20.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 264/28

Raportöör:

Vitas MAČIULIS

1.1.

Energia on rahvusvahelise poliitika lahutamatu osa ning on praegu ELi tegevuskavas esmatähtsal kohal. Kuivõrd mõned rahvusvahelised osalejad püüavad kasutada energiat vahendina poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, tuleb Euroopa Liidul oma kodanike huvides energiaküsimuste puhul valvsaks jääda.

1.1.1.

Energiapoliitika välismõõtme puhul on olulisimad kolm tegurit: mitmekesistamine, ühel häälel kõnelemine ja nõuetekohaselt väljaarendatud sisemine energiasüsteem.

1.2.

Energiaalase välispoliitika seisukohalt on esmatähtis ELi energiaallikate, -tarnijate ja tarnekanalite mitmekesistamine. Nagu rõhutatakse ELi energialiidu strateegias, on ELi jaoks keskne väljakutse see, et enam kui pool tarbitavast energiast imporditakse, mis tuleb tagada teatavate kaubanduspoliitiliste meetmete kaudu.

1.2.1

Energiaimpordi partnerite ringi tuleb laiendada, otsides pidevalt uusi, usaldusväärseid ja etteaimatavaid energiatarnijaid ja luues nendega dialooge.

1.2.2.

Uued suured taristuprojektid, mis toetavad mitmekesistamise eesmärke, peaksid täitma energialiidu strateegia eesmärke ja olema täielikult kooskõlas ELi õigustikuga. Samuti peaksid need olema täielikult kooskõlas eesmärgiga arendada välja detsentraliseeritud energiasüsteem, milles taastuvatel energiaallikatel on esmatähtis osa.

1.2.3.

Energia välismõõtme arendamiseks sobivaimate viiside ja partnerite leidmiseks tuleks soodustada koostööd era- ja poliitilise sektori esindajate vahel. Alati on oluline silmas pidada energiajulgeoleku ja jätkusuutlikkuse eesmärke.

1.3.

Vaatamata liikmesriikide erinevatele energiaallikate jaotustele, energiaimpordi struktuuridele ja traditsioonilistele partneritele, tuleb järgida ühel häälel kõnelemise põhimõtet. Tugeva välismõõtme saavutamiseks on oluline ELi-sisene ühine seisukoht.

1.3.1.

Komitee kutsub liikmesriike üles oma individuaalseid energiahuve koordineerima ning üksteise suhtes jätkuvalt solidaarsust ja läbipaistvust säilitama.

1.3.2.

Komitee toetab komisjoni 16. veebruari 2016. aasta ettepanekut, millega tugevdatakse praegust teabevahetusmehhanismi, mis puudutab valitsustevahelisi kokkuleppeid ja mittesiduvaid vahendeid.

1.3.3.

Ühised keskkonna- ja tuumaohutusstandardid ELi naaberriikides rakendatavates energiaprojektides peaksid olema ELi energiaalases välispoliitikas olulisel kohal. Tuleks piirata energia ostmist riikidest, kes ei vasta nendele standarditele.

1.4.

Tugev sisemine energiasüsteem on välismõju vähendamise nurgakivi: üks energialiidu keskne mõõde on täielikult toimiva ja läbipaistva ELi energia siseturu loomine. See tooks otseselt kaasa tõhusama ELi lähenemisviisi välistele energiaküsimustele.

1.4.1.

Kindlaks tuleb määrata kõik energiataristu olulised elemendid, võimaldades sellega energiaressursside ELi importimist optimeerida ja ratsionaliseerida.

1.4.2.

Komitee rõhutab vajadust integreerida kõigi liikmesriikide energiavõrgud ja -süsteemid täielikult ELi siseturule ning tagada nende täielik sünkroniseerimine.

1.4.3.

ELi energiatootjate konkurentsivõime säilitamiseks tuleb Euroopa ja Euroopa-välistele energiatootjatele luua võrdsed võimalused.

1.4.4.

Komitee palub tungivalt võtta ELi energiaalase välispoliitika kujundamisel ja rakendamisel arvesse, et ELi tööstuse, iseäranis energiamahuka tööstuse kästuses peab olema konkurentsivõimeline, stabiilne ja prognoositav energiavarustus, et oleks võimalik tegutseda võrdsetel tingimustel rahvusvaheliste konkurentidega.

1.5.

Tulevikku suunatud energiapoliitika, mis aitaks saavutada ELi energiaalase välispoliitika eesmärke, k.a Pariisi kliimakokkuleppe (COP21) kontekstis, peaks eelkõige tuginema ELi kliimapoliitika eesmärkide ja rahvusvahelise kogukonna poolt kliimamuutuste piiramiseks tehtavate üldiste jõupingutuste süstemaatilisele arvessevõtmisele iseäranis kolme võtmeteguri arendamise kaudu: taastuvad energiaallikad, energiatõhusus ning teadus- ja arendustegevus.

1.5.1.

Taastuvad energiaallikad on energiajulgeoleku suurendamise ja impordisõltuvuse vähendamise oluline element.

1.5.2.

Euroopa Liit peaks tegema kõik endast oleneva, et säilitada selles valdkonnas juhtroll.

1.5.3.

Energiatõhusus on ELi energiatarbimise ja seeläbi energiaimpordi mahu vähendamise meetmete üks nurgakivi. Seetõttu on äärmiselt oluline vähendada era- ja äritarbijate energiakulusid.

1.6.

Teadus- ja arendustegevusele tuleb eraldada piisavalt vahendeid, mis tooksid energia tootmisel kaasa suurema tõhususe ja väiksemad kulud. Selles kontekstis on ilmselgelt oluline ka rahvusvaheline koostöö.

1.7.

Kuivõrd energia peaks olema tarbijatele kättesaadav taskukohase hinnaga ja toetama tööstuse konkurentsivõimet, palub komitee komisjonil ja liikmesriikide valitsustel anda kodanikuühiskonnale, sotsiaalpartneritele ja tarbijaorganisatsioonidele laiaulatuslik roll. Seetõttu palub komitee käivitada Euroopa energiadialoogi ja Euroopa energiafoorumi, mis hõlmaks kõiki sidusrühmi. See on aruka, tõhusa ja jätkusuutliku ELi energialase välispoliitika kujundamiseks hädavajalik.

1.7.1.

Komitee peab kannustama oma rahvusvahelise suunitlusega organeid osalema aktiivselt tulemusliku ja vastupidava ELi energiaalase välispoliitika loomisel.

2.1.

Energiaküsimused muutusid ELi poliitilistes aruteludes oluliseks alles hiljuti, olles nüüdseks komisjoni tegevuskava eesotsas. Ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee mängib energia välismõõtme küsimuses aktiivset rolli ning on sel teemal juba vastu võtnud mitmeid arvamusi (1).

2.2.

Võttes arvesse ELi kasvavat sõltuvust energiaimpordist, eelkõige naftast ja gaasist, muutub ELi energiapoliitika välismõõde energiavarustuse kindluse toetamisel ülioluliseks.

2.2.1.

Enam kui pool (53,2 %) ELi energia sisemaisest kogutarbimisest pärineb impordist. EL impordib 44,2 % tahkekütustest (millest enam kui pool moodustab kivisüsi), 87,4 % naftast ja naftasaadustest ning 65,3 % maagaasist (Eurostat, 2013).

2.2.2.

Need arvud näitavad selgelt seda, millises ulatuses sõltub ELi kaubandus kolmandatest riikidest pärit tarnijatest Kui tarnijad peaksid osutuma ebausaldusväärseks või ettearvamatuks või kui taristut ei hooldata nõuetekohaselt, võib see tõsiselt kahjustada kogu ELi energiajulgeolekut.

3.1.

EL peaks otsima uusi koostöövõimalusi ja tugevdama juba olemasolevaid energiapartnerlusi kolmandate riikidega allikate, tarnijate ja tarnekanalite mitmekesistamise osas.

3.2.

On väga tõenäoline, et Venemaa jääb lähitulevikus ELi peamiseks energiaimpordi partneriks. Eriti puudutab see torujuhtme gaasi.

3.2.1.

Venemaa peamine prioriteet on vähemalt säilitada oma soodne positsioon ELi energiaturul, mis on nii tema suurim ekspordi sihtkoht kui ka väga usaldusväärne tarbija.

3.2.2.

Torujuhtme projekt Nord Stream II on praegu Venemaa energia tegevuskava põhipunkt, mille eesmärk on suurendada maagaasi eksporti ELi. ELis on väljendatud muret selle üle, kas kõnealune projekt võib olla vastuolus ELi energialiidu strateegiaga gaasitarne mitmekesistamise osas. Komitee arvates on komisjoni kõige olulisem ülesanne anda põhjalik hinnang projektile Nord Stream II ning sellele, kas projekt on kooskõlas ELi õigustikuga, sh kolmanda energiapaketiga, ning energialiidu strateegia eesmärkidega, eelkõige energiaallikate, -tarnijate ja tarnekanalite mitmekesistamise küsimuses.

3.2.3.

Nord Stream II kohta ELi ühise seisukoha võtmisel tuleb arvestada kõigi liikmesriikide huve. Projekti kaubanduslikud aspektid ei tohiks otsuse langetamisel olla ainsaks teguriks, eriti võttes arvesse Venemaa kalduvust kasutada energiat geopoliitiliste eesmärkide saavutamise vahendina.

3.3.

Norra on ELi väärtuslik partner rahvusvahelisel areenil, jagades muu hulgas energiasektoris ELi poliitilisi prioriteete. Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osapoolena moodustab Norra osa ELi siseturust.

3.3.1.

Põhjamõõtme olulisus tõenäoliselt kasvab, nagu ka Põhja-Jäämere nafta- ja gaasimaardlaid puudutav koostöö põhjapoolsetes piirkondades. Erilist tähelepanu tuleks aga pöörata tundlikule ökoloogilisele kontekstile, eriti kui ettevõtted hakkavad tõsiselt uurima antud piirkonnas paiknevaid võimalikke ressursse.

3.4.

ELi energiakoostöö Vahemere lõuna- ja idapiirkonna partneritega sai uue hoo gaasi, elektrit, taastuvaid energiaallikaid ja energiatõhusust hõlmavate piirkondlike platvormide hiljutise loomisega. Kõnealused platvormid on kavandatud täitma olulist rolli energiakoostöö hõlbustamisel ja tõhustamisel.

3.5.

Pidades Kesk-Aasiat strateegilise tähtsusega ja energiaressursside poolest rikkaks piirkonnaks, on Euroopa Liit kindlalt otsustanud luua selle piirkonnaga kestvad ja stabiilsed suhted. Nagu märgitakse 22. juuni 2015. aasta välisasjade nõukogu järeldustes ELi Kesk-Aasia strateegia kohta, nõuab EL energiaühenduste tugevdamist, mis toetaks vastastikust energiajulgeolekut.

3.6.

Kaspia mere piirkonna ühendus ELi turuga lõunapoolse gaasikoridori kaudu avab maagaasiga kauplemiseks uusi võimalusi ning toetab ELi mitmekesistamise eesmärki. Trans-Anatoolia maagaasijuhe (TANAP) on koos Trans-Aadria torujuhtmega (TAP) kõnealuse energiaühenduse keskne osa.

3.7.

Energiapoliitilised suhted USAga muutuvad ELi päevakorras üha olulisemaks, nagu kajastatakse ELi–USA energianõukogus. Ebatraditsioonilisest gaasitootmisest tulenevalt valitseb USAs praegu odava gaasi ajastu. EL peaks võimalust kasutama ning soodustama veeldatud maagaasi (LNG) Atlandi-ülese kaubanduse arengut, kuna see aitaks oluliselt kaasa energiavarustuse mitmekesistamisele.

3.7.1.

Atlandi-ülesest kaubandus- ja investeerimispartnerlusest (TTIP) võiks kujuneda üks otsustav vahend Atlandi-ülese energiajulgeoleku edendamisel. Komitee kutsub osapooli üles suunama kõik jõupingutused kokkuleppes esitatud energiaküsimuste asjakohasele käsitlemisele.

3.8.

ELi energiajulgeolek on tihedalt seotud naaberriikide energiaküsimustega, mis tähendab, et EL peaks jätkama tihedat koostööd oma naabritega ja laiendama vastastikku kasu toova koostöö ulatust.

3.8.1.

Komitee palub komisjonil energiaühendust täiendavalt tugevdada, eriti mis puudutab ELi energiaalase õigustiku rakendamist lepinguosaliste (2) suhtes.

3.8.2.

Energiaühenduse põhieesmärk on ELi energia siseturu laiendamine. EL peab jätkuvalt tugevdama koostööd naaberriikide ja nende kodanikuühiskondadega, et luua tõeline üleeuroopaline energiaturg. Komitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku energiaühenduse riike vahetult hõlmava varustuskindluse määruse kohta.

3.9.

Pärast rahvusvaheliste sanktsioonide tühistamist Iraani suhtes peab EL võimalust kasutama ning energiapoliitilised suhted taastama, võttes arvesse Iraani võimalikku rolli ELi energiatarneallikate mitmekesistamisel.

3.10.

Samuti peaks EL kiirendama ja tugevdama jõupingutusi kindlustada püsivaid partnerlussuhteid nii erinevate, kuid siiski oluliste kolmandate riikidega nagu Kanada, Türgi ja Alžeeria. Komitee tervitab kõnealuste riikidega 2015. aastal alustatud kõrgetasemelisi energiadialooge.

3.11.

Energiamõõdet tuleks kolmandate riikidega sõlmitud kaubanduskokkulepetes nõuetekohaselt kajastada. Lisaks peavad energiakokkulepped kolmandatest riikidest pärit tarnijatega olema täielikult kooskõlas ELi õigusnormide ja energiajulgeoleku põhimõtetega.

4.1.

20. juulil 2015. aastal kiitis välisasjade nõukogu heaks energiadiplomaatia tegevuskava, et toetada energialiidu strateegia välismõõdet. Tegevuskava eesmärk on tugevdada ühiseid seisukohti, et energiapoliitika taasriigistamise asemel tagada tähtsates energiaküsimustes ELi ühel häälel kõnelemine ning saavutada energiapoliitilised eesmärgid solidaarsuse ja ühise huvi vaimus.

4.1.1.

Energiadiplomaatia tegevuskava peamised mõõtmed hõlmavad diplomaatilist toetust energiaallikate, -tarnijate ja tarnekanalite mitmekesistamisele, koostöö suurendamist transiidiriikidega (eriti Ukrainaga) ja kolmandatest riikidest pärit olulisimate energiapartneritega, energiaühenduse täiendavat tugevdamist ja ELi strateegilise osaluse säilitamist energiaga seotud mitmepoolsetes algatustes.

4.2.

Valitsustevahelisi kokkuleppeid (IGA) käsitlev teabevahetusmehhanism loodi 25. oktoobril 2012. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega, mille eesmärk on tagada kokkuleppe õiguslik selgus ja läbipaistvus ning selle täielik vastavus ELi õigusele. 2016. aasta veebruaris tegi komisjon ettepaneku olemasoleva mehhanismi tugevdamiseks.

4.2.1.

Komitee kiidab heaks püüdlused saavutada ELi kokkulepetes kolmandate isikutega (3) õigusnormidele vastavus ja läbipaistvus ning toetab seetõttu praeguse teabevahetusmehhanismi tugevdamist.

4.3.

EL peaks jätkuvalt pühenduma keskkonna- ja tuumaohutusstandardite edendamisele ja pidevale parandamisele kolmandates riikides.

4.3.1.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata kolmandate riikide poolt ELi piiride lähedale ehitatavatele tuumajaamadele (nt Astravetsi tuumajaam Valgevenes, mille puhul leiti, et see ei ole kooskõlas Espoo konventsiooni sätetega). EL peaks kolmandatele osapooltele rõhutama, kui oluline on tagada selliste projektide kõikehõlmav ohutus kooskõlas Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tuumaohutuse konventsiooniga ja muude asjakohaste rahvusvaheliste kokkulepetega. Komisjon peaks suurendama jõupingutusi tagamaks, et riigid, kes nõustusid ELi eeskirjade kohase tuumajaamade riskide ja ohutuse igakülgse hindamisega (vastupidavushindamine), selle kohustuse võimalikult kiiresti täidaks. Lisaks tuleks piirata ebaturvalistes elektrijaamades toodetud energia juurdepääsu ELi turule.

5.1.

Tugev sisemine energiasüsteem kajastub vahetult vastupidavas välises energiapoliitilises positsioonis. EL peaks seetõttu püüdlema selle poole, et ratsionaliseerida oma sisemist lähenemist energiaküsimustele.

5.2.

Energialiidu strateegia on prioriteetne algatus, mille eesmärk on konsolideerida ELi ühist vastust energiaprobleemidele. Kuna energiajulgeolek on ELi majandusliku ja sotsiaalse heaolu alus, toimub selle tagamine liikmesriikide, energiatootjate, tarbijate, transiidiriikide ja rahvusvahelise kogukonna – kes kõik on seotud tänapäeva globaliseerunud energiaturgudega – kollektiivsel vastutusel.

5.2.1.

Energialiidu tugisambaks on liikmesriikidevaheliste ühenduste parandamine ja energia siseturu õigustiku täielik rakendamine. ELi siseturu täielik integreerimine suurendab konkurentsi energiapakkujate vahel, mis omakorda tähendab paremaid hindu lõpptarbijatele.

5.2.2.

Tänu veeldatud maagaasi laialdasemale ülemaailmsele kättesaadavusele tekivad ELil gaasitarne mitmekesistamiseks uued võimalused. Seega tuleks tugevdada ja arendada veeldatud maagaasi sisemist taristut. Seda konteksti arvestades kiidab komitee heaks veeldatud maagaasi ja gaasi hoiustamise strateegia, mille komisjon võttis vastu 2016. aasta veebruaris.

5.2.3.

ELi täielik integreerimine tähendab nn energiasaarte kaotamist. Komitee rõhutab vajadust integreerida kõigi liikmesriikide energiavõrgud ja -süsteemid täielikult ELi siseturule, seda nii võrkude ühendamiseks mõeldud füüsilise taristu arendamise kui ka kolme Balti riigi sünkroniseerimisprobleemi lõpliku lahendamise kaudu (4), kuivõrd viimaste elektrisüsteem sõltub praegu kolmanda riigi käitajast (Venemaa).

5.2.4.

Säilitada tuleb ELi energiatootjate konkurentsivõime. Euroopa ja Euroopa-välistele energiatootjatele tuleb luua võrdsed võimalused tagamaks, et kõik energiaturu osalised järgivad ELi konkurentsieeskirju.

6.1.

Taastuvad energiaallikad loovad ELile vahetu võimaluse mitte ainult vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest, vaid ka muuta omamaine energiatootmine säästvamaks. Komitee peab taastuvate energiaallikate arendamist stabiilsema energiatuleviku kindlustamisel üheks olulisimaks meetmeks. Siiski ei tohiks EL jääda puhkama vaid mineviku loorberitel, vaid peaks tegema kõik endast oleneva, et säilitada selles valdkonnas juhtroll. Lisaks tuleks ELi ametnikel julgustada kolmandaid riike püstitama taastuvenergia valdkonnas ambitsioonikaid eesmärke.

6.1.1.

EL vaatab juba 2020. aastast kaugemale ning on 2030. aastaks seadnud veelgi kõrgemad eesmärgid. Ühine eesmärk saada vähemalt 27 % energiast taastuvatest energiaallikatest nõuaks, et liikmesriigid suurendaksid piirkondliku tasandi koostööd, konsolideerides veelgi ELi energiasektorit.

6.1.2.

Kliimamuutuste mõju leevendamise kontekstis kiidab komitee heaks COP21 kliimakokkuleppe ja ELi plaani vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 % (1990. aasta tasemega võrreldes), nagu on märgitud kliima- ja energiaraamistikus. EL peaks mitte ainult julgustama oma partnereid selles valdkonnas aktiivselt tegutsema, vaid vajadusel ka praktilist abi pakkuma.

6.1.3.

Detsentraliseeritud energiatootmine ning energiaühistud toetaksid ELi kliima- ja energiaeesmärkide täitmist. See võimaldab kaasata laiemat ühiskonda, et töötada nii oma riigis kui ka kogu ELis energiasõltumatuse ja -julgeoleku saavutamise eesmärgil. Seetõttu tuleks kasutusele võtta kulutõhusa omatootmise ja -tarbimise parimad tavad.

6.2.

Energiatõhusus on ka otsene viis ELi suure energiaimpordi probleemi käsitlemiseks. Seati eesmärgiks parandada 2030. aastaks energiatõhusust kogu ELis vähemalt 27 % (nagu taastuvate energiaallikate puhul) ning Euroopa Komisjon teeb tõsiseid jõupingutusi selleks, et rakendada põhimõtet „energy efficiency first” (energiatõhusus esmajärjekorras). Energialiit jätkab omakorda energiatõhususe rahastamisvahenditele parema juurdepääsu edendamist, eriti transpordi- ja hoonesektoris, ning ergutab liikmesriike lähtuma oma poliitikas esmajärjekorras energiatõhususe kaalutlustest.

6.3.

Teadus- ja arendustegevuse valdkonnale piisavate vahendite eraldamine on hädavajalik, et säilitada tehnoloogiline areng energiatootmises ja arukas jaotuses. See on eriti asjakohane taastuvenergia osas, mille puhul on eesmärk muuta selle tootmine kulutõhusaks ja usaldusväärseks. Lisaks tuleks jätkuvalt arendada tipptasemel tehnoloogiaid, nagu vesiniku, kütuseelementide ja termotuumasünteesi kasutamine energia tootmisel.

6.4.

Komitee kutsub ELi üles võtma arenguriikide energiaküsimuste jätkusuutlikul käsitlemisel juhtrolli poliitikameetmete ja algatuste kaudu, mille eesmärk on suurendada rahalist, tehnilist ja õigusabi. Hariduse ja koolituse toetamine asjaomastes valdkondades peaks olema arenguriikidega koostöö laiendamise peamine vahend.

7.1.

Kuna tarbijad eeldavad, et energia on kättesaadav ja toetab tööstuse konkurentsivõimet, palub komitee komisjonil ja liikmesriikide valitsustel kaasata energiaküsimustesse kodanikuühiskond, sotsiaalpartnerid ja tarbijaorganisatsioonid ning pidada avatud dialoogi. See aitaks oluliselt kaasa aktuaalsete energiaküsimuste paremale mõistmisele.

7.1.1.

Kütteostuvõimetus on ülemaailmne probleem, mida ei saa Euroopa Liidu sisese ega välise energiapoliitika kontekstis tähelepanuta jätta. Abikäsi tuleb ulatada neile, keda see kõige enam ohustab.

7.2.

Kodanikuühiskond peaks energiapoliitika kujundamise protsessis näitama üles rohkem algatusvõimet. Komitee tervitab ELi ja Ukraina kodanikuühiskonna platvormi 11. veebruaril 2016. aastal allkirjastatud energiateemalist ühisdeklaratsiooni, mille eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonna rolli ja koostada vastavatele ametiasutustele soovitusi õigusriigi põhimõtete järgimise kohta.

7.2.1.

Energiaküsimused tuleb võtta komitee rahvusvaheliste kohtumiste töökavva ning sellest peab saama oluline teema aruteludes partnerriikide kodanikuühiskondadega.

1)

EMSK arvamus teemal „ELi roll ja suhted Kesk-Aasiaga ning panus kodanikuühiskonna arendamisse”, ELT C 242, 23.7.2015, lk 1.

2)

EMSK arvamus teemal „Energialiidu strateegiline raamistik”, ELT C 383, 17.11.2015, lk 84.

3)

EMSK arvamus teemal „Energia – Lääne-Balkani riikide arengut ja ühinemisprotsessi süvendamist edendav tegur”, ELT C 32, 28.1.2016, lk 8.

4)

EMSK arvamus teemal „Euroopa Liidu jaoks oluliste impordiartiklite tagamine ELi praeguse kaubanduspoliitika ja sellega seotud poliitikavaldkondade abil”, ELT C 67, 6.3.2014, lk 47.

5)

EMSK arvamus teemal „Liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelised energiakokkulepped”, ELT C 68, 6.3.2012, lk 65.

6)

EMSK arvamus teemal „Kodanikuühiskonna kaasamine tulevase Euroopa energiaühenduse loomisse, ELT C 68, 6.3.2012, lk 15.

7)

EMSK arvamus teemal „Euroopa energiapoliitika välismõõde”, ELT C 182, 4.8.2009, lk 8.