6.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 161/52

1.1

Äärepoolseimate piirkondade valdkonnas peaks ELi olulisim mure olema nimetatud piirkondade ja mandri-Euroopa vaheliste sidemete ning nimetatud piirkondade elanikkonna Euroopasse kuulumise tunde tugevdamine. Äärepoolseimad piirkonnad võivad olla kasulikud laborid ja katsealad ning isegi Euroopale eeskujuks sellistes valdkondades nagu bioloogiline mitmekesisus, astronoomia, taastuvenergia või kultuuride lõimumine.

1.2

Nimetatud piirkondadel on Euroopale tulevikuks palju pakkuda – muu hulgas sealsed andekad mehed ja naised, põllumajandus-, tööstus- ja kalandustooted, kvaliteetne turismimajandus ning geograafiline asukoht, mis muudab need oma naabruskonnas ELi tugipunktideks. Äärepoolseimatel piirkondadel peab olema juurdepääs ühtse turu kõigile eelistele võrdsetel tingimustel Euroopa ülejäänud piirkondadega.

1.3

Keerukast eelarveseisust hoolimata ei tohiks äärepoolseimate piirkondade eritoetused väheneda ning piirkonnad peaksid saama kasutada nende vajadustele kohandatud rahalisi vahendeid, mis võimaldaksid neil saavutada strateegias „Euroopa 2020” püstitatud eesmärke ning leevendada iseäranis asukohast tulenevaid miinuseid.

1.4

Kuigi ELi äärepoolseimate piirkondade poliitika on andnud häid tulemusi, tuleks taaselavdada äärepoolsuse kontseptsiooni, mida käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu õiguslike erisätetega, muutes selle strateegilisemaks ja sihikindlamaks. Nimetatud piirkondi ei tohiks jätta enam kõrvale ELi suurte võrkude, teaduse, liikuvuse ja astronoomia alasest poliitikast.

1.5

Tuleks analüüsida ja laiendada programmi POSEI, et see hõlmaks äärepoolseimate piirkondade nii põllumajanduslikku kui ka mittepõllumajanduslikku tootmist.

1.6

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349 tuleb tõhusalt kohaldada teatavates ELi poliitikavaldkondades, nagu konkurents, avaliku sektori hanked, kalandus või keskkond, et võtta arvesse äärepoolseimate piirkondade geograafilisi ja kliimaolusid. Lepingu teksti arvestades ei tundu Euroopa Komisjoni praegune vastumeelsus eriti põhjendatud. Komitee palub komisjonil koostada ja avaldada analüüs artikli 349 kohaldamise kohta.

1.7

Äärepoolseimate piirkondade jaoks on olulisimad teemad tööhõive ja noored. Sotsiaalne mõõde peab olema ELi äärepoolseimate piirkondade poliitika üks prioriteet. Seepärast tuleb seda põhivaldkonda tõhusalt edasi arendada, rakendades lühikese, keskmise ja pika tähtajaga meetmeid ühelt poolt hariduse ja koolituse toetusprogrammide kaudu ning teiselt poolt toetades töökohti ja heaolu loovat tegevust.

1.8

Äärepoolseimates piirkondades elluviidavad programmid aitavad ühtlasi tõsta Euroopa konkurentsivõimet näiteks taastuvenergia, mereteaduse, bioloogilise mitmekesisuse uuringute, metsanduse, tervishoiu ja troopiliste haiguste vastu võitlemise valdkondades.

1.9

Äärepoolseimate piirkondade parem integreerimine oma geograafilisse keskkonda on iseenesestmõistetav eesmärk. On arvukalt näiteid, mis annavad tunnistust komisjoni üldisest suutmatusest mõista äärepoolseimate piirkondade kui strateegiliste tugipunktide välispoliitilist tähtsust iseäranis kaubanduse, kalanduse ja arengukoostöö jaoks. Vaja on regionaalkoostöö otsustavamat, nähtavamat ja aktiivsemat toetamist komisjoni poolt.

1.10

Kodanikuühiskonna kaasamine ELi strateegiasse peab jõudma loosungitest kaugemale. Komitee teeb ettepaneku korraldada strateegia „Euroopa 2020” elluviimise eesmärke ja etappe kindlaksmääravate tegevuskavade ettevalmistamise raames igas äärepoolseimas piirkonnas ümarlaud, millesse on kaasatud kodanikuühiskonna esindajad. Komitee soovitab käivitada selle protsessi koostöös äärepoolseimate piirkondade esimeeste konverentsi ning majandus- ja sotsiaalnõukogudega.

1.11

Muuhulgas toetab komitee struktureeritud dialoogi korraldamist äärepoolseimate piirkondade ja nende naabrite (Lõuna-Ameerika, Atlandi ookean, Kariibi meri, India ookean) kodanikuühiskonna esindajate vahel. Eelkõige võiksid äärepoolseimate piirkondade esindajad osaleda Euroopa Komisjoni poolt majanduspartnerluslepingute raames käivitatud dialoogis. Komitee pooldab kodanikuühiskonna seirekomiteede asutamist kõigi majanduspartnerluslepingute raames ja nõuab äärepoolseimate piirkondade kaasamist neid puudutatavatel juhtudel.

1.12

Komitee teeb ettepaneku rajada igasse äärepoolseimasse piirkonda ELi kontaktpunkti, mis muudab ELi ja nimetatud piirkondade sidemed tajutavamaks, nähtavamaks ja vahetumaks.

2.1

ELi toimimise lepingu artiklites 349 ja 355 on määratletud äärepoolseimate piirkondade eriline olukord ja seda tunnistatud. Lisaks kehtib äärepoolseimate piirkondade suhtes alates 1989. aastast eriprogramm, millega toetatakse nende piirkondade ja ülejäänud ELi vahelist sidusust tõhustavaid sotsiaal-majanduslikke meetmeid.

2.2

Äärepoolseimad piirkonnad laiendavad märkimisväärselt ELi territooriumi ning geograafilist kohalolu maailmas, avardades seeläbi ELi poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist mõjukust ja pakkudes laiaulatuslikke kalastuspiirkondi Atlandi ja India ookeanis. Nende rolli ELi tugipunktidena tuleb senisest enam väärtustada. Selleks tuleks need lülitada ELi transpordivõrkudesse (TEN-T, digitaalvõrk), anda neile eelisjuurdepääs Maa seire Euroopa programmidele (GMES, GALILEO) ning taastuvenergia ja bioloogilise mitmekesisuse alastele teadusprogrammidele. Ühtlasi võiks eri liikuvus- ja koostööprogrammide kaudu väärtustada äärepoolseimaid piirkondi kui vahendeid ELi mõju suurendamiseks maailmas. Ka ELi eriesindajate kohalolu nendes piirkondades (mida õigustab nende kaugus) oleks nii poliitiline signaal kui ka tõhus vahend piirkondade kui tugipunktide edendamiseks.

2.3

Komitee omalt poolt on 20 aasta jooksul toetanud äärepoolseimate piirkondade kodanikuühiskonna tegevust suurema ühtsuse saavutamiseks mandri-Euroopaga ning selleks, et piirkondade hääl oleks paremini kuulda ja et nendega rohkem konsulteeritaks. Seoses sellega tuleb iseäranis rõhutada ELi kaubanduspoliitika võimalikku halba mõju äärepoolseimatele piirkondadele, eeskätt äärepoolseimate piirkondade naabritega sõlmitud vabakaubanduslepingute ja majanduspartnerluslepingute tagajärjel (1). On kahetsusväärne, et Euroopa Komisjon seda küsimust oma teatises ei käsitle ega ole võtnud üle komitee 17. veebruari 2010. aasta arvamuses (raportöör Hervé Coupeau) esitatud soovitusi (2), eelkõige kõrvalmeetmete kohta.

2.4

Teatise teine puudus on asjaolu, et selles vaadatakse mööda olulisest poliitilisest faktist, mille tagajärgi ei suudeta lahendada – asjaolust, et äärepoolseimad piirkonnad kuuluvad Euroopa Liitu. Réunioni saarel toimunud kuulamine andis tunnistust sealse kodanikuühiskonna pühendumusest ELi ülesehitamisele, mida ei ole kordagi kahtluse alla seatud. Komitee arvates peaks ELi esmaülesanne oma äärepoolseimate piirkondade strateegias seisnema nende paremas lõimimises mandri-Euroopaga, võttes samal ajal arvesse nende eripära.

3.1

Ühtekuuluvuspoliitika elluviimisel on lihtsus ja kiirus hankemenetluste läbiviimisel ja toetuste eraldamisel muutunud absoluutseks vajaduseks. Hilinemised või liiga pikad tähtajad saab sageli panna ELi ja kohalike pädevate asutuste süüks. Need probleemid kahjustavad aga tõsiselt ELi usaldusväärsust, mistõttu tuleb küsimusega tegeleda võimalikult kiiresti enne mis tahes tulevase finantsperspektiivi läbivaatamist.

3.2

Veel üks põhitingimus seoses ELi tulevaste programmidega on tagada ELi toetuste parem nähtavus ja sihipärasus. Toetuste praegune laialipuistatus on samuti näide ebatõhususest ning põhjustab kriitikat. Nagu on osutatud eespool nimetatud, Hervé Coupeau' koostatud komitee arvamuses, soovitab komitee keskenduda praeguses etapis järgmisele kolmele põhiülesandele. Esmalt haridus ja koolitus eeskätt noorte tööalase konkurentsivõime suurendamiseks, sealhulgas põhiinfrastruktuuri toetamise kaudu, sest nimetatud alade suurim rikkus seisneb mõistagi sealsete meeste ja naiste andekuses ja ettevõtlusvaimus. Teisena erasektori kui rikkuse ja tööhõive looja toetamine: väikese ja keskmise suurusega tööstus- ja muud ettevõtted, turism, tootmisteguriga seotud teenused, põllumajandus, metsandus ja kalandus. Kolmandaks on tähtsad ka infrastruktuurinvesteeringud (IKT, transport, jäätmed, vesi, energia jne), et tagada kodanikele võrdne juurdepääs üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele, mis tõstavad piirkondade konkurentsivõimet.

3.3

Olulisel kohal on säästva arengu küsimus, mida tuleb arendada selle keskkonnamõõtmest edasi. Näiteks turismi valdkonnas hõlmab säästev areng kohaliku identiteedi austamist, piirkonna oskusteavet, traditsiooniliste eluviiside, keele või ka kohalike traditsiooniliste toodete säilitamist. Kõigile juurdepääsu tagamine, demograafilised muutused ja sõltuvusküsimuse lahendamine on äärepoolseimate piirkondade puhul eriti aktuaalsed, ent ei ole komisjoni teatises piisavat tähelepanu pälvinud.

3.4

Komitee julgustab komisjoni kaaluma äärepoolseimate piirkondade eripära väljatoomist avaliku sektori hanke-eeskirjades. Äärepoolseimate piirkondade eritingimused õigustavad tähelepanu koondamist mitte ainult kohalikule tööhõivele, aga ka madalamate palgakuludega naaberriikidest pärineva sotsiaalse dumpingu ärahoidmisele ja samuti teatavate majandusüksuste agressiivsetele hinnaalandusstrateegiatele, millega hävitatakse kõigepealt kogu kohalik konkurents ja seejärel saavutatakse monopoolne seisund, mis lubab kehtestada kõrgeid hindu.

3.5

Mis puutub suhetesse kolmandatest riikidest naaberriikidega, peab komitee kahetsusväärseks sellise selge visiooni puudumist komisjoni teatises, mis oli olemas Coupeau' koostatud komitee arvamuses. Komitee toonitab äärepoolseimate piirkondade ja nende naaberriikide, eelkõige AKV riikide vahelise koostöö olulisust ühiste koostööprojektide näol, kus kasutatakse Euroopa Arengufondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetusi. Nimetatud valdkonnas on tehtud arvukaid uuringuid, kuid tegevuseeskirjade puudumise tõttu on viidud ellu väga vähe konkreetseid projekte. Ometi on koostöövõimalusi palju, näiteks transpordi, turismi, hariduse, tervishoiu, kalanduse, põllumajanduse ja keskkonnakaitse valdkonnas või teadus- ja arendustegevuses. Ühtlasi on vastuseta jäänud ELi kaubanduspoliitika küsimus. Praegused või tulevased vabakaubanduslepingud ja majanduspartnerluslepingud kujutavad tõsist ohtu teatavate äärepoolseimate piirkondade haprale majandusele. Äärepoolseimate piirkondade tegelike huvide eiramine ELi kaubanduspoliitikas muudab ELi äärepoolseimate piirkondade esialgse strateegia täiesti kasutuks.

3.6

Lõpuks on kahetsusväärne, et komisjoni teatises on pühendatud sedavõrd vähe tähelepanu äärepoolseimate piirkondade kodanikuühiskonnaga partnerlussuhete loomisele, et käivitada struktureeritud konsulteerimine nimetatud kodanikuühiskonnaga ühtekuuluvusmeetmete rakendamise küsimuses ja arendada projekte, mis aitavad tugevdada nende piirkondade elanike ELi kuulumise tunnet teabekampaaniate, Euroopa kodakondsuse ja liikuvusprojektide kaudu. Komitee juhib siinkohal tähelepanu oma arvamusele „Euroopa partnerluse toimimisjuhend” (3).

4.2.1

Komitee väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Ülemkogu jätkab äärepoolseimate piirkondade erikohtlemist, et nad saaksid olemasolevaid vahendeid maksimaalselt ära kasutada, tehes ettepaneku võtta kasutusele 85 %-lise kaasrahastamise määra olenemata äärepoolseima piirkonna sissetuleku tasemest. Komitee väljendab siiski kahetsust selle üle, et äärepoolseimate piirkondade eraldatusest tulenevate lisakulude hüvitamiseks ettenähtud konkreetse eraldise puhul jääb kaasrahastamise määr 50 % tasemele, ning teeb ettepaneku, et komisjon tegutseks piisava paindlikkusega täieliku tulemuslikkuse tagamiseks.

4.2.2

Komitee väljendab muret selle pärast, et Euroopa Komisjoni ettepanekud territoriaalse koostöö vallas ei anna konkreetseid vastuseid äärepoolseimate piirkondade hädavajalikule piirkondlikule integreerimisele.

4.4.1

Komitee nõustub Euroopa Parlamendiga selles, et vaja oleks transpordi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sihtraamistikku, mis aitaks äärepoolseimatel piirkondadel lahendada tõhusalt territoriaalse ja digitaalse eraldatuse probleemi.

4.5.1

Äärepoolseimad piirkonnad peaksid olema automaatselt abikõlblikud piiriüleste koostööprojektide jaoks ning nende suhtes ei tuleks kohaldada merepiiride vahelise 150 km kauguse kriteeriumi.

4.5.2

Äärepoolseimate piirkondade tõhusaks piirkondlikuks integreerimiseks tuleb võtta meetmeid, millega parandatakse kõnealuste piirkondade ühendatust nende läheduses asuvate kolmandate riikidega ning millega soodustatakse nende VKEde hädavajalikku rahvusvahelisemaks muutumist.

4.5.3

On ülioluline, et äärepoolseimate piirkondade naaberriikidega kaubandus- või kalanduslepinguid sõlmides koostaks Euroopa Liit eelnevad mõjuanalüüsid, hoiaks äärepoolseimate piirkondade poliitikuid ja kodanikuühiskonda läbirääkimiste käiguga kursis ning kaasaks nad neid vahetult puudutavate küsimuste arutamisse.

4.5.4

Äärepoolseimate piirkondade eriala- ja õigusringkonnad on mures oma geograafilisse piirkonda tehtavate investeeringute turvalisuse pärast. Seoses sellega toetab komitee äärepoolseimate piirkondade advokatuuri loomist ja muid sarnaseid algatusi nagu Atlandi Vahekohtukeskus jt.

4.5.5

Paljudes valdkondades (transport, jäätmekäitlus jne) võimaldab piirkondlik integratsioon saavutada mastaabisäästu, eeldusel et EL näitab senisest rohkem üles valmidust kasutada äärepoolseimad piirkondi kui ELi tugipunkte.

4.6.1

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt a on tõeline kontseptuaalne edusamm, mis võimaldab komisjonil võtta regionaalabieeskirjades arvesse äärepoolseimate piirkondade erilist majanduslikku olukorda ning muu eesmärgiga riigiabi (teadus, innovatsioon, transport, keskkond jne) menetlustes esinevaid ilmseid puudujääke. Komitee märgib, et praegu esinevad vastuolud strateegia „Euroopa 2020” prioriteetide ning teadus- ja uuendustegevuse või keskkonna valdkonna riigiabi eeskirjade vahel, mis on äärepoolseimate piirkondade seisukohast puudulikud. Nimetatud vastuolud tuleb kõrvaldada.

4.6.2

Ajal, mil ELi riigiabieeskirju läbi vaadatakse, väljendavad äärepoolseimad piirkonnad muret selle üle, kas riigiabieeskirjad säilivad praegusel kujul. Nad kutsuvad säilitama äärepoolseimate piirkondade võimalikult soodsat kohtlemist ning eri otstarbega toetuste sidusust (abi suurem osakaal ettevõtetele eraldatavas investeerimisabis ning mittevähenev ja ajaliselt piiramatu tegevusabi, et leevendada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 349 kaugusest tulenevaid lisakulusid), samuti pingutusi lihtsate ja paindlike menetluste suunas.

4.6.3

Äärepoolseimatel piirkondadel on suur vajadus töökohtade järele – tuleb teha lõpp struktuurilisele tööpuudusele, mis puudutab kõiki ühiskonnakihte. Peamiselt on äärepoolseimates piirkondades tegemist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega, mis tegutsevad sageli geograafiliselt piiratud turul – seega on tingimused mandri-Euroopa omadest väga erinevad. Nagu ka programmiperioodil 2007–2013 on oluline anda ettevõtlusabi igat liiki ettevõtetele.

4.6.4

Äärepoolseimatesse piirkondadesse investeerimiseks antava abi osatähtsus jääb tulevikus nähtavasti 2007.–2013. aasta programmiperioodiga samale tasemele, kusjuures säilivad endised künnised ja äärepoolseimate piirkondade nn boonus. Komitee juhib tähelepanu, et see ei avalda mõju liidusisesele kaubandusele, iseäranis seetõttu, et äärepoolseimate piirkondade turg ei ole välisinvestorite jaoks eriti meeliköitev. Seega kutsub komitee üles säilitama sellise abi võimaldamise, mida ei vähendata järk-järgult ega piirata ajaliselt.

4.6.5

Prioriteetseks tuleb pidada avaliku sektori, sealhulgas ELi toetusi ning äärepoolseimate piirkondade ettevõtete investeerimist innovatsiooni, digitaalsesse tegevuskavasse ja partnerite otsimisse oma piirkonnas.

4.6.6

Äärepoolseimate piirkondade struktuuriline eripära on see, et sealsed ettevõtted on pea eranditult väikeettevõtted. Komisjon peaks pöörama rõhku väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” tõhusa elluviimise strateegiale ja põhimõtte „Think small first” kohaldamisele eelkõige menetlustes ja järelevalves. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete huvide kaitsmiseks tuleb jälgida hoolikalt äärepoolseimate piirkondade konkurentsieeskirju.

4.7.1

Oma geograafilise olukorra tõttu on äärepoolseimad piirkonnad väga haavatavad ning peavad lahendama energiaküsimuse mandri-Euroopast erinevalt. EL peab võimaldama äärepoolseimatel piirkondadel tagada energiaga varustatus keerukas keskkonnas ja tingimustes, mis kergitavad oluliselt hindu ja piiravad konkurentsivõimet.

4.7.2

Selliste piirkondade jaoks on kõige olulisem leida ja kasutada kohalikke energiaallikaid, olgu nendeks naftal või gaasil põhinev energia või süsinikuvaestel energiaallikatel põhinev energia, nagu tuule-, soojus-, päikese-, hüdro- või mereenergia (loodete, hoovuste, laine- ja soojusenergia).

4.7.3

Komitee kutsub edendama teadusuuringuid, mis käsitlevad nende piirkondade taastuvaid energiaallikaid, ning toetama ELi rahastamisvahenditest äärepoolseimate piirkondade energiaprojekte, võttes arvesse kohalikke olusid.

4.8.1

Põllumajanduse suur osatähtsus äärepoolseimates piirkondades on enesestmõistetav. Põllumajandus loob töökohti ning aitab kaasa ELi mõju levitamisele ning traditsioonilise elukeskkonna ja eluviiside kaitsele. Lisaks suhkru- ja banaanisektorile peab EL jätkama pingutusi äärepoolseimate piirkondade toidualaseks mitmekesistamiseks ja isemajandamise saavutamiseks. Samuti on vaja säilitada tasakaal, mis valitseb ekspordile suunatud põllumajandustoodangu ja kohalikel turgudel tarnimiseks ettenähtud põllumajandustoodangu vahel.

4.8.2

ELi toetustega soodustatakse mõnikord menetluslikel põhjustel suurettevõtteid või vahendajate kasutamist. Seda olukorda tuleks muuta, sest tähelepanuta jäävad piirkondades valdavalt tegutsevate sõltumatute väiketootjate huvid. Samuti tuleb ELi toetusi kasutada toiduainete tarneahela tõhustamiseks ning põllumajandustootjate ja nende organisatsioonide kaasatuse soodustamiseks.

4.9.1

Komitee peab kiiduväärseks komisjoni seisukohta, et kalanduse valdkonna otsuste tegemine peaks toimuma rohkem piirkondlikult, keskendudes piirkondlikele merebasseinidele ja võttes arvesse kohalikke varusid. Samuti pooldatakse äärepoolseimate piirkondade nõuandekomitee loomist. Samas on hädavajalik luua üks nõuandekomitee iga merebasseini kohta, sest äärepoolseimate piirkondade kalapüügisektorid on väga erinevad ja seeläbi saaks võtta rohkem arvesse neist igaühe eripära.

4.9.2

Kalanduspoliitika reformimise ettepanek ei anna äärepoolseimate piirkondade seisukohast rahuldavat lahendust, arvestades näiteks kalalaevastikule ette nähtud abi (ehitamine/soetamine ja ajakohastamine, püügikoormuse haldamine, ELi ja kolmandate riikide vaheliste kalapüügilepingute mõju äärepoolseimatele piirkondadele) või kalandusprogrammi POSEI puudujääke, mille sisu tuleks põllumajandusprogrammi POSEI eeskujul kontseptuaalselt läbi vaadata. Muuhulgas juhib komitee tähelepanu oma varasemas, 27. oktoobril 2011. aastal Brendan Burnsi koostatud omaalgatuslikus arvamuses „Püügipiirkondade arendamine kalavarude haldamiseks ja kalapüügi kontrollimiseks” väljendatud ideedele.

4.10.1

Äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaadel ja -territooriumidel tuleks kaaluda troopilise ja subtroopilise lehtpuidu jätkusuutliku tootmise võimalust. Nende piirkondade erisidemed Euroopaga tagaksid neile vahetu juurdepääsu turule, arvestades suutlikkust turustada sertifitseeritud ja metsahooldekogu kõikidele nõuetele vastavat puitu.

4.10.2

Ajalooliste hoonete restaureerimiseks mõeldud puit moodustab turuniši, mida tuleks arvesse võtta, sest paljud haruldased puuliigid on väljasuremisohus ja seega on nende puitu ülimalt raske seaduslikul teel hankida. Mahagon, ipe, virola, padauk, greenheart, ramin, keruing ja wenge on vaid mõned näited restaureerimisel vajaminevatest puiduliikidest.

4.10.3

Lisaks puidule pakuvad troopilised ja subtroopilised metsad ideaalset keskkonda selliste haruldaste taimede kasvatamiseks, mida kasutatakse ravimi- ja kosmeetikatööstuses. Troopiliste ja subtroopiliste metsade majandamise tulemusel saadav puit ei võimalda äärepoolseimatel piirkondadel kiirelt rikastuda, kuid annab neile pikas perspektiivis tohutu eelise saada kasu väga tulutoovatest majandusharudest, mis nimetatud haruldasi puidu- ja taimeliike vajavad.

4.11.1

Komitee pooldab ELi keskkonnakaitse tegevusprogrammi ja bioloogilise mitmekesisuse (80 % ELi võimalikust bioloogilisest mitmekesisusest asub äärepoolseimates piirkondades) tegevuskava säilitamist, samuti piirkondade võimaluste paremat arvessevõtmist strateegias „Euroopa 2020”, eelkõige seoses taastuvenergia, säästva arengu või mereteadusega.

4.11.2

Euroopa Komisjon ei arenda nimetatud piirkondade võimalusi asjaomastes valdkondades piisavalt.

4.11.3

Komitee toetab ideed luua nimetatud valdkondades üleeuroopalised klastrivõrgustikud, millesse oleksid kaasatud ka äärepoolseimad piirkonnad.

4.12.1

Komitee väljendab rahulolu, et komisjon pöörab tähelepanu ELi mudeli sotsiaalsele mõõtmele strateegia „Euroopa 2020” valguses. See tähelepanu ei tohi aga jääda hea tahte tasemele, vaid peab väljenduma konkreetsete kohustuste võtmisena. Ükski ELi kodanik ei tohi jääda arenguprotsessis kõrvale ega maha. Selles peitub Euroopa solidaarsuse kogu mõte. Komitee kiidab heaks Kanaari saarte piirkonna presidendi ettepanku koostada kriisikava erakordselt kiirelt maad võtva massilise töötuse vastu võitlemiseks.

4.12.2

Lisaks strateegiliste prioriteetide elluviimise vajadusele tõstab komitee esile järgmist.

Euroopa Komisjoni uuring äärepoolseimate piirkondade majanduskasvu tegurite kohta („Growth Factors in the Outermost Regions”), Ismeri Europa;

siseturu voliniku Michel Barnier' tellitud aruanne äärepoolseimate piirkondade olukorra kohta siseturul ja ELi mõju kohta maailmas („Europe's Outermost Regions and the single market: the EU's influence in the world”), Pedro Solbes Mira;

Euroopa Komisjoni uuring äärepoolseimate piirkondade demograafiliste ja rändealaste suundumuste ning selle kohta, millist mõju need avaldavad nimetatud piirkondade majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele („Demographic and migration trends in the outermost regions: impacts on economic, social and territorial cohesion”), INED;

Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjoni aruanne äärepoolseimates piirkondade ühtekuuluvuspoliitika kohta strateegia „Euroopa 2020” taustal („The role of cohesion policy in the outermost regions of the European Union in the context of EU 2020”), raportöör Nuno Teixeira;

Euroopa Parlamendi uuring regionaalpoliitika rolli kohta äärepoolseimate piirkondade kliimamuutuste tagajärgede valguses („The role of regional policy in addressing the effects of climate change in outermost regions”).