10.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 75/40

Üksikraportöör:

Elżbieta SZADZIŃSKA

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa standardimist käsitlevat liidu 2017. aasta töökava, mis on osa ulatuslikust standardimispaketist.

1.2.

Komisjoni esitatud asjaomane iga-aastane töökava on 2016. aasta töökavas ette nähtud meetmete jätk ja täiendus – nende kohta on komitee juba väljendanud seisukohta oma varasemates arvamustes (1).

1.3.

Komitee rõhutab taas standardite tähtsust siseturu konkurentsivõime suurendamise, uuenduslike toodete ja teenuste arendamise ning nende kvaliteedi ja ohutuse parandamise jaoks tarbijate, töötajate, ettevõtjate ja keskkonna kasuks.

1.4.

Organiseeritud kodanikuühiskonna esindajana toetab komitee sellist standardimissüsteemi, mis vastab nii ühiskonna kui ka majanduse vajadustele.

1.5.

Komitee tuletab taas meelde, et pluralistliku Euroopa standardimissüsteemi tagamine määruse (EL) nr 1025/2012 III lisas osutatud organisatsioonide kaasamisel tagab senisest suurema läbipaistvuse ja parema juurdepääsu kõnealusele süsteemile. Euroopa kodanikuühiskonna esindajate osalemist standardimissüsteemis ei tohiks piirata üksnes ELi tasandile, vaid sidusrühmad tuleks kaasata ka riikide standardimissüsteemidesse.

1.6.

Standardeid töötatakse välja ELi õigusnormide ja poliitikameetmete toetamiseks (uue seadusandliku lähenemisviisiga seotud standardid, energialiit jne). Peale selle tähendab digiteerimise arendamine tööstuses, tarneahelates ja teenindussektoris, et IKT ja teenuste standardid on eri sektorite ettevõtjate jaoks väga olulised. Seetõttu peab komisjon kõnealuses kahes valdkonnas võetavaid meetmeid esmatähtsaks ja komitee toetab seda.

1.7.

Samal ajal juhib komitee tähelepanu vajadusele edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet, kaasates nad Euroopa standardite väljatöötamisse ja rakendamisse ning suurendades asjakohaste meetmete abil nende teadlikkust standarditest saadavast kasust.

1.8.

Komisjoni poolt praegu peetavatel läbirääkimistel Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle ning juba lõpule viidud läbirääkimistel laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu üle Kanadaga on standardimine süsteemide erinevuste tõttu arutelude üks keskseid teemasid. Seepärast tuleks komitee arvates sidusrühmi teavitada läbirääkimiste osapoolte standardimissüsteemide erinevustest ning juhtida nende tähelepanu nii sellest tulenevatele võimalikele ohtudele kui ka sellega kaasnevale kasule.

1.9.

Komitee toetab ettepanekut käivitada standardimise üle institutsioonidevaheline dialoog, nagu ta väljendas juba varasemas arvamuses (2).

1.10.

Samuti peab komitee tervitatavaks komisjoni ettepanekut uurida standardite mõju majandusele ja ühiskonnale.

2.1.

Määruse (EL) nr 1025/2012 kohaselt esitas komisjon oma teatises Euroopa standardimist käsitleva liidu 2017. aasta töökava.

2.2.

Iga-aastane töökava on osa laiaulatuslikust standardimispaketist, mis sisaldab ka komisjoni teatist „Euroopa standardid 21. sajandiks“, komisjoni talituste töödokumenti teenuste standardimise kohta ja teatist, milles käsitletakse artikli 24 kohast aruannet kõnealuse määruse rakendamise kohta.

2.3.

Euroopa standardimist käsitlev 2017. aasta töökava täiendab 2016. aasta töökavas ette nähtud meetmeid, millest enamik on praegu rakendamisel.

2.4.

Euroopa standardimise 2017. aasta strateegilised prioriteedid on järgmised:

2.5.

Lisaks võtab komisjon ELi standardimispoliitika iga-aastase juhtimistsükli tõendusbaasi tugevdamiseks järgmised meetmed:

3.1.

Komitee tervitab praegust standardimise töökava, kuna standardite kasutamine – nagu ta on juba varem mitmel korral rõhutanud – nii tootmises kui ka teenuste sektoris aitab suurendada konkurentsivõimet siseturul.

3.2.

Komitee tervitab asjaolu, et komisjon jätkab oma eelmise aasta töökavas sisaldunud meetmeid, tagades programmi järjepidevuse ja siseturu strateegia prioriteetide elluviimise.

3.2.1.

2017. aasta töökavas täpsustatakse ja täiendatakse juba rakendamisel olevaid prioriteete, et kohandada Euroopa standardimissüsteemi muutuvatele rahvusvahelistele raamtingimustele ja väljakutsetele maailmaturul.

4.1.

Infotehnoloogia kiire arengu ajastul on hädavajalik töötada välja asjakohased standard, mille abil tagada koostalitlusvõime ja küberjulgeolek.

4.1.1.

Selliseid tehnoloogiaid nagu 5G-sidevõrgud, pilvandmetöötlus, asjade internet, suurandmete tehnoloogia ja küberturve kasutatakse sellistes valdkondades nagu e-tervis, nutikas energeetika, nutikad linnad, kõrgtehnoloogiline tootmine ja nutikad tehased ning ühendatud ja automatiseeritud sõidukid ning need eeldavad küberjulgeolekustandardeid, riskijuhtimist ja kontrollisuuniseid järelevalveasutuste ja reguleerivate asutuste jaoks.

4.1.2.

Asjade interneti turvalisust, andmekaitset ja kättesaadavust on veel vaja parandada. Kõnealuses valdkonnas võiks standardimise abil luua eeldused asjade interneti koostalitlusvõime jaoks ning vajalikud tingimused, et tagada küberjulgeolek, andmekaitse ja kättesaadavus tarbijate jaoks.

4.2.

Komitee tervitab asjaolu, et komisjon palub Euroopa standardiorganisatsioonidel vaadata olemasolevad standardid üle enne, kui ta esitab neile uusi standardimistaotlusi.

4.2.1.

Samal ajal asub komitee seisukohale, et tulevaste tööde seisukohast oleks hea tava teavitada sidusrühmi sellest, millised komisjoni esitatud taotlused on alles täitmisel ja millised on juba lõpule viidud või peatatud.

4.2.2.

Olemasolevate standardite hindamisel tuleks kontrollida, kas neis on arvesse võetud haavatavate rühmade – nt puuetega inimesed – erivajadused. Näiteks ei vasta elektroonilise allkirja standardid puuetega tarbijate vajadustele. Kõnealusel juhul oleks põhjendatud soovitada uue standardi koostamist.

4.2.3.

Standardimismenetluse algatamisel tuleb asjakohastel juhtudel arvesse võtta haavatavate rühmade, nagu puuetega inimeste erivajadusi standardimismenetluse tingimuste määratlemise osana. Tuleb vastu võtta uus menetluskord, mis võimaldab ligipääsetavuse ekspertidel ja puuetega inimeste organisatsioonidel osaleda asjakohastel juhtudel ilma kulusid kandmata standardimismenetlustes.

4.3.

Komitee on mitmel korral rõhutanud standardite olulist mõju toodete ja teenuste kvaliteedile siseturul. Seetõttu tervitab ta komisjoni kavatsusi tõhustada standardite väljatöötamist teenuste jaoks, jälgides riigisiseseid standardeid ja turu vajadusi ning tehes kindlaks valdkonnad, milles tuleb Euroopa standardid koostada.

4.3.1.

Komitee nõustub komisjoni soovitusega, mille kohaselt peaksid riikide standardiorganisatsioonid riigisiseste standardite väljatöötamise üle otsustamisel võtma arvesse Euroopa mõõdet ja kaaluma, kas ei oleks kasulikum töötada välja Euroopa standard. See võiks aidata kõrvaldada takistusi ja võimalikke vastuolusid teenuste sektoris.

4.4.

Nii avaliku kui ka erasektori internetipõhiste teenuste (haiglad, hooldusasutused, arukas transport jne) üha laialdasem levimine eeldab tehnilisi lahendusi, mis tagavad tarbijate suurema anonüümsuse ja piiravad nende isikuandmete liigse töötlemise ohtu.

4.5.

Tulevases standardimistegevuses tuleks parandada transporditeenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja ohutust ning vähendada transpordi põhjustatavat keskkonnareostust.

4.6.

Energeetika valdkonnas on komisjoni meetmed suunatud taristute ühendamisele võrgustikeks, energiaallikate mitmekesistamisele, energiatarbimise vähendamisele ja kliimasõbralike tehnoloogiate edendamisele.

4.6.1.

Komitee nõustub seisukohaga, et ühtsete standardite väljatöötamine arukate energiavõrkude jaoks parandab võrkude koostalitlusvõimet ning aitab kaasa kõigi nende komponentide optimeerimisele, et vähendada kulusid, suurendada hajutatud energiaallikate, sh taastuvate energiaallikate tõhusust ja integreerimist. Lõppkokkuvõttes võimaldab see lõpptarbijatel kasutada arukaid energiasüsteeme täies ulatuses.

4.7.

Komitee tervitab tõsiasja, et komisjoni dokumendis käsitletakse järgmisi probleeme: pakendites sisalduva plasti biolagunevus, teisesest toormest valmistatud säästlikud kemikaalid ning meetodid, kuidas hinnata selliste ainetega seotud riski, mis ei ole asjaomastesse nimekirjadesse kantud, kuid mida siiski kasutatakse toiduga kokkupuutuvates plastmaterjalide tootmisel.

4.7.1.

Suurt riski arvestades, peaksid eespool nimetatud valdkondade standardid sisaldama rangeid nõudeid tarbijate tervise ja keskkonna kaitseks.

5.1.

Komisjon innustab Euroopa standardiorganisatsioone toetama ülemaailmselt rahvusvaheliste ja Euroopa standardite edendamist, et toetada Euroopa tööstust ja hõlbustada turulepääsu.

5.2.

Olukorras, kus Kanadaga läbirääkimistel kokkulepitud laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping tekitab liikmesriikides vaidlusi ning läbirääkimised Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle on alles käimas, tuleb pidevalt rõhutada standardite tähtsust rahvusvahelises kaubanduses.

5.2.1.

Dialoogiga väljaspool Euroopat asuvate partneritega (Hiina, India jt) ei peaks mitte üksnes kaasnema tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamisest saadav kasu, vaid see peaks ka aitama levitada Euroopa standardimissüsteemi, suurendama teabevahetust Euroopa ja riiklike standardiorganisatsioonide vahel ning edendama ISO ja IEC standardite rakendamist ning sektorites, kus rahvusvahelised standardid ei ole piisavad või puuduvad, Euroopa standardite väljatöötamist ja rakendamist.

6.1.

Komitee tervitab ettepanekut toetada standardimist teadusuuringute abil ja kasutada standardites teaduslikke tõendeid.

6.2.

Programmi „Horisont 2020“ raames teadusasutuste, tehniliste komiteede (CEN ja Cenelec) ning Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI) vahel peetav dialoog peaks suurendama innovatsioonisuutlikkust.