10.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 75/48

Raportöör:

Giuseppe GUERINI

Kaasraportöör:

Michael IKRATH

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide viimaste aastate jõupingutusi majandusseisaku ületamiseks. Samas peab komitee vältimatuks nõuda Euroopa Liidu institutsioonidelt suuremat otsusekindlust reaalmajanduse rahastamise laiaulatusliku strateegia määratlemisel ja elluviimisel.

1.2.

Komitee arvates tuleb tagada, et Euroopa investeeringud toovad esmajoones kasu reaalmajandusele, mida iseloomustavad innovatsioonivõime, kasv ja sotsiaalne vastutus.

1.3.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) on Euroopa majanduse selgroog. VKEdele ja kiiresti kasvavatele ettevõtetele rahuldava juurdepääsu tagamine rahastamisele on seega otsustav eeltingimus nii nende ettevõtete arendamiseks kui ka innovatsiooni, majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks, Euroopa konkurentsivõime tagamiseks ja sotsiaalse vastutuse võtmiseks. Euroopa Liidus on laenud VKEde keskne rahastamisallikas. Võttes arvesse vajadust arendada uusi kasvuvaldkondi ja tagada Euroopale juhiroll innovatsiooni valdkonnas, on vaja rakendada uusi rahastamisvõimalusi idufirmade, innovaatiliste VKEde ja kiiresti kasvavate ettevõtete (kasvufirmad) toetamiseks.

1.4.

Komitee toetab Euroopa riskikapitalifondide (EuVECA) ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide (EuSEF) laiendamist ja juhib tähelepanu asjaolule, et seejuures peab olema tagatud investorikaitse.

1.5.

Komitee on seetõttu veendunud, et punktis 1.2 loetletud ettevõtete traditsioonilist laenurahastamist on vaja täiendada alternatiivsete rahastamismeetoditega, nagu riskikapital, ühisrahastamine, börsiväline kapital jne. Seetõttu peab Euroopa Liit võtma konkreetseid ja sidusaid meetmeid, et ühelt poolt võimaldada pankadel jälle täita oma põhiülesannet, milleks on reaalmajanduse rahastamine, ning teiselt poolt oluliselt parandada omavahendite- ja kapitaliturupõhise rahastamise võimalusi ning kõrvaldada sellega seonduvad takistused kapitaliturgude liidu loomise käigus.

1.6.

Sellest tulenevalt tervitab ja toetab komitee Euroopa Komisjoni algatust näha ette Euroopa riskikapitalifondide (EuVECA) ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide (EuSEF) määruste läbivaatamine.

1.7.

Komitee on seisukohal, et reguleerimisvahendiks valitud määrusega on võimalik üldiselt piirata erinevate tõlgenduste ohtu riiklikul tasandil ning edendada sellega kapitaliturgude liidu loomist. Samuti toetab komitee praegu riigi tasandil käibivate eri tõlgenduste kaotamist.

1.8.

Lisaks sellele kutsub komitee Euroopa Liitu üles töötama selle nimel, et tugevdada koosmõju strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide (nt digitaalne ühtne turg ja energialiit/COP 21) ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 17 säästva arengu eesmärgi vahel, et tagada ulatusliku mõjuga pikaajaliste investeeringute suur tulemuslikkus. Majandusliku integratsiooni tugevdamine ELi ülemaailmse konkurentsivõime tagamiseks peab olema esmatähtis ka kõigi investeerimisstrateegiate puhul.

1.9.

Komitee märgib, et teatud osa finantssektorist eelistab reaalmajandusse investeerimise asemel alternatiivseid investeerimiseesmärke. Need on investeeringutasuvuse maksimeerimise nimel sageli seotud märkimisväärse spekulatiivse riskiga. Sellele aitavad kaasa ka Euroopa pankadele kohaldatavad kapitali adekvaatsuse nõuded, mis soosivad selgelt eelkõige riigivõlakirjadesse tehtavaid väärtpaberiinvesteeringuid ettevõtete laenurahastamise asemel. Lisaks sellele tuleb märkida, et Euroopa Liidu õigusaktidega on seni tehtud muret tekitavalt vähe, et reguleerida puhtalt spekulatiivselt tegutsevaid finantsettevõtteid (riskifondid, varipangad). Seetõttu soovitab komitee Euroopa Liidu institutsioonidel soodustada kindlalt tootlikke investeeringuid reaalmajandusse ja tõrjuda suure riskiprofiiliga finantsspekulatsioone. Kõnealuse arengu ajakohane näide: tänavuaastasel IMFi koosolekul Washingtonis oli keskkonnahoidlik rahastamine – „Green Finance“ – keskne teema. Hiina on juba varakult mõistnud selle uue valdkonna olulisust ja rõhutanud seda ka oma G20 eesistumise raames. Seepärast on ELil vaja võtta ka EuVECA ja EuSEFi raames meetmeid, et ergutada ja suurendada rohelise majanduse (COP 21 tulemusena) rahastamist, hoidmaks selles valdkonnas ära varajasi finantsspekulatsioone (keskkonnahoidlik rahastamine) (1).

