—

Kokkuleppe – mida hageja peab tegelikuks rahvusvaheliseks konventsiooniks – kohaldamine on toonud kaasa varjupaigasüsteemi järjepideva kohaldamata jätmise ja Genfi konventsiooni otsese rikkumise.

—

Kokkulepe „rikub oluliselt ja jätkuvalt“ liidu väärtusi.

—

Hagis käsitletakse rahvusvaheliselt tunnustatud asjaolu, et Türgi ei ole „turvaline riik“, arvestades piinamise esinemist ja mitmeid süüdimõistmisi inimõiguste rikkumise eest.

—

Hagis väidetakse, et avaldus – mis ei kanna sobivat nimetust – rikub selgelt ELTL V osa viiendat jaotist „Rahvusvahelised lepingud“.

—

Kokkulepe rikub ka rahvusvahelisi inimõigusi, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätteid, mis puudutavad nii inimväärikust kui ka selgelt keelatud „kollektiivset tagasisaatmist“. Täpsemalt rõhutab hageja, et hooletusest on rikutud või tahtlikult jäetud kohaldamata direktiivid, millele sõnaselgelt viidatakse ja mis nõuavad liidu kohast reaktsiooni isikute „massilisele kogunemisele“ tema piirile, eriti kui nad on haavatavad, ja ka direktiivid, mis reguleerivad rahvusvahelise kaitse ja varjupaigaõiguse tunnustamise menetlust.

—

Hagis märgitakse muu hulgas, et selle kokkuleppe tõttu kontsentreerus Kreekasse ja Türgisse suur hulk inimesi, kes elavad ülivaestes tingimustes ja igasuguste õigusteta, võides olla olnud ka õiguskaitseasutuste halva kohtlemise ohvrid.

—

Lõpuks tuginetakse hagis seisukohale, et arvestades seda katastroofilist humanitaarset ja sotsiaalset olukorda, on liit selget rikkunud oma liidu ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi.