4.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 32/25

1.

28. veebruaril 2013 võttis komisjon vastu järgmised ettepanekud (edaspidi „ettepanekud”):

2.

Ettepanekud saadeti samal päeval Euroopa andmekaitseinspektorile konsulteerimiseks. Enne ettepanekute vastuvõtmist anti Euroopa andmekaitseinspektorile võimalus esitada komisjonile mitteametlikke märkusi.

3.

Euroopa andmekaitseinspektoril on hea meel, et nii riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ettepaneku kui ka registreeritud reisijate programmi ettepaneku preambulisse on lisatud viide Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteerimise kohta.

4.

Komisjoni 2008. aasta teatises „Järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ettevalmistamine” soovitati Euroopa piiride edasiseks haldamiseks uusi vahendeid, sealhulgas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise kuupäevade elektrooniliseks registreerimiseks ning registreeritud reisijate programmi, et hõlbustada heausksete reisijate piiriületust. Samuti kaaluti selles reisiloa elektroonilise süsteemi (ESTA) kehtestamist viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanikele.

5.

2009. aasta detsembris kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kiitis ettepanekud heaks Stockholmi programmis (4). 2011. aasta teatises arukate piiride kohta (5) leidis komisjon aga, et ESTA loomisest tuleks praegu loobuda, sest „liikmesriikide turvalisuse võimalik suurenemine ei õigusta ei isikuandmete kogumist sellises ulatuses, rahalist kulu ega mõju rahvusvahelistele suhetele” (6). Peale selle teatas komisjon, et 2012. aasta esimesel poolel kavatseb ta esitada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning registreeritud reisijate programmi ettepanekud.

6.

Järgmiseks palus 2011. aasta juunis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu jätkata kiiresti tööd nn arukate piiridega ning kutsus üles kehtestama riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning registreeritud reisijate programmi (7).

7.

Artikli 29 töörühm kommenteeris ettepanekutele eelnenud arukaid piire käsitleva komisjoni teatist 12. juuni 2012. aasta kirjas volinik Malmströmile (8). Hiljem, 6. juunil 2013, võttis töörühm vastu arvamuse, milles kaheldakse arukate piiride paketi vajalikkuses (9).

8.

Käesolev arvamus tugineb nii nendele seisukohtadele kui ka Euroopa andmekaitseinspektori varasemale arvamusele, (10) mis käsitleb komisjoni 2011. aasta teatist rände kohta, (11) ja Euroopa andmekaitseinspektori sissejuhatavatele märkustele (12) kolme piirihaldust käsitleva teatise kohta (2008) (13). Ühtlasi on selles kasutatud Euroopa andmekaitseinspektori arukate piiride paketi ja andmekaitsemõju ümarlaual esitatud teavet (14).

9.

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ettepaneku eesmärki on täpsustatud ettepaneku artiklis 4. Ettepaneku eesmärk on parandada välispiiride haldamist ja võitlust ebaseadusliku sisserände vastu, integreeritud piirihalduse poliitika rakendamist ning koostööd ja konsulteerimist piiri- ja immigratsiooniasutuste vahel. Ettepanekuga nähakse ette süsteem, mis võimaldab

10.

Süsteem peaks aitama kontrollida lubatud viibimist riigis, pakkudes piirivalvuritele ja reisijatele kiiret ja täpset teavet. Sellega asendatakse praegune passide käsitsi tembeldamine, mida peetakse aeglaseks ja ebakindlaks, ning parandatakse piirihalduse tõhusust (15).

11.

Biomeetriliste andmete säilitamise kaudu peaks see eelkõige identifitseerimisdokumentide puudumise korral ühtlasi aitama tuvastada isikud, kes ei vasta Euroopa Liitu sisenemise või selles viibimise tingimustele. Peale selle annaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem täpse ülevaate reisijatevoogudest ja viibimisaja ületajate arvust, võimaldades tõendipõhise poliitika kujundamist näiteks viisanõuete valdkonnas. Viimati nimetatud eesmärgil kasutatakse artiklis 4 märgitud statistikat.

12.

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem oleks alus registreeritud reisijate programmile, mille eesmärk on hõlbustada nende kolmandate riikide kodanikest sagedaste reisijate piiriületust, kes on läbinud eelkontrolli. Registreeritud reisijatele antakse kordumatu tunnusega läbipääsuluba, mida kasutatakse riiki saabumisel ja sealt lahkumisel piiril automaatvärava läbimisel. Läbipääsuloa andmeid, sõrmejälgi ja vajaduse korral viisakleebise numbrit võrreldakse keskses teabehoidlas ja muudes andmebaasides säilitatavate andmetega. Kui kõik kontrollid on edukad, lastakse reisija automaatväravast läbi. Vastasel korral abistab reisijat piirivalveametnik.

13.

Muutmisettepaneku eesmärk on kohandada määrust (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (edaspidi „Schengeni piirieeskirjad”) uute riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning registreeritud reisijate programmi ettepanekutega.

14.

Euroopa Liidu territooriumile sisenemise ja sealt lahkumise elektroonilise kontrolli süsteemi väljaarendamise projekt ei ole uus ning praegu analüüsitavad ettepanekud põhinevad mitmel eespool nimetatud komisjoni teatisel. Arukate piiride paketi hindamisel tuleks seepärast lähtuda nendest arengusuundadest. Eelkõige tuleb arvesse võtta järgmisi elemente.

15.

Stockholmi programmis lähtus komisjon strateegilisest lähenemisviisist, et olemasolevate vahendite hindamisele tuginedes tuleb hinnata vajadust töötada välja Euroopa teabevahetuse mudel. Muu hulgas on selle alus tugev andmekaitse kord, sihipärane andmete kogumise kava ning eri vahendite ratsionaliseerimine, sealhulgas suuremahuliste IT-süsteemide õiguskaitse ala vajadustel põhineva kava vastuvõtmine. Stockholmi programmis tuletatakse meelde vajadust tagada eri infohaldusvahendite rakendamise ja juhtimise sidusus isikuandmete kaitse strateegia ja suuremahuliste IT-süsteemide õiguskaitse ala vajadustel põhineva kavaga (16).

16.

Kõikehõlmavat analüüsi on äärmiselt vaja, arvestades selliste suuremahuliste IT-süsteemide nagu Eurodac, (17) VIS (18) ja SIS II (19) olemasolu ning edasist arendamist ja rakendamist. Arukate piiride kava on lisavahend suure hulga isikuandmete kogumiseks piirikontrolli valdkonnas. Hiljuti kinnitas seda üldist lähenemisviisi justiits- ja siseküsimuste nõukogu, kes rõhutas vajadust õppida SISi raames saadud kogemustest, viidates eelkõige kulude kasvamisele (20). Ka Euroopa andmekaitseinspektor on märkinud, et „Euroopa teabemudelit ei saa koostada tehnilistest kaalutlustest lähtudes”, arvestades uute tehnoloogiate pakutavaid peaaegu piiramatuid võimalusi. Teavet tohib töödelda üksnes konkreetsete julgeolekuvajaduste alusel (21).

17.

Analüüsides riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning registreeritud reisijate programmi eraelu puutumatuse ja andmekaitse seisukohast, tuleb lähtuda Euroopa Liidu põhiõiguste hartast (22) (edaspidi „harta”), eelkõige selle artiklitest 7 ja 8. Artiklis 7, sarnaneb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (23) artikliga 8, on sätestatud era- ja perekonnaelu puutumatuse üldine õigus ning sellega kaitstakse üksikisikut ametiasutuste sekkumise eest, samal ajal kui harta artikliga 8 tagatakse üksikisiku õigus, et tema isikuandmeid tohib töödelda üksnes teatud konkreetsetel tingimustel. Need kaks lähenemisviisi on erinevad ja teineteist täiendavad. Arukate piiride paketi hindamisel lähtutakse mõlemast vaatenurgast.

18.

Käesolevas arvamuses keskendutakse valdavalt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ettepanekule, mis on eraelu puutumatuse ja andmekaitse seisukohast olulisem; arvamuse ülesehitus on järgmine:

102.

Arukate piiride paketi eesmärk on luua olemasolevate piirikontrolli mehhanismide täiendamiseks uus suuremahuline IT-süsteem. Selle süsteemi õiguspärasust tuleb hinnata hartas sätestatud põhimõtete, eelkõige artikli 7 (mis käsitleb era- ja perekonnaelu austamist) ja artikli 8 (mis käsitleb isikuandmete kaitset) põhjal, et hinnata peale uue süsteemi põhiõigustesse sekkumise küsimuse ka ettepanekutes esitatud andmekaitsemeetmeid.

103.

Sellega seoses kinnitab Euroopa andmekaitseinspektor, et kavandatava riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga sekkutakse era- ja perekonnaelu puutumatuse õigusesse. Kuigi Euroopa andmekaitseinspektor tunneb heameelt ettepanekutes sisalduvate kaitsemeetmete üle ja tunnustab komisjoni jõupingutusi selles valdkonnas, järeldab ta, et põhiprobleem on seotud vajalikkusega: küsimus on süsteemi kulutõhususes, seda peale rahalise mõiste ka seoses põhiõigustega olemasolevate kavade ja piiripoliitika üldises kontekstis.

104.

Seoses riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga teeb Euroopa andmekaitseinspektor allpool esitatud soovitused.

105.

Kuigi registreeritud reisijate programm ei tekita põhiõigustesse sekkumise valdkonnas samasuguseid sisulisi küsimusi kui riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, juhib Euroopa andmekaitseinspektor seadusandja tähelepanu siiski järgmistele asjaoludele:

106.

Seoses turvalisusega leiab Euroopa andmekaitseinspektor, et riskide hindamiseks ja prioriseerimiseks on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning registreeritud reisijate programmi jaoks vaja välja töötada talitluspidevuse kava ja infoturberiskide ohjamise tavad. Peale selle tuleks ette näha tihe koostöö ameti ja liikmesriikide vahel.