1.10.

Kõnealuse määruse puhul viitab komitee asjaolule, et ELi tasandil on juba palju olulisi rahastamisallikaid, nt InnovFini programm „Horisont 2020“ raames, ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) või Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, kui nimetada vaid tähtsaimad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kõrval. Komitee ootab seega, et Euroopa riskikapitalifondide ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide ümberkorraldamise raames leiab aset tihe koordineerimine. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et komisjon leevendab oluliselt seni väga piiratud juurdepääsukriteeriume ning muid piiravaid tingimusi, et oleks võimalik selgelt parandada fondide mõjusust seatud eesmärkide saavutamiseks. Juhtpõhimõtteks peab olema suur paindlikkus.

1.11.

Komitee loodab, et määruste läbivaatamine viib ka Basel III kokkulepete laenueeskirjade muutmiseni, et nn VKE toetuskoefitsiendi (SME Supporting Factor) kõrval võetakse kasutusele ka sotsiaalettevõtete toetuskoefitsient (Social Enterprises Supporting Factor). Sel viisil on võimalik sotsiaalettevõtetesse investeerimisel kohaldada madalamat krediidiriski koefitsienti kapitali miinimumnõuete arvutamisel.

1.12.

Laiendamaks sellistes investeerimisfondides osalemist, teeb komitee ettepaneku võimaldada asutada nn fondifonde. Need võivad aidata kaasa institutsiooniväliste investorite, ka erinevate huvirühmade senisest aktiivsemale osalemisele, luues avaliku sektori vahenditest toetatavad ja Euroopa tasandil hallatavad nn tagatisfondid. Sellised fondid peaksid toetama investeeringuid tugeva sotsiaalse suunitlusega ettevõtetesse ja institutsioonidesse.

1.13.

Sama olulisena näeb komitee ka raamtingimuste loomist, mis võimaldavad sotsiaalsete investeerimisfondide, nagu sotsiaalsed ettevõtted ja sotsiaalsektori organisatsioonid, rahastamiseesmärkidel positiivselt areneda. See eeldab selliste takistuste kõrvaldamist, mis raskendavad tõsiselt nende ettevõtjate tegutsemist võrdsetel tingimustel põhinevas turukeskkonnas (level market environment). Eelkõige on vaja uuenduslikke instrumente, mis võimaldavad avalikul sektoril ärisuhetes sotsiaalsete ettevõtete ja sotsiaalsektori organisatsioonidega luua sotsiaalse suunitlusega algatusi.

1.14.

Lisaks sellele nõuab komitee, et e-eakate potentsiaali käsitleva arvamuse TEN/584 kohaselt lihtsustataks nn hõbedase majanduse juurdepääsu rahastamisele seoses Euroopa riskikapitalifondide ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidega. Sellel on omakorda positiivne mõju liikmesriikide eelarvetele, vähendades pensionisüsteemi koormust aktiivsetest eakatest äriühingute asutajate abil. Tekib uus väärtusahel, mis avab riigi jaoks uusi tuluallikaid. Sama kehtib ka naiste (2) kui ettevõtjate ning idufirmade ja sotsiaalsete ettevõtete loojate kohta jne.

2.1.

Ettepaneku eesmärk on viia Euroopa riskikapitalifondid ja sotsiaalettevõtlusfondid kooskõlla meetmetega, mida on ELi tasandil juba võetud majanduste elavdamise ergutamiseks (st Euroopa investeerimiskava, kapitaliturgude liidu loomist puudutav tegevuskava, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond).

2.2.

Komisjoni arvates on juurdepääs riskikapitalile ja sotsiaalettevõtluskapitalile võti, et rahastada ELi idufirmade, innovaatiliste VKEde ja sotsiaalettevõtete kasvu.

2.3.

Siiski jääb EL riskikapitalituru osas Ameerika Ühendriikidest järjest enam maha, mitte ei jõua järele.

2.4.

Seetõttu muudab Euroopa Komisjon Euroopa riskikapitalifondide ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide raamistikku juba enne algselt kavandatud läbivaatamist (2017), tagamaks, et need aitaksid – kooskõlas muude meetmetega – rohkem kaasa riskikapitali ja sotsiaalsete investeeringute toetamisele kogu ELis.

2.5.

Muudatusettepanekus keskendutakse järgmistele sätetele: i) kuidas fondidest varadesse investeeritakse; ii) kuidas fondivalitsejad fonde valitsevad; iii) kuidas mõlemad määrused seostuvad teiste olemasolevate investeerimisfonde käsitlevate õigusaktidega; iv) nõuded, mida fondid peavad piiriülese tegevusloa saamiseks täitma.

2.6.

Komisjoni ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114 ja tugineb üksikasjalikule mõjuhinnangule (3).

3.1.

Komitee tervitab Euroopa Komisjoni algatust näha ette Euroopa riskikapitalifondide (EuVECA) ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide (EuSEF) määruste läbivaatamine. Komitee on andnud mõlema fondi kohta positiivse hinnangu juba nende loomist puudutanud esimeste ettepanekute kontekstis 2012. aastal avaldatud arvamustes Euroopa riskikapitalifondide (4) ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (5). Seda eelkõige ka dokumenti „Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava“ (6) silmas pidades.

3.2.

Komitee pooldab ja toetab jõupingutusi tõhustada uute ettevõtete rahastamist. Sihtrühm on innovatsioonivõimelised VKEd, eelkõige idufirmad ja ühe osanikuga äriühingud, ja seda mitte ainult tegevuse alustamise faasis, vaid ennekõike teises ja kolmandas kasvufaasis. Erilist tähelepanu tuleb pöörata neile VKEdele, kes suudavad kiirelt kasvada, kuid kes on kapitalituru jaoks liiga väikesed ega vasta laenutingimustele. Sama oluline on tõsta tähelepanu keskmesse ühiskondlike eesmärkidega ja jätkusuutliku ärimudeliga ettevõtted (sotsiaalsed ettevõtjad).

3.3.

Komitee peab vajalikuks, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid võtaksid meetmeid pangalaene täiendavate kapitaliseerimis-, investeerimis- ja rahastamisinstrumentide väljatöötamiseks ettevõtluse jaoks. Samas tuleb tunnistada, et paljud Euroopa pangad, eelkõige piirkondlikud pangad, nagu liikmesriikide ühistupangad ja hoiupangad, on võtnud meetmeid uute ettevõtete toetamiseks, kuuludes sotsiaalsete ettevõtete ja innovaatiliste idufirmade suurimate rahastajate hulka (7).

3.4.

Siiski tuleb märkida, et piiratud kapitalimaht ei ole tihti ainult VKEde, vaid ka sotsiaalsete ettevõtete ja idufirmade probleem. Seetõttu ei ole neil võimalik täita pangalaenude saamiseks vajalikke krediidivõimelisuse kriteeriume, mida on radikaalselt karmistatud eelkõige kapitalinõuete direktiivi IV paketi sätetega. Seda ebarahuldavat olukorda ähvardab veelgi halvendada Basel IV-st tulenev täiendav karmistamine.

3.5.

Sellega seoses on komitee seisukohal, et mõttekas on ajakohastada Euroopa riskikapitalifondide ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide määrusi, kuid see ei ole ainus vajalik meede. Lisaks nende määruste parandamisele tuleb astuda edasisi samme, et luua paindlikum investeerimiskultuur, mis on suunatud kõigile praegu turul esindatud ettevõtlusvormidele. See tugevdab ühelt poolt ettevõtlust ja aitab teiselt poolt ellu viia ELi sotsiaalõiguste sammast.

3.6.

Kriitilise märkusena tuleb tõdeda, et ühel osal finantsmaailmast ei ole mingit huvi reaalmajanduse jätkusuutliku rahastamise vastu, tehes investeeringuid eranditult seal, kust on oodata vahetut ja suurt tulu ja seda tihti väga lühikese aja jooksul, näiteks ettevõtete ostu ja edasimüügi vahel. ELi institutsioonid on teinud vähe selleks, et piirata selliste läbinisti spekulatiivsete investeerimisfondide/investeerimispankade (riskifondid, varipangad) mõju ja allutada need järjepidevale reguleerimisele.

3.7.

ELi institutsioonidel tuleks muuta investeeringud reaalmajanduse ettevõtlustegevusse – ja mitte ainult rahastamisvahenditesse – üha huvitavamaks muu hulgas erinevate stiimulite abil ning esitada ambitsioonikas arengukava.

3.8.

Komitee jagab komisjoni arvamust, et Euroopa riskikapitalifondide ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide edasiarendamine annab innovatiivsetele ettevõtjatele, sotsiaalsetele ettevõtjatele ning VKEdele üldiselt juurdepääsu pangalaenudele ning võimaldab laenurahastamist ja riskikapitali omavahel kombineerida, et saavutada positiivne võimendav mõju. Komitee soovitab arendada välja Euroopa riskikapitali rahastamise mudeli (European way of Venture capital fundings).

3.9.

Euroopa riskikapitalifondide analüüsist ilmneb lisaks asjaolu, et kaheksat aktiivseimat fondi üheteistkümnest toetatakse riiklikest vahenditest või vähemalt osalevad riiklikud asutused olulisel määral nende toetamises, kusjuures see on liikmesriigiti erinev. Komitee soovitab seetõttu võtta fondide suunitlemisel arvesse keskseid Euroopa projekte, nagu digitaalse ühtse turu ja energialiidu tegevuskava ning ka ELi sotsiaalõiguste samba loomine.

3.10.

Euroopa riskikapitalifondide ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide meetmete ümberkorraldamine tuleb kiiresti kooskõlastada järgmiste instrumentidega: a) Euroopa investeerimisfond; b) kapitaliturgude liidu algatus; c) Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (mis muutub üha tähtsamaks, kuid mida riiklikud majandus- ja pangandussüsteemid, kes selle potentsiaali veel täielikult ära ei kasuta, peaksid vahest rohkem arvesse võtma).

3.11.

Euroopa riskikapitalifondide ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide määruste läbivaatamise ettepanek aitab kaasa ELi poliitika keskse eesmärgi saavutamisele: parandada VKEde ja sotsiaalsete ettevõtjate laenusaamise võimalusi. Komitee on seega veendunud, et asjakohaseid Basel III laenueeskirju, mida ELis jõustatakse ühe direktiiviga (kapitalinõuete direktiiv IV) ja ühe määrusega (kapitalinõuete määrus), tuleb muuta. Seejuures tuleb VKE toetuskoefitsiendi (SME Supporting Factor) kõrval lisada kapitalinõuete määrusse ka sotsiaalettevõtete koefitsient (Social Enterprises Supporting Factor), et otsustavalt vähendada kapitalinõudeid krediidiriski jaoks sotsiaalettevõtetesse investeerimisel. Tegemist on kergesti määratletavate koefitsientidega, millega ei kaasne liikmesriikide riigi rahandusele mingisuguseid kulusid. Komitee peab seda meedet vältimatuks, sest VKEd on ELi majanduse selgroog, tagades ELi ülemaailmse konkurentsivõime. Seega on nende puhul tegemist kasvu ja tööhõive võtmeteguriga.

3.12.

Tuleb meeles pidada, et väga paljudel juhtudel iseloomustab mitte ainult sotsiaalmajandusettevõtjaid, vaid ka erinevaid VKEsid tihe side kohalike kogukondadega. Nemad võiksid olla huvitatud näiteks investeerimisest sotsiaalasutustesse või kogukonna energiavarustusse, kasutades taastuvaid energiaallikaid (8). Euroopa riskikapitalifondide ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide määruste praegune vorm võimaldab osaleda vaid professionaalsetel investoritel. Kui eesmärk on aga suurendada investeeringuid, on komitee arvates soovitav laiendada potentsiaalselt huvitatud investorite ringi.

3.13.

Kuigi on vaja tagada asjakohane investorikaitse, võiks motiveeritud, ent samas institutsioonivälistele investoritele anda võimaluse osaleda neis fondides. Juba praegu on levimas kapitali hankimise alternatiivsed meetodid, näiteks ühisrahastamine, mis tihti toimub täiesti mitteametlikult ja ilma sõnaselgete eeskirjadeta. Euroopa riskikapitalifondide ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide mõõdukas avamine ka institutsioonivälistele investoritele võiks huvi pakkuda, seejuures võiks isegi ette näha võimaluse organiseerida institutsioonivälised investorid ühtsetesse rühmadesse.

3.14.

Tervitatav on ka tähelepanu pööramine keskmise suurusega ettevõtetele (kuni 499 töötajat). Neid ei tohi mingil juhul tähelepanuta jätta, et nende kasvu (mis on tihti esialgselt VKEna tegevust alustanud ettevõtete arengu teene) kindlustada ja võimaluse korral veelgi suurendada.

3.15.

Subsidiaarsuse põhimõttele pööratakse ettepanekus nõuetekohast tähelepanu. Seetõttu kiidab komitee heaks Euroopa riskikapitalifondide ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide abil ELi tasandil (riikliku tasandi asemel) võetavad meetmed, et luua ühtlustatud raamistik Euroopa tasandil, ilma et seejuures piirataks liiga tugevalt liikmesriikide vabadust riskikapitali teema üldise lähenemisviisi suhtes. Seetõttu tunneb komitee heameelt selle üle, et reguleerimisvahendiks valiti määrus. Ühtlustatum raamistik võiks aidata ära hoida riskikapitali koondumise üksikutesse liikmesriikidesse ning edendada ulatuslikumat geograafilist levikut ja tugevamat mõju. Praegu moodustavad riskikapitali vormis tehtavad investeeringud vaid 0,1 % ELi sisemajanduse koguproduktist, koondudes vaid vähestesse liikmesriikidesse.

3.16.

Direktiivi 2011/61/EL kohaselt alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate jaoks Euroopa riskikapitalifondidele ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondidele juurdepääsu tagamine näib sobiva lahendusena, et saavutada nende fondide kasutamine ja mõju ristviitega juba olemasolevatele sätetele Euroopa tasandil.

3.17.

Ettevõtjate fondidele juurdepääsu võimaluste kvalitatiivne ja kvantitatiivne laiendamine on seetõttu täielikult kooskõlas komisjoni mõlemate fondide tugevdamist käsitleva üldise lähenemisviisiga.

3.18.

Asjakohane näib ka otsus säilitada investeerimise alammäär fondidele juurdepääsuks. Samal ajal tuleks siiski edendada osaluse laiendamise mehhanisme: mõeldav ettepanek oleks nn fondifondide loomise võimaldamine – võimalus, mida nimetatakse muu hulgas ka Euroopa Komisjoni analüüsis, mis on lisatud nende määruste läbivaatamise ettepanekule.

3.19.

Väga kiiduväärt on ettepanek vähendada registreerimise halduskulusid, seda iseäranis seetõttu, et eesmärk on kõrvaldada bürokraatlikud takistused komisjoni edendatavate meetmete täieliku rakendamise teelt, vältimaks seda, et juurdepääsukulud mõjuksid potentsiaalselt huvitatud investoritele heidutavalt. Investoritel peaks olema võimalik keskenduda nende ettevõtjate arengupotentsiaalile, kes saavad juurdepääsu riskikapitalile, ja mitte üleliia keerulise süsteemi juurdepääsu kuludele.

3.20.

Nende omavahendite tehniline reguleerimine, mis investoritel peavad fondidele juurdepääsuks olemas olema, kantakse õigustatult üle tehnilisele asutusele, nagu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA). See asutus oskab kõige paremini tagada kvaliteetse reguleerimistaseme äärmiselt tehnilises valdkonnas. Komitee loodab, et seda rakendamiseks ettenähtud teisest õigusakti rakendatakse dialoogis sidusrühmadega ja kaasates sotsiaalpartnereid, kes saavad seejuures võimaluse esitada märkusi ja kommentaare tekstide esialgse versiooni kohta, muu hulgas kohati liiga bürokraatlike sätete lihtsustamise kohta.

3.21.

Euroopa riskikapitalifondid ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondid võiksid täita eriti olulist rolli investeeringute suunamisel ja klassifitseerimisel eelkõige sellistes valdkondades nagu innovatsioon, sotsiaalne innovatsioon ja keskkonnasäästlikkus, pidades seejuures silmas Euroopa Komisjoni praegusi prioriteete. Väga mõttekas võiks selles kontekstis olla nn tagatisfondide loomine investeeringute toetamiseks ja edendamiseks väga suure sotsiaalse, tööhõivepoliitilise ja ökoloogilise väärtusega valdkondades. Garantiifonde peetakse ülal riiklike vahenditega ja hallatakse kõige paremini Euroopa tasandil. Lõpetuseks rõhutab komitee, et Euroopa Komisjon peab tegelema ulatuslike arengut edendavate meetmetega, et arendada kõikehõlmavat ja terviklikku strateegiat. Üksikute meetmete summast enam ei piisa, et tõsta Euroopa majanduse konkurentsivõimet üha keerulisemas üleilmses keskkonnas.