19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/45

1.1

Komitee tervitab reserveeritult komisjoni kahte teatist teemal „Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu suunas”, alapealkirjadega „Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi kasutuselevõtmine” (1) ning „Oluliste majanduspoliitika reformikavade eelkoordineerimine” (2). Nendes dokumentides jätkatakse arutelusid kahe teema üle, mis juba tõstatati teatises „Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskava – üleeuroopalise arutelu avamine” (3) ja mis on seotud majanduspoliitika koordineerimise üldise juhtraamistiku kehtestamise lõpuleviimisega.

1.2

Komitee on pettunud, et kõnealustes teatistes sisaldub vähe täiendavaid üksikasju eelnimetatud teatises juba kirjeldatud käsitluste kohta ning see muudab hinnangu andmise keeruliseks.

1.3

Komitee väljendab muret selle üle, et veelgi keerulisemaks on muudetud juba niigi ülekoormatud majanduse juhtimise alaste vahendite tegevuskava, kuhu kuuluvad stabiilsuse ja majanduskasvu pakt, fiskaalkokkulepe, majanduse juhtimist käsitleva kuue seadusandliku akti pakett, kahe seadusandliku ettepaneku pakett, Euroopa 2020, Euroopa poolaasta, iga-aastane majanduskasvu analüüs, häiremehhanismi aruanded, riiklikud reformikavad, stabiilsus- ja lähenemiseprogrammid, riigipõhised soovitused, ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus jne ning samas on täienduste lisaväärtus on suhteliselt väike.

1.4

Komitee tunnistab, et need kaks ettepanekut võivad küll aidata raskes olukorras olevaid liikmesriike, ent kardab samas, et need võivad takistada ja aeglustada mõju majanduskasvu ergutamisele ja võimsuse taastamisele kõige enam abivajavates piirkondades, kuna põhitähelepanu on suunatud sellele, et kavandatud meetmed peavad kasu tooma ka kogu euroalale tervikuna.

1.5

Komitee ei ole kindel, kas liikmesriigid nõustuksid lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi rahastamiseks võtma kasutusele uue rahastamisvahendi ning ei mõista täpselt, millist lisaväärtust see annaks võrreldes olemasolevate struktuurifondidega.

1.6

Komiteel tekib küsimus, millise panuse annab pakutud eelkoordineerimine Euroopa poolaastale ja millist täiendavad halduskoormust see endas sisaldab.

1.7

Komitee tunneb muret, et eelkoordineerimise vajalikkuse kindlaksmääramise kriteeriumid võivad takistada liikmesriike reformimeetmete võtmisel, kuna need muudavad suhtelist konkurentsivõimet teistes liikmesriikides.

1.8

Komitee on seisukohal, et eelkoordineerimine ei tohiks olla seotud finantsturgude kaudu levivate ülekanduvate mõjudega, selle asemel peaksid kõik pingutused olema suunatud pangaliidu loomisele.

1.9

Komitee usub, et ettepanekud, mille eesmärk on süvendada majandus- ja rahaliitu on ülimalt olulised Euroopa Liidu tuleviku seisukohast. Seepärast soovib komitee jätkata arutelusid ning esitada uusi ettepanekuid hilisemas faasis, mil protsessid on edasi arenenud.

2.1

Taust: Kõnealuses teatises teeb komisjon ettepaneku, et lepingulised kokkulepped ja solidaarsusmehhanism oleks kättesaadav keerulises olukorras olevatele euroala liikmesriikidele, kes vajavad konkurentsivõime ja majanduskasvu tõstmiseks riiklikke struktuurireforme, mille teostamata jätmisel oleks ülekanduv mõju teistele euroala liikmesriikidele. See oleks spetsiaalne rahalise toetuse süsteem, mida algselt rahastataks mitmeaastasest finantsraamistikust ning hiljem uuest, kogurahvatulul põhinevast fondist/rahastamisvahendist, mis tõstaks fiskaalvõimekust.

2.2

Komitee arvates on väga raske hinnata pakutud lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi kasutegurit, teadmata selle kavandatavat ulatust ja seda, mil määral on selline fond liikmesriikidele vastuvõetav. Ettepanek rahastada seda rahastamisvahendit esmalt mitmeaastase finantsraamistiku raames annab aimu, et see saab olema väike ja ilma suurema mõjuta.

2.3

Arvestades suuri raskusi mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) üle peetavate läbirääkimistega, on komitee skeptiline selle osas, kas liikmesriigid nõustuvad uue, kogurahvatulul põhineva rahastamisvahendi kasutuselevõtuga fiskaalvõimekuse tõstmiseks, et rahastada lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendit.

2.4

Komitee nõustub, et vastastikku kasulik ja protsesse kiirendav lähenemise mehhanism võib tuua kasu, ent paneb küsimuse alla uue vahendi – lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi – kasutuselevõtu vajalikkuse, kui ei ole selge, kuidas see lisab väärtust juba olemasolevatest struktuurifondidest – nagu Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Sotsiaalfond – jagatavatele toetustele.

2.5

Kavandatud vahendi lepinguline iseloom ei näi eriti erinevat juba olemasolevast, struktuurifondide väljamaksetes väljenduvast lepingulisest iseloomust. Vaja on mõningaid konkreetseid näiteid selle kohta, millised ülekanduva mõjuga projektid kvalifitseeruksid ning kuidas need võiksid erineda projektidest, mida juba rahastatakse teistest fondidest. Komitee tunneb muret, et projektide rahastamise ebaõnnestumine lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi raames võib avaldada mõju riiklikes reformikavades heakskiidetud projektide rahastamisele. Oluline on, et see kavandatud vahend lisaks selgelt tõendatavat väärtust ning ei tähendaks täiendava halduskoormuse lisandumist.

2.6

Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend on mõeldud euroala vahendina, kus suurem majanduslik lähenemine on euroala toimimise jaoks ülimalt oluline. Arvestades kõnealuse fondi ilmselt väikest mahtu, teeb komitee ettepaneku, et see oleks suunatud konkreetselt nendele euroala liikmesriikidele, kes on keerulises olukorras, välistamata võimalust toetada projekte, mille piiriülesed mõjud on eriti positiivsed. See peab olema suunatud eelkõige nendele riikidele, kelle majanduslikku tasakaalutust peetakse eriti suureks ohuks euroala toimimisele. Ei ole selge, miks makromajanduslikus kohandamisprogrammis osalevad liikmesriigid peaksid olema välja arvatud sellest toetusvormist, kuna nemad on just selgelt need, kes vajavad rahalist toetust kõige enam.

2.7

Kui Euroopa poolaasta toimib nagu kavandatud ning riigipõhised soovitused muutuvad riiklike parlamentide arutelude teemaks, siis tuleks võtta meetmeid selleks, et riiklik valitsus, kes allkirjastab lepingulise kokkuleppe kõnealuse kavandatud rahastamisvahendi raames, peab selle üle kõigepealt arutelusid parlamendis vastavalt liikmesriigi tavadele, just nii nagu võib arutelusid pidada iga struktuurifondi programmi üle. Komisjoni võib kutsuda esinema või osalema aruteludes riiklike/kohalike organitega. Asjakohane on kaasata aruteludesse kodanikuühiskond, eelkõige sotsiaalpartnerid, nii nagu seda on juba tehtud teiste ELi ja riikide valitsuste ühisprojektide puhul. Vaja on jätta piisav tähtaeg selleks, et parlamendid ja kodanikuühiskond, eelkõige sotsiaalpartnerid saaksid osaleda.

3.1

Taust: Kõnealuses teatises teavitab komisjon meid sellest, et oluliste majanduspoliitika reformikavade eelkoordineerimise mõiste võeti kasutusele majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga. Praegune ELi majandusjärelevalve raamistik hõlmab majanduspoliitika koordineerimise menetlust, ent seal ei ole sätestatud oluliste majandusreformikavade struktureeritud eelnevat arutamist ja koordineerimist. Kõnealune teatis annab panuse arutelusse, mida sidusrühmad, eelkõige Euroopa Parlament, liikmesriigid ja liikmesriikide parlamendid peavad eelkoordineerimise kasutuselevõtu viiside üle.

3.2

Komitee on arvamusel, et majanduspoliitika koordineerimise igasugune märgatav parandamine on soovitav ja euroalal on see hädavajalik. Seepärast tervitab komitee teatist, ent tunnistab samas, et üksikute liikmesriikide poliitikameetmete koordineerimine on väga kaugel tõelisest majanduse juhtimisest. Komisjoni ettepanekule hinnangu andmine on keeruline, kuna komisjon ei anna piisavalt üksikasjalikku selgitust, mida ta peab silmas „oluliste majandusreformikavade” all. Mida peetakse oluliseks, mida ebaoluliseks? Kõne alla tulevad olulisemad reformid sisaldavad peaaegu kõiki siseturu aspekte, k.a finantsstabiilsust ja riigi rahanduse jätkusuutlikkust.

3.3

Komitee tõstatab küsimuse, mil määral erineb uus algatus oluliste majandusreformide koordineerimiseks sisuliselt riiklike reformikavade Euroopa poolaasta koostisosadest ning riigipõhistest soovitustest. Võttes arvesse juba niigi ülekoormatud Euroopa poolaasta ajakava, peaks sellel olema tõendatav lisaväärtus. Ka läbipaistvuse ja lihtsuse seisukohast on oluline mitte lisada veel ühte järelevalve tasandit. Komitee usub, et kõnealune protsess tuleb kaasata Euroopa poolaasta ja riiklike reformikavade protsessi, millele on vaja anda enam teravust ning eelkoordinatsioon võib olla konkreetne samm selle saavutamiseks.

3.4

Komitee tunnistab, et selle uue ettepaneku raames oleks kasulik, kui vastavalt liikmesriigiga riigipõhiste soovituste osas saavutatud kokkuleppele võiksid komisjon ja nõukogu teha ettepanekuid liikmesriigi reformikavade muutmiseks, kui võib oletada, et nende rakendamine avaldaks negatiivset mõju majandus- ja rahaliidule või teistele liikmesriikidele. Ent demokraatliku legitiimsuse tagamiseks järgib uus kavandatav protsess täielikult riigi otsustusõigust ja reformikava kohta langetab otsuse liikmesriik ise. Asjakohane on kavandada võimalus kaasata konsultatsioonidesse riiklikud parlamendid ja kodanikuühiskond, eelkõige sotsiaalpartnerid, ning jätta selleks piisavalt aega. Samas tuleb jälgida, et riiklikud parlamendid võtaksid vastu kõnealuste reformide elluviimist käsitleva lõpliku otsuse. Komitee kardab, et see demokraatliku legitiimsuse mainimine on pigem näiline kui tegelik, kuna ülemäärase tasakaalustamatuse menetluses võib kohaldada sanktsioone, kui nõukogu järeldab, et liikmesriik ei ole võtnud soovitatud parandusmeedet.

3.5

Eelkoordineerimise eesmärk on maksimeerida ühe liikmesriigi oluliste majandusreformikavade positiivseid ülekanduvaid mõjusid teisele liikmesriigile ja minimeerida negatiivseid ülekanduvaid mõjusid. Selle raames tehakse ettepanek viia sisse kolme kriteeriumi süsteem, mis põhineb peamistel kanalitel, mille kaudu mõjud üle kanduvad. Need muudavad komitee veidi murelikuks.

3.6

Esimene kriteerium on kaubandus ja konkurentsivõime. Kui liikmesriik võtab edukaid reformimeetmeid, et parandada oma konkurentsipositsiooni, siis ei ole välistatud, et see positsiooni parandamine toimub teiste liikmesriikide arvelt. Teatises tuleks üksikasjaliselt selgitada, millistel tingimustel võib komisjon sekkuda, et takistada liikmesriiki selliste meetmete võtmisel. Niisiis, kas tegu on vaid ühepoolse lähenemisega? Kas komisjon esitaks soovitusi liikmesriigile, kes on võtnud varem meetmeid parandamaks oma konkurentsivõimet, mille tulemuseks on nüüd ülejääk, mis avaldab negatiivset mõju euroalale?

3.7

Teine kriteerium puudutab finantsturgude kaudu levivaid ülekanduvaid mõjusid ja ka selle osas on komitee kahtleval seisukohal. Komitee usub, et oleks palju tõhusam, kui kõik kättesaadavad vahendid suunataks pangaliidu õigeaegse loomise tagamisele.

3.8

Kolmas, majanduspoliitiliste kaalutluste kriteerium ja „riigisisene vastuseis reformidele” vajavad selgitamist. Oodatava – ja iseenesest kasuliku – „üksteiselt õppimise” ja „parimate tavade vahetamise” puhul on oht, et see osutub sama ebatõhusaks kui Lissaboni tegevuskava.

3.9

Komitee arvates tuleb paremini põhjendada miks eelkoordineerimise alla kuuluvad reformid peaksid hõlmama valdkondi, kus ELil puudub pädevus. Selleks puhuks pakutud argument, et otsus jääb täielikult liikmeriigi teha, ei ole eelnevalt nimetatud makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse valguses tõsiseltvõetav.

3.10

Eelkoordineerimise raamistik peaks hõlmama ka sotsiaalset mõõdet, mis peaks olema eelkõige suunatud oluliste majanduspoliitika reformikavade mõjudele töötuse valdkonnas.