6.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 161/67

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee mõistab taas kord hukka noorte töötuse katastroofilise taseme ja palub kõigil sidusrühmadel võtta viivitamatult tõhusaid ja otsustavaid meetmeid, et katkestada nõiaring, mis võib ohustada kogu põlvkonna tuleviku. On ülim aeg investeerida asjakohaselt noortesse, kelle arengu vilju nopitakse pikas perspektiivis.

1.2

Samal ajal rõhutab komitee, et ELi ja liikmesriikide tasandil on vajalik tõeline majanduskasvu strateegia, et toetada üha rohkemate stabiilsete töökohtade loomist, kuna need on noorte tööhõivesse kaasamise meetmete edukuse üks eeltingimus. See nõuab kooskõlastatud lähenemisviisi kõigi jõupingutuste ja poliitikameetmete suhtes, mille eesmärk on tugevdada konkurentsivõimet ja taastada investorite ja majapidamiste usaldus. Euroopa poolaasta annab võimaluse teha ettepanekuid sobivate poliitikameetmete ja reformide kohta igas liikmesriigis.

1.3

Komitee tervitab noorte tööhõivepaketi ettepanekut ning soovitab pöörata erilist tähelepanu selle rakendamisele liikmesriigi tasandil, muutes noorte töötusega võitlemise meetmed riiklike reformikavade oluliseks osaks.

1.4

Komitee toetab kavatsust kehtestada liikmesriikides noortegarantii kavad, mida rahastatakse spetsiaalsest noorte tööhõive algatuse fondist mitmeaastases finantsraamistikus. Komitee hindab selle loomist, märkides, et seda tuleb täiendada riiklikul tasandil. Ent komitee leiab, et on ebapiisav eraldada fondile vaid 6 miljardit eurot, mis tuleb osaliselt Euroopa Sotsiaalfondi olemasolevast rahast. Võttes lisaks arvesse, et asjaomasest fondist toetatakse üksnes neid piirkondi, kus noorte töötus on üle 25 %, rõhutab komitee, et teised piirkonnad peaksid saama rahalist toetust Euroopa Sotsiaalfondi tavamenetluste raames. Ent tegutseda tuleb viivitamatult, rahastades pakutud meetmeid uute vahenditega, ilma noorte ja teiste ebasoodsas olukorras rühmade vahel ESF raamistikus konkurentsi tekitamata.

1.5

Komitee toetab komisjoni lähenemisviisi, mille kohaselt tuleb „noortegarantiid rakendada kõikehõlmava ja tervikliku kava kaudu, mis tagaks, et noored saavad nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist või töötuks jäämist tööpakkumise või pakkumise osaleda täiendushariduses, väljaõppes või tööpraktikas”. Komitee mõistab, et liikmesriigid erinevad üksteisest, ning tunnistab, et oluline on võimaldada riikidel kehtestada vanusepiir vastavalt oma vajadustele ja võimalustele. Komitee soovitab siiski võimaluse korral tõsta kavale juurdepääsu võimaldavat vanusepiiri 30 eluaastale, et kaasata noored, kes lõpetavad ülikooli hiljem, või need, kes on alles siirdumas haridussüsteemist tööturule ning keda endiselt ohustab sideme kaotamine tööturuga. Eeskätt puudutab see riike, kus noorte töötuse määr on kõrgeim.

1.6

Samuti tervitab komitee tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogus 28. veebruaril 2013 saavutatud poliitilist kokkulepet noortegarantii ettepaneku küsimuses. Siiski leiab kommitee, et liiga hilja oleks sekkuda nelja kuu pärast. Noortegarantii peaks jõustuma nii kiiresti kui võimalik, ideaalsel juhul tööhõiveasutuses registreerumisel. (1)

1.7

Komitee jaoks on määrava tähtsusega asjaolu, et noortegarantii täielikuks ja korrektseks rakendamiseks määratletaks ELi ja liikmesriikide tasandil paremini ja selgemalt vahendid, pädevused, eesmärgid ja järelevalve näitajad. Seetõttu teeb komitee ettepaneku, et noortegarantii rakendamine kaastaks Euroopa poolaasta protsessi näitajate hulka.

1.8

Mõne liikmesriigi edukatele näidetele tuginedes peaks sotsiaalpartneritel ja noorteorganisatsioonidel ning nende esindusplatvormidel olema võtmeroll kava väljatöötamisel, rakendamisel, edendamisel ja järelevalves.

1.9

EURESi teenuste ning vajaduse korral ka riiklike tööhõiveasutuste reformimine peaks samuti olema suunatud noorte aktiivsele toetamisele ning nimetatud teenuste ja lähenemisviiside kohandamisele eesmärgiga muuta need kättesaadavamaks. Personaalne karjäärinõustamine ja juhendamine tuleb kasutusele võtta juba koolides.

1.10

Praktika- ja õpipoisiõppe võimaluste pakkumise tingimusi tuleks parandada. Praktika- ja õpipoisiõppe kohtade kõrged kvaliteedistandardid tuleb tagada erikriteeriumide kaudu, mille järgimine tuleks finantstoetuse taotlemiseks muuta kohustuslikuks. Eelnimetatu täienduseks tuleks kehtestada paremad praktikantide õiguste järelevalve- ja kaitsemehhanismid.

2.1

Noorte üldise tööhõive määr langes viimase nelja aasta jooksul peaaegu viis protsendipunkti – kolm korda rohkem kui täiskasvanute puhul. Töötu noore võimalused tööd leida on väga väikesed: ainult 29,7 % neist 15–24aastastest, kes olid 2010. aastal ilma tööta, leidis 2011. aastal töö, see näitaja on kolme aasta jooksul langenud peaaegu 10 % Üle 30 % alla 25aastastest töötutest on tööta olnud üle 12 kuu – 1,6 miljonit noort 2011. aastal, võrreldes 0,9 miljoniga 2008. aastal. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) andmetel kuulub 14 miljonit 15–29aastast ELi noort (7,5 miljonit noort vanuses 15–24) NEET-noorte hulka (noored, kes ei tööta, õpi ega osale koolituses) (2). Noorte tööturule integreerimata jätmise iga-aastane majanduslik kulu on hinnanguliselt üle 150 miljardi euro ehk 1,2 % ELi SKPst. Sotsiaalsed tagajärjed hõlmavad selliseid ilminguid nagu ühiskonnast kõrvalejäämine ja poliitilise süsteemi umbusaldamine, vähene iseseisvus, hirm tundmatu ees ja ajupotentsiaali raiskamine.

2.2

Euroopa Komisjon on esitanud noorte tööhõivepaketi, mis sisaldab nelja tegevusvaldkonda. Esimene on kavandatud soovitus liikmesriikidele noortegarantii kehtestamise kohta, tagamaks, et kõik kuni 25 aasta vanused noored saaksid nelja kuu jooksul pärast formaalharidussüsteemist lahkumist või töötuks jäämist kvaliteetse tööpakkumise või pakkumise osaleda täiendushariduses, väljaõppes või tööpraktikas. Kavandatava soovitusega kutsutakse liikmesriike üles looma tugevaid partnerlusi sidusrühmadega, tagama tööhõiveasutuste ja teiste noori toetavate partnerite varase sekkumise, võtma toetavaid meetmeid tööalase integratsiooni võimaldamiseks, kasutama selleks täielikult ära Euroopa Sotsiaalfondi ja teisi struktuurifonde, hindama ja pidevalt täiustama noortegarantii kavasid ning neid kiiresti rakendama. Komisjon toetab liikmesriike ELi rahastamisvahenditega, edendades liikmesriikidevahelist heade tavade vahetust, jälgides noortegarantii rakendamist Euroopa poolaasta raames ja suurendades teadlikkust.

2.3

Koolist tööellu siirdumise hõlbustamiseks algatatakse paketiga ka Euroopa sotsiaalpartnerite konsulteerimine praktika kvaliteediraamistiku teemal, millega tahetakse anda noortele võimalus omandada turvalistes tingimustes kvaliteetne töökogemus.

2.4

Lisaks annab komisjon teada Euroopa Õpipoisiõppe Liidu loomisest, et edukate õpipoisiõppe kavade levitamisega kõigis liikmesriikides parandada olemasoleva õpipoisiõppe pakkumist ja kvaliteeti. Samuti annab komisjon ülevaate võimalustest vähendada noorte liikuvust takistavaid tegureid.

2.5

Seoses suurte erinevustega noorte töötuse määrade vahel eri liikmesriikides pakub komisjon välja meetmeid, et suurendada noorte töötajate riikidevahelist liikuvust peamiselt EURESi süsteemi täiustamise näol.

2.6

Noorte tööhõivepaketis esitatud meetmed tuginevad 2011. aasta detsembris käivitatud noortele pakutavate võimaluste algatuse meetmetele. Komisjon kasutab noorte töötuse probleemi käsitlemiseks ka muid poliitikavahendeid, näiteks riigipõhiseid soovitusi. 2012. aasta juulis esitati soovitused (3) noorte olukorra parandamiseks peaaegu kõikidele liikmesriikidele.

3.1

ELi ja liikmesriikide tasandil on vajalik tõeline majanduskasvu strateegia, et toetada rohkemate ja stabiilsemate töökohtade loomist. See nõuab kooskõlastatud lähenemisviisi kõigi jõupingutuste ja poliitikameetmete suhtes, mille eesmärk on tugevdada konkurentsivõimet ja taastada investorite ja majapidamiste usaldus. Euroopa poolaasta annab võimaluse teha ettepanekuid sobivate poliitikameetmete ja reformide kohta igas liikmesriigis. Sünergiaefekte, nagu sotsiaalsete aspektide kaasamine riigihangetesse, ei tohiks alahinnata.

3.2

Euroopa noorte olukord tööturul on keskse tähtsusega probleem. Hõlbustamaks noorte sujuvat siirdumist tööturule on oluline, et võetaks vajalikud meetmed, et

3.3

Komitee tervitab komisjoni pikaajalist keskendumist noortele. Selles osas tähendab noorte tööhõivepakett veel üht sammu sidusate ja integreeritud meetmete suunas, millega võidelda noorte töötuse vastu ja edendada kvaliteetset siirdumist haridussüsteemist tööturule. Arvesse tuleb aga võtta seda, et eritähelepanu tuleks pöörata liikmesriikidele, kes on noorte tööhõive valdkonnas põhiosalejad ja kellelt oodatakse järelmeetmeid lähikuudel. Ent see ei ole piisav, võttes arvesse olukorra pakilisust ja seda, et oluline on investeerida noortesse kui tööturu põhiressurssi. Seepärast on äärmiselt tähtis luua usaldus, kehtestades Euroopa noortegarantii jaoks ühised põhimõtted, eesmärgiga suurendada selle vahendi kvaliteeti, kättesaadavust ja mõju kogu Euroopas.

3.4

Komitee on valmis paketi väljatöötamisele ja edendamisele aktiivselt kaasa aitama, sest

3.5

Komitee tervitab Euroopa Komisjoni soovituse projekti noortegarantii kehtestamise kohta, tagamaks, et kõik kuni 25 aasta vanused noored saaksid nelja kuu jooksul pärast formaalharidussüsteemist lahkumist või töötuks jäämist kvaliteetse tööpakkumise või pakkumise osaleda täiendushariduses, väljaõppes või tööpraktikas. Asjakohasel rakendamisel võib noortegarantii olla oluline samm noortesse investeerimisel, vähendada suuri kulusid, mida noorte töötus tekitab nii üksikisikutele kui Euroopale tervikuna, ning täita võtmerolli noorte haridussüsteemist tööturule siirdumise kvaliteedi ja tõhususe parandamisel. Siiski leiab kommitee, et liiga hilja oleks sekkuda nelja kuu pärast. Noortegarantii peaks jõustuma nii kiiresti kui võimalik, ideaalsel juhul tööhõiveasutuses registreerumisel.

3.6

Komitee toetab kavatsust kehtestada liikmesriikides noortegarantii kavad, mida rahastatakse spetsiaalsest noorte tööhõive algatuse fondist mitmeaastases finantsraamistikus. Komitee hindab selle loomist, märkides, et seda tuleb täiendada riiklikul tasandil. Ent komitee leiab, et on ebapiisav rahastada seda vaid 6 miljardi euroga ja osaliselt Euroopa Sotsiaalfondi olemasolevast rahast. Lisaks arvestades, et noorte tööturule integreerimata jätmise iga-aastane kahju (liigsete sotsiaaltoetuste, saamata jäänud tulu ja maksmata maksude näol) on enam kui 150 miljardit eurot (1,2 % ELi SKPst) (6), ning et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) järelduste kohaselt võib 21 miljardi euro investeerimine kaasa tuua märkimisväärse muutuse mõne järgmise aasta jooksul (7), peab komitee noortegarantiid kasulikus sotsiaalmeetmeks, millel on eriti märkimisväärne kulutasuvus.

3.7

Komitee toetab komisjoni lähenemisviisi, mille kohaselt tuleb „noortegarantiid rakendada kõikehõlmava ja tervikliku kava kaudu, mis tagaks, et noored saavad nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist või töötuks jäämist tööpakkumise või pakkumise osaleda täiendushariduses, väljaõppes või tööpraktikas”. Komitee mõistab, et liikmesriigid erinevad üksteisest, ning tunnistab, et oluline on võimaldada riikidel kehtestada vanusepiir vastavalt oma vajadustele ja võimalustele. Komitee soovitab siiski võimaluse korral tõsta kavale juurdepääsu võimaldavat vanusepiiri 30 eluaastale, et kaasata noored, kes lõpetavad ülikooli hiljem, või need, kes on alles siirdumas haridussüsteemist tööturule ning keda endiselt ohustab sideme kaotamine tööturuga. Eeskätt puudutab see riike, kus noorte töötuse määr on kõrgeim. Lisaks peab noortegarantiist saama struktuurne meede ELi aktiivses tööturupoliitikas ja seda mitte ainult kriisi ajal.

3.8

Komitee usub, et Euroopa ja riikide tasandil on tähtis välja töötada noorte garantiikavade arendamise ja rakendamise selged kvaliteedistandardid ja -näitajad. Noorte garantiikavade raames läbitav praktika peab olema kooskõlas praktika kvaliteediraamistikuga ning peaks samuti võimaldama noortel iseseisvalt elada. Samuti julgustatakse liikmesriike arendama personaalset karjäärinõustamist ja juhendamist ning kehtestama mehhanisme, millega jälgida erisuguseid pakutavaid võimalusi ja hinnata, missugust mõju avaldab kava kasusaajate edasisele tööellu siirdumisele.

3.9

Komitee rõhutab, et noortegarantii algatus tuleks integreerida aktiivse tööturustrateegia raamistikku, mille eesmärk on toetada noorte iseseisvumiseks vajalikku püsivat siirdumist tööturule. Sellise strateegia teine tähtis osa peaks hõlmama liikmesriikide riiklike tööhõiveasutuste reforme, mis on vajaduse korral suunatud noorte aktiivsele kaasamisele ning asutuste teenuste ja töömeetodite kohandamisele, et muuta need kättesaadavamaks, tõhustades samal ajal teenuseid, mida nad pakuvad kõigile töötutele. Riiklikud tööhõiveasutused peaksid tegema koostööd haridusasutustega, luues otsekontakte noortega ja pakkudes neile ennetava, kohandatud juhendamise raames tööd või edasise väljaõppe võimalust varakult, enne kui nad koolist lahkuvad. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma seda aspekti arvesse oma Euroopa riiklike tööhõiveasutuste toetusstrateegias. Seda silmas pidades tuleks EURESi teenuseid paremini kohandada noorte vajadustele ning neid noorema põlvkonna seas märksa jõulisemalt propageerida.

3.10

Komitee soovitab samuti liikmesriikidel toetada jõulisemalt ettevõtteid, ühistuid ja kolmanda sektori organisatsioone, kes soovivad osaleda noorte garantiikavades tihedas koostöös riiklike tööhõiveasutustega. Sellised mehhanismid nagu maksusoodustused, värbamisega seotud püsikulude subsideerimine ja võimalus saada toetust kohapealse koolituse tarbeks on olulised tegurid, mille abil panna kava toimima ja toetada ettevõtjaid, kes soovivad investeerida noorte potentsiaali asjakohasel ja tõhusal viisil. Nende rakendamine tuleks siduda kvaliteediraamistike/-suuniste järgimisega ning sellega peaks kaasnema järelevalvemehhanismide loomine. Komitee peab vajalikuks toetada kõigi kvaliteetsete õpipoisiõppe kavadesse kaasatud osalejate suutlikkuse suurendamist.

3.11

Komitee on seisukohal, et sotsiaalpartneritel on kava väljatöötamisel, rakendamisel ja järelevalves täita põhjapanev roll. Selleks, et pakkuda noortele nii ettevõtjate kui ka noorte jaoks kõrgete kvaliteedistandarditega garantiikavasid, on vaja kindlat sotsiaaldialoogi. Selles kontekstis on samuti tähtis kaasata noortegarantii rakendamise ning eri kavade raames pakutavate töö- või koolitusvõimaluste järelevalvesse sotsiaalpartnereid.

3.12

Veel üht olulist rolli täidavad kolmanda sektori organisatsioonid, eriti noorteorganisatsioonid ja nende esindusplatvormid, mis on noorte jaoks olulised osalemiskanalid, võimaldades neil arendada oma oskusi ning omandada õigeid töösuhteid ja käitumist. Seepärast on oluline kaasata ka nemad kavade väljatöötamisse ja rakendamisse. Kaasata võiks ka mitmesuguseid sotsiaalseid ettevõtteid ja muid asjakohaseid sidusrühmi. Komitee juhib tähelepanu ka sidusrühmade kaasamisega seotud headele tavadele, mida järgitakse Austrias (8), Rootsis ja Soomes (9).

3.13

Teise prioriteedina tuleks suurendada kava kättesaadavust noorteorganisatsioonide ja kolmanda sektori organisatsioonide jaoks. Osalemise korral oleks neil võimalus esitada tööpakkumisi oma kohalike kogukondade olukorra parandamiseks ning seega täita nii noorte kui ka ühiskonna seisukohalt kasulikku rolli.

3.14

Komitee peab väga oluliseks varustada ettepanek piisavate vahenditega, et toetada liikmesriike ja piirkondi, kes soovivad luua kaugeleulatuvaid noorte garantiikavasid või õpipoisiõppe liite. Seda arvesse võttes soovitab komitee eraldada ELi raha kavadele, mis vastavad ELi algatuses ja liikmesriikide poolt kehtestatud minimaalsetele kvaliteedistandarditele.

3.15

Seepärast toetab komitee kavatsust kehtestada liikmesriikides noortegarantii kavad, mida rahastatakse spetsiaalsest noorte tööhõive algatuse fondist mitmeaastases finantsraamistikus ning millele eraldatakse vähemalt 6 miljardit eurot, millest pool tuleb Euroopa Sotsiaalfondist. Komitee tervitab asjaomase fondi loomist, kuid võttes arvesse, et sellest hakatakse toetama üksnes neid piirkondi, kus noorte töötus on üle 25 %, rõhutab komitee, et teised piirkonnad peaksid saama rahalist toetust Euroopa Sotsiaalfondi tavamenetluste raames See summa moodustab olulise rahastamisallika, mis täiendab riikide eelarvetest tulenevaid vajalikke investeeringuid.

3.16

Et anda noortele oskused, mis on nende tulevases tööelus olulised, kutsub komitee komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et noorte tööhõive soodustamiseks kehtestatavad meetmed ning eeskätt tervenisti või osaliselt ELi vahenditest rahastatavad meetmed oleksid tõhusamad ja püsivamad, et pärast ajutist või tasustamata praktikat ei oleks noori vaja hiljem toetada.

3.17

Kuna noortegarantii loomine on tõhus üksnes siis, kui see on integreeritud ELi ja liikmesriikide majanduskasvule ja tööhõivele orienteeritud lähenemisviisidesse, kordab komitee juba mitmeid kordi esitatud üleskutset määratleda uued eesmärgid noorte töötuse vähendamiseks (10). See peaks olema strateegiaga „Euroopa 2020” seotud riiklike reformikavade põhielement.

4.1.1

Komitee tervitab tõsiasja, et komisjoni ettepanek nõukogu soovituseks noortegarantii loomise kohta sisaldab arvukalt olulisi aspekte, sealhulgas noortegarantii selget määratlust vahendina, millega tagatakse, et „noored saavad nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist või töötuks jäämist tööpakkumise või pakkumise osaleda täiendushariduses, väljaõppes või tööpraktikas”. Siiski leiab kommitee, et liiga hilja oleks sekkuda nelja kuu pärast. Noortegarantii peaks jõustuma nii kiiresti kui võimalik, ideaalsel juhul tööhõiveasutuses registreerumisel.

4.1.2

Oluline on tunnistada noortegarantii investeeringute kulutasuvust, sest vastavalt Eurofoundi andmetele (11) on mittetöötavate või haridust ega kutset mitteomandavate noortega seotud iga-aastane kulu (liigsete sotsiaaltoetuste, saamata jäänud tulu ja maksmata maksude näol) kogu Euroopas praegu 1,2 % SKPst ehk 153 miljardit eurot. Selle nähtusega võitlemisse investeerides peame samaaegselt keskenduma parematele partnerlustele, seonduvate teenuste parandamisele ja haridusasutuste suutlikkuse suurendamisele.

4.1.3

Komitee toonitab vajadust nõuetekohaselt valideerida mitteformaalne haridus kui võimalust väärtustada tööturul nõutavaid oskusi.

4.1.4

Komitee juhib tähelepanu uutele NEET-rühmadele ning vajadusele keskenduda ka kategooriatele, keda tavapäraselt ei peeta tõrjutuse ohus olevaks, nagu ülikoolilõpetajad või noored, kel on juba mõningane töö- või praktikakogemus, kuid kes ei ole veel suutnud püsivalt tööturule siseneda.

4.1.5

Tegeleda tuleks ka kasvava arvuga kvalifitseeritud ja oskustega noortega, kes on sunnitud töötama allpool oma võimeid ja kogevad nn ajupotentsiaali raiskamist, kuna see ei too kaasa üksnes nende noorte töötamist kohtadel, kus nad ei saa rakendada oma haridust ja väljaõpet, vaid avaldab neile ka sotsiaalselt ja psühholoogiliselt kahjulikku mõju. Isiklike oskuste ja tööturu vajaduste parem ja asjakohasem kokkusobitamine võiks seda nähtust vähendada.

4.2.1

Komitee tunnistab kvaliteetsete praktikakohtade positiivset rolli, hõlbustades noorte siirdumist tööellu ja aidates ettevõtetel leida potentsiaalseid oskustöölisi. Selline kogemus saab tagada noortele vajalikud pädevused, mis vastavad nende vajadustele ja eelnevalt omandatud oskustele, pakkudes samas asjakohast hüvitist ja juurdepääsu sotsiaalkaitsele ja muudele haridussuundadele elukestva õppe raames. Siinkohal on üks tähelepanu vajav valdkond haridussüsteemist väljaspool, eeskätt pärast kooli lõpetamist toimuv praktika, mida tuleks lugeda tööpraktikaks ja seega rahvusvaheliselt heakskiidetud tööstandardite alusel kaitsta.

4.2.2

Komitee rõhutab, et oluline on kehtestada õpipoisiõppele, ettevõttesse suunamisele ja praktikale kõrged kvaliteedistandardid. Antud kontekstis kinnitab komitee taas, et ta „toetab ja jälgib tähelepanelikult kõiki algatusi, mille eesmärk on parandada ettevõtetesse suunamise ja praktika kvaliteeti, näiteks praktikaid ja väljaõpet käsitlev Euroopa kvaliteediharta (European Quality Charter on Internships and Apprenticeships), mille kohta esitas ettepaneku Euroopa Noortefoorum eesmärgiga tugevdada kodanikudialoogi asjakohaste eeskirjade kehtestamisel selles valdkonnas” (12).

4.2.3

Komitee on veendunud, et praktika kvaliteedi tõstmine on prioriteet, ning näeb seepärast Euroopa Komisjoni Euroopa praktika kvaliteediraamistiku algatust kui selles suunas tehtavat edusammu. Samal ajal kutsub komitee kõiki institutsioone, liikmesriike ja asjaomaseid sotsiaalpartnereid üles võimalikult tõhusalt kasutama praeguste konsultatsioonide tulemusi, võttes arvesse sotsiaalpartnerite, valitsusväliste organisatsioonide, üldsuse liikmete ja paljude haridusasutuste eelnevalt väljendatud toetust. ELi institutsioonid peavad tegutsema kiiresti ja looma kvaliteetse praktika raamistiku ning tagama sotsiaalpartnerite kõrval ka noorte ja noorteorganisatsioonide jätkuva otsese kaasamise sellesse protsessi. Sellega seoses esitatakse praktikaid ja väljaõpet käsitlevas Euroopa kvaliteedihartas (13) minimaalsed kvaliteedistandardid, et ületada Euroopa riikide vahel õppeprotsesside, pakutava suunamise ja juhendamise, sotsiaalsete ja tööõiguste, oskuste tunnustamise, õiguslike lepingute sätete, hüvitiste ja tasustamise, hindamise ja järelevalvega jms osas valitsevad lõhed.

4.2.4

Komitee peab ka väga oluliseks, et kõnealune raamistik suunataks selliste ettevõtete toetamisele, kes püüavad pakkuda noortele kvaliteetseid praktikakohti. Seepärast tuleks raamistikku rakendada ka liikmesriikide tasandil, kasutades nimetatud eesmärgi saavutamisele suunatud meetmeid.

4.3.1

Komitee on veendunud Euroopa Õpipoisiõppe Liidu kasulikkuses, sest tihe koostöö haridusasutuste, ettevõtete ja sotsiaalpartnerite, samuti poliitikakujundajate, eriala asjatundjate ja noorte esindajate vahel on kutseõppe ja -koolituse edukuse seisukohalt ülimalt vajalik. Seda tõestab kaheosaliste õppesüsteemide edukus mõnes liikmesriigis. Liidu väljakujundamine peaks ergutama teadmiste ja ideede jagamist ning aitama lõppkokkuvõttes suurendada õpipoisiõppe võimaluste hulka ja parandada nende kvaliteeti kõigis liikmesriikides ning julgustama noori sellistes süsteemides osalema.

4.3.2

Liit peaks toetama ka Euroopa ja riiklikke kampaaniaid kutseõppe käsituse muutmiseks, sealhulgas Kopenhaageni protsessi kontekstis, ning korraldama korrapärase foorumi, et arutleda Euroopa õpipoisiõppe strateegia järelevalve üle asjaomase valdkonna oluliste Euroopa ja riiklike sidusrühmadega.

4.3.3

Stiimuleid tuleks pakkuda ka piiriülese koolitustegevuse rahastamise hõlbustamiseks, mis võimaldab ettevõtetel ja sotsiaalpartneritel osaleda kaheosalise süsteemi loomisel. Täiendavaid ettepanekuid võib leida väljaandest „Creating Opportunities for Youth: How to improve the quality and image of apprenticeships” (Võimaluste loomine noortele: kuidas parandada õpipoisiõppe kvaliteeti ja mainet) (BusinessEurope, 2012) (14) või Hispaania-Saksa ametiühingute kokkuleppest õpipoisiõppe kvaliteedistandardite kohta.

4.4.1

Komitee usub, et noorte töötajate liikuvuse soodustamiseks peavad liikmeriigid tegema täiendavaid edusamme kvalifikatsioonide ja oskuste vastastikuse tunnustamise ning riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide, eelkõige pensionisüsteemide kooskõlastamise suunas. Samuti peavad nad investeerima veelgi enam keeleõppesse, sest ka keelebarjäärid tuleb ületada. Komisjon peaks veelgi tõhustama sotsiaalkindlustuse koordineerimist, tagamaks, et ühegi kuu sotsiaalkindlustusmaksed ei läheks kaotsi töö alustamise tõttu mõnes teises ELi liikmesriigis.

4.4.2

Komitee rõhutab ELi liikuvusprogrammide, nagu „Erasmus” ja „Aktiivsed noored” (Youth in Action) kasulikkust, kuna nendega toetatakse noorte liikuvust ning nende oskuste, pädevuste ja loomuse arendamist vabatahtliku tegevuse ja muude kodanikualgatuste kaudu. Komitee nõuab tulevase programmi „Erasmus kõigi jaoks” / „YES Europe” asjakohast rahastamist uues mitmeaastases finantsraamistikus. Hetkel jääb sellest esialgse ettepanekuga võrreldes puudu 1 miljard eurot.

4.4.3

Komitee toetab algatuse „Sinu esimene EURESi töökoht” edasist täiustamist ja sellesse investeerimist. Konkreetselt kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles tegema EURESi programmis selliseid parandusi, mis suurendaksid noorte jaoks programmi nähtavust ja kättesaadavust ning kasutajasõbralikkust. Noori tuleb aktiivselt ergutada programmis osalema, et ületada nende kultuuri- ja keelebarjäärist ning organisatoorsete oskuste puudumisest ja tundmatu kartusest tulenevad takistused. See on saavutatav parema karjääri- ja isikliku nõustamise süsteemiga, mis aitaks üliõpilastel, praktikantidel (ja noortel üldiselt) rohkem teadvustada oma soove, võimeid ja töövõimalusi. See hõlmab ka nõustamist tööõiguse ja sotsiaal-poliitilise keskkonna küsimustes ning nõuandeid nii tööandjate kui ka töötajate õiguste ja kohustuste kohta.

4.4.4

Komitee toetab Euroopa Parlamendi algatust, mis on suunatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi ajakohastamisele. Kehtiv direktiiv on ajast maha jäänud, sest paljud elukutsed arenevad kiiresti. Lisaks kaasneks direktiivi ajakohastamisega kutsekvalifikatsiooni ja töökogemuse üksikasju määratleva elektroonilise kaardi kasutuselevõtmine. See lihtsustaks erialaspetsialistidel töö leidmist ja kvalifikatsiooni tunnustamist teises liikmesriigis ning ühtlustaks koolitust, pädevust ja tavasid Euroopa Liidus. See innustaks ka liikuvust ja kogemuste jagamist.