6.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 161/58

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab kavandatud muudatust kõnealuse määruse artiklis 9, et kaotada diskrimineerimine liikmesriikide ja ühinenud riikide vahel ning edendada ühinenud riikide aktiivset osalemist tulevaste Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumide (ERIC) loomisel ja käitamisel.

1.2

Komitee arvates ei mõjutaks võrdsus hääleõiguses määruse ühenduse mõõdet ning ühendus saaks säilitada piisava kontrolli ERICu tegevuste teatud oluliste elementide üle määruse muude kehtivate sätete abil.

1.3

Komitee on mures ERICu kui õigusliku vahendi kasutamise aegluse üle teadustöö infrastruktuuri Euroopa strateegiafoorumi (ESFRI) tegevuskavasse kuuluvate Euroopale huvi pakkuvate teadustöö infrastruktuuri projektide loomisel ja käitamisel. Seetõttu kutsub komitee komisjoni üles tagama võimalikele partneritele maksimaalne toetus ja nii lihtsustada ERICu õigusliku vormi kasutamist.

1.4

Komitee soovitab ka seda, et ühendus panustaks rohkem ERICu projektide kaasrahastamisesse, tagades parema sünergia struktuurifondide ja raamprogrammi „Horisont 2020” vahel.

2.1

Tipptasemel teadusuuringute infrastruktuuril on väga oluline roll teadmiste ja uute tehnoloogiate edendamisel, et luua konkurentsivõimelisem ja teadmistepõhine Euroopa majandus.

2.2

Kuigi teadusuuringute infrastruktuuri toetamine ja arendamine Euroopas on viimasel aastakümnel jätkuvalt olnud ühenduse eesmärk, on selle infrastruktuuri suhteline killustatus ja piirkonnastumine (1) olnud järjepidevalt tipptaseme puudumise peamiste põhjuste hulgas.

2.3

2006. aastal määratles ESFRI mitmed olulised üleeuroopalist huvi pakkuvad infrastruktuuriprojektid, mis tuleks välja töötada 2020. aastaks (2). Üks peamine takistus, mis pidurdas sellise infrastruktuuri loomist ELi riikides, oli asjakohase partnerluse loomiseks vajaliku õigusliku raamistiku puudumine.

2.4

Seetõttu võttis nõukogu 2009. aastal vastu Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) määruse (3). Selle spetsiifilise õigusaktiga antakse konsortsiumile juriidilise isiku staatus, mida tunnustatakse kõigis liikmesriikides. Samuti on ta vabastatud käibemaksust ja aktsiisimaksust ning võib kehtestada oma hankemenetluse.

3.1

Kehtiva määruse kohaselt peaksid ERICu liikmed olema vähemalt kolmest liikmesriigist ning selles võivad osaleda ka kvalifitseeritud ühinenud riigid (4) ning samuti kolmandad riigid ja spetsialiseerunud valitsustevahelised organisatsioonid. ELi liikmesriikidel on liikmete kogus alati ühiselt häälteenamus.

3.2

Selline korraldus asetab ühinenud riigid hääleõiguse osas ebavõrdsele ja alluvale positsioonile, isegi kui nad võivad soovida teha märkimisväärse rahalise panuse ERICu loomisse ja käitamisse (5).

3.3

Et julgustada ühinenud riike aktiivselt ERICus osalema, tehakse artiklisse 9 muudatus, mille kohaselt on konsortsiumi loomiseks vaja ainult ühte liikmesriiki (minimaalse kolme asemel). Teised kaks liiget võivad olla ühinenud riikidest. Seega oleks ühinenud riikidel võimalus vastavalt omada hääleõigust.

4.1

Komitee toetab üldiselt muutust ERICu määruses, kui sellega saab edendada ühinenud riikide aktiivset osalemist tulevaste ERICute loomisel ja käitamisel. Küll aga soovib komitee teha järgmised märkused.

4.1.1

Peamine argument, miks kehtivas määruses nõutakse minimaalselt kolme liikmesriiki, oli määruse ühenduse mõõtme tagamine (6). Selles suhtes näib muutus kolmelt ühele üsna äärmuslik.

4.1.2

Komitee tuletab meelde, et määruse esmane eesmärk oli tagada ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiliste infrastruktuuri projektide tõhus elluviimine. Seetõttu tunnistab komitee vajadust, et ühendus säilitaks kontrolli ERICu tegevuste teatud oluliste elementide üle.

4.1.3

Teisest küljest näeb komitee kehtivas määruses mõningaid sätteid, mis võivad kompenseerida ELi poolte positsiooni võimalikku, artikli 9 muutmisest tulenevat nõrgenemist. Võib tuua järgmised näited.

Komitee nõuab täielikku kindlust, et eelpool nimetatud sätted kaaluvad üles artikli 9 muutmise mõju ning tagavad piisava kontrolli ERICu tegevuste üle.

4.1.4

Komitee väljendab muret selle üle, et siiani ei ole ükski ühinenud ega kolmas riik saanud ERICu liikmeks, ning loodab, et huvipuuduse peamine põhjus on tõepoolest hääleõigust puudutav ebasoodne olukord.

4.1.5

Komitee tunnistab rahuloluga, et ESFRI tegevuskava 51st 19 infrastruktuuri projekti loomine ja käitamine eeldab ERICu juriidilise vormi kasutamist. Samas on komitee mures, et määruse jõustumisest saadik 2009. aastal on loodud ainult 2 ERICut.

4.1.6

Komitee soovib näha, et see protsess muutuks kiiremaks. Komitee leiab, et selliste aeglaste edusammude põhjused on keerulised ja nõudlikud haldus- ja õigusmenetlused, mida nõutakse ERICu loomisel. Seetõttu kutsub komitee komisjoni üles tagama võimalikele partneritele toetusmeetmed ja -vahendid, et lihtsustada nende tööd (põhikirja näidised, praktilised juhised, eraldi toetusmeetmed ERICute jaoks programmi „Horisont 2020” raames jms).

4.1.7

Kuigi see ei ole otseselt seotud määruse muutmise ettepanekuga, soovib komitee korrata oma soovitust, et ühendus osaleks aktiivsemalt ERICu projektide kaasrahastamisel, suurendades teadusuuringute infrastruktuuridele raamprogrammi „Horisont 2020” raames eraldatavaid vahendeid ning eelkõige suurendades sünergiat „Horisont 2020” ja struktuurifondide vahel.