16.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 451/45

Raportöör:

Edgardo MARIA IOZIA

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee”) väljendab tugevat toetust pangandussüsteemi struktuurireformile, pidades seda üheks kõige olulisemaks seadusandlikuks algatuseks nende paljude seas, mis on esitatud finantskriisi tagajärjel. Komitee rõhutab asjaolu, et see on esimene reform, mille käigus viiakse läbi pangandussüsteemi aluste põhjalik reguleerimine ja kujundatakse välja pangandusliit. Lisaks võib see oluliselt kaasa aidata ettevõtete ja avalikkuse usalduse taastamisele ning – majanduse asjakohase rahastamise huvides – ka Euroopa pangandussüsteemi tugevdamisele ning ülekandumise ohu piiramisele.

1.2

Komitee on täielikult veendunud selle määruse vajalikkuses, millega määratletakse uuesti mitmesuguste keerukate panga- ja finantsteenuste haldamine. Komitee mõistab, et kavandatud määrus ei ole uue kriisi ärahoidmiseks piisav. Vaja on finantskultuuri ulatuslikku muutmist ja eetiliste põhimõtete heakskiitmist finantssektori igapäevases tegevuses. Selleks et luua jätkusuutlik ja vastupidav finantssektor, tuleb uue finants- ja majandussüsteemi ülesehitamisse kaasata kõik sidusrühmad, tasakaalustades võimalikult hästi kõigi asjaomaste poolte huvid. Sel eesmärgil toetab ja innustab komitee ulatuslikku lepet, et majanduskasvu taas hoogustada ja usaldust finantsasutuste vastu taastada, kutsudes komisjoni üles edendama Euroopa finantsalase jätkusuutlikkuse sotsiaalpakti. Töötajad, juhtkond, sidusrühmad, investorid, perekonnad, VKEd, tööstusharud ja ärikliendid peaksid jõudma kindlale ja õiglasele kokkleppele, et luua selline finantsteenuste sektor, mis aitab kaasa heaolu edenemisele, toetab reaalmajandust, majanduskasvu ja töökohtade loomist ning suhtub austusega keskkonda ja hoidub soovimatutest negatiivsetest sotsiaalsetest tagajärgedest.

1.3

Komitee juhib tähelepanu vajadusele tagada, et riiklikud ametiasutused kasutavad ühtseid kriteeriume, ja soovitab ELi tasandil selle õigusakti rakendamisel ühetaolist käsitlust, mis oleks võimaluse korral kooskõlastatud kolmandate riikide ametiasutustega.

1.4

Komitee väljendab kahtlusi otsuse osas lubada erinevate riiklike õigusnormide ja ELi määruse samaaegset kooseksisteerimist. Komitee on veendunud, et niisugune raamistik ei pruugi tagada uute sätete ühetaolist rakendamist. Komitee tunneb heameelt selle üle, et kõnealune erand on kohandatav üksnes õigusaktidele, mis kehtisid enne määruse ettepanekut, tingimusel, et tagatakse täielik kooskõla kavandatud määrusega.

1.5

Komitee arvates on komisjoni määruse ettepanek mõistlik ja tõhus vastus, mille eesmärk on lahutada äripangandustegevused investeerimistegevustest. Tõepoolest rajaneb valitud lahendus – vastandina mõnes riigis langetatud valikule – dialoogil ja hindamisel, mis võimaldab vältida vastuolusid universaalpanganduse mudeliga, hoides selle alles ja tegutsedes üksnes selle mudeliga seotud ülemääraste riskide puhul.

1.6

Komitee rõhutab, et kavandatud õigusakti mõju töökohtadele ei ole asjakohaselt arvesse võetud. Finantsteenuseid käsitlevate määruste kogumi vastuvõtmisel võivad kaduda sajad tuhanded töökohad ja on vastuvõetamatu, et kavandatud ei ole ühtegi meedet, millega vähendada märkimisväärset otsest ja kaudset sotsiaalset mõju. Käesoleva määruse otsene mõju võib osutuda piiratuks, kuid selle võimalik mõju ettevõtete tegevustele peegelduks kogu finantssüsteemis. Teisest küljest tuleb tunnistada, et pankadega seonduvate riskide vähenemine tuleks kasuks kogu reaalmajandusele, mõjutades positiivselt tööhõivesektorit tervikuna.

1.7

On väljendatud tõsist muret, et kulud lükatakse töötajate õlule. Ehkki komisjon on seda aspekti mõju hindamises arvesse võtnud, tundub, et ta ei ole sellele probleemile reformis eriti tähelepanu pööranud. Kuigi on tõsi, et reformist mõjutatud tegevused on kõige vähem tööjõumahukad, viivad reformi kaudsed mõjud kokkuhoiupoliitikani, mille tulemusena võib kaduda veelgi töökohti, nagu on väitnud olulise tähtsusega pangad.

1.8

Mängus on paljud jõud (rahandusvaldkonna huvirühmad, suured liikmesriigid, tarbijad ja investorid, leibkonnad, suured ja väikesed ettevõtjad, ühendused jne) ja väga erinevad huvid. Õppetunnid ajast, mil põhirõhk oli finantssüsteemi eeskirjadel, peaksid olema selged: põhirõhk peaks olema üldsuse huvidel. Seepärast pooldab komitee suunamuutust, millega ühishuvid seatakse kesksele kohale viisil, mis tasakaalustab kõigi sidusrühmade huvid, kuna komitee on veendunud, et vaid sel moel saab reform tõhusalt toimida.

1.9

Komitee on veendunud, et jätkusuutliku finantssüsteemi tagamiseks on meil vaja „kannatlikku” rahandust, mis loobub iga hinna eest lühiajalise kasu otsimisest ja seab esikohale tõhususe ja pikaajalise stabiilsuse. Määruses tehakse ettepanek muuta ärimudelit.

1.10

Komitee leiab, et komisjon peaks rohkem tähelepanu pöörama investoritele ja töötajatele, kellele on reformis siiani vähe tähelepanu osaks saanud. Pikas perspektiivis tagatakse süsteemi jätkusuutlikkus uuenenud usaldusega, mida pakutakse turvalisema keskkonna abil nii investoritele kui ka töötajatele, kellel on riskijuhtimise käigus aktiivne roll.

1.11

Komitee on arvamusel, et paindlikkus määruse rakendamisel on põhjendatud ja sobiv põhimõte. Pangandusettevõtjate mitmekesisus (1) on tegelikult süsteemi stabiilsuse ja tõhususe garantiiks. Sellegipoolest soovib komitee osutada asjaolule, et seda ei tohi segi ajada eeskirjade meelevaldse kohaldamisega.

1.12

Komitee soovitab komisjonil lisada mõju hindamisse praeguse määruse peamiste ettepanekute ja muude hiljuti käivitatud algatuste (näiteks kapitalinõuete direktiivi IV pakett, pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiiv, ühtne kriisilahendusmehhanism jne) vastastikuse mõju üksikasjalik hindamine, samuti varipankadesse liikumise ohu hindamine.

1.13

Komitee soovitab Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ja riiklike ametiasutuste omavahelist tihedat ja kooskõlastatud koostööd jälgimismeetmete võtmisel. Just need asutused tunnevad hästi turge ja neil on esmatähtis roll Euroopa uue reformitud finantssektori juhtimisel.

2.1

Komisjoni hinnangul on tema ettepanek oluline osa liidu vastusest pankrotti minemiseks liiga suurte pankade dilemmale. Selle eesmärk on vältida liidu pangandussüsteemi kontrollimatuid ja juhitamatuid riske. Sellega piiratakse puhtalt spekulatiivsete tegevuste kasvu.

2.2

Kavandatud määruse eesmärk on hoida ära süsteemset riski, stressiolukordi või finantssüsteemi suurte, keeruliste ja omavahel seotud üksuste, eelkõige krediidiasutuste maksejõuetust ning saavutada järgmised eesmärgid:

2.3

See tähendab, et jätkuvalt tuleks lubada muud liiki täiendavaid finantsteenuseid/tooteid (väärtpaberistamine, ettevõtte võlakirjad, tuletisinstrumendid jne).

3.1

Komisjoni prognooside kohaselt läks finantskriis ELi valitsustele maksma umbes 1,6 triljonit eurot (13 % ELi SKPst) riigiabi näol, mis eraldati finantssektori päästepakettideks.

3.2

ELi pangandussektor on äärmiselt kontsentreeritud: 14 Euroopa pangagruppi on noteeritud ülemaailmsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste või investeerimisühingutena ja varade suuruse poolest kuulub 43 % turust 15-le Euroopa pangagrupile, kelle arvel on 150 % ELi 27 liikmesriigi SKPst, kusjuures 65 % on esimese 30 grupi käes!

3.3

Ameerika Ühendriikidest alguse saanud ja tsunamina Euroopa süsteemile mõjunud finantskriisil oli mitmeid põhjuseid, kuid peamisteks võib lugeda ülemääraste riskide võtmist, ülemäärast finantsvõimendust, ebapiisavaid kapitali- ja likviidsusnõudeid ning pangandussüsteemi üldist keerukust.

3.3.1

2012. aasta oktoobris esitas Liikaneni rühm avalduse, milles väitis, et pangagrupis on vaja hoiuseid kaasavate pankade teatavate eriti riskantsete finantstegevuste õiguslikku eraldamist. Eraldatavate tegevuste hulka kuuluks väärtpaberite või tuletisinstrumentidega oma arvel kauplemine ja veel mõned väärtpaberite ja tuletisinstrumentide turuga tihedalt seotud tegevused (2).

3.4

Komisjoni praeguse ettepanekuga püütakse vähendada pangandussüsteemi riskimarginaale ja võtta võimalikud spekulatiivsed tegevused kontrolli alla. Seda tuleks kaaluda koos seonduva määrusega, milles käsitletakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid (3) ning millega püütakse varipangandust läbipaistvamaks muuta. 2012. aasta lõpu seisuga moodustasid varipanganduse varad maailmas kokku 53 triljonit eurot, mis võrdub umbes poolega rahvusvahelise pangandussüsteemi varadest, olles peamiselt koondunud Europasse (umbes 23 triljonit eurot) ja Ameerika Ühendriikidesse (umbes 19,3 triljonit eurot). Võrreldes ELi kõigi 28 liikmesriigi SKPga, mis Eurostati andmetel ei ületanud 2013. aastal 13  071 triljonit eurot, on need arvud muljetavaldavad.

3.5

Euroopa Parlamendi resolutsioonis (4) tõstab Arlene McCarthy esile mitu olulist põhimõtet ja märgib muu hulgas, et „pangandusreformi keskne põhimõte peaks olema turvalise, stabiilse ja tõhusa pangandussüsteemi tagamine, mis teeniks reaalmajanduse, klientide ja tarbijate vajadusi;/–-/struktuurireform peab ergutama majanduskasvu, toetades majandusele, eriti VKEdele ja idufirmadele laenude andmist, suurendama vastupidavust võimalike finantskriiside suhtes, taastama usalduse pankade vastu ning kaotama riigi rahandusele tulenevad riskid;/–-/mõjus pangandussüsteem peab tagama panganduskultuuri muutumise, selleks et vähendada keerukust, edendada konkurentsi, piirata riskantsete tegevuste ja kommertstegevuse omavahelist seotust, parandada äriühingute üldjuhtimist, luua vastutustundlik tasustamissüsteem, võimaldada tulemuslikku pankade maksevõime taastamist ja kriisilahendust, tugevdada pangakapitali ja anda laenu reaalmajandusele”.

Uus rahvusvahelise turu järelevalve on osutunud varasemast tugevamaks, kaugemaleulatuvaks ja eelkõige suuremat mõjujõudu omavaks, sest kaalutlusõigus on väiksem ning turule ja lõppkasutajatele pakutakse paremaid garantiisid.

4.1

Komitee leiab, et komisjon on õigel teel, kuid arvab, et komisjonil oleks kasulik teada mõningaid seisukohti, mis ilmnesid eri sidusrühmadega toimunud arutelude käigus ja millele ei ole seni ehk piisavalt tähelepanu pööratud. Seepärast soovib komitee osutada teatud olulistele sidusrühmade tõstatatud küsimustele. Need ei lange täielikult kokku komitee seisukohtadega, kuid tuleks siiski ausalt edastada.

4.2

Kavandatud reformi suhtutakse üldiselt hästi. Tegelikult pidas enamik oma arvel kauplemise keelustamist ja tavapäraste tegevuste kauplemisest eraldamist õigeks vahendiks, et ohjeldada finantstoodetega spekuleerimist ja innustada pangalaenude andmist, mis on VKEde jaoks peamine rahastamisallikas ja mille hulk on spekulatiivset kauplemist käsitlevate poliitikameetmete tõttu viimastel aastatel järsult langenud.

4.3

Reformi rakendamisel on tähtis võtta arvesse mitmesuguseid ärimudeleid, tagamaks, et kohalikud pangad saavad jätkata kohaliku majanduse teenimist.

4.4

Vastastikuste seltside ja ühistupankade ärimudel väärib eraldi tähelepanu. Tõenäoliselt ei ole reform neile eriti kohane või nende eriomase võrgustikuga kohandatav. Enim muret väljendati asjaolu pärast, et reform võib halvendada nende töö korraldust ja suutlikkust reaalmajanduse toetamiseks igapäevaselt kohal olla. Seepärast soovitatakse säilitada nende eripära ja teistsugused äritegemise viisid.

4.5

Reform kõrvuti paljude meetmetega, mida komisjon on viimastel aastatel võtnud, suurendab nii üksiktehingute kui ka pangandussüsteemi läbipaistvust üldiselt, kuid suurendab samuti nende üldisi kulusid eri tasanditel. Selles osas osutasid arutelud selgelt vajadusele finantssektori reguleerimise reformide üldise mõju hindamise järele, ehkki ollakse teadlikud sellise hindamise keerukusest.

4.6

Muret väljendati selle pärast, et kaasnevad kulud lükatakse – nagu sageli juhtub – finantsteenuste lõppkasutaja õlule. Väideldi ka selle üle, kas kahjulikud mõjud võivad üles kaaluda uute meetmetega loodetavasti kaasneva positiivse mõju näiteks pangandussüsteemi stabiilsusele.

4.7

Seoses rikkumisest teataja kaitsega kiidavad komitee ja need sotsiaalpartnerid, kes seda küsimust käsitlesid, komisjoni kavandatud eeskirjade kogumi eest. Esitati ettepanekuid määratleda täpsemalt „asjakohase kaitse” mõiste (artikkel 30) ja selgitada kavandatud eeskirjade laiendamist kõigile töötajatele, innustades ja motiveerides neid igast rikkumisest teatama.

4.8

Artiklites 28 ja 29 viidatud karistuste puhul pooldatakse seisukohta, et vastutus iga rikkumise eest peaks eelkõige lasuma institutsiooni tasandil (juhtkonnal), mitte üksikisiku tasandil.

4.9

Samas pooldatakse tasustamissüsteemi osas otsest viidet kapitalinõuete direktiivi IV paketi artikli 69 sätetele.

5.1

Komitee väljendab heameelt komisjoni ettepanekus esitatud meetmete üle ja on nõus, et määrus on asjakohane õigusakt, kuna see on kooskõlas eesmärgiga ühtlustada ühtne turg, et vältida õiguslikku arbitraaži ning pöörduda tagasi tõhusa ja jõudsa pangandussüsteemi juurde, mis teenib üldsust ja kogukonda, toetab reaalmajandust, kodumajapidamisi, samuti tasakaalustatud ja jätkusuutlikku sotsiaalset arengut, ning mis on tulevikule orienteeritud ja teab, kuidas kombineerida uuendusi turvalisusega.

5.2

Komitee on kindlalt toetanud järgnenud reforme, mis on hakanud kandma esimesi vilju. Arutlusel olevas määruses käsitletakse kogu süsteemi üht keerukamat ja tundlikumat aspekti: selliste finantsettevõtjate vastupanuvõimet ja õiguslikku struktuuri, millest mõne varad on suuremad kui paljude liikmesriikide SKP. Euroopa kümne suurima panga koguvarad ületavad ELi 28 liikmesriigi SKP (5) (üle 15 triljoni euro).

5.3

Kavandatud määruse abil loodetakse läbi raiuda Gordioni sõlm, mis on tekkinud mõne nn süsteemselt olulise asutuse – st sellise, mis võib vallandada süsteemse kriisi – suuruse, omavaheliste seoste ja keerukuse tõttu. Fraas „pankrotti minemiseks liiga suur” on muutunud mantraks, millega varjata tegusid, mis on vastuolus mitte ainult kõige elementaarsemate eetiliste põhimõtetega, vaid mille puhul on tegu ka pettuse ja seaduserikkumisega. Sellele osutavad kahjuks jätkuvalt hiljutised finantsskandaalid. Neile juhtumeile viidatakse sageli eufemismiga „moraalne risk”!

5.4

Komisjoni volinik Michel Barnier teatas ettepaneku avaldamisel, et eesmärk on vältida selliste pankade olemasolu, mis on pankrotti minemiseks ja päästmiseks liiga suured ning solveerimiseks liiga komplekssed.

5.5

Komitee arvates on kavandatud meetmetega võetud suund õige, vähendades riski, et maksumaksjad peavad jälle pankrotti minevate pankade päästmiseks sekkuma. Pärast korduvaid päästepakette hoiatas komitee nende võimalike katastroofiliste mõjude eest valitsemissektori võlale ja sellest tuleneva ilmselgelt vältimatu majanduslanguse kahjulikule mõjule. Kahjuks said need ennustused tegelikkuseks isegi hullemate tagajärgedega, kui arvati. Põhjuseks olid uskumatud vead, mida tehti selle mõju hindamisel, mida avaldasid üha arvukamad eelarve konsolideerimise poliitikameetmed kas riiklike nõuete või lühinägeliku ja mõtlematu ELi poliitika tõttu, mis oli pime paindlikkuse ja kompenseerivate majanduslangusevastaste meetmete vajaduse suhtes.

5.5.1

Alles praegu saame täielikult aimu sellise poliitika põhjustatud kahjudest ja tuleb tunnistada, et vaid Euroopa Keskpanga arukas euroala haldamine hoidis ära halvima, päästes euro ja lõppkokkuvõttes ka Euroopa Liidu. Kui komitee nõu oleks kuulda võetud, oleks saanud ennetada paljusid kahjusid!

5.6

Komisjon on õigusega andnud määruses Euroopa Pangandusjärelevalvele (EBA) otsustava rolli. EBAga konsulteeritakse juhul, kui mõni ettepanekus kavandatud otsus on vaja vastu võtta. Lisaks sellele on EBA ülesanne valmistada ette regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud ja esitada komisjonile aruandeid, et hoida viimast kursis määruse rakendamisega. Komitee on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et vaatamata vaieldamatute eriteadmiste olemasolule ei pakkunud komisjon sellele olulisele asutusele piisavat vastutust ega piisavaid ressursse.

5.7

Ameerika Ühendriigid võtsid 1999. aastal vastu seaduse, millega tunnistati kehtetuks Glass-Steagalli seadus, eelkõige äri- ja investeerimispanganduse lahutamine. Kahjuks järgis USA valitsuse hukatuslikku otsust ka EL. Komitee märgib, et praegused sätted tegelikult ennistavad nende kahe tegevusala lahutamise ja lähevad isegi kaugemale, sest kui kõrvale jätta mõni erand, keelavad need hoiuseid kaasavate krediidiasutuste puhul tegevuse investeeringutega osapoolena ja kaubeldavate varade hoidmise.

5.7.1

ELi tihe koostöö kolmandate riikidega, eriti USAga, on äärmiselt tähtis, et liikuda reguleerimise ühise põhimõttelise käsitluse poole. Komitee innustab komisjoni tugevdama rahvusvahelist koostööd.

5.8

Määruse ettepanekus jäetakse asjaomastele ametiasutustele märkimisväärne kaalutlusõigus. Nende jaoks on oluline võtta meetmeid ja lähtuda hindamisel selgetest, ühtlustatud ja ootuspärastest kriteeriumidest, mis aitavad kindlaks määrata, millal pank ei suuda enam hallata oma suure riskiga kauplemistegevusi. Ilma ühise võrdlusraamistikuta võidakse subjektiivse tõlgendamise riski tõttu saavutada soovitule vastupidine tulemus, mis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 sätetega.

5.9

Komitee avaldab heameelt komisjoni lõpliku otsuse üle rakendada turgude ja muu oma arvel kauplemise lahutamisel pigem tagantjärele kui eelnevat lähenemisviisi: seetõttu on EBA-le õigusega usaldatud tehnilised standardid äärmiselt tähtsad. Seoses solveerimiseeskirjade rakendamise ja eelkõige solveerimisasutuse loomisega, mille majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kinnitas detsembris 2013, pooldab komitee, et viivitamatult töötatakse välja asjaomaste vastutavate riiklike ja Euroopa asutuste vastutusalade kooskõlastamise ja määratlemise kord, välistamaks ohtu, et asjaomased asutused langetaksid dubleerivaid otsuseid või, mis veelgi halvem, esitaksid vastakaid tõlgendusi ja hinnanguid. Kohe pärast ühtse solveerimisasutuse loomist peaks see osalema mehhanismi edasiarendamisel ja tegelema koos EBAga tehniliste standardite määratlemisega.

5.10

Komitee ei nõustu komisjonile suunatud kriitikaga seoses lahutamisele kuuluda võivate tegevuste suhtelise tähtsusega. Mõnes krediidiasutuses oli nende osakaal äärmisel suur ja konkreetsete eeskirjade puudumise tõttu sattusid nad väga suurde ohtu, mis oleks võinud tuua kaasa palju hullema süsteemse kriisi kui tegelikult aset leidis, koos eeldatavalt katastroofiliste tagajärgedega arveldussüsteemidele ja majandusele üldiselt. Hukatus juhiti kõrvale maksumaksjate värskete rahasüstide ja Euroopa Keskpanga reaktsioonivõime abil.

5.11

Komitee tervitab ja toetab asjaolu, et komisjon lisab selgesõnalised sätted, et kaitsta finantssektori töötajaid, keda ohustavad tõsised tagajärjed, kui nad üldsuse huvides teatavad eeskirjade eiramisest, sattudes seejärel silmitsi tagakiusamise või isegi vallandamisega. Niisugust sisejärelevalvet, millele viidatakse mõistega vilepuhumine, tuleb innustada ja toetada. Eeskirjade järgimisse suhtutakse sageli loiult, neist hiilitakse mööda või neid isegi rikutakse, seades pangandusasutused ja nende personali ettearvamatusse ohtu. Nii mitmegi tuntud ja väga tähtsa ettevõtte hiljuti päevavalgele tulnud tegevus, mis rikub kõiki standardeid ja seadusi, sai võimalikuks vaid tänu nende heaks töötavate isikute aktiivsele koostööle!

5.11.1

Komitee kutsub komisjoni üles töötama välja erijärelevalve liikmesriikide kohustuse üle võtta vastu õigusaktid, mis pakuvad piisavat kaitset, ja esitada aruanne kahe aasta jooksul pärast määruse jõustumist.

5.12

Komitee teab väga hästi, millised küsimused esinevad suhetes kolmandate riikidega, eriti seoses vastastikkuse ja eeskirjade järgimisega kõigi ELis tegutsevate üksuste poolt. Komitee peab komisjoni lähenemist tasakaalustatuks ja toetab selles valdkonnas kavandatud tegevusi. Samuti toetab komitee koostöö innustamist ja tihendamist Ameerika Ühendriikidega, eriti finantsreguleerimise valdkonnas, et töötada välja süsteemid, mis on võimalikult ühetaolised ja käsitlevad samu probleeme ühesuguselt.

5.13

Komitee tervitab asjaolu, et komisjoni määrused on hakanud pakkuma kohast vastust ühele küsimusele, mida komitee on varem korduvalt rõhutanud, st halduskaristuste temaatikale, kuna kriminaalkaristused jäävad komisjoni tegevusulatusest välja. Komisjoni ettepanekud näivad olevat proportsionaalsed, kohased ja hoiatavad.

5.14

Komitee on varem mitmel korral väljendanud kahtlusi delegeeritud õigusaktide kasutamise osas. Ehkki võib tunnistada, kuivõrd tähtis on õigusakte aastate jooksul kohandada, märgib komitee, et delegeeritud õigusaktide kasutamine toob kaasa teatava ebakindluse, mis ei ole selles valdkonnas soovitav.