19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/138

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (komitee) toetab kindlalt komisjoni püüdlusi parandada fluoritud kasvuhoonegaase (F-gaase) käsitlevaid õigusakte.

1.2

Komitee rõhutab, kui tähtis on saavutada kiire üleilmne kokkulepe F-gaaside kontrollimiseks, et kehtestada kõigile maailma majandustele samad eeskirjad.

1.3

Majandus- ja sotsiaalkriisi taustal, mida me praegu kogeme, peaksime prioriseerima tööhõivet. Üleminek majandusele, mis austab kliimat ja keskkonda, peaks põhinema tugeval sotsiaalsel dialoogil, et võiksime ühiselt ja demokraatlikult käsitleda edaspidiseid muudatusi Sotsiaalne dialoog, läbirääkimised ja osalus on esmase tähtsusega väärtushinnangud ja vahendid, mille alusel on võimalik edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja kvaliteetseid töökohti, luua töökohti ning tõhustada Euroopa majanduste innovatiivsust ja konkurentsivõimet ning need omavahel ühitada.

1.4

Komitee kutsub üles vähendama eelkõige VKEde jaoks finants- ja halduskoormust, mis kaasneb kõnealuse määruse eri osade rakendamisega.

1.5

Komitee arvates tuleks rohkem arvesse võtta energiatarbimist kogu olelusringi/jooksul ning kaasata kulude/tulude analüüsi esitatud alternatiivsete tehnoloogialahendustega seonduvad võimalikud puudused.

1.6

Komisjon ja liikmesriigid peavad tõhustama toetust teadusuuringutele ja uuendustele tööstuses, eelkõige F-gaaside alternatiivtehnoloogiate arendamiseks.

1.7

Nii liikmesriigid kui ettevõtted peavad tegema suuri jõupingutusi selleks, et tagada sotsiaalselt õiglane üleminek poliitikas, mida rakendatakse F-gaaside kasutamise ja tootmise vähendamiseks.

1.8

Vajalikuks võib osutuda asjakohaste koolitusprogrammide arendamine selleks, et valmistada töötajaid ette F-gaaside asemel alternatiivsete tehnoloogialahenduste kasutamiseks, kuid silmas tuleb pidada VKEde erilist olukorda. Sertifitseerimise/koolitusega seonduvat finants- ja halduskoormust tuleb piirata.

1.9

Sekkuda tuleb F-gaaside kasutamise algul ning vältida seega lekkeid, kehtestades rangemad nõuded selliseid aineid sisaldavate seadmete projekteerimisele.

1.10

Liikmesriigid peaksid kooskõlas direktiivi 2002/96/EÜ põhimõtetega elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta arendama spetsiaalseid kogumissüsteeme F-gaase sisaldavate seadmete jaoks nende olelusringi lõpus.

1.11

Koolitusprogrammid peaksid olema suunatud kõigile ettevõtjatele, kelle tegevus on seotud F-gaase sisaldavate seadmete tootmise, jaotamise ja monteerimisega, ning koolitusprogrammid peaksid hõlmama ka alternatiivseid tehnoloogialahendusi, et edendada tehnoloogilist üleminekuprotsessi.

1.12

Komitee arvates tuleks kõnealuste tehnoloogiate vahel vahet teha, et seal, kus tehniliselt ja majanduslikult võimalik, viia läbi pigem „järkjärguline kaotamine” (phasing out) kui „järkjärgulise vähendamine” (phasing down).

1.13

Piirangud, mis kehtivad Euroopa tootjatele, peavad kehtima ka ELi imporditavatele toodetele.

1.14

Euroopa Komisjon vastutab peamiselt kvoodisüsteemi rakendamise eest ning peaks piirama kulusid, kuid tagama samal ajal keskkonnaalase terviklikkuse.

1.15

Komisjonil peaksid olema järelevalve, kontrolli ja vastavuskontrolli volitused kõnealuse määruse valdkonnas.

1.16

Komitee leiab, et keskkonnakaitse valik õiguslikuks aluseks on asjakohane, kuid rõhutab samas vajadust järgida, et määruse rakendamine ei kahjustaks siseturu terviklikkust.

2.1

2004. aastal avaldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse (1) teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus fluoritud kasvuhoonegaaside kohta” (praegune määrus nr 842/2006), kus komitee rõhutab, et kasvuhoonegaaside kontsentratsioon on suurenenud inimtegevuse tagajärjel, ning et kui seda suundumust ja sellest tulenevat maakera soojenemist ei ole võimalik vähendada või tagasi pöörata, lõpeb see püsivate ja potentsiaalselt ohtlike kliimamuutustega. Kuigi 2004. aasta arvamuses toetati komisjoni eesmärki ja üldist lähenemisviisi, toodi selles esile mõned määruse ettepanekus tõstatatud küsimused. Mõned neist kriitilistest hinnangutest näivad endiselt kehtivat ning on ära toodud käesolevas arvamuses.

2.2

F-gaasid on võimsad kasvuhoonegaasid, mis tekivad inimtegevuse tagajärjel. Need on praegu loetletud kahes rahvusvahelises lepingus, vastavalt sellele, kas neil on või ei ole stratosfääri osoonikihti kahjustavad omadused. Esiteks Montreali protokoll (1987) – Viini konventsiooni tulemus –, milles antakse ülevaade nende ainete tootmise ja kasutamise kontrollimeetmetest, lõppeesmärgiga kõnealused ained kaotada. Seda protokolli on pidevalt edasi arendatud, et laiendada selle rakendusala uutele gaasidele ja rakendustele. Teisalt hõlmab Kyoto protokoll F-gaaside heiteid, mis ei mõjuta osoonikihti; protokolli eesmärk on vähendada selles nimetatud kasvuhoonegaaside heiteid. Kliima ja puhta õhu kaitse koalitsioon, mille eesmärk on alates 2012. aastast võidelda lühiealise kliimamõjuga saaste vastu, on samuti võtnud fluorosüsivesinike heitkogused oma tegevuskava prioriteetide hulka.

2.3

Koos teiste osalejatega on EL asunud esiritta võitluses F-gaaside heidete vastu. 2009., 2010., 2011. ja 2012. aastal tegid mitmed Montreali protokolli allkirjastajad, sealhulgas USA, ettepanekuid eesmärgiga piirata fluorosüsivesinike (HFC) tootmist ja tarbimist maailma tasandil; kõnealuseid algatusi toetab 108 riiki.

2.4

Siiski on tehtud vähe edusamme, kuna Hiina, Brasiilia, India ja ka Pärsia lahe riigid keelduvad arutamast kõnealust küsimust Montreali protokolli raames seetõttu, et Kyoto protokollis nimetatud F-gaasidel puudub igasugune mõju stratosfääri osoonikihile.

2.5

Euroopa Liit seadis 2009. aastal nende kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid 2020. ja 2050. aastaks. 2020. aastaks tuleks ELi kasvuhoonegaaside heiteid vähendada 1990. aasta tasemega võrreldes 20 % ning 30 % juhul, kui allkirjastatakse üleilmne kokkulepe, milles maailma suurimad majandused kohustuvad võtma sarnased eesmärgid.

2.6

Et neid eesmärke saavutada, võttis EL kasutusele terve rea uuenduslikke instrumente, millest kõige olulisemad on järgmised: ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (direktiiv 2009/29/EÜ), direktiiv taastuvate energiaallikate kohta (direktiiv 2009/28/EÜ), energiatõhusust käsitlev direktiiv (direktiiv 2012/27/EÜ) ja otsus liikmesriikide ühiste jõupingutuste kohta (otsus nr 406/2009/EÜ). EL tunnistab, et arenenud riikide heiteid tuleb 2050. aastaks vähendada 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega, saavutamaks eesmärki piirata ülemaailmset kliimamuutust 2 Celsiuse kraadiga.

2.7

Euroopa Komisjoni dokumendis „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” on öeldud, et majanduslikult kõige tõhusamates stsenaariumides eeldatakse järgmiste heidete vähendamise eesmärkide saavutamist: 2020. aastaks 25 %, 2030. aastaks 40 % ja 2040. aastaks 60 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

2.8

Arvestades F-gaaside mõju globaalsele soojenemisele, kuuluvad need instrumendid lahutamatu osana kliimamuutustega võitlemise Euroopa raamistikku. Kaks peamist õigusakti moodustavad Euroopa õigustiku F-gaaside valdkonnas:

2.9

ELi suurem püüdlus võidelda kliimamuutuste vastu ja liikuda vähese süsinikuheitega majanduse suunas on teretulnud, kuid sellega peavad kaasnema usaldusväärne sotsiaalne programm ja piisavad vahendid, et toetada sektoreid ja piirkondi, kus tööhõive väheneb seetõttu, et teised suured riigid ei tee edusamme. Maailma majanduslik ja energiaolukord muudab konkurentsivõime küsimuse väga tundlikuks, eelkõige energiamahukate ekspordisektorite jaoks. Pingutused CO2-heite vähendamiseks Euroopa majanduses peaksid selgemalt keskenduma tööstuse ümberkujundamise projekti ümber, milles lähtutaks ressursside, sealhulgas energia tõhusast kasutamisest, ning säästlikest ja innovatiivsetest tehnoloogiatest.

3.1.1

asendada määrus (EÜ) nr 842/2006 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, et tagada kulutõhusam panus ELi kliimaeesmärkide saavutamisse sellega, et hoidutakse suure kliimamõjuga F-gaaside kasutamisest energiatõhusate ja ohutute alternatiivide kasuks ning parandatakse täiendavalt F-gaase sisaldavate toodete ja seadmete leviku piiramist ja käitlemist kasutuselt kõrvaldamisel;

3.1.2

toetada säästvat arengut, stimuleerida innovatsiooni ja arendada keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid, parandades turuvõimalusi alternatiivsete tehnoloogialahenduste ja vähese kliimamõjuga gaaside jaoks;

3.1.3

juurutada ELis kõige uuemaid rahvusvahelisi teadustulemusi, nagu on kirjeldatud ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandas hindamisaruandes, nt käesolevas määruses käsitletud ainete ja nende globaalse soojendamise potentsiaali arvutamise alal;

3.1.4

aidata saavutada Montreali protokolli kohaselt konsensus rahvusvahelises kokkuleppes järkjärguliselt kasutuselt kõrvaldada fluorosüsivesinikud, mis on kõige olulisem F-gaaside rühm;

3.1.5

lihtsustada ja selgitada määruse (EÜ) nr 842/2006 sätteid, et vähendada halduskoormust kooskõlas komisjoni võetud kohustusega tagada parem õigusloome.

4.1

Komitee toetab kindlalt komisjoni püüdlusi parandada F-gaase käsitlevaid õigusakte; arvestades nende suurt globaalse soojendamise potentsiaali, on täiendavatel jõupingutustel võtmetähtsus nende F-gaasi heidete piiramisel ELis nii tootmise kui tarbimise raames.

4.2

Kehtivad eeskirjad on teadagi kvaliteetsed, kuid nende rakendamisel esines arvukaid raskusi, mille komitee oli suures osas välja toonud oma 2004. aasta arvamuses. Komitee kutsub liikmesriike üles tõhustama jõupingutusi oma võetud otsuste rakendamiseks.

4.3

Kuigi komitee nõustub ELi algatustega, rõhutab ta seda, kui oluline on jõuda kiirelt ülemaailmsele kokkuleppele F-gaaside kontrollimise suhtes, et kehtestada kõigile maailma majandustele samad eeskirjad.

4.4

Arvestades tehniliselt usaldusväärsete ja majanduslikult elujõuliste alternatiivsete tehnoloogialahenduste olemasolu, toetutakse õigusaktide tugevdamisel heale kulutõhususe suhtele, mis tähendab, et üldine makromajanduslik mõju on väga piiratud, välja arvatud mõned konkreetsed sektorid. Siiski võiks õigusaktide rakendamisega seonduvad kulud kompenseerida osaliselt energiatõhususega saavutatud säästudest, osaliselt tänu innovatiivsete ettevõtete strateegilisele positsioonile turul. Isegi kui esitatud meetmete kulutõhususe suhet on põhjalikult analüüsitud, rõhutab komitee vajadust piirata võimalikult palju finantskoormust, mis kaasneb määruse ettepaneku sätete rakendamisega. Komitee arvates tuleks rohkem arvesse võtta energiatarbimist kogu olelusringi jooksul ning kaasata kulude/tulude analüüsi esitatud alternatiivsete tehnoloogialahendustega seonduvad võimalikud puudused (süttivus, plahvatusohtlikkus, toksilisus ja kõrgsurve oht). Lisaks võivad teatud sektorites, nagu raudtee, nõutavad ohutustasemed takistada alternatiivsete ainete kasutamist, isegi kui need on edukalt välja töötatud. Seetõttu on nende sektorite jaoks vaja jõudsalt arendada alternatiivseid lahendusi, mis on keskkonna ja majanduse seisukohast teostatavad.

4.5

Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike muuhulgas üles tõhustama toetust teadusuuringutele ja tööstusuuendustele, eelkõige F-gaaside asemel alternatiivsete tehnoloogialahenduste arendamiseks. Euroopa majandust läbiva majanduskriisi taustal on toetus innovatsioonile tööstuse ümberkujundamise strateegia otsustav element. Siiski tuleb arvesse võtta asjaolu, et pole võimalik olla kindel selles, et mõistliku hinnaga on võimalik välja arendada aineid või tehnoloogiaid, mis võimaldavad arenenud ühiskondade toimimise jaoks oluliste funktsioonide nagu jahutus täitmist.

4.6

Tuleks tervitada asjaolu, et ettepanekus sisaldub sertifitseerimisele/koolitusele pühendatud artikkel, mis võib suurendada seaduste tõhusust ning peaks soodustama koosmõju Euroopa seadustega töötajate tervishoiu ja turvalisuse valdkonnas, käsitledes eelkõige ohte, mis seonduvad alternatiivsete tehnoloogialahendustega. Komitee nendib siiski, et asjakohase koolituse puudumine töötajatele kujutab endast sageli suurt takistust eeskirjade rakendamisel. Nii liikmesriigid kui ettevõtted peavad tegema suuri jõupingutusi vajalike koolitusprogrammide arendamiseks, et valmistada töötajaid ette F-gaasidele alternatiivi pakkuvate tehnoloogialahenduste jaoks. VKEde erilist olukorda tuleks arvesse võtta ning piirata sertifitseerimise/koolitusega seonduvat finants- ja halduskoormust.

4.7

Komitee rõhutab vajadust võtta eeskuju mõnes liikmesriigis rakendust leidnud headest tavadest, et lahendada F-gaaside probleem.

5.1

Seoses piiramismeetmete (st lekkekontroll, lekke tuvastamine, dokumentatsioon jms) kuludega, mis on väga suured lõpptarbijate jaoks, kelleks on sageli VKEd, tunneb komitee muret finantskoormuse üle, mida määrus teatavate F-gaaside kohta endast kujutab selle majanduskriisist juba nõrgestatud majandussektori jaoks. Komitee rõhutab vajadust sekkuda F-gaaside kasutamise eel ning vältida lekkeid, kehtestades rangemad nõuded seoses F-gaase sisaldavate seadmete projekteerimisega.

5.2

Kokkukogumiskohustus, millele viidatakse artikli 7 lõikes 4, kehtib paljudel juhtudel teatud majapidamisseadmetele (kliimaseadmed, soojuspumbad). Liikmesriigid peaksid kooskõlas direktiivi 2002/96/EÜ põhimõtetega elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta arendama spetsiaalseid kogumissüsteeme fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete jaoks nende olelusringi lõpus.

5.3.1

Koolitusprogrammide kohustus piirdub ettevõtjatega, kes teostavad artikli 8 lõikes 1 osutatud töid kolmanda osapoole jaoks. Komitee on seisukohal, et koolitusprogrammid peaksid olema suunatud kõigile ettevõtjatele, kelle tegevus on seotud F-gaase sisaldavate seadmete tootmise, jaotamise ja monteerimisega. Komitee rõhutab vajadust laiendada koolitusprogramme ka alternatiivsetele tehnoloogialahendustele, et edendada tehnoloogilise ülemineku protsessi.

5.3.2

Kuna koolitusprogrammides käsitletakse aineid ja menetlusi, mis võivad mõjutada töötajate tervist ja turvalisust, tuleks sotsiaalpartnerid tihedalt kaasata nende programmide väljatöötamisse liikmesriikides. Sotsiaalpartnerite kaasamine nende programmide väljatöötamisse võimaldaks kooskõlastada ettepanekut töötajate tervise ja turvalisusega seonduvate Euroopa õigusaktide üldpõhimõtetega.

5.3.3

Kuna endiselt on ebaselge, millal kõnealune määruse ettepanek vastu võetakse, tuleks kuupäev, milleks liikmesriikidel tuleb oma koolitus- ja sertifitseerimisprogrammid komisjonile teatavaks teha, asendada viitega määruse jõustumisele järgnevale ajavahemikule.

5.4.1

Arvestamata artiklites 9, 11 ja 12 ettenähtud konkreetseid piiranguid, eelistatakse määruse ettepaneku üldises lähenemisviisis aastani 2030 „järkjärgulist vähendamist” (phasing down) „järkjärgulisele kaotamisele” (phasing out). Vastavalt artiklile 13 tuleks fluorosüsivesinike turulelaskmist piirata järkjärgulise vähendamise teel, tegemata seejuures vahet määruse ettepanekus nimetatud eri tehnoloogiatel.

5.4.2

Komitee on seisukohal, et asjakohasem oleks kõnealuste tehnoloogiate vahel vahet teha, et juhul kui tehniliselt ja majanduslikult võimalik, viia läbi pigem „järkjärgulise kaotamine” (phasing out) kui „järkjärguline vähendamine” (phasing down). Pikas perspektiivis tuleks seada selline keelustamise eesmärk, mis oleks kooskõlas kasvuhoonegaaside heidete vähendamise ELi eesmärkidega 2050. aastaks ning alternatiivsete tehnoloogialahenduste arendamisega. Teatud sektorite või alasektorite jaoks, mis hõlmavad näiteks kommertskasutuseks mõeldud külmutusseadmeid või suuri tööstuslikke jahutussüsteeme, võiks ette näha uute fluorosüsivesinikke sisaldavate seadmete turulelaskmise keelustamise alates 2025. aastast. Samuti tuleks keelustada ühekordseks kasutamiseks mõeldud (pihustite või aerosoolide) mahutid, mis sisaldavad F-gaase, võimaldades siiski teatud erandeid, mis on vältimatud (nt meditsiinisektoris) ja mille jaoks ühtegi usaldusväärset alternatiivlahendust ei ole leitud.

5.4.3

Lisaks selgetele keskkonnaeelistele, mis tulenevad eriti võimsat kasvuhoonegaasi eraldavate tehnoloogiate täielikust asendamisest, ning vaatamata sellega seonduvatele finantskulule, soodustab süstemaatilisem asendamine innovatsiooni ja võimaldab innovatiivsetel ettevõtetel tänu väljatöötatavatele eeskirjadele saavutada konkurentsieeliseid turgudel.

5.5

Märgistamine on peamine vahend, et teavitada töötajaid, kes peavad määruse ettepanekus nimetatud seadmeid käsitsema, ning lõpptarbijaid ohtudest, mis seonduvad kasutatavate tehnoloogiatega. Tehnilised andmed peavad tagama töötajatele põhjaliku, selge ja üksikasjaliku teabe, mis on vajalik seadmete paigaldamiseks, hooldamiseks või lahtivõtmiseks, piirates seejuures maksimaalselt keskkonnaohte.

5.6

Et võimendada maksimaalselt sõnumi mõju, ning arvestades valdkonna tehnilist keerukust, tuleks edastatud sõnumis eelistada lihtsat ja laiale avalikkusele arusaadavat teavet. Sellega seoses tuleks arendada koosmõjusid ökodisaini direktiivi 2005/32/EÜ raames kehtiva süsteemiga, et prioriseerida seal, kus tehniliselt võimalik, Euroopa tasandil ühtlustatud keskkonnamärgistuse süsteemi.

5.7

Piirangud, mis kehtivad Euroopa tootjatele peavad kehtima ka ELi imporditavatele toodetele. Seadmete eeltäitmise keelustamine võimaldab reguleerida F-gaaside importi tõhusalt nii keskkonna kui majanduslikust seisukohast. Komitee püstitab siiski küsimuse, kas tööstuslik täitmine ei taga suuremat usaldusväärsust, arvestades asjaolu, et seda tehakse selleks spetsiaalselt kohandatud seadmetega ning et seda teevad asjakohaselt koolitatud töötajad. Seega kutsub komitee üles sätestama määruses selgesõnaliselt, et eeltäitmise keeldu ei kohaldataks ekspordiks mõeldud seadmetele. Samuti kutsub komitee üles arendama eeltäitmise keelu raames erandisüsteemi seadmetele, mille puhul on tõestatud, et eeltätimine õigustab ennast keskkonnaalase usaldusväärsuse, turvalisuse või tulemuslikkuse tõttu.

5.8

Kõik F-gaaside tootjad ja importijad peavad järgima kvoote. Selleks ei ole kohustatud ei tarbijad ega seadmete käitajad. Et vähendada halduskoormust, kasutatakse künnist, mis vastab ühele tonnile või 1 000-le CO2-ekvivalenttonnileF-gaasidele. Eksporditavat gaasi turulelaskmise kvootides ei arvestata. Kvootide eraldamine põhineb varasemal heitel. Saastekvootide enampakkumisel müümise võimalust ette ei nähtud, kuna kõnealusel turul on liiga vähe osalejaid (ehk mitte piisavalt osalejaid, et luua tõhusat turgu) ning see menetlus oleks suurendanud halduskulusid. 5 % eraldatakse uutele osalejatele. Kvootide eraldamine toimub ajavahemiku 2008–2010 kohta kogutud andmete põhjal. Esmatähtis on see, et registreerimis- ja deklareerimiskohustused on hallatavad, et ettevõtetele, eelkõige VKEdele, mitte peale suruda liigset halduskoormust. Üldiselt väärib kvoodisüsteemi kulutõhususe suhte küsimus käsitlemist.

5.9

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles avaldama korrapäraseid aruandeid, mis on koostatud määruse ettepaneku artiklite 17 ja 18 alusel kogutud andmete põhjal. Siiski ei tohiks need aruanded rikkuda nende andmete konfidentsiaalsust, mis on kogutud ettevõtetest ning mis seonduvad tööstusprotsessidega, mida kaitseb intellektuaalomandiõigus. Komisjon peaks samuti jälgima andmete kogumisega nii asjaomastes ettevõtetes kui liikmesriikides seonduva halduskoormuse piiramist.

5.10

Artikliga 21 luuakse komitee, kelle ülesanne on toetada komisjoni delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volituste teostamisel. Kõnealusesse komiteesse peaksid kuuluma kõigi asjaomaste osapoolte, sealhulgas sotsiaalpartnerite esindajad.

5.11

Komitee tunneb kahetsust selle üle, et artiklis 22 ei tagata komisjonile volitusi järelevalve-, kontrollimeetmete ja vastavuskontrolli menetluste valdkonnas. Kuigi rakendusmeetmed kuuluvad liikmesriikide eesõiguste hulka, oleks olnud asjakohane lubada komisjonil kehtestada kõnealuses valdkonnas miinimumeeskirjad artiklites 8 ja 18 sätestatu eeskujul.

5.12

Komitee toetab komisjoni soovi võtta fluoritud kasvuhoonegaaside alase määruse aluseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõik 1, arvestades, et määruse peaeesmärk on tagada keskkonnakaitse kõrge tase, eelkõige kliimavastase võitluse kaudu. Komitee rõhutab siiski vajadust järgida seda, et määruse rakendamine ei kahjustaks siseturu terviklikkust.