21.4.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 125/10

Raportöörid:

Jacek KRAWCZYK

Gabriele BISCHOFF

Luca JAHIER

1.1

Pärast seda, kui Euroopa Komisjoni president oli esitanud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele taotluse komitee panuseks Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlevasse arutellu, (1) otsustas komitee korraldada kodanikuühiskonna (2) laialulatuslikud konsultatsioonid 28 liikmesriigis. Neis riiklikes aruteludes osales kokku 116 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liiget ja ligikaudu 1800 muud kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajat.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses „Euroopa sotsiaalõiguste sammas“ käsitletakse nende riiklike arutelude põhijäreldusi ja soovitusi ning need on lisatud asjaomasesse arvamusse. Komitee märgib, et komisjon kavatseb sambaga „väljendada mitmeid olulisi põhimõtteid, toetamaks hästitoimivaid ja õiglaseid tööturgusid ja hoolekandesüsteeme“ (3) ja leiab, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas on ELi jätkusuutlikkuse seisukohalt väga oluline algatus. Selles kontekstis kujutab see komitee arvamus endast esimest sammu käimasolevas Euroopa sotsiaalõiguste samba loomise protsessis. Komitee kavatseb jätkata panustamist sellekohastesse aruteludesse, eelkõige pärast Euroopa Komisjoni valge raamatu vastuvõtmist 2017. aastal.

2.1

Euroopa Liit tähistab 2017. aastal Rooma lepingu allkirjastamise 60. aastapäeva. See pöördeline aastapäev annab võimaluse tähistada ELi saavutusi, kuid see peab samuti olema võimalus käsitleda Euroopa suuri poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Paljudes liikmesriikides on kodanike usaldus Euroopa Liidu vastu kahanenud. Esimest korda oma ajaloo jooksul on Euroopa Liit tõenäoliselt tunnistajaks ühe oma liikmesriigi lahkumisele liidust.

2.2

Pärast 2008. aasta finantskriisi vapustust on Euroopa Liitu raputanud mitmed järjestikused kriisid. Kuigi olukord eri liikmesriikides on erinev ja võetud on erinevaid poliitikameetmeid, seisab EL täna silmitsi arvukate väljakutsetega, mis hõlmavad pikka kõrge tööpuuduse perioodi, noorte töötuse vastuvõetamatut taset, majanduslikku ebastabiilsust ja sotsiaalse olukorra halvenemist, sh suurenenud vaesuse ja ebavõrdsuse taset. Nendele võib lisada üleilmastumise, demograafilised muutused ja digiteerimise. Liidu suutmatus varjupaigataotlejate ja rändajate sissevoolu asjakohaselt käsitleda on tugevdanud üldist arvamust, et EL ei suuda enam pakkuda ei poliitilisi ega ka praktilisi lahendusi, mis toimiksid kõigi huve silmas pidades. Euroskeptilised, populistlikud ja natsionalistlikud parteid püüavad nendest hirmudest kasu lõigata, pakkudes keerulistele küsimustele lihtsaid lahendusi, osutades süüdistavalt meie kogukondade teatud osadele ja luues ühiskonnas ohtlikke lõhesid.

2.3

Mõned probleemid ja lahknevused liikmesriikide vahel ja sees on kriisi tõttu suurenenud. Neid põhjustavad või võimendavad muu hulgas majanduskasvu puudumine ning meie tööturgude ja sotsiaalkaitsesüsteemide struktuurilised puudused, mis eksisteerisid suurel määral juba enne kriisi. Lahenduse võti on ELi ja tema liikmesriikide ühine suutlikkus luua tingimused jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive jaoks.

2.4

Komitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni algatuse üle käivitada Euroopa sotsiaalõiguste samba teemaline arutelu, mis on osa püüdlustest kindlustada „õiglane ja tõeliselt üleeuroopaline tööturg“, saada „Euroopa sotsiaalvaldkonnas AAA-reiting“ ja olla suunanäitaja euroala uuendatud lähenemisprotsessis. Palju on siiski ebakindlust on selles osas, mida see sammas endast lõplikult kujutama peaks. Komitee rõhutab eelkõige, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas peab olema positiivne projekt kõigi jaoks. Sel viisil võib see aidata taastada usaldust ELi suutlikkusse parandada praeguste ja tulevaste põlvkondade tulevikuväljavaateid.

2.5

Selle saavutamiseks tuleb samba raames käsitleda ka tööturul ja sotsiaalkaitsesüsteemides esinevaid spetsiifilisi probleeme, eesmärgiga saavutada majandusliku ja sotsiaalse mõõtme vahel õiglane tasakaal ning aidata kaasa võitlusele vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja ebavõrdsuse vastu.

2.6

Komitee tunnistab, et Euroopa majandus- ja sotsiaalmudeli aluseks on ühine arusaam sellest, kui oluline on suurendada tööhõivet, sotsiaalset arengut ja tootlikkust. Need on olulised alustegurid jätkusuutlikule majanduskasvule, mis toob õiglasel viisil kasu kõigile. Samba ettevalmistamise protsess on võimalus taaskinnitada meie ühist pühendumust Euroopa sotsiaalmudelile, tagades samas, et riiklikud sotsiaalhoolekandesüsteemid ja tööturud on kohandatavad ja tulevikuks ettevalmistatud (4). Komitee rõhutab majanduskasvu ja konkurentsivõime vajalikkust kogu ELis. Sellega seoses toonitab komitee, et majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika vahel on vajalikud vastastikused seosed (5).

2.7

Komitee on veendunud, et ELi ja riiklik poliitika ning meetmed, mille eesmärk on majandusliku edu ja sotsiaalse arengu saavutamine, peavad olema ELi poliitilistes aruteludes kesksel kohal. Lisaks on oluline saavutada sidus ja teineteist vastastikku tugevdav ELi ja riiklik poliitikakujundamine. Nende jõupingutuste ühe osana on vajalik uus suhtumine muutustesse.

2.8

Samas kui Euroopa poolaasta areng jätkub, on strateegia „Euroopa 2020“, mille eesmärk on „arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv“, kõrvale jäetud ja lootus täita selle sotsiaalsed eesmärgid – eelkõige saavutada 75 % tööhõives osalemise määr või päästa 20 miljonit inimest vaesusest – on haihtunud. Sarnaselt on olnud piiratud ka 2008. aastal esitatud aktiivset kaasamist käsitlenud soovituse (6) mõju.

2.9

Lähtepunktina peaks sammas edendama kehtivat ELi sotsiaalõigustikku ning selle täielikku ja nõuetekohast jõustamist. Kui kaalutakse uusi siduvaid seadusandlikke algatusi ja vahendeid, tuleb seda teha kooskõlas olemasoleva õigusliku aluse ja korraga. Samba õiguslik staatus, nagu ka selle seos tähtsaimate rahvusvaheliste inimõigustealaste dokumentidega, (7) ei ole veel kindlaks määratud. Komitee rõhutab siiski, et sotsiaalõigused peavad kehtima kõigile ELis ja kõigis ELi liikmesriikides elavatele inimestele, tunnistades samas, et teatud vahendid/mehhanismid võivad olla vajalikud euroala jaoks.

2.10

Tulevikku investeerimine on väga oluline, kuid Euroopa kannatab jätkuvalt avaliku sektori ja tootlike erasektori investeeringute puuduse all. Komitee tunnustab nn Junckeri investeerimiskava (8) jõupingutusi ja tunneb heameelt selle laiendamise üle. Teises etapis tuleb suunata suuremaid investeeringuid nendele riikidele ja piirkondadele, mis seda kõige rohkem vajavad, et edendada nende majandust ja majanduskasvu ning vältida veelgi suuremaid lahknevusi liikmesriikide vahel ja nende sees. Junckeri kavast tuleks samuti piisavalt toetada sotsiaalse taristu investeerimisprojekte.

2.11

Sambaga seotud arutelud leiavad aset paralleelselt teiste olulisemate aruteludega ELi ja maailma tasandil, eelkõige Euroopa tuleviku ja töö tuleviku teemal. Euroopa tulevikku puudutavates aruteludes 2017. aasta Rooma tippkohtumisel tuleks arvesse võtta Euroopa sotsiaalõiguste sambaga seotud arutelusid. Komitee rõhutab koostoime ja sidususe vajadust neis aruteludes, mis kujundavad meie ühist tulevikku. Samba arendamisel tuleks võtta arvesse strateegiat „Euroopa 2020“ ja õppida selle problemaatilisest rakendamisest. See tuleks siduda ka ELi üldise strateegiaga, (9) mis puudutab ÜROs 2015. aastal vastu võetud kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja sellega seotud kestliku arengu eesmärkide rakendamist. Neis sätestatakse ajakava põhjapanevatele ülemaailmsetele muutustele, et kaotada vaesus, kaitsta planeeti, tagada inimõiguste kaitse, sh puuetega inimeste õiguste kaitse, nagu sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis, mida EL ja liikmesriigid on kohustatud rakendama, ja tagada kõigi heaolu (10). ELi tasandil tuleb samuti teha jõupingutusi tagamaks, et rakendatakse kõik ELi diskrimineerimisvastased ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevad õigusaktid (11).

2.12

Samaaegselt komisjoni avaliku aruteluga on komitee algatanud 28 liikmesriigis rea riiklikke arutelusid, et suurendada teadlikkust algatusest väljaspool Brüsselit, ergutada arutelu ja arutada avalikult seda, kuidas tuleks sammast arendada. Paljusid nende riiklike arutelude tulemusi kajastatakse selles arvamuses.

2.13

Samba kohaldamisala täpsem määratlemine on hädavajalik. Komitee on arvamusel, et see algatus peaks hõlmama kõiki kodanikke kõigis eluetappides. Komitee tunneb muret selle pärast, et Euroopa Komisjoni sotsiaalõiguste sammast käsitlevas teatises ei viidata varjupaigataotlejatele ega rändajatele.

2.14

Kodanikuühiskonna rolli tuleb rohkem tunnustada ja tugevdada. Kodanikuühiskonna dialoogi tuleb tugevdada tagamaks, et inimesed, sh noored (12) ja haavatavas olukorras olijad või diskrimineerimise all kannatajad, tunneksid, et neil on võimalik osaleda poliitikakujundamise protsessi kavandamises, rakendamises ja läbivaatamises. Sotsiaalpartneritel on eriline roll tööhõivet ja tööturge otseselt või kaudselt mõjutava poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel. Sotsiaalset dialoogi tuleb edendada ja toetada, austades samas sotsiaalpartnerite autonoomiat ja kollektiivläbirääkimisi ning suurendades sotsiaalpartnerite suutlikkust osaleda sotsiaalses dialoogis. Mitmes riiklikus arutelus (13) rõhutati sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna nõuetekohast kaasamist sammast käsitlevatesse aruteludesse. Kolmes arutelus rõhutati üksmeelse lähenemisviisi loomise ja pühendumise tagamise olulisust (14).

3.1

Komitee on veendunud, et töö tulevik peaks sammast käsitlevates aruteludes olema keskne prioriteet selleks, et käsitleda töömaailmas toimuvaid olulisi muutusi. Komitee usub, et praegu oleks vaja järjepidevamat ja integreeritumat lähenemisviisi, ja nõuab seetõttu sidusamat Euroopa tööhõivestrateegiat, mis tegeleks muu hulgas töö tulevikuga, pöörates tähelepanu järgmisele:

3.2

Töömaailmas aset leidvate muutuste kujundamise ja haldamise ülesanne on jagatud mitmete institutsiooniliste osalejate vahel. Kõik asjaomased sidusrühmad peavad tegema koostööd tagamaks, et töö tulevik on õiglane ja kaasav, pakkudes tööhõivevõimalusi kõigile ja tuues kaasa sotsiaalse arengu. Komitee on veendunud, et haritud, oskuslik ja motiveeritud tööjõud, kellel on inimväärne sissetulek ja juurdepääs kvaliteetsetele töökohtadele, on kõigi huvides. Positiivsete tulevaste tulemuste tagamine sõltub vajalikest investeeringutest, et tagada inimestele vahendid nende muutustega kohanemiseks, pakkuda piisavaid turvavõrke ning edendada innovatsiooni, eeskätt sotsiaalset innovatsiooni.

3.3

Töömaailmas aset leidvaid muutusi tuleks kasutada, et edendada püsivat, kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, täielikku ja produktiivset tööhõivet ning inimväärset tööd kõigi jaoks (16). EL, liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid peaksid selle eesmärgiga tegelema kõigis oma eri rollides. Kaasata tuleks ka kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes esindavad tööturult kaugenenud inimesi. Rohkemate ja kvaliteetsemate töökohtade loomise eeltingimused on liikmesriikide vahel ja sees ebaühtlaselt jaotunud. Komitee nõuab tungivalt, et liikmesriikide institutsioonilised osalejad liiguksid kiiresti strateegia suunas, mis oleks kõrgetasemeline ja ühendatud aktiivse tööturupoliitikaga. Seda tuleks toetada uuendatud ja kaasava Euroopa tööhõivestrateegia ning sidusa ja ambitsioonika Euroopa tööstusstrateegia kaudu.

3.4

Komitee on juba tunnustanud asjaolu, et ELi uute oskuste ja töökohtade tegevuskava (17) tugineb turvalise paindlikkuse käsitusele, ning rõhutanud, et tööturgude tõhusama toimimise ja samal ajal töötajate parema kaitse huvides tuleb leida õige tasakaal sisemise ja välise turvalise paindlikkuse vahel. Komitee on samuti rõhutanud, kui oluline on sotsiaalpartnerite aktiivne kaasamine turvalise paindlikkuse poliitika rakendamise jälgimisse ja hindamisse (18). Lisaks on komitee toonitanud, et tööhõive kasvu soodustav mõistlik makromajanduspoliitika ning täielikku kasvupotentsiaali realiseeriv ja toetav soodne ärikeskkond on turvalise paindlikkuse poliitika toimimise tähtsad eeltingimused. Komitee on ka julgustanud liikmesriike ja ELi turvalise paindlikkuse poliitika rakendamisel looma ja säilitama kohandatavust soodustava õigusraamistiku, mis oleks lihtne, läbipaistev ja prognoositav, tagama töötajate õigused ja nende austamise ja põhjendatuse ning edendama kogu Euroopa Liidus kollektiivläbirääkimiste ja sotsiaaldialoogi jaoks stabiilset õigusraamistikku. Ta on samuti rõhutanud, et oluline on kaasata sotsiaalpartnerid aktiivselt turvalise paindlikkuse poliitikaga seotud aruteludesse ja otsuste tegemise protsessi (19). Paindlikkuse ja turvalisuse tasakaalustamist (20) ning tööturu võimet uute väljakutsetega kohaneda käsitleti ja rõhutati mitmes liikmesriigis toimunud riiklikel aruteludel (21).

3.5

Tööturgude raamtingimused peavad toetama uusi ja mitmekesisemaid karjäärivõimalusi. Töömaailmas on vajalikud tööjõu hankimise eri viisid ja erinevad töövormid. Selleks on vaja pakkuda sobivat töökaitsega seotud õiguskeskkonda, et tagada õiglaste töötingimuste raamistik ja soodustada värbamist kõigi töölepingute alusel.

3.6

Töömaailmas toimuvaid muutusi on palju ja need on mitmetahulised. Me peame leidma viisi, kuidas tagada kogu tööjõu jaoks turvaline üleminek nii ühelt töökohalt teisele, ühest staatusest teise, töötusest tööellu kui ka haridussüsteemist tööturule. Inimeste võime liikuda vajaduse korral oma elu eri etappides ühest staatusest teise ning seda võimaldavate raamistike ja tugimehhanismide kättesaadavus määratlevad meie ühiskonna ja meie majandusliku heaolu. Komitee teeb ettepaneku arutada terviklikult raamistikke ja toetusmehhanisme nende üleminekute toetamiseks.

3.7

Tehnoloogia kiire areng kujundab samuti meie elu- ja tööviise. Ennetava poliitikakujundamisega ELi ja riiklikul tasandil võib tagada ja peabki tagama digiteerimise pakutud võimaluste ärakasutamise, vältides samal ajal puudusi või neid leevendades (22). Riiklikes aruteludes peeti digiteerimist, koos sagedaste viidetega investeeringute vajadusele koolituse ja taristu vallas, (23) laialdaselt üheks peamiseks väljakutseks, mida tuleks sambas arvesse võtta (24). Nende arengute mõju tööturule ja standarditele, majandusele, maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemidele ning äraelamist võimaldavale töötasule tuleb seetõttu hoolikalt hinnata (25).

3.8

Digitaalarengu tegevuskava ja digitaalse ühtse turu algatus tuleks siduda uue üldise lähenemisviisiga töö tuleviku teemal. Selle raames tuleb käsitleda majanduslikke, tööhõivepoliitilisi ja sotsiaalseid väljakutseid, sh seada eesmärgiks vajalike oskuste ja võrdsete tingimuste pakkumine. Komitee usub, et kõige parem on seda saavutada aluslepingute kohaselt asjakohasel tasandil õigustel põhinevat lähenemisviisi kohaldades, toetades muu hulgas ligipääsu haridusele ja sotsiaalkaitsele ning ELi paremat koordineerimist valdkondades, kus tal puudub seadusandlik pädevus.

3.9

Nagu komitee on juba rõhutanud, et on koostöö digiteerimisega seotud probleemide käsitlemisel võtmetähtsusega (26). Selles kontekstis pöördub komitee eelkõige Euroopa Komisjoni ja Euroopa valitsemistasandi kui terviku, liikmesriikide valitsuste, sotsiaalpartnerite ja laiemalt kogu kodanikuühiskonna poole. Komitee on juba varemgi soovitanud, et Euroopa Komisjon, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ning Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) peaksid kõikidel asjakohastel tasanditel tegema koostööd sotsiaalpartnerite ja laiemalt kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et töötada inimväärsete töötingimuste ja kaitse kohta välja asjakohased sätted, mis on vajalikud selleks, et võtta arvesse uusi töövorme (nt veebipõhine töö, juhutöö ja jagamismajandus) (27).

3.10

Erilist tähelepanu tuleks pöörata noorte tööhõive taseme tõstmisele. Nagu komitee on juba maininud oma varasemates arvamustes, tuleks riiklikes reformikavades võtta erimeetmeid noorte töötusega võitlemiseks (28). Hästi toimivad duaalsel haridusel põhinevad kutsehariduse ja -koolituse süsteemid aitavad suurendada noorte tööhõivet ning hõlbustada noorte üleminekut koolist tööturule (29). Komitee toetas kavatsust kehtestada liikmesriikides noortegarantii kavad, mida rahastatakse spetsiaalsest noorte tööhõive algatuse fondist mitmeaastases finantsraamistikus, ning hindas selle loomist (30).

3.11

Mitmetes riiklikes aruteludes rõhutati sotsiaaldialoogi rolli olulisust (31). Komitee tunneb muret selle pärast, et on palju riike, kus puudub asjakohane sotsiaalne dialoog, (32) nagu ka riike/sektoreid, kus tööandjad ja töötajad ei ole sotsiaalses dialoogis esindatud ega osale kollektiivläbirääkimistes. Seda tuleks arvesse võtta, (33) nagu ka vajadust edendada lahendusele suunatud sotsiaalset dialoogi, mis aitaks positiivselt kaasa töötajate kaitsmisele ja ettevõtete konkurentsivõimele. Kollektiivläbirääkimisi tuleks edendada kõigil asjaomastel tasanditel ja selle jälgimiseks soovitab komitee koguda üle kogu Euroopa andmeid kollektiivläbirääkimiste ulatuse kohta Euroopa poolaasta näitajate kaudu, austades samas täiel määral riiklikke tavasid ja töösuhete süsteeme.

3.12

Tehnoloogia areng loob uusi töövõimalusi, kuid ka hävitab töökohti. Selle nähtuse ulatuse üle vaieldakse ja hiljutised perspektiivuuringud erinevad üksteisest (34).

3.13

Igal juhul peab inimestesse investeerimine olema iga tulevase tööstrateegia keskmes. Pädevuste ja oskuste tase, eriti digitaalsete oskuste tase, on kodanikele ja töötajatele tulevikuks valmistumisel otsustava tähtsusega. „Oskuste garantii“ (35) kasutuselevõtt, mida toetavad vajalikud investeeringud, võib luua raamistiku, millega julgustatakse inimesi omandama vajalikke oskusi kogu elu vältel. Selle aluseks on juurdepääs kvaliteetsele, kõigile ELi kodanikele pakutavale haridusele, sh kutseharidusele ja elukestvale õppele, ning ümber- ja täiendõppe võimalused.

3.14

Tehnoloogilised muutused võivad tõhustada oskuste arengut, kuid võivad paljude elukutsete puhul samuti kiirendada töötajate oskuste vananemise protsessi. Lisaks haridusvaldkonna osalejatele peavad ettevõtjad koostöös ametiühingute, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) ja valitsemistasanditega andma oma osa tagamaks, et pädevusi ja oskusi arendatakse vastavalt muutuva töömaailma nõudmistele, (36) parandades muu hulgas riiklike haridus- ja koolitussüsteemide reageerimisvalmidust muutuvatele oskustega seotud vajadustele. Seda tuleb teha sidusal viisil. Pädevuse arendamine võtab aega ja vajab piisavalt vahendeid ning kiiresti on vaja suuremaid ja tõhusamaid investeeringuid haridusse ja koolitusse. Samuti tuleb arvesse võtta haridus- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide erinevat mõju/erinevaid tulemusi Euroopa riikides ja piirkondades.

3.15

Uued töövormid arenevad nii kiiresti, et lepingulised suhted ei suuda nendega sammu pidada, mistõttu tuleb kontrollida nende õiguslikku seisundit. Komitee on nõudnud tööturu vahendajate ja veebiplatvormide õigusliku seisundi kiiret selgitamist, samuti rahvatöötajate lepingujärgse seisundi ning teiste uute töövormide ja töösuhete uurimist. Samuti on vaja suuniseid, et selgitada tööhõive seisundiga seotud ebaselgeid kohti seoses maksustamise ja sotsiaalkindlustusega (37). Üleüldine eesmärk peab olema kõigile õiglaste töötingimuste garanteerimine ja selle tagamine, et kõik töötajad oleksid kaetud peamiste töönormide ja piisava sotsiaalkaitsega.

3.16

Sotsiaalpartnerid on tähelepanu keskpunktis eelkõige siis, kui kõne all on töö paindlikkust ja stabiilsust puudutavate läbirääkimiste edendamine kõigil asjaomastel tasanditel, kuid lisaks ELi institutsioonide, valitsuste ja sotsiaalpartnerite koostöö parandamisele on selle jaoks vaja valitsuste ja Euroopa valitsemistasandi pühendumist. Komitee on juba öelnud, et EL ja liikmesriigid peaksid dialoogis sotsiaalpartneritega kaaluma strateegiaid sotsiaalsete ja tööõiguse kaitse normide kohaldamisala kohandamiseks selliselt, et need peegeldaksid digiteeritud töömaailma tingimusi (38).

3.17

Jagamismajandust ja teisi uusi tööhõivemudeleid ei tohiks kasutada inimväärse töötasu maksmise või maksu- ja sotsiaalkindlustuse kohustuste täitmise vältimiseks (39). Komitee on ka juba soovitanud, et EL peaks kaaluma viise, kuidas soodustada ELi platvormide arengut sellisel moel, et loodud väärtus jääks kohalikku majandusse (40).

3.18

Mõne riikliku arutelu käigus tõstatasid osalejad töötasude lähenemise ja miinimumpalkade kehtestamise küsimuse liikmesriikides (41). Komitee on seisukohal, et vaja on täiendavaid jõupingutusi selles suunas. ILO uuring Building a Social Pillar for European convergence  (42) on kasulik võrdlusalus. Uuringus rõhutatakse, et miinimumpalga tasemete võrdlemiseks võib kasutada paljusid näitajaid, milles võetakse arvesse riiklikke olusid, kuid kõige populaarsem on miinimum- ja mediaan- (ehk keskmise) palga suhe. Lisaks märgitakse uuringus, et miinimumpalga poliitika suhtes ühise lähenemisviisi valimine ELi tasandil võiks aidata vähendada vaesuse ulatust laienenud liidus ja piirata madalapalgaliste osakaalu riiklikus kontekstis. Heaks lähtepunktiks võiks uuringu kohaselt olla riigi tasandil läbiviidav kolmepoolne analüüs miinimumpalgaõiguslike hulga, miinimumpalga taseme ja vastavuse kohta, nagu on märgitud ILO dokumentides. ILO uuringus märgitakse samuti, et mitmete uuringute tulemustes tõstetakse esile tasakaalustatud lähenemisviisi olulisust (nagu on rõhutatud konventsioonis nr 131) elementide osas, mida tuleb kaaluda miinimumpalga taseme määramisel ja mis – kui need on riiklikke tavasid ja tingimusi silmas pidades võimalikud ja asjakohased – peaksid hõlmama: a) töötajate ja nende perekondade vajadusi, võttes arvesse üldist palgataset riigis, elamiskulusid, sotsiaalkindlustushüvitisi ja teiste ühiskonnarühmade suhtelist elatustaset, ning b) majandustegureid, sh majandusarengu nõudmisi, tootlikkuse taset ja soovi saavutada kõrge tööhõive tase ja seda hoida. Vajalikud on edasised arutelud neis küsimustes ja need peaksid toimuma sotsiaalõiguste samba arendamise kontekstis. Komitee rõhutab, et riiklike sotsiaalpartnerite keskset pädevust ja autonoomiat palgakujunduse protsessis tuleb täielikult austada kooskõlas riiklike tavadega. Mõnede riiklike arutelude käigus viidati ka vajadusele austada pädevuste jaotust ja subsidiaarsuse põhimõtet, samuti sotsiaalpartnerite rolli miinimumpalga taseme määratlemisel (43). Üldiselt on komitee juba märkinud, et euroala liikmesriikide vahel ei toimunud lähenemist, hoolimata endogeense optimaalse valuutapiirkonnaga seonduvatest ootustest (44).

3.19

Mõnede riiklike arutelude raames tunnistati, et demograafilised muutused (45) ja muutuvad ühiskonnamudelid on samuti tegurid, mis töömaailma sügavalt mõjutavad. Aktiivne tööturupoliitika peab olema tõhus ja suunatud, et saavutada häid tööhõivetulemusi. Ühes riigis arutati keskendumist eraagentuuride kaasamise võimalusele, et parandada tööotsijate aktiivset abistamist (46). Euroopa tööhõive ja tööturu poliitika raames tuleb jätkata konkreetsete meetmete loomist, eesmärgiga kohaldada töökohal diskrimineerimise vältimise põhimõtet ja tagada kõigi töötajate rühmade võrdõiguslikkus (47).

3.20

Sooline võrdõiguslikkus on keskne element õiglaste töötingimuste tagamisel kõigile. Lisaks sellele, et tööturul on rohkem naisi, kaasneb vananeva rahvastiku ja pikema tööeaga tõenäoliselt suurem hoolduskohustus kogu elu vältel. Tööelu ja tööaja paindlikkus ning jätkusuutlik töö- ja eraelu tasakaal on kõigile töötajatele järjest olulisem. Komitee on juba rõhutanud, et pereelu ja töökohustuste ühitamine vajab mitmete valdkondade koordineerimist, nagu lapsehooldusteenused, vanemapuhkus ja peresõbralikud töökohad (48). Komitee nõuab asjaomasel tasandil integreeritud lähenemisviisi loomist seadusandlike ja mitteseadusandlike meetmete vahel, et edendada liikmesriikides töö ja eraelu tasakaalu. On oluline, et piisavalt investeeringuid suunatakse kättesaadavate ja taskukohaste hooldusteenuste loomiseks. See aitab suurendada üldist tööhõives osalemist, eelkõige naiste puhul ja täistööajaga töötamise osas.

3.21

Erilist tähelepanu tuleks pöörata haavatavate ühiskonnarühmade ja vähemuste tööturule integreerimisele. Romade majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline olukord ei ole enamikus liikmesriikides paranenud ja nagu on märgitud komitee aruandes, tuleks romade strateegia järjekindlalt hõlmata Euroopa poolaastasse (49).

3.22

Jätkusuutlikud pensionisüsteemid on võtmetähtsusega, võttes arvesse Euroopa ühiskondade vananemist. Euroopa Komisjon on öelnud, et pensioniea tõstmine samas tempos oodatava eluea kasvuga, mis on ühendatud püüdlustega edendada aktiivset vananemist, võimaldab lisaks pensionikulude märkimisväärsele vähendamisele suurendada ka pensioniõigusi. Kuid komitee on varasemalt kritiseerinud komisjoni ettepanekut, mille kohaselt peaks pensioniiga olema seotud oodatava eluea kasvuga, ja tegi selle asemel ettepaneku kasutada meetmeid, mis tooksid tegeliku pensionilejäämise ea lähemale kehtivale seadusjärgsele pensionieale (50). Nagu on väitnud sotsiaalkaitsekomitee, on töötuse vähendamine ja täna tööturul kauem püsimise soodustamine, muu hulgas naiste tööturul osalemise suurendamise kaudu, pensionide tulevase jätkusuutlikkuse ja piisavuse seisukohast määrava tähtsusega (51). Näiteks oleks Euroopa pensioni jätkusuutlikkuse ja piisavuse võrdlusindeks kasulik võrdlusalus, millega toetada liikmesriikide pensionisüsteemide reformimise ja vaesuse vähendamise jõupingutusi.

3.23

Eesmärki panna inimesi pikemaks ajaks tööle tuleb täiendada elutsüklipõhise lähenemisviisiga, mis hõlmaks häid töötingimusi, k.a töötervishoiu, tööohutuse ja tööaja poliitika, ja julgustaks inimesi kasutama elukestva õppimise võimalusi. Eeltingimus on ka pikem töökarjäär kuni pensionieani välja, mille jooksul saadakse inimväärset sissetulekut, mille tulemuseks on inimväärne pension ja poliitikameetmed, mis võimaldavad eakatel töötajatel sujuvalt pensionile minna: selles suhtes on oluline tegur ka meie tööviiside areng.

3.24

Sotsiaalkindlustusstandardid ELis on eri süsteemidest ja traditsioonidest tulenevalt väga erinevad. Komitee on toetanud selgemaid ELi strateegilisi prioriteete sotsiaalpoliitikas ning üldiste sotsiaalpoliitiliste põhimõtete väljatöötamist olulise tööprogrammi raames. Komitee on samuti viidanud vajadusele püüelda siduva sotsiaalkaitse miinimumtaseme kehtestamise poole (52) ja teeb ettepaneku määratleda kõrgetasemelised standardid asjakohasel tasandil, võttes nõuetekohaselt arvesse nii subsidiaarsuse kui ka piisavuse nõudeid. Parimate tavade tõhusam jagamine on vajalik kaasavama sotsiaalkindlustusvõrgu loomiseks kõigile ELis seaduslikult elavatele inimestele. „Töö 4.0“ väljakutsete ning uute tööhõivevormide ja osaliste töösuhete esilekerkimise kontekstis on oluline mõelda ja otsustada, kuidas saavad liikmesriigid reformida oma sotsiaalkindlustussüsteeme, et muuta töötuskindlustus kaasavaks tööhõivekindlustuseks, mis võib tulevikus toimida turvavõrguna ning lihtsustada samuti tööhõivet ja inimväärse töö tagamist. Oluline on tagada, et töö on atraktiivsem valik kui toetustest elamine, luues inimeste jaoks õiged stiimulid, et nad eelistaksid töötamist, tagades samas sissetulekukindluse neile, kes ei leia tööd. Sellekohane võrdlusuuring võiks olla liikmesriikidele kasulik, et parandada vajadusel abikõlblikkuse tingimusi, toetuste maksmise kestust ja toetuste taset.

3.25

Komitee rõhutas juba 2009. aastal, et Euroopa peab saama tagasi oma juhtpositsiooni teaduse ja innovatsiooni valdkonnas. Ta toonitas, et teaduse ja tehnika alased saavutused ja nende rakendamine konkurentsivõimelises ülemaailmses majanduses tagaksid, et Euroopal on tulevikku ülemaailmses tööstuses. Veelgi enam rõhutas ta, et arengule avatud sotsiaalne keskkond on innovatsiooni jaoks oluline eeldus (53). Loov ettevõtlus, mis viib töövõimalusteni, mängib samuti olulist rolli innovatsioonisõbraliku keskkonna kujundamisel. Kodanikuühiskonnal on selles protsessis otsustav osa.

3.26

Komitee näeb seost töökoha innovatsioonivõime ja töötajate osalemise vahel. Lisaks peab äriühingute „asjakohane“ ja „jätkusuutlik“ juhtimine rajanema ühtsel turul oma otstarbekust tõestanud töötajate osalemise õiguslikel struktuuridel ja tavadel, mis põhinevad teavitamisel, konsulteerimisel ja kohastel juhtudel ka töötajate osalemisel (54). Töötajate kohustusliku osalemise sätted tuleks ELi õiguses kokku koondada ja üldiseks muuta, võttes aluseks juba saavutatud standardid (55).

3.27

Kliimamuutused esitavad suuri keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid väljakutseid Euroopale ja kogu maailmale. Töö tulevikku kujundab ka tungiv vajadus kujundada ümber meie majandus, tööstusharud ja töökohad planeedi kaitsmiseks. Komitee toetab Pariisi kokkulepe ratifitseerimist ELi poolt ja on nõudnud, et loodaks kodanikuühiskonna ja piirkondlike omavalitsuste koalitsioon, et täita ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul võetud kohustused (56). Nimetatud kohustuste täitmine peab olema kooskõlas ELi kohustusega vähendada vaesust. Õiglase ülemineku, inimväärse töö ja tööalase konkurentsivõime toetamine nõuab investeerimist vahenditesse, et toetada kogukondi ja töötajaid sektorites, mida see üleminek juba mõjutab, samuti prognoosida ja hõlbustada tulevast ümberkorraldamist ja üleminekut rohelisemale ja jätkusuutlikumale majandusele. Euroopa investeerimiskava peaks toetama projekte kooskõlas COP21 kohustustega.

4.1

ELi ohustab nii majanduslik kui ka sotsiaalne tasakaalustamatus. See kahjustab sotsiaalset ühtekuuluvust ja poliitilist usaldusväärsust ning takistab majanduse arengut. Komitee on eelnevalt avaldanud arvamust selle kohta, et vaesuse vastu võitlemine on prioriteet ning võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu tuleks muuta üheks sotsiaalõiguste samba põhielemendiks (57).

4.2

Kuigi komitee tunnistab, et vaesuse vähendamine kuulub esmajoones liikmesriikide pädevusse, kutsub ta ELi Nõukogu üles kinnitama oma pühendumust strateegia „Euroopa 2020“ vaesuse vähendamise eesmärgile, kasutades seejuures integreeritumat lähenemisviisi. See tähendab, et vaesuse vähendamisega tuleks süsteemselt tegeleda Euroopa poolaasta protsessi kaudu ja et strateegia „Euroopa 2020“ tuleks siduda kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 (58). Majanduskasv ja konkurentsivõime on olulised ja seetõttu on oluline makromajanduslik poliitika, mis aitab luua inimväärseid töökohti, et vähendada ebavõrdsust ja vaesust.

4.3

Komitee on varasemalt öelnud, et mida kauem kestab praegune kokkuhoiupoliitika, mis on suunatud esmajoones kulude vähendamisele ilma mõjusa investeerimisprogrammita tulu loomiseks kasvu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja solidaarsuse teel, seda ilmsemaks saab see, et kasvav sotsiaalne ebavõrdsus ohustab Euroopa majanduslikku integratsiooni ja heaolu (59). Komitee nõuab uusi jõupingutusi selleks, et edendada sotsiaalse investeerimise kontseptsiooni kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades (60). Komitee arvates on vaja täiendavalt kaaluda, kuidas ühendada nn Junckeri teine kava sotsiaalsete investeeringute paketi eesmärkidega. Lisaks on komitee kutsunud üles looma Euroopa sotsiaalsete investeeringute pakti, (61) mis toetaks sotsiaalseid reforme ja sotsiaalseid investeeringuid ning aitaks luua uuendatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse lähenemise.

4.4

Komitee tervitas Euroopa Komisjoni sotsiaalsete investeeringute paketti, mis näis tähistavat paradigma muutust ulatuslikumaks keskendumiseks sotsiaalsetele investeeringutele, mida ei nähta ühekülgselt kui kulutegurit, vaid kui investeeringut Euroopa majanduskasvu ja tööhõive potentsiaali (62). Komitee peab kahetsusväärseks, et nende eesmärkide tõhusamaks rakendamiseks ei ole tehtud enamat. Sotsiaalsed investeeringud annavad aja jooksul majanduslikku ja sotsiaalset kasu suurenenud tööhõive või töötamisest saadava sissetuleku, parema tervise, väheneva tööpuuduse, parema hariduse, väheneva vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse jne näol. Need suurendavad ka üksikisikute jõukust ja heaolu, edendades samal ajal majandust kvalifitseerituma tööjõu ning suurema tööviljakuse ja tööhõive kaudu. Sellised investeeringud, eriti kui need soodustavad majanduskasvu, aitaksid samuti kaasa inimeste oskuste ja kvalifikatsioonide parandamisele, edendaksid nende võimalusi ühiskonnas ja tööturul ning stimuleeriks majandust, aidates ELil kriisist välja tulla tugevama ja konkurentsivõimelisemana. Lisaks tagaksid need investeeringud avaliku sektori vahendite tõhusama ja tulemuslikuma kasutamise, mis viiks keskpikas kuni pikas perspektiivis säästudeni avaliku sektori eelarves.

4.5

Komitee on juba tervitanud asjaolu, et Euroopa Komisjon tunnustab selgesõnaliselt sotsiaalmajanduse, sotsiaalsete ettevõtete, kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite tähtsat rolli sotsiaalsete investeeringute paketi rakendamisel (63).

4.6

Komitee on juba väljendanud arvamust, mille kohaselt aitaks Euroopa miinimumsissetuleku kehtestamine raamdirektiivi alusel võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu, tagada majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse, kaitsta üksikisiku põhiõigusi, tagada tasakaalu majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide vahel ning jagada õiglasemalt heaolu ja sissetuleku. Komitee kordab oma üleskutset Euroopa Komisjonile uurida võimalusi Euroopa miinimumsissetuleku rahastamiseks ja asjakohase fondi loomiseks (64).

4.7

Komitee kordab oma arvamust, et jätkusuutlikud, tõhusad ja tulemuslikud sotsiaalhoolekandesüsteemid on kõigi ELi ühiskondade jaoks äärmiselt olulised. Need on olulised vahendid sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, solidaarsuse ja ühiskonna stabiilsuse säilitamiseks ning majanduskasvu toetamiseks. Hoolekandesüsteemidel on samuti tähtis ülesanne automaatsete stabiliseerijatena, nagu oli näha kriisi ajal. Kuigi komitee tunnistab, et sotsiaalpoliitika struktuuri ja sisu puudutavad otsused on esmajärjekorras liikmesriikide pädevuses, tuleks riiklike ja ELi algatustega püüda parandada sotsiaalkaitsesüsteemide tõhusust ja tulemuslikkust. Nimetatud süsteemid hõlmavad sotsiaalkindlustust, sotsiaalabi ja sotsiaalteenuseid, tervishoidu ja eluaseme pakkumist (65). Nagu on märkinud nõukogu ja sotsiaalkaitsekomitee, peaksid liikmesriigid jätkama oma jõupingutusi, et parandada sotsiaalkaitsesüsteemide toimimist, ja tagama, et nendega saavutatakse paremad sotsiaalsed tulemused ning et neil on tööhõivele ja majanduskasvule maksimaalselt positiivne mõju (66).

4.8

Riiklikud sotsiaalkindlustusasutused ja ametiasutused vastutavad universaalsete, kvaliteetsete, taskukohaste ja kättesaadavate sotsiaalteenuste tagamise eest. Riik peab nende teenuste osutamise heaks kiitma, neisse investeerima ja nende kättesaadavust jälgima. Teenuseid võivad osutada ametiasutused, kasumit mittetaotlevad või taotlevad osalejad, nii nagu see on juba mitmes ELi riigis. Kodanikuühiskonda esindavad organisatsioonid, eelkõige sotsiaalpartnerid, sotsiaalettevõtted ja vastastikused ühingud mängivad olulist rolli. See roll laieneb ka sotsiaalkindlustus-, tervisekindlustus- ja sotsiaalabisüsteemide väljatöötamisele, rakendamisele ja pakkumisele. Lisaks aitab tihedam koostöö kõigi osalejate vahel kaasa avaliku sektori vahendite tõhusamale ja paremale kasutamisele sotsiaalpoliitika elluviimisel. See peaks hõlmama ka võimalust kasutada ära ametiasutuste ja erasektori osalejate partnerlusi, austades samas riiklike süsteemide eripära.

4.9

Komitee on arvamusel, et vaja on asjaomaste osalejate tugevamat ja läbipaistvamat dialoogi, et muuta ja kujundada sotsiaalkaitsesüsteemid jätkusuutlikumaks, suunates ressursid esmajärjekorras tõhusatesse, tulemuslikesse ja olulistesse avaliku sektori investeeringutesse, austades täiel määral sotsiaalseid õigusi ja eriti liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide aluspõhimõtteid, ning püüdes neid edendada.

4.10

Üleminek etappi „Töö 4.0“ peab toimuma käsikäes üleminekuga etappi „Heaolu 4.0“. Kriis, aeglane majanduskasv ja töötuse kõrge tase ning vananev elanikkond koos kahaneva tööjõuga esitavad väljakutseid sotsiaalkaitsesüsteemide jätkusuutlikkusele ja piisavusele. Paralleelselt suureneb nõudlus sotsiaalteenuste järele eelkõige elanikkonna vananemise tulemusel, kuid ressursid selle nõudluse rahuldamiseks on piiratud. Seetõttu on vajalikud reformid, et töötada välja tulemuslikud ja majanduslikult tõhusad sotsiaalkaitsesüsteemid, sotsiaalpoliitilised meetmed ja sotsiaalteenused. Sotsiaalõiguste sammas ei pea mitte ainult suutma reageerida muutustele töömaailmas, vaid seadma ka eesmärgiks toetada liikmesriike asjakohaste lahenduste pakkumisel vastuseks olulistele muutustele hoolekandesüsteemides, sotsiaalpoliitikas ja sotsiaalteenustes. Põhieesmärgid peaksid olema nende kvaliteedi, jätkusuutlikkuse, kättesaadavuse, taskukohasuse ja piisavuse tagamine kõigi jaoks, kes nendest sõltuvad, ja seda asjakohaste reguleerivate raamistike ja poliitikameetmete kaudu.

4.11

Komitee tunnistab ka seda, et pidev surve avalikele eelarvetele, demograafilised ja ühiskondlikud muutused ning uued esilekerkivad sotsiaalsed probleemid on tinginud paljudes liikmesriikides toetuste ja teenuste rahastamiseks ja osutamiseks uute ja innovatiivsete korraldusvormide loomise. See nähtus, mida nimetatakse sotsiaalseks innovatsiooniks, on kannustatud vajadusest tegeleda rahuldamata sotsiaalsete vajadustega. See täiendab riigi pakutavat traditsioonilist sotsiaalhoolekannet, mobiliseerides erinevaid sotsiaalseid ja majanduslikke osalejaid ning rahalisi vahendeid tegema koostööd kohalike omavalitsustega. Kuid see ei tohi asendada riigi vastutust ja rolli ega ka selle erinevaid avalikke komponente universaalse juurdepääsu tagamisel kvaliteetsetele, taskukohastele, jätkusuutlikele ja kättesaadavatele teenustele ELi elanike jaoks riiklike tavade kohaselt. Sotsiaalne innovatsioon loob sotsiaalset kapitali ja tugevdab kohalike kogukondade rolli. On soovitatav, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et peamisi vahendeid, nagu avalik hange ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, kasutatakse tõhusalt sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaal-majanduslike ettevõtete toetamiseks.

4.12

Komitee on mitmel korral rõhutanud sotsiaalmajanduse, sh sotsiaalettevõtete, erilist ja olulist rolli majanduslike ja sotsiaalsete lahenduste pakkumisel (67). Sektor moodustab olulise osa Euroopa sotsiaalmudelist ning aitab otseselt kaasa sotsiaalsele ja majanduslikule ühtekuuluvusele ja muutustele, sissetulekute ja heaolu õiglasemale jaotamisele ja kodanikuaktiivsusele. Hiljuti kutsus komitee üles koostama ELi sotsiaalmajