-, väike- ja käsitööettevõtjate vajadustega.

1.10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub samuti tööandjaid ja ettevõtjaid kasutama rohkem ära naiste potentsiaali ja julgustama neid õppima STEM-erialasid, et suurendada nende töölesaamise võimalusi ja lihtsustada nende sisenemist tööturule.

1.11

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee julgustab tööandjaid ja ettevõtjaid aktiivsemalt kasutama Euroopa struktuurifonde, näiteks ERFi, EAFRD-d ja eelkõige uue põlvkonna ESFi (5) ning ka programmi „Erasmus kõigi jaoks”. Samas kutsub komitee suurendama programmide „Cosme” ja „Horisont” vahendeid.

2.1

Käesolev arvamus on järg Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamustele strateegia „Euroopa 2020” ja asjakohaste juhtalgatuste kohta (6). ning samuti on see seotud arvamusega, milles käsitletakse oskuste arendamist ning hariduse ja koolituse rolli (7)

2.2

Käesolev arvamus on positiivne vastus Euroopa Komisjoni üleskutsele luua tugevad usaldusel põhinevad partnerlussuhted kõigi sidusrühmadega. (8) Selles tunnustatakse kodanikuühiskonna rolli ja sotsiaalpartnerite autonoomiat (9) ning see on täiendus komitee varasematele sama valdkonna arvamustele (10).

2.3

Käesoleva arvamuse eesmärk on rõhutada tööandjate ja ettevõtjate aktiivset panust ELi tasandil tööhõive, hariduse ja noortele võimaluste loomise valdkonnas võetud meetmete rakendamises. Seetõttu kasutatakse siinkohal tegelikkusele kohandatud poliitika ja meetmete ning ettevõtjate tavade nõudmiste võrdlust. Euroopa ettevõtjatel on tööturukriisist väljumisel otsustav roll (11).

2.4

Euroopa peab praegu aktiivselt ära kasutama kõiki majanduskasvu soodustavaid tegureid, mis hõlmavad kohase struktuuri ja arvuga kvalifitseeritud tööjõudu, et vastata tööturu praegustele vajadustele. Seetõttu tuleb enam tähelepanu pöörata ka praktilistele tööoskustele (tulemustele), kutseõppele, õpipoisiõppele ja tehnilistele erialadele.

2.5

Viimastel aastatel on komitee laiendanud oma tegevust, et toetada tihedamaid ja paremaid sidemeid haridussüsteemide ja tööturu vajaduste vahel (12), eesmärgiga suurendada tööalast konkurentsivõimet, parandada ettevõtjate juurdepääsu kvalifitseeritud tööjõule ning vähendada koolist tööturule sisenemisega seotud raskusi. Sellega seoses koostas komitee tööandjatele ja ettevõtjatele järgmised soovitused:

3.1

Uute oskuste ja töökohtade tegevuskavas rõhutatakse vajadust investeerida haridus- ja kutseharidussüsteemidesse, prognoosida, milliseid oskusi vajatakse, ja parandada elukestvat õpet ning tehakse ettepanekuid selle valdkonnaga seotud üldiste strateegiate väljatöötamise kohta.

3.2

Algatuses „Noorte liikuvus” (13) rõhutatakse hariduse kvaliteedi, tööturule eduka integreerimise ja liikuvuse suurendamise olulisust. Selles tehakse ettepanek parandada hariduse ja kutsehariduse atraktiivsust, pakkumise mitmekesisust ja kvaliteeti, parandada juurdepääsu kvaliteetsetele praktikakohtadele ja julgustada ettevõtjaid olema head vastuvõtvad organisatsioonid.

3.3

Teatises „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” (14) keskendutakse töökohtade loomisele eelkõige suurte kasvuvõimalustega sektorites, tööturu dünaamilisuse taastamisele, elukestva õppe arendamisele, kindla tööhõive tagamisele ja noortele võimaluste loomisele.

3.4

Praegusel suureneva tööpuuduse ja napi majanduskasvuga perioodil on väga oluline otsida uusi õppimisvõimalusi ka väljaspool formaalset haridussüsteemi. Seetõttu aitab nõukogu soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (15) kaasa reformide kiirendamisele ELi tasandil.

3.5

Euroopa Komisjoni teatises „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel” (16) esitatakse mitmeid konkreetseid ettepanekuid ja innovatiivseid lähenemisviise, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe ning õpipoisiõppe valdkonnas, et toetada haridust, ettevõtlust ja liikuvust. Euroopa kutseharidus- ja -koolitussüsteemid peaksid püüdma olla esirinnas kogu maailmas nii oma standardite ja tegelike tulemuste osas (17).

3.6

Komisjoni teatis „Noorte tööhõive suurendamine” (18) rajaneb siiani esitatud ettepanekutel, nagu praktika kvaliteediraamistik (19) ja noortegarantiid, ning selles propageeritakse Euroopa Õpipoisiõppe Liidu loomist (20).

3.7

Euroopa Komisjoni dokumendis „Tegevuskava „Ettevõtlus 2020” – Ettevõtlikkuse taaselavdamine Euroopas” osutatakse samuti haridusele ja ettevõtjate koolitamisele ning üleeuroopalise algatuse loomisele (21) ettevõtlusalaste oskuste omandamiseks, mille eesmärk on arendada ettevõtlusteadmisi ja, -oskusi ning ettevõtlikku suhtumist.

4.1

Tööstuse ja teenuste arenguks Euroopas on vaja teha pingutusi, mis nõuavad kindlatele tulemustele sihitud muutusi kõikide sektorite asjaomaste kvalifikatsioonide ja oskuste struktuuris.

4.2

Dünaamilisele majandusele iseloomulik paljude sektorite restruktureerimine toob kaasa osa töökohtade kadumise, kuid loob samal ajal ka uusi töökohti. Siiski on uute töökohtade arv oluliselt väiksem kui kaotatud töökohtade arv (22). Tööandjate jaoks tähendab see, et koostöös valitsustega ja sotsiaaldialoogi raames peavad nad oskama muutusi ette näha ja hallata viisil, mis pehmendab sotsiaalseid tagajärgi ja suurendab restruktureerimise positiivset mõju. See eeldab ka järjepidevat osalemist haridus- ja ümberõppe valdkonda investeerimises.

4.3

Seetõttu on vaja prognoosida tööturu tulevasi vajadusi. Kuigi konkreetsetest rahvusvahelistest uuringutest selgub, et tööturu vajadusi on pikas perspektiivis väga raske usaldusväärsel viisil prognoosida, võttes arvesse maailmas toimuvate arengute väga dünaamilist olemust, peaksid tööandjate ja ettevõtjate organisatsioonid viima läbi lühiajalisi ja keskpika perspektiiviga analüüse iga sektori kohta, et tuvastada piirkondlikke erinevusi ja reageerida ettevõtete muutuvatele vajadustele kvalifitseeritud tööjõu järele. Nimetatud analüüsid ja prognoosid puudutavad kõiki majandusüksusi, sealhulgas ühistuid ja käsitööettevõtjaid.

4.3.1

Optimaalne oleks määrata kindlaks strateegilised eesmärgid ja töötada välja tegevuskavad. Sellised tegevuskavad hõlmavad üldiselt asjaomase sektori turunduse tugevdamist, ettepanekute tegemist haridusega seotud lähenemisviisi kohta ja nõuete kindlaksmääramist, ühise vastutuse jagamist ning riigi ja sidusrühmade kaasamist haridusse ja diplomiõppesse majanduslikus plaanis, ettevõtete, koolide ja muude huvitatud sidusrühmade vahelise koostöö edendamist, et luua seos teooria ja praktika vahel, õpilaste praktikasüsteemide sisseviimist ettevõtetes ja ettevõtete liikuvuse kultuuri ülesehitamist.

4.3.1.1

Nimetatud hariduspõhine lähenemisviis võib hõlmata eri erialadel kõrgkoolilõpetanute kvaliteedi hindamist asjaomase sektori suhtes, nende ametite täpsustamist, mida võib toetada ümberõppe kaudu, koostöö tegemist teiste tööstusharude sektoritega, nimekirja koostamist koostööd tegevatest alg- ja keskkoolidest, kutsenõustajate kaasamist ning küsimustike abil uurimist, milline on lõpuklasside õpilaste ametialase karjääriga seotud motivatsioon ja ettekujutus elukutsest.

4.3.1.2

Oluline on tagada õpilastele koolitus ettevõtetes, mis hõlmaks muu hulgas erikoolitusprogrammide väljatöötamist, ettevõtete ettevalmistamist, et nad saaksid kaasata õpilasi oma äritegevusse, ning eeskirjade kehtestamist, et hinnata õpilaste koolitamise tõhusust. Ettevõtted peaksid toetama õpilaste ja praktikantide liikuvust ning korraldama nende vahetusi.

4.3.1.3

Haridus ja koolitus on kallid valdkonnad, millest saavad kasu paljud (23). Avalik sektor kannab suurt rahalist kaasvastutust täiskasvanute abistamise eest põhioskuste, aga ka tööturule sisenemiseks või naasmiseks vajalike oskuste ja kvalifikatsiooni omandamisel. Tööandjatelt oodatakse põhilise vastutuse võtmist kindla tööülesande täitmiseks vajalike oskuste arendamise rahastamisel. Üksikisikul peaks samuti lasuma vastutus olla tööalaselt konkurentsivõimeline, end arendada ja oma erialaseid oskusi täiendada.

4.3.1.4

Paljudes liikmesriikides osaleb riik haridus- ja ümberõppeprogrammide rakendamises, sealhulgas rahastamises. Selline riiklik vastutus on hädavajalik ning seda saab tõhustada, kui tagatakse võimalus eraldada vahendeid Euroopa fondidest või kasutada ja omavahel ühendada teostatud projekte. Siiski ei tohiks riiklik rahastamine mitte mingil juhul asendada kõikide sidusrühmade, iseäranis tööandjate vastutust.

4.4

Tööandjad peaksid olema sotsiaaldialoogi raames tõhusamalt kaasatud riikliku poliitika väljatöötamisse ja rakendamisse, mille eesmärk on parandada alushariduse kättesaadavust, ajakohastada ning korrastada kutseharidust ja –koolitust kesk- ja kõrghariduse baasil.

4.4.1

Kvaliteetne ja kättesaadav lapsehoiuteenus eelkooliealistele lastele on osa alusharidusest. Tööandjad võiksid teha koostööd koolieelsete lasteasutustega ja soodustada koolitusasutuste ja vanematega tehtavate erinevate koostöövormide kaudu annete arendamist, näiteks tehniliste mänguasjade abil.

4.4.2

Oluline on, et haridus võimaldaks juba põhikoolist alates kokkupuudet väga erinevate, sealhulgas tehniliste ametialade praktiliste põhioskustega, eri tööstus- ja teenindusharude arenguvõimalustega ning tänapäeval teadmiste ja oskuste osas esitatavatele nõudmistele. Kui puuduvad edusammud STEM-erialade ja praktilist oskuste alal, on raske parandada kutseharidust ja õpipoisiõpet. See võiks olla üks viise noorte tänapäevasele tööturule integreerimise lihtsustamiseks.

4.4.3

Cedefopi viimane uuring näitas, (24) et mitmed Euroopa riigid on juba võtnud meetmeid kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsuse suurendamiseks; siiski näitas nimetatud uuring ebapiisavaid jõupingutusi mitmetes otsustava tähtsusega valdkondades, eelkõige seoses parema üleminekuga kutseharidus- ja -koolitussüsteemist kõrgharidusasutusse, õppekavade läbivaatamise ja ajakohastamisega, kutseharidus- ja -koolitusasutuste infrastruktuuri parandamisega, konkreetsetele rühmadele juurdepääsu soodustamisega, struktuuriliste muutuste sisseviimisega ning erinevate tasandite vahelise koostöö parandamisega, õpipoisiõppe süsteemi tõhustamisega ja eelkõige tööandjate ja sotsiaalpartnerite ulatuslikuma kaasamisega.

4.4.4

Euroopa kõrgharidusasutuste suutlikkust täita oma rolli ühiskonnas ja aidata kaasa Euroopa jõukusele ei kasutata piisavalt (25). Teadmistepõhine majandus vajab inimesi, kelles on ühendatud sobivad oskused: valdkonnaülesed pädevused, digitaalajastu e-oskused, loovus ja paindlikkus ning süvateadmised valitud erialal. Seetõttu peaksid asjakohasel viisil valitud koolid ja ettevõtted tegema koostööd ka kõrghariduse tasandil. Tööandjad ei saa lihtsalt ootama jääda, et koolid toodavad täpselt nende vajadustele vastavaid koolilõpetajaid. Tööandjad peaksid oma asjatundlikkusele tuginedes tegema koostööd õppekavade koostamisel ja parandama koolide varustatust õppevahenditega. Samal ajal peaksid nad siiski austama koolide autonoomiat, kuna viimased täidavad muidki kogu ühiskonnale olulisi ülesandeid.

4.5

Oskuste puudujäägid STEM-erialadel saavad üheks peamiseks majanduskasvu takistavaks teguriks. Neis sektoreis tööjõud vananeb; mitmetel erialadel toimub põlvkondadevahetus, kus väga kogenud töötajad lahkuvad ettevõtetest pensionile, ning lähiaastatel ei ole koolisüsteemid veel piisavalt hästi kohandatud selleks, et tööturul oleks piisavalt tehnilistes valdkondades kvalifitseeritud töötajaid, kelle järele on terav vajadus.

4.5.1

Seetõttu peavad tööandjad võitlema müüdi vastu, mille kohaselt ei ole STEM-eriala oskustel tulevikku. Nad peavad tõendama, et olukord on hoopis vastupidine – et nimetatud valdkondade õpetamine koolides ja kõikidel haridustasemetel tagab paremad võimalused tulevikuks ja suurema paindlikkuse tööalase karjääri ülesehitamiseks. Tööandjad peaksid paremini teada andma, milliseid oskusi ettevõtted tulevikus vajavad, ning nad peaksid andma oma panuse õpetajate elukestvasse õppesse (26).

4.5.2

Siiski ei tohiks kõikides hädades süüdistada üksnes haridussüsteemi kui selliseid. Tööandjad peavad prognoosima tulevasi arenguid õigeaegselt, vastama ülemaailmsetele ja tehnoloogilistele väljakutsetele, ajakohastama tootmiskohti ja looma kõrgkooli lõpetajatele töövõimalusi, et nad saaksid omandada ülemaailmselt tunnustatud oskusi.

4.5.3

Samuti peaksid tööandjad võitlema müüdi vastu, et naised ei sobi teatud erialadele, ning nad peaksid naiste potentsiaali paremini ära kasutama, toetades näiteks tööalaste oskuste arendamist, mentorlust, sponsimist, kutseharidust ja näiteid heade tavade kohta. Endiselt esineb suuri erinevusi naiste ja meeste õppevaldkondade vahel. Naised on endiselt STEM-erialadel alaesindatud.

4.5.4

Üheaegselt tehnikakoolide kadumisega kaovad ka kutsehariduse õpetajad. Seetõttu on väga oluline tagada piisaval arvul kõrgtasemel õpetajate ja koolitajate olemasolu. Nad peaksid olema teadlikud tööturu muutuvatest vajadustest ja oskama oma tehnilist oskusteavet õpilastele edasi anda. Elukestvat õpet ja ettevõttepraktikat tuleks õpetajate ja koolitajate seas rohkem propageerida. Seepärast peaksid tööandjad võimaldama sobivatel, asjast huvitatud ja motiveeritud töötajatel ettevõttesiseselt juhendada õpipoisse ja praktikante ning pakkuda sellistele töötajatele asjakohast pedagoogilist ja psühholoogilist koolitust.

4.6

Eelkõige peaksid tööandjad olema sotsiaalpartnerluse raames kaasatud riiklike elukestva õppe strateegiate väljatöötamisse ning sobiva raamistiku loomisse mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste tunnustamiseks. Mitteformaalse ja informaalse õppe raames omandatud kvalifikatsioonide ja oskuste tunnustamist tuleks toetada, et suurendada noorte pädevusi ja rolli tööturul (27)  (28). Elukestva õppe strateegiad peaksid ühteaegu maaelu arengu strateegiatega käsitlema ka maapiirkondade huvitatud isikute juurdepääsu jätkuharidusele ja ümberõppele.

4.6.1

Tööandjatel on õigus oodata haridussüsteemilt seda, et kõrghariduse omandanud inimesed on valmis edasi õppima ja et neil on piisavad ja laiaulatuslikud pädevused, mistõttu nende koolitus töökohal ei kestaks kaua ega oleks kulukas ja seda saaks pidevalt täiendada jätkukoolituste vormis.

4.6.2

Tööandjad peavad enda kanda võtma selle osa vastutusest, mis on seotud konkreetse kutsekoolitusega ettevõttes või mis on seotud ajutiste pädevuste nõudlusega teatavate kitsamate erialade järele.

4.6.3

Lisaks vajavad mikro-, väike- ja käsitööettevõtjad dünaamilisemat ja paindlikku haridussüsteemi, mis oleks tegelikkusega kooskõlas ja vastaks samal ajal nende uute ja ka vanemate töötajate vajadustele, kel on soov või vajadus jätkata hariduse omandamist või enda koolitamist (elukestev õpe).

4.6.4

Vähest osalemist elukestvas õppes saab selgitada ka ettevõttesisese koolituste ja aktiivse tööhõivepoliitika põhimõtete ning praeguste ümberõppe meetodite ja tööandjate vajaduste vahelise sidususe puudumisega. Täiendkoolituses ilmnevad vajakajäämised piiravad võimalusi kohanduda kiirete tehnoloogiliste muutustega, mistõttu muutuvad ettevõtete tehnilised seadmed ja nende suhtelised majanduslikud eelised.

4.6.5

Alaline koostöö tööandjate ja tööhõivetalituste vahel on hädavajalik. Tööhõivetalituste suutlikkus, infrastruktuur ja metoodika on olulised tegurid, et toetada nõudlust jätkukoolituste järele, ning need avaldavad mõju ka jätkukoolituste võimalustele.

4.7

Seoses riiklike võimaluste ja kasutusvaldkondadega võib tuua esile mitmed kanaleid, mis aitaksid tugevdada tööandjate mõju haridussüsteemi tõhususele, et suurendada majanduskasvu ja tööhõivet ning kohandumist tööturu vajadustega.

4.7.1

Sotsiaalpartnerluse kaudu saavad tööandjad teha koostööd piirkonna või kohaliku omavalitsuse avalik- või eraõiguslike haridusasutustega koolide ja ettevõtete ühiste foorumite või piirkondlike või sektoripõhiste nõukogude ja kokkulepete vormis, et toetada tööhõivet ja pädevusi, või ühineda, et asutada ning juhtida haridus- ja õppeasutusi, või asutada koole või õppekeskusi.

4.7.2

See kehtib kõigi majandusüksuste, sealhulgas mikro-, väike-, käsitööettevõtjate ja ühistute kohta. Mõjususe suurendamiseks tuleb algatused seega töötada välja tõhusaimal tasandil ja kooskõlastada need riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega, kuna eelkõige tuleb järgida üldsuse huve, osaleda aktiivses tööhõivepoliitikas ning säilitada kvaliteetseid ja jätkusuutlikke töökohti.

4.8

Ettevõttepraktika moodustab koolitusprotsessi olulise osa.

4.8.1

Tööandjad käsitlevad praktikat kui protsessi, mille eesmärk on pakkuda noortele praktilisi töökogemusi ja -harjumusi. Ettevõtete huvides on lihtsustada noorte liikumist haridussüsteemist tööturule ning mitte ära kasutada praktikandi seisundit. Pakkuda tuleks tööd, mis täidab praktilise õppe eesmärki ja tagada tuleb kohased töötingimused.

4.8.2

Seetõttu kiidab komitee heaks noorte tööhõive tegevuskava ettevalmistustöö, mida tehakse Euroopa sotsiaalpartnerite ühisprogrammi raames, (29) mis osana ühiselt määratletud eesmärkidest käsitleb ka praktikat, töökogemusi ja õpipoisiõpet.

4.9

Vabatahtliku töö raames formaalse ja mitteformaalse õppe kaudu omandatud teadmised ja kogemused võivad suurendada töötajate loomingulisust ja innovatsioonisuutlikkust, aidata suurendada nende töölesaamise väljavaateid ja lihtsustada nende sisenemist tööturule. Ettevõtted toetavad sotsiaalse vastutuse strateegiate kaudu oma töötajate vabatahtlikku tegevust. Kuid õigusraamistiku ja juba omandatud oskuste hindamis- ja tunnustamisvahendite puudumine ning eelkõige finants- ja maksualaste takistuste olemasolu pärsivad tööandjatel vabatahtliku töö süstemaatilist toetamist (30).

5.1

Sotsiaalpartnerluse raames osalevad tööandjad Euroopa ühiste (nõustamise ning mitteformaalse ja informaalse õppe esiletoomise ja valideerimisega) põhimõtete ja seotud vahendite (EQF, ECVET, EQAVET, Europass) (31) väljatöötamises ja rakendamises. Nende põhimõtete ja vahendite eesmärk on aidata suurendada töötajate, õppurite ja koolitajate liikuvust erinevate haridus- ja kutseharidussüsteemide ning riikide vahel.

5.2

ELi liikmesriigid on vastu võtnud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF), (32) milles määratletakse kaheksa kvalifikatsioonitaset üldteadmiste, -oskuste ja -pädevuste alusel. Iga liikmesriik peab liigitama iga riikliku kvalifikatsiooni ühte kaheksast kategooriast.

5.3

Üks meetmetest, mida uute oskuste ja töökohtade tegevuskavas ette nähti, oli Euroopa oskuste, pädevuste ja elukutsete klassifikatsiooni (ESCO) valmimine 2012. aasta lõpuks, mis oleks ühiseks platvormiks tööhõive ning kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas. Nimetatud projekt peaks asendama või täiendama olemasolevaid riiklikke või rahvusvahelisi sektoripõhiseid klassifikatsioone ja kujutama vahendit, mis lihtsustab dünaamilise tööturu loomist, mida iseloomustab sujuv üleminek eelkõige ühelt töökohalt teisele või haridussüsteemist esimesele töökohale.

5.3.1

Sellest hoolimata ei ole see raamistik mikro- ja väikeettevõtjatele huvipakkuv, kuna selle standardid eeldavad, et kõik inimesed, kellel on konkreetne ametikoht ja samad kvalifikatsioonid, täidavad samu tööülesandeid, sõltumata ettevõttest, kus nad töötavad. Tuleb arvesse võtta, et töötingimused, eri tehnoloogiad, klientide nõudmised, töötajate töömeetodid ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus on tänapäeval kiires muutumises, mistõttu nõuavad jagatud tööülesanded töötajatelt nimetatud tööülesannete täitmisel paindlikkust ja valmisolekut kohandada oma töötavasid, et vastata pidevatele muutustele tehnoloogia ja IKT maailmas, milles ettevõtted tegelikult töötavad.

5.3.2

On oluline, et tööandjate ja ettevõtjate organisatsioonid austaksid mikro- ja väikeeettevõtjate erivajadusi, et aidata neil välja töötada oma tegevuskavad, mis võimaldavad üksikasjalikult välja tuua, kuidas paindlikumad ja dünaamilisemad ettevõtted toimivad. See peab tagama, et nende tulemusi väljendatakse ülesannete, mitte ametikoha vormis. Seejärel on võimalik ülesannete kaardistamisest lähtuvalt välja tuua arengud koolituse ja kvalifikatsiooni valdkonnas ja anda selgelt aru teest ametikohalt lõpliku kvalifikatsioonini.

5.4

Tööandjad ja ettevõtjad ning muud majandusosalejad peaksid ära kasutama kõiki projekte, mida rahastatakse riiklikust eelarvest ja ELi struktuurifondidest, eelkõige ESFi ja programmi „Erasmus kõigi jaoks” raames. Aktiivse tööhõivepoliitika raames käivitavad liikmesriigid mitmeid projekte, mille eesmärk on säilitada tööhõivet, ajakohastada ja suurendada töötajate pädevusi ning soodustada noorte sisenemist tööturule (33). Uue mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmine võimaldab samuti käivitada mitmeid uusi programme, mille eesmärk on toetada haridust, liikuvust ja innovatsiooni (näiteks „Erasmus kõigi jaoks”, „Cosme” ja „Horisont 2020”).

6.1

Praegu paneb Euroopa kõik oma lootused duaalsete süsteemide toetamisele ja arendamisele. Tundub üsna ilmselge, et need liikmesriigid, kus rakendatakse neid süsteeme pikka aega, saavutavad häid tulemusi ja nende noorte töötuse määr on tugevasti alla ELi keskmise (34).

6.2

Oma arvamuses tööhõivepaketi kohta märgib komitee selgelt, et üks viis, kuidas vähendada lõhet tööturu vajaduste, hariduse ja noorte ootuste vahel, on toetada kvaliteetsete õpipoisisüsteemide arengut.

6.3

Euroopa Komisjoni uuringus õpipoisiõppe olukorra kohta ELis juhitakse tähelepanu ka teatavatele probleemidele, millega need süsteemid kokku puutuvad (35). Näiteks tuuakse seal välja, et kiire üleminek haridussüsteemist tööturule pakub sageli vaid ajutisi eeliseid ning et pikaajalise tööhõive väljavaated on vähem tõenäolised. Veel üks probleem seisneb selles, mil määral saab ühes ettevõttes omandatud oskusi ja kvalifikatsiooni teise „üle kanda” (samas või mõnes muus sektoris) .

6.4

Nimetatud uuringust selgus samuti, et 2008. aastal alanud ülemaailmse majanduskriisi tulemusel suurenes kutsehariduses ja -koolituses osalevate õpilaste arv, kuid paljudes liikmesriikides vähenes pakutavate õpipoisi- ja praktikakohtade arv ebakindla majanduskliima tõttu. Selline olukord tingib kõikide sidusrühmade ja nende ühise vastutuse mobiliseerimise, et luua ettevõtetes uusi õpipoisikohti või muid riikliku toetusega lahendusi.

6.5

Businesseurope’i uuringust (36) sellega seotud konkreetsete kogemuste kohta riiklikul tasandil selgusid erinevad lähenemisviisid selliste süsteemide väljatöötamisel, mis ühendavad koolihariduse ettevõtete praktikaga. Uuringu tulemusel koostati mitmed soovitused, sealhulgas ka ettevõtjatele endile, eelkõige järgmised:

6.6

Seepärast pooldavad tööandjad komisjoni üleskutset liidu loomiseks, et toetada kvaliteedi parandamist, tõsta õpipoisiõppe mainet ja suurendada selle atraktiivsust Euroopas. Samuti on nad valmis kandma osa vastutusest, et luua õpipoisikohti duaalsete süsteemide alusel, mis ühendavad kooliharidust ettevõtete praktikaga (37).

6.7

Õpipoisiõppe toetamine pakub tööandjatele kasulikku vahendit võimalike kandidaatide hindamiseks enne töölevõtmist ja ka suuri majanduslikke eeliseid pikas perspektiivis, samuti on see sotsiaalse vastutuse väljendus.