10.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 75/33

Raportöör

Carlos TRIAS PINTÓ

Kaasraportöör

Mihai MANOLIU

1.1.

Detsentraliseeritud digitaalmajanduse kujunemisjärgus stsenaarium osutab sellele, et märkimisväärne hulk uutest vastastikustest majandussuhetest on edaspidi otseselt seotud sotsiaalsete sidemete ja kogukondadega, muutes oluliselt seda, mida mõistetakse ettevõtluse või töö tegemise all lähtuvalt tootmise, tarbimise, valitsemise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise viiside demokratiseerimise loogikast, ning seejuures tuleb kindlalt vältida ebakindlate töösuhete tekkimist ja maksustamisest kõrvalehoidumist ning jälgida, et lisandväärtus ei liiguks laialdaselt tööstusettevõtjatelt digitaalplatvormide eraomanikele (1).

1.2.

Selle uue paradigma valguses innustab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) Euroopa Komisjoni andma jagamismajandusele täpsema ja kaasavama mõistelise määratluse, vältimaks selle võrdsustamist digitaalmajandusega. Seega iseloomustavad jagamismajandust, millel kujuneb sarnaselt sotsiaalmajandusega välja demokraatlik ja kaasav dünaamika, järgmised tunnused:

1.3.

Kokkuvõttes hõlmab jagamismajandus erinevaid mooduseid eriomaste panustamisviiside ja väljakutsetega. Näiteks juurdepääsul põhineva majanduse puhul tuuakse turule vähe kasutatud vara, luues tarbijatele suurema pakkumise ja võimaldades ressursse tõhusamalt kasutada, ent sellega kaasneb oht, et tagasipõrke nähtus ergutab kogutootmist. Nõudluspõhise majanduse puhul on tööjõud killustatud, millega kaasneb suurem paindlikkus, ent suureneb ka töösuhete ebakindluse oht. Annetusmajanduse puhul jagatakse kaupu ja teenuseid omakasupüüdmatul viisil ja see aitab muuta kogukonnad tugevamaks, ent sageli jääb see ametiasutuste eest nähtamatuks.

1.4.

Omakorda väärivad Euroopa Komisjoni täielikku tähelepanu digitaalsed platvormid, eriti need, mille tegevusega taotletakse kasumit, selleks et reguleerida ja ühtlustada nende tegevus ning tagada võrdsed tingimused läbipaistvuse, teavitamise, täieliku juurdepääsu, mittediskrimineerimise ja andmete asjakohase kasutamise põhimõtte alusel. Täpsemalt on vaja seoses töötajate majandusliku sõltuvusega uuesti määratleda juriidilise alluvusseose mõiste ning tagada tööõigused, sõltumata sellest, millistes vormides tegevus aset leiab.

1.5.

Seega tuleb piiritleda seda tüüpi majanduse erinevad vormid ning pakkuda välja erinevaid reguleerivaid lähenemisviise, (2) eelistades digitaalseid algatusi, mis põhinevad demokraatlikul, solidaarsel ja kaasaval juhtimisel ning soodustavad sotsiaalset innovatsiooni, mis seisneb vajaduses teavitada tarbijaid oma põhiväärtustest ning korraldus- ja juhtimisvormidest. Sellega seoses soovitab komitee teha kvalitatiivse uuringu jagamismajanduse ettevõtjate loodud suhtevõrgustike kohta.

1.6.

Seetõttu toetab komitee eraldi metoodika väljatöötamist uue, erinevate standarditega majanduse reguleerimise ja mõõtmise jaoks. Seda silmas pidades on teabesümmeetria seisukohast keskne koht usalduse väärtusel. Samuti tuleb tugevdada läbipaistvuse, aususe ja objektiivsuse kriteeriume toote või teenuse hindamisel, minnes kaugemale algoritmide pelgalt automaatsest kasutamisest.

1.7.

Lisaks soovitab komitee luua sõltumatu Euroopa digitaalplatvormide reitinguagentuuri, millel oleks ühtlustatud pädevus kõigis liikmesriikides ning mis tegeleks platvormide juhtimise hindamisega konkurentsi, tööhõivet ja maksustamist puudutavates küsimustes.

1.8.

Samas ei käsitleta teatises esitatud lähenemisviisis selliseid jagamismajanduse valdkonnas olulisi teemasid nagu virtuaal- ja sotsiaalne valuuta kui kõnealuses majanduses kehtivad vahendid, samuti teadmised, teave ja energia kui selle majandustegevuse esemed või jagatud loomingu ja tehnoloogiliste uuenduste roll jagamismajanduses.

1.9.

Selleks, et jagamismajandust tänapäevases kontekstis täiel määral käsitleda, soovitab komitee jälgida, et üheaegselt oleksid tasakaalustatult kasutusel erinevad mudelid, mis tagavad jagamismajanduse täieliku arengu, põhjustamata turul negatiivset välismõju, eriti konkurentsi, maksustamise ja kvaliteetse tööhõivega seotud küsimustes. Selleks tuleb koostöös sidusrühmadega (tööandjate organisatsioonid, ametiühingud, tarbijate ühendused jne) välja kujundada jagamismajanduse uute parameetrite asjakohane seire- ja järelevalveraamistik.

1.10.

Viimaks soovitatakse komiteel selleks, et käsitleda üleminekut oluliste süsteemsete tagajärgedega uuele majandusele, luua kõnealuste kujunevate nähtuste analüüsimiseks alaline horisontaalne struktuur, mis ühendab komitee jõupingutused Euroopa Komisjoni, Regioonide Komitee ja Euroopa Parlamendi omadega.

2.1.

Ühiskondlik kultuur, tarbimisharjumised ja tarbijate vajaduste rahuldamise vormid on läbimas põhjalikku muutust, tarbimine vaadatakse üle ja see muudetakse ratsionaalsemaks suurema kaasavuse aspektist, nii et hinnaga seonduvate tegurite kõrval on olulised ka toodete ja teenuste keskkonnamõju ja sotsiaalne jalajälg. Kõik see on seotud interneti ja sotsiaalvõrgustike märkimisväärse mõjuga.

2.2.

Isiklikuks tarbeks kaupade omamine, tugevad valuutad ning kohapealne, püsiv ja palgatöö on taandumas virtuaalsete vahetuste, jagatud juurdepääsu, digitaalse raha ja tööjõu suurema paindlikkuse ees.

2.3.

Üleminekul uutele tootmise ja tarbimise vormidele on teatavad majandustegevuse valdkonnad sattunud uute osaliste tekkimisega seotud võimsa mõju alla, seejuures on mõned neist uutest osalistest orienteeritud koostööle ja kogukonna heaolule, samas kui teisi kannustavad peamiselt ärivõimalused (austamata seejuures alati võrdseid tingimusi).

2.4.

Kuna mitmelt poolt on tulnud üleskutseid luua uus jagamismajanduse juhtimisraamistik (3) (mis soodustaks digitaaltehnoloogia kasutamist selle detsentraliseeritud võimaluste ärakasutamiseks, selle asemel et luua uusi tsentraliseeritud monopole), otsustas Euroopa Komisjon algatada „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“, olles märganud, et ELi riiklikud ja kohalikud asutused on käsitlenud olukorda äärmiselt erinevate reguleerivate meetmete kaudu. See tuleneb asjaolust, et jagamismajandus on vastavalt käsitletavale valdkonnale erinevalt piiritletud.

2.5.

Niisugune killustatud lähenemisviis uutele ärimudelitele tekitab ebakindlust (nii majanduslikus kui ka regulatiivses mõttes, seoses tööjõuga jne) ja määramatust (usaldust, uusi digitaalseid vahendeid, nagu blockchaine, turvavõrke ja privaatsust puudutavates küsimustes) traditsiooniliste ettevõtjate, uute teenusepakkujate ning tarbijate seas, piirates nii uuendustegevust, töökohtade loomist ja majanduskasvu.

2.6.

Seetõttu on komisjon avaldanud järgmised suunised, mis peaksid abistama liikmesriikide turul tegutsevaid ettevõtjaid ja avalikke asutusi.

3.1.

Komisjon tekitab segadust sellega, et paneb digitaalplatvormid ja jagamismajanduse ühte patta, määratlemata seda, mis seob jagamismajandust üldise huviga, alates selle positiivsete mõjude tunnustamisest koostöö ja solidaarsuse kui väärtuste rakendamisel.

3.2.

Oma teatises ei tee komisjon seda, mis peaks olema põhieesmärk – ei täida asjaomaste sidusrühmade legitiimseid ootusi ega määratle mudelit ja parameetreid selges ja läbipaistvas õigusraamistikus, milles jagamismajanduse erinevad vormid saaksid Euroopas areneda ja tegutseda, saada tuge ja rakendust ning võita usaldusväärsust ja poolehoidu.

3.3.

Digitaalmajanduse mudel hõlmab omalt poolt nelja järgmist tunnust: tegevuste ümberpaigutamine, digitaalplatvormide keskne roll, võrgustike tähtsus ja laiaulatuslik andmete kasutamine (4). Kuigi tegemist on erinevat laadi valdkondadega, kattub see osaliselt jagamismajandusega, arvestades, et viimase puhul tegutsetakse tihti sarnastes keskkondades: osalusvõrgustikud, kus piirid isikliku ja kutselise, püsiva ja juhutöö ning füüsilisest isikust ettevõtja ja palgatöötaja jne vahel on hägused.

3.4.

Selle mõiste piiritlemise hõlbustamiseks teeb komitee ettepaneku, et Euroopa Komisjon võtaks kasutusele mõiste „mittevastastikune prosotsiaalne käitumine“, mis eristab selgelt mittetulundusliku jagatud kasutamise ning mis pakub tarbimiseks, tootmiseks, rahastamiseks ja ühisteadmiseks suhtlusruumi.

3.5.

Kokkuvõttes eeldab jagamismajanduse mudel iseenesest olulisi muutusi mitte ainult majanduslikus, vaid ka sotsiaalses ja keskkondlikus mõistes. Teatises viidatakse sel puhul jätkusuutlikkusele või ringmajanduse poole liikumisele või kirjeldatakse sotsiaalseid turge kui jagamismajanduse ruume.

3.6.

Nende asjaolude väljajätmisel käsitletakse jagamismajanduse algatuste praegust tähtsust ainult osaliselt, nagu ka siis, kui analüüsis piirdutakse vaid teenuste vahetamise või koostööplatvormidega, võtmata arvesse selliseid aspekte nagu kaupade ringlussevõtt või vahetamine, vara kasutamise optimeerimine või sotsiaalsete sidemete loomine.

3.7.

Seoses ebakindlusega õigusraamistike kohaldamisel jagamismajanduse algatuste reguleerimiseks on komisjoni välja toodud raskused küll õiged, kuid samuti on probleemiks uue majandusmudeli ühtlustamine või kohandamine vastavalt traditsioonilistele hindamiskriteeriumidele. See võib nõuda jõupingutusi uute kriteeriumide ja standardite väljatöötamiseks jagamismajanduse õiguslike, tööalaste ja maksuaspektide käsitlemiseks, eriti arvestades liikumist uue tootmis- ja tarbimismudeli poole, millega kaasneb seotud poolte ümbermõtestamine.

3.8.

Samuti saab uuest, sotsiaalset ühtekuuluvust loovast kaasavamast majandusest rääkida üksnes siis, kui ühiskond tervikuna on omandanud digi- ja finantsoskused, mis võimaldavad sellele majandusele juurde pääseda ja selles toimida. Lisaks tuleb avaliku poliitika rakendamisel kanda hoolt selle eest, et digitaalse tõrjutuse ohus olevatele inimestele, sh puudega inimestele oleks tagatud täielik juurdepääs.

3.9.

Lõpetuseks ei saa komitee vaadata mööda järgmistest aspektidest, mida komisjoni teatises ei käsitleta:

4.1.1.

Komitee märgib, et kehtivate ELi õigusaktide, täpsemalt teenuste direktiivi ja e-kaubanduse direktiivi kohaselt, tuleb liikmesriikidel edendada juurdepääsu jagamisturgudele, kuna laiem valik hoogustab tarbimist, luues omalt poolt motiveerivad tingimused just avalikku huvi silmas pidades, mida tuleb nõuetekohaselt põhjendada. Kuna jagamismajanduses luuakse uusi vorme selliste juba teadaolevate teenuste osutamiseks, mis on tavapäraselt olnud rangelt reguleeritud, võib eeldada, et tekivad vastuolud õigusaktidega.

4.1.2.

Tuleb märkida, et kuna jagamismajanduse näol on tegemist erinevate ruumiliselt ja ajaliselt piiritlemata algatustega, tuleb neid käsitleda avatult ja mitte-asukohapõhiselt, sest mis tahes territoriaalsuse kriteeriumil põhinev piiramine võib tekitada maksu- ja sotsiaalset konkurentsi, mis moonutab jagamismajanduse positiivset mõju.

4.1.3.

Seetõttu tuleb riikidevahelise turulepääsu argumendi asemel vaadelda jagamismajandust pigem kui kodanike mõjuvõimu suurendamise väljendust (inimkapitali kasv), mille puhul tuleb käsitleda kahte peamist küsimust: ühelt poolt ühtlustamise põhimõte, et vältida erinevat kohtlemist, mis tekitab turul uut asümmeetriat, ning teiselt poolt vajadust edendada jagatud reguleerimise tavasid (5) (mudelid: kasutajatevaheline reguleerimine, isereguleerivad asutused ja andmete kaudu delegeeritud reguleerimine).

4.1.4.

Nagu komisjon toetab ka komitee teenuste turgude paindlikumat reguleerimist (mõiste „töö“ uus määratlus jagamismajanduses) ning kutsub seega liikmesriike üles hindama jagamismajandusele kohaldatavate õigusaktide põhjendatust ja proportsionaalsust avaliku huvi eesmärkide valguses (reguleerimine turutõrgete kõrvaldamiseks, hõlbustades usalduse suurendamist), võttes arvesse erinevate ärimudelite ja vahendite iseärasusi seoses juurdepääsu, kvaliteedi või turvalisusega.

4.1.5.

Samuti rõhutab komitee, et mudeli eripära loob vahendid nende teenuseosutajate reitingu määramiseks ja maine hindamiseks, mis küll täidavad avaliku huvi eesmärki vähendada tarbijate jaoks teabe ebaühtlusest tulenevaid ohte, ent võivad ka viia kahjulike valikute ja moraalse ohuni. Seda silmas pidades tuleb avalikel asutustel ja digitaalsete platvormide haldajatel sõltumatute kontrolliasutuste abil tagada koostööplatvormide teabe, hinnangute ja reitingute kvaliteet ja usaldusväärsus.

4.1.6.

Komitee pooldab mõtet, et kasulik meetod ELi turgude killustatuse ületamiseks võib olla künniste kasutuselevõtmine, eraldamaks sektoripõhiselt kutselised teenuseosutajad mittekutselistest. See ei pruugi siiski osutuda nii tõhusaks, kuna on oht hõlmata ka kasutajatevahelised mittekutselised tegevused.

4.2.1.

Komitee on seisukohal, et olemasoleva vahendaja vastutussüsteemi (6) säilitamine on oluline Euroopa Liidu digitaalmajanduse edasiseks arenguks.

4.2.2.

Selleks, et suurendada usaldusväärsust, mis on jagamismajanduse arengu jaoks määrava tähtsusega, kutsub komitee üles, nagu tehakse ka Euroopa Komisjoni teatises, võtma vabatahtlikke piiravaid meetmeid, et võidelda ebaseadusliku veebisisu vastu seotud või selle aluseks olevate tegevuste kaudu, mõjutamata seejuures vastutusest vabastamise kasutamist.

4.2.3.

Komitee kordab siiski, et selleks, et hoida jagamismajanduse sidet kodanikuühiskonna vaimuga, tuleks seda põhjalikult käsitleda digitaalplatvormide kesksest väärtusest sõltumata.

4.3.1.

Uues olukorras, kus piir tootja ja tarbija vahel on hägustumas (inimeste mõjuvõimu suurendajad, ühisloojad, ühisrahastajad, kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajad, kliendid), toetab komitee süsteemi, mis tagab tarbijate õigused. Arvestades jagamismajanduse iseärasusi, ei tohiks siiski piirata selle pakutavaid mitmekülgseid võimalusi.

4.3.2.

Seega tuleb tekkivate mitmepoolsete suhete all käsitleda ka neid, mis on seotud tootva tarbija esilekerkimisega (tegemist on jagamismajanduse jaoks väga olulise majandusliku panusega, mistõttu peab see olema kaitstud, kindlustatud ja määratletud), kellel peaks jagamismajanduses olema märkimisväärne osa, aga ka jagatud väärtuse loomise protsesse, pidades eelkõige silmas ringmajandust ja funktsionaalsust.

4.3.3.

Komitee on alati toetanud võrdseid konkurentsitingimusi. Ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate üldsuuniste kohaselt tuleb tarbija ja ettevõtja mittekitsendavaks eristamiseks arvesse võtta järgmisi tegureid: (7) teenuse osutamise sagedus, kasumitaotlus ja käibe suurus.

4.3.4.

Komitee toetab seda lähenemisviisi, ehkki leiab, et asjakohase kategoriseerimise nimel tuleks see mõte läbi vaadata ning kaaluda kriteeriumidena ka teisi tegureid, andmata siiski ammendavat loetelu, arvestades jagamismajanduse keerukust ja selle avaldumisvormide mitmekülgsust ning raskusi selle edasise arengu prognoosimisel (mudel, mis peaks olema sõltumatu, ülekantav, universaalne ja innovatsiooni soodustav).

4.3.5.

Komitee kordab, et parim viis tarbijate usalduse suurendamiseks on tõsta kasutajalt kasutajale suunatud teenuste usaldusväärsust (programmi Safe Harbor põhimõtted konkreetsetele jagamismajanduse platvormidele, mis tagavad hüved, väljaõppe, kindlustuse ja muud tüüpi kaitse) asjakohaste veebipõhiste hindamisteenuste, (8) välise sertifitseerimise (kvaliteedimärgis) ja uue tsiviilõigusliku vahekohtu süsteemi kaudu. See seisukoht on otseses seoses jagamismajanduse harmoonilise arengu usaldusväärsuse ja mainega uues majanduslikus, sotsiaalses ja keskkondlikus koordinaatsüsteemis.

4.4.1.

Euroopa sotsiaalsete õiguste samba raames toetab komitee ühemõtteliselt õigusliku pärandi läbivaatamist, et tagada õiglased töötingimused ja piisav sotsiaalne kaitse, tuginedes alluvusseose, töö iseloomu ja tasu kumulatiivsetele kriteeriumidele.

4.4.2.

Täpsemalt tuleb riiklikke pädevusi austades kehtestada töötajate jaoks õigusraamistik, milles määratakse täpselt kindaks vastavad töösuhtestaatused: inimväärne töötasu ja õigus osaleda kollektiivläbirääkimistes, kaitse omavoli eest, õigus end võrgust lahti ühendada, et hoida digitaalse töö aeg mõistlikes piirides jne.

4.4.3.

Lisaks soovitab komitee põhjalikumalt analüüsida jagamismajanduse tööhõivemudeleid, mis seonduvad mittevastastikuse prosotsiaalse käitumisega.

4.4.4.

Jagamismajanduse kui tööhõive edendaja eripära tuleb kooskõlastatult käsitleda kõigis liikmesriikides, et elluviidavad poliitikameetmed ei moonutaks selle tavasid ning oleksid nii inkubaatorite, sõltumatuse kui ka taristute küsimuses ettevõtlust soodustavad.

4.5.1.

Komitee, olles teadlik agressiivse maksuplaneerimise ja digitaalmajanduse valdkonnas maksudest kõrvalehoidumise ohtudest, soovitab võtta kasutusele digitaalplatvorme läbivate kaubavoogude kontrollisüsteemi, kuna platvormid suudavad tooteid ja teenuseid jälgida ning hõlbustada nii maksude kohaldamist. Siinkohal võib teistele liikmesriikidele olla eeskujuks Eestis autode ühiskasutuse platvormide puhul kasutatu.

4.5.2.

Maksude, eriti käibemaksu kohandamine jagamismajanduse mudelitele nõuab märkimisväärset läbivaatamist. Samuti tuleb digitaalplatvormide suhtes, mille tulu pärineb suuresti eraisikute andmete müümisest äriettevõtetele, täiel määral kohaldada äriühingu tulumaksu seal, kus tegevus toimub, vältides seejuures liikmesriikide vahelist maksukonkurentsi.

4.5.3.

Komitee, olles teadlik hea maksuhaldustava tähtsusest, pooldab ajutiste vahendite loomist (ühtsete kontaktpunktide süsteemid ja teabevahetus veebis), samuti meetmeid haldustoimingute lihtsustamiseks, ühtlustamiseks, läbipaistvuse parandamiseks ja maksuametite vahelise koostöö suurendamiseks.

4.6.1.

Teatises esitatud järelevalvemeetmed on taotletavat eesmärki silmas pidades asjakohased. Eelkõige soovitab komitee tugevdada sidusrühmade (tööandjate organisatsioonid, ametiühingud, tarbijate ühendused jne) vahelist dialoogi, et selgitada välja parimad tavad ning arendada Euroopa tasandil iseregulatsiooni ja kaasregulatsiooni algatusi, mis käsitlevad jagamismajanduse uusi mõõtmeid (9) (näiteks majutus- ja transpordisektoris, ärikinnisvara sektoris, tervishoiu- ja energiavarustuse sektoris).