4.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 291/40

Raportöör:

Josef ZBOŘIL

Kaasraportöör:

Enrico GIBELLIERI

1.1.

Majanduslangusel on olnud suur mõju klaasitööstusele ning selle tagajärjeks on vähenenud tootmisvõimsus, toodang ja märkimisväärne hulk kaotatud töökohti. Töökohtade säilitamiseks ja sobiva investeerimiskliima loomiseks, et Euroopa klaasitööstus püsiks innovatsiooni valdkonnas esimeste seas, on väga oluline töötada nende probleemidega tegelemiseks välja ELi tööstuspoliitika klaasitööstusele. Selles poliitikas tuleb püüda leida tasakaal jätkusuutlikkuse kolme samba – majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase aspekti – vahel.

1.2.

EL peab rakendama kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, et elavdada nõudlust ja arendada klaasitoodete potentsiaali aitamaks kaasa üleminekule vähese CO2-heitega energiatõhusale ringmajandusele, luues sellega olulisi ettevõtlus- ja tööhõivevõimalusi. Tuleb rakendada sihipäraseid algatusi, nagu näiteks eesmärke ja konkreetseid meetmeid hoonete energiatarbimise vähendamiseks ja akende energiamärgistuse kiire arendamine ELis, teadus-ja arendustegevuse toetamine, klaasi kogumise ja ringlussevõtu parandamine ning poliitilised meetmed majanduskasvu taastamiseks põhisektorites (näiteks ehitus, autotööstus ja taastuvenergia).

1.3.

Euroopa klaasisektori tööstuspoliitika peab tagama Euroopas asuvate tootmisettevõtete konkurentsivõime, tagades võrdsed tingimused väljaspool Euroopat asuvate konkurentidega kumulatiivsete kulude osas, mis tulenevad ELi keskkonnaalaste õigusaktide täitmisest, luues paremad õigussätted ja prognoositava õiguskeskkonna ning tegeledes kõrge energiahinnaga loodavas energialiidus. Sellega seoses vajab VKEdele avalduv mõju eritähelepanu ja vajaduse korral tuleb neile pakkuda asjakohast toetust. Euroopa Komisjoni poolt kavandatav kumulatiivsete kulude hindamine peaks olema aluseks parema õigusloome tegevuskavale, mille on esitanud Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

1.4.

Euroopa klaasitööstuse mõned sektorid kannatavad ebaausate kaubandustavade tõttu ja neid tuleb selle eest kaitsta. On hädavajalik, et EL tegutseks operatiivsemalt ja võtaks tõhusaid kaubandusmeetmeid, kui aus konkurents on ohus. Lisaks tuleks läbi viia hoolikas hindamine uute või tulevaste kaubanduslepingute mõju kohta ELis asuvatele klaasitööstusettevõtetele.

1.5.

On vaja poliitikameetmeid, mis viiksid haridus- ja koolitussüsteemid paremasse kooskõlla tööturu vajadustega. Kutseharidusest võib üleminekuajal abi olla, kuid Euroopa klaasitööstus peab ka uusi talente ligi meelitama ja olema jätkuvalt innovatsiooni esirinnas.

1.6.

ELi poliitikameetmete koordineerimine ja ühtlustamine on ülioluline (energia, kliima, teaduse, kaubanduse, keskkonna, konkurentsi, tööhõive jne valdkonnas). Klaasisektori tööstuspoliitika võiks põhineda sotsiaalpartnerite kaasatusel üldiselt ning ELi valdkondliku sotsiaalpoliitika loomisel.

1.7.

ELi 2020. aasta järgse heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamine peab toetuma kindlatele tõenditele ja selles tuleb arvese võtta kõnealuse valdkonna piiratud mänguruumi kasvuhoonegaaside edasiseks vähendamiseks. Seetõttu tuleb klaasitööstust täielikult kaitsta kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vastu ka pärast 2020. aastat ja nii kaua, kui konkurentide riikides ei tehta võrreldavaid jõupingutusi sellise heite vähendamiseks. ELi heitkogustega kauplemise süsteem peab tagama, et klaasirajatistele antakse täies mahus tasuta saastekvoote, mida nad vajavad vastavalt võrdlusalustele ja reaalsetele tootmistasemetele. Peale selle ei tohiks tasuta saastekvootide koguste vähendamine ületada klaasisektori arvestuslikku potentsiaali kasvuhoonegaaside heite vähendamisel.

1.8.

Ehkki edukas ringmajanduse mudel on klaaspakendi sektoris toiminud juba viimased 40 aastat, oleks vaja ennetavat poliitikat, et tunnustada ja jätkata neid jõupingutusi ja luua edulugusid teistes allsektorites. Eelkõige tuleks luua stiimuleid ringlussevõtuks ehitusklaasi sektoris, et võimaldada kohalike klaasi kogumise süsteemide arendamist.

1.9.

Üldiselt on klaasitööstuses tehtud märkimisväärseid edusamme sisemiste ressursside mobiliseerimisel, samas kui võrdsete tingimuste küsimusega tuleb siiski veel laiemalt tegeleda ja nendega arvestada, loomaks tõhusat tööstuspoliitikat klaasisektorile. Klaasitööstuse tähtsust väärtusahelates tunnustades, peaks selline poliitika stimuleerima teadustegevust ja nõudlust aruka klaasi ja uute omadustega toodete järele.

2.1.

Klaas on inertne materjal, mida valmistatakse mitmesugustest külluses leiduvatest loodusvaradest ja ringlusse võetud klaasist. Tegemist on täielikult ringlusse võetava tootega ja klaas on väga hinnatud oma põhiomaduste poolest (st eelised, mida ta pakub tervislikkuse ja mugavuse, toidu säilitamise, hoonete loomuliku valgustuse jne seisukohalt). Klaas leiab ka mitmesugust rakendust energia säästmisel või taastuvatest energiaallikatest elektri tootmisel ning paljudes kõrgtehnoloogilistes rakendustes. Lisaks muudavad klaasi omadused selle inspireerivaks materjaliks paljude kunstnike, arhitektide jne jaoks, aidates nii kaasa Euroopa kultuurilise maine ja kaubamärgi väärtuse edendamisele kogu maailmas.

2.2.

Klaasi kogutoodang Euroopa Liidus oli 2012. aastal rohkem kui 33 miljonit tonni, mis tegi EList maailma suurima klaasitootja. Toodangu väärtus oli 2012. aastal umbes 35 miljardit eurot. Klaasisektor jagunes 2013. aastal järgmiselt: taaraklaas 2 0 2 78  000 tonni (Euroopa on maailma suurim taaraklaasi tootja), lehtklaas 8 0 95  000 tonni, klaaskiud-armeerimisvõrk 6 64  000 tonni, tarbeklaas 1 1 08  000 tonni, eriklaas 6 70  000 tonni ja muud tooteliigid.

2.3.

Üle Euroopa pakub sektori 200 ettevõtet, mille hulgas on äriühinguid alates VKEdest kuni hargmaiste ettevõteteni, otsest tööhõivet umbes 2 00  000 inimesele. Hinnangute kohaselt pakub kõnealune sektor kaudselt tööd enam kui 5 00  000 inimesele. Klaasitööstus on koondunud üheksasse riiki (Saksamaa, Poola, Prantsusmaa, Tšehhi Vabariik, Itaalia, Hispaania, Ühendkuningriik, Belgia ja Austria). Klaasitööstus paikneb Euroopas sageli seal, kus on klaasi valmistamise ajaloolised juured ja perekondlikud traditsioonid.

2.4.

Sektori tootmine on märgatavalt vähenenud, eelkõige lehtklaasi sektoris (20 %-line vähenemine perioodil 2007–2012). See hõlmab tootmisvõimsuse langust ja märkimisväärset töökohtade kadu.

2.5.

Oht, et Euroopa klaasitööstus nõrgeneb pöördumatult, on muutunud reaalseks. Ometi on see Euroopas oluline tööstusharu – mitte ainult tänu oma suurepärasele positsioonile maailmas, vaid ka teistesse sektoritesse (nt puutetundliku ekraani tehnoloogia, taastuvenergia, OLED-valgustus) antava märkimisväärse panuse poolest. Näiteks varustab taaraklaasi sektor Euroopa juhtivaid kaubamärke, lisades Euroopa positiivsesse kaubandusbilanssi 21 miljardit eurot. Klaas etendab põhirolli üleminekul konkurentsivõimelisele energia- ja ressursitõhusale majandusele. Seega on Euroopa jaoks oluline töötada välja klaasisektori tööstuspoliitika.

3.1.

Klaasitööstus on väga kapitalimahukas. See puudutab eriti klaasi valmistamisele eelnevaid etappe, kus toodetakse alustooteid. Euroopas tuleb edendada tugevat varasemate tootmisetappide sektorit, mis suudab toetada innovatsiooni ja väärtusahela elujõulisust.

3.2.

Tingituna majanduskriisist, nõudluse langusest peamistes sektorites (st ehitus- ja autotööstuse sektoris) ning suuremast konkurentsist, mida pakuvad ELi-välised tootjad, kelle sihiks on ELi turg, võib täheldada järgmisi suundumusi:

3.3.

Mõningates suuremates klaasisektorites valitsevad praegu järgmised investeerimissuundumused:

3.4.

Vaatamata nendele ärevusttekitavatele suundumustele on Euroopa jätkuvalt juhtpositsioonil. Euroopa klaasisektori ajaloolised traditsioonid on võimaldanud kogemusi, oskusteavet ja kvalifitseeritud tööjõudu koondada. Euroopa ettevõtted jätkavad investeerimist teadus- ja arendustegevusse nii kõrgelt arenenud tootmistehnoloogiate kui keerukamate toodete, teenuste ja võrgustike osas.

4.1.

Jätkusuutlikkus kui valitsev põhimõte on üldine kontseptsioon ning kõiki elluviidavaid poliitikasuundi ja kõiki võetavaid meetmeid tuleks kontrollida sellele põhimõtte alusel. Klaasisektori tööstuspoliitikas tuleb püüda leida tasakaalu jätkusuutlikkuse kolme samba – majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase aspekti – vahel.

4.2.

Kuigi 80 % klaasitööstuse kaubandusest toimub ELi-siseselt, suureneb väliskonkurents mõningates allsektorites. Seetõttu on oluline, et Euroopa klaasisektori tööstuspoliitika tugevdaks Euroopas asuvate tootjate konkurentsivõimet.

4.3.

Tööstuspoliitika peab keskenduma järgmistele küsimustele:

4.4.

Euroopa klaasitööstust tuleks kaitsta ebaausate kaubandustavade eest. Nii klaaskiust toodete kui ka leht- ja eriklaasi sektor kannatavad Hiina konkurentide ebaausate kaubandustavade tõttu ning Euroopa Komisjon peab olema kohustuste täitmisest kõrvalehoidumise suhtes jätkuvalt valvas. Üldiselt on hädavajalik, et EL tegutseks operatiivsemalt ja võtaks tõhusaid kaubandusmeetmeid, kui aus konkurents on ohus. Lisaks tuleks läbi viia hoolikas hindamine uute või tulevaste kaubanduslepingute mõju kohta ELis asuvatele klaasitööstusettevõtetele.

4.5.

EL ei ole algsest finantskriisist taastunud ja investeeringute puhul esineb pidev mahajäämus. ELis on investeeringud vähenenud enam kui 430 miljardi euro võrra võrreldes kõrgajaga 2007. aastal. Samuti on ELis investeerimistase 270–340 miljardi euro võrra allpool ajalooliselt jätkusuutlikkuse norme. Vähesed investeeringud takistavad majanduskasvu elavnemist lühemas perspektiivis ja ohustavad pikaajalist kasvu klaasitööstuses (1). Arvestades klaastoodete lisaväärtust, peaks Euroopa Liit kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et kasutada nende potentsiaali toetada üleminekut vähese CO2-heitega, energiatõhusale majandusele. Et klaasisektoril on oluline ülekanduva mõju potentsiaal, tuleks veelgi soodustada teadus- ja arendustegevust. See hõlmab majanduskasvu koordineeritud taastumisel põhineva poliitika kasutuselevõttu.

4.6.

Lehtklaasi sektoris saaks vallandada täiendava potentsiaali hoonete energiatarbimise vähendamise eesmärkide ja konkreetsete meetmete kaudu, samuti akende energiamärgistuse kiire arendamise kaudu ELis. Ebatõhusate akende asendamine energiatõhusa klaasiga akendega võib hoida ära kuni 100 miljonit tonni CO2-heidet aastas, toetades samas töökohtade loomist kohapeal. Kuna klaaskiud-armeerimisvõrk võimaldab kergema kaaluga komposiitmaterjalide kasutamist, aitab ta kaasa ELi jõupingutustele süsinikuheite vähendamiseks transpordisektoris.

4.7.

2008. aastal Euroopa Komisjoni tellimusel koostatud uurimuses klaasisektori konkurentsivõime kohta (2) määratleti õigesti kõnealuse sektori tugevused ja nõrkused, võimalused ja ohud. Klaasitööstuses on tehtud märkimisväärseid edusamme, samas kui võrdsete tingimuste küsimusega tuleb siiski veel laiemalt tegeleda ja nendega arvestada, loomaks tõhusat klaasisektori tööstuspoliitikat.

4.8.

Ülemaailmne majanduslangus ja eelpool kirjeldatud tööstussuundumused on tinginud töökohtade kaotuse klaasisektoris. Klaasitööstuse tugipunktid on selle all eriti kannatanud, tulenevalt klaasisulatustehaste sulgemisest ja selle tagajärjel kaudsete töökohtade kaotusest. Kogu Euroopas kadusid töökohad tootmistegevuse väärtusahelas, näiteks VKEdes.

4.9.

ELi tõhus tööstuspoliitika peab võtma arvesse sektori eripärasid. Klaasisektor peab mobiliseerida koordineerimis- ja koostöömehhanisme, et toetada restruktureerimist. Riiklikud ja piirkondlikud asutused etendavad koos sotsiaalpartneritega olulist osa majanduse ümberkorralduste sotsiaalse mõõtmega tegelemisel.

4.10.

Klaasitööstuse areng sõltub ka selle võimest säilitada ja arendada töötajate oskusi ja pädevusi. Seega on ülioluline Euroopa oskusteavet edasi arendada. On vaja poliitikat, mis tagaks asjakohase hariduse, koolituse ja tööhõive, ning viiksid haridus- ja koolitussüsteemid paremasse kooskõlla tööturu nõuetega.

4.11.

Avatud ja dünaamilisel tööturul peab Euroopa klaasitööstus muutuma atraktiivsemaks, eelkõige noorte jaoks. Energiatõhusad investeeringud ehitussektorisse, klaasi parem kogumine ja ringlussevõtt, teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon klaasitööstuses loob olulisi tööhõivevõimalusi.

4.12.

Klaasisektori tööstuspoliitikas tuleks arvesse võtta sektori sotsiaaldialoogi, mis võimaldab sotsiaalpartneritel vahetada teavet kõigis olulistes aspektides, mis pakuvad ühist huvi Euroopa selle sektori tuleviku seisukohalt.

4.13.

Klaasitööstus on energiamahukas, järelikult on energia tarbimise vähendamine nii majanduslik paratamatus kui püsiv eesmärk. Viimastel aastakümnetel on klaasitööstuses suudetud vähendada energiatarbimist tooteühiku kohta, et rahuldada Euroopa nõudlust (näiteks vähendati ajavahemikul 1970–2000 lehtklaasi puhul energiatarbimist 55 %, samas kui tootmine kahekordistus). Nagu komitee rõhutas oma arvamuses CESE 1205/2009, on see tööstusharu hetkeseisuga oma teadmiste füüsilised piirid saavutanud ja parimaid olemasolevaid klaasitootmise tehnikaid kasutatakse juba laialdaselt. Seega on energiatarbimise edasise vähendamise võimalused klaasitööstuses väga piiratud.

4.14.

Klaasitööstus kuulub heitkogustega kauplemise süsteemi alla ja kõiki tema sektoreid loetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise poolt ohustatuks. Euroopa Komisjoni poolt 2014. aastal läbi viidud kvantitatiivne hindamine näitab kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu 20 % kasvu lehtklaasi sektoris 2009. aasta hindamisega võrreldes. Heitkogustega kauplemise süsteemis vähendatakse kiiresti tasuta saastekvoote kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektoritele. See vähendab Euroopas asuva klaasitööstuse konkurentsivõimet kolmandate riikide suhtes. Klaasitööstust tuleb täielikult kaitsta kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu eest nii kaua, kui konkurentide riikides ei tehta võrreldavaid jõupingutusi sellise heite vähendamiseks. Selline tõhus kaitse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastu peab tagama, et väikseima (kasvuhoonegaaside) heitega käitised saavad täies ulatuses tasuta kvoote. Need peavad olema vastavuses tegeliku tootmismahuga. Tasuta saastekvootide koguseid ei tohiks vähendada kiiremini klaasisektori hinnangulistest võimalustest kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. Üldiselt ületab uus kliimapaket sektori kliimamuutuste leevendamise suutlikkuse. CO2-heite vähendamine saavutatakse paremini heitkogustega kauplemise süsteemi alla mittekuuluvates sektorites, näiteks ehitussektor.

4.15.

Edukas ringmajanduse mudel on klaaspakendi sektoris toiminud juba viimased 40 aastat (st ELis jõuab ringlusse 71 % pudelitest). Selleks et tunnustada ja toetada sektori jõupingutusi, peaks EL kaaluma oma pakendi- ja jäätmepoliitikas selliste püsivate materjalide esikohale seadmist, mida saab kvaliteeti kaotamata lõputult ringlusse võtta.

4.16.

Ringlussevõttu ehitusklaasi sektoris tuleks edendada stiimulitega. Kaaluda tuleks mitut poliitilist vahendit, et võimaldada arendada kohalikke ehitusklaasi kogumise ja ringlussevõtu algatusi. Euroopa tasandil tuleks kehtestada iga ehitus- ja lammutusjäätmete konkreetse liigi kohta eesmärgid ning enne teenindushoonete lammutamist või renoveerimist võiks kohustada läbi viima auditit. See suurendaks klaasi demonteerimist, sortimist ja kogumist ringlussevõtu eesmärgil.

4.17.

Ringlussevõtt on klaasitööstusele kriitilise tähtsusega, kuna klaasijäätmete kasutamine aitab vähendada klaasi sulatamiseks vajaminevat energiat ja süsinukuheidet. See võib luua töökohti kõnealuses sektoris ja aidata kaasa ELi ringmajanduse eesmärgi saavutamisele.