1.

Mõiste „põhimaksekonto” tuleks määratleda kui kavandatud seadusandliku akti sätete kohaselt pakutav maksekonto. Põhikonto iseloomuga maksekontosid, mis ei ole käesolevate sätetega täielikus kooskõlas, ei tohiks see mõiste hõlmata.

2.

Direktiiviga tuleks ette näha, et liikmesriigid peavad tagama juurdepääsu põhilistele makseteenustele ning kohustama selleks kõiki direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõikes 9 määratletud makseteenuse pakkujaid, kes pakuvad tavapärase ettevõtluse lahutamatu osana klientidele maksekontosid, pakkuma põhimaksekontosid.

3.

Mis tahes seadusandlik algatus peaks järgima subsidiaarsuse põhimõtet ning arvesse tuleks võtta kohustuslikku või vabatahtlikult järgitavat korda, mis on kehtestatud liikmesriikides, kus õigus maksekontot avada ja seda kasutada on juba edukalt tagatud.

4.

Seega tuleks selleks, et sellistel makseteenuste pakkujatel, kes tarbijatele maksekonto teenuseid ei paku, liigset koormust ei tekiks, jätta põhimaksekonto pakkumise kohustusest välja

5.

Liikmesriikidel peaks olema luba jätta põhimaksekonto pakkumise kohustusest välja ka muid makseteenuse pakkujaid. Kõik erandid peaksid põhinema objektiivsetel ja väga kitsapiirilistel kriteeriumidel ning neid tuleks kohaldada ainult selliste makseteenuse pakkujate suhtes, kelle tegevus on mittetulunduslik või kes ei paku üldisi makseteenuseid jaeklientidele. Ükski erand ei tohiks vähendada tarbijate juurdepääsuõigust ja erandite arv peab olema võimalikult väike, et negatiivne mõju konkurentsile oleks võimalikult väike.

6.

Vastuvõetava seadusandliku aktiga tuleks tagada, et igal tarbijal, s.t mis tahes füüsilisel isikul, kes tegutseb muudel kui kaubanduslikel, ärilistel või ametialastel eesmärkidel, kes elab liidus seaduslikult ja kel vastavas liikmesriigis maksekontot veel ei ole, oleks õigus avada liikmesriigis tegutseva makseteenuse pakkuja juures põhimaksekonto ja seda kasutada. Liikmesriigid peaksid ette nägema toimiva korra, mis võimaldab tarbijatel sulgeda tavalise maksekonto ja minna üle põhimaksekonto kasutamisele. Põhimaksekonto avamisel tuleks nõuda isikut tõendavat dokumenti.

7.

Vastuvõetava seadusandliku aktiga tuleks tagada, et tarbijate jaoks ei oleks liigselt koormav tõendada seda, et neil veel ei ole maksekontot. Muu hulgas võib selleks nõuda tarbijalt lihtkirjaliku kinnituse andmist.

8.

Põhimaksekonto avamisel ei tohiks võtta arvesse selliseid kriteeriume nagu sissetulekute suurus või regulaarsus, töökoha olemasolu, varasemad laenuandmed, võlakoormus, võimalik pankrott või kontoomaniku eeldatav käive. Juurdepääs põhimaksekontole ei tohiks mingil juhul sõltuda teiste toodete või teenuste, nt kindlustuse ostmisest või täiendavast kontost.

9.

Ettepanekus tuleks sätestada, et põhimaksekonto avamisest võib keelduda või selleks antud loa tühistada liidu või liikmesriigi asjaomaste õigusaktide alusel ainult objektiivsetel põhjustel, mis ei ole seotud lõikes 8 nimetatud kriteeriumidega, vaid mis puudutavad näiteks järgmisi juhte:

10.

Vajaduse korral peaksid liikmesriigid võtma mittediskrimineerivaid ja paindlikke meetmeid, millega aidata tarbijatel täita hoolsuskohustuse nõudeid rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste õigusaktide järgimisel. Selliste meetmete puhul tuleks arvesse võtta eelkõige alalise aadressita tarbijate vajadusi.

11.

Selle hõlbustamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud klassifitseerida põhimaksekontosid madala riskiga toodetena vastavalt komisjoni direktiivi 2006/70/EÜ (millega rakendatakse direktiivi 2005/60/EÜ) artikli 3 lõikele 3. Vastavalt sellele võiks kohustada teenusepakkujaid kohaldama kliendi hoolsuskohustuse osas lihtsustatud nõudeid. Komisjon peaks püüdma veelgi täpsustada rahapesuvastaste ja terrorismi rahastamise vastaste õigusaktide tõlgendamist, et tagada, et nende kohaldamine põhiliste pangateenuste valdkonnas oleks tasakaalus ja proportsionaalne. Mitte kellelegi ei tohiks keelata juurdepääsu põhimaksekontole ega jätta teda põhimaksekontost ilma nimetatud põhjustel, välja arvatud juhul, kui selleks on olemas veenvad ja objektiivsed põhjused. Selliseid eeskirju ei tohiks mingi juhul kasutada ettekäändena majanduslikult vähem huvipakkuvate tarbijate tõrjumiseks.

12.

Vastuvõetav seadusandlik akt peaks kohustama makseteenuse pakkujaid põhimaksekonto avamisest keeldumisel või selle sulgemisel läbipaistvalt tegutsema ning samas täitma rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid ning kuritegude ennetamist ja uurimist käsitlevaid õigusnorme. Et tarbijal oleks võimalik makseteenuse pakkuja otsus vaidlustada, peaks makseteenuse pakkuja andma tarbijale põhimaksekonto avamisest keeldumise või sellise konto sulgemise põhjustest kirjalikult teada. Teenusepakkuja peaks samuti olema kohustatud teavitama tarbijat vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalustest.

13.

Vastuvõetava seadusandliku aktiga tuleks nõuda, et kui teenusepakkuja kontrollib, kas tarbijal on õigus põhimaksekonto avada, siis toimib ta kiiresti ning annab tarbijale rohkem kui kaks nädalat kestvate viivituste põhjustest kirjalikult teada. Põhjused, mis kuuluvad teenusepakkuja vastutusalasse, näiteks suurenenud töökoormus, ei õigusta viivitust. Teenusepakkuja võib nõuda, et tarbija tuleks konto avamiseks lähimasse kontorisse kohale. Kui aga kohaletulek tekitaks tarbijatele liigset koormust, tuleks leida alternatiivsed lahendused.

14.

Seadusandlik akt peaks võimaldama põhimaksekonto kasutajal sooritada kõiki põhilisi maksetehinguid, nt kasutada seda kontot sissetuleku või toetuste laekumiseks, maksta arveid või makse ning osta kaupu ja teenuseid nii füüsiliselt kui ka kaugteenusena, kasutades selleks üldkasutatavaid liikmesriigi süsteeme.

15.

Vajaduse korral peaks liikmesriikidel olemas õigus lubada makseteenuste pakkujatel anda arvelduskrediiti, millega katta ajutist konto puudujääki. Peale selle peaks pakkujatel olema õigus pakkuda põhimaksekonto omanikele vajaduse korral eraldi teenustena muid laenuteenuseid. Juurdepääsu põhimaksekontole ega selle kasutamist ei tohi ühelgi viisil piirata ega muuta selliste teenuste või toodete ostmisest sõltuvaks. Arvelduskrediidi ja muude laenuteenuste eest võetavad tasud peaksid olema läbipaistvad ning vähemalt sama soodsad kui teenusepakkuja tavalised hinnad.

16.

Juurdepääs põhimaksekontole peaks olema kas tasuta või mõistliku hinnaga. Tasu võtmisel peaks see olema läbipaistev. Kõik liikmesriigid peaksid põhimaksekonto avamise ja kasutamise tasudele aastas seadma ülempiiri. Komisjon peaks analüüsima, kas põhimaksekonto avamise ja kasutamise tasule aastas on võimalik seada kogu liidus kehtiv ülempiir. Komisjon peaks uurima ka seda, kuidas kohandada liidu ülempiiri liikmesriikide oludega – näites üldise tarbijahinna taseme, sissetulekutaseme ja tavaliste pangakontode keskmiste tasudega. Makseteenuse pakkujad peaksid olema kohustatud tagama, et nende pakutavate toodete seas oleks põhimaksekonto alati – olenemata võrdlemise viisist – kõige taskukohasem konto põhimaksetehingute sooritamiseks.

17.

Kõik trahvimaksed peaksid olema mõistlikud ning teenusepakkuja tavalise hinnapoliitikaga vähemalt samal tasemel. Trahvimakseid ei tohiks arvestada teenustasude kogusumma hulka aastas.

18.

Teenusepakkujal peaks olema kohustus pakkuda ainult selliseid funktsioone, mis sisalduvad tema tavapakkumises. Seega peaksid põhimaksekontoga kaasnema järgmised teenused:

a)

maksekonto avamine ja sulgemine;

b)

teenused, mis võimaldavad maksekontole paigutada sularaha ning vastu võtta laekumisi;

c)

teenused, mis võimaldavad maksekontolt sularaha välja võtta;

d)

kontoväljavõtted.

a)

selle liikmesriigi vääringus, kus konto avati, toimuv vahendite ülekandmine krediidikorraldustega, muu hulgas pankadevaheliste korraldustega;

b)

selle liikmesriigi vääringus, kus konto avati, toimuv vahendite ülekandmine maksetehingutega maksekaardi abil, mis ei võimalda selliste maksetehingute tegemist, mis ületaksid maksekonto hetkesaldo;

c)

selle liikmesriigi vääringus, kus konto avati, toimuv püsikorralduste täitmine, muu hulgas pankadevaheliste korraldustega;

d)

selle liikmesriigi vääringus, kus konto avati, otsekorralduste täitmine, kaasa arvatud pankade vahel liikmesriikides, kus selle kasutamine on vajalik põhiliste tehingute tegemiseks.

19.

Liikmesriigid peaksid tarbijatele andma põhimaksekontode olemasolu kohta vajalikku ja arusaadavat teavet, milles käsitletakse pangateenuseid mittekasutavate, kõige kaitsetumate ja mobiilsemate tarbijate erilisi vajadusi ja probleeme. Komisjon ja liikmesriigid peaksid aitama tagada, et tarbijate ja sidusrühmade teadlikkus oleks hea. Teenusepakkujad peaksid kasutama eri kanaleid, näiteks oma veebisaite ja vajaduse korral tegema teabe tarbijatele nähtavaks oma kontorites.

20.

Liikmesriigid peaksid innustama pankasid töötama välja kõige kaitsetumate klientide nõustamise korra, et aidata neil klientidel teha vastutustundlikke otsuseid ja oma raha hallata.

21.

Põhimaksekonto omanike nõuetekohaseks teenindamiseks tuleks vastuvõetava seadusandliku aktiga nõuda teenusepakkujatelt, et kõik asjaomased töötajad saaksid piisava koolituse ja et tarbijaid ei kahjustaks võimalikud huvide konfliktid.

22.

Vastuvõetavast õigusaktist tulenevad teabenõuded ei tohiks piirata direktiivis 2007/64/EÜ sätestatud nõudeid tarbijate teavitamise kohta.

23.

Vastuvõetava seadusandliku aktiga tuleks panna liikmesriikidele kohustus nimetada pädevad ametiasutused, kes tagaksid õigusakti nõuete tõhusa täitmise ja korraldaksid selle üle järelevalvet. Nimetatud pädevad asutused peaksid olema makseteenuse pakkujatest sõltumatud.

24.

Liikmesriikidel peaks olema kohustus täpsustada põhimõtted karistuste määramiseks sellistele teenusepakkujatele, kelle tegevus ei ole kooskõlas põhipangakonto õigusraamistikuga, sh nendele, kes rikuvad lõikes 25 kirjeldatud statistikanõudeid.

25.

Liikmesriike tuleks kohustada tagama, et teenusepakkujad annaksid pädevatele riiklikele ametiasutustele avatud ja suletud põhimaksekontode ning põhimaksekonto avamise taotluste tagasilükkamise ja selle põhjuste kohta korrapäraselt usaldusväärset teavet. Samuti peaksid teenusepakkujad tegema pädevatele riiklikele ametiasutustele kättesaadavaks teabe põhimaksekontodega seotud kulude kohta.

26.

Liikmesriigid peaksid igal aastal edastama komisjonile ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) lõikes 25 kirjeldatud koondteavet. See teave tuleks avaldada kokkuvõtlikul kujul ja mõistetavas vormis.

27.

Liikmesriigid peaksid tagama asjakohase ja tõhusa kaebuste ja kahjunõuete menetlemise korra, mis võimaldaks kohtuväliselt lahendada teenusepakkujate ja tarbijate vahelisi vaidlusi vastuvõetavas seadusandlikus aktis sätestatud põhimõtteid kajastavate õiguste ja kohustuste üle, kasutades selleks vajaduse korral olemasolevaid ametiasutusi. Vaidluste kohtuvälise lahendamise organid peaksid olema sõltumatud, kergesti ligipääsetavad ja nende teenused peaksid olema tasuta. Erapooletuse tagamiseks tuleks tagada teenusepakkujate, tarbijate ja muude kasutajate võrdne esindatus. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõik põhimaksekonto teenuse pakkujad oleksid seotud ühe või mitme sellise organiga, mis tegelevad eelnimetatud kaebuste ja kahjunõuete menetlemisega.

28.

Liikmesriikidel peaks olema kohustus tagada, et vaidluste kohtuvälise lahendamise organid teevad aktiivselt koostööd piiriüleste vaidluste lahendamisel. Kui vaidlusega on seotud mitmes liikmesriigis asuvad osapooled, tuleks tarbijate kaebuste lahendamiseks kasutada FIN NETi.

29.

Liikmesriigid peaksid vastuvõetava seadusandliku akti rakendama 12 kuu jooksul pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

30.

Komisjon peaks tihedas koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega kolme aasta jooksul pärast kõnealuse direktiivi jõustumist ning seejärel kord iga viie aasta tagant avaldama direktiivi kohaldamise kohta aruande. Aruandes tuleks hinnata:

Vajaduse korral tuleks aruandele lisada ettepanek kõnealuse seadusandliku akti muutmiseks ja soovitused selle kohta, kuidas seda saaks liikmesriikides paremini rakendada. Aruanne tuleks edastada Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

31.

Komisjon peaks täiendama põhimaksekontosid käsitlevat direktiivi muude algatustega, mille eesmärk on jaepangandusteenuseid veelgi rohkem ühtlustada ning vältida finantsmajanduslikku tõrjutust. Selline pakett peaks eelkõige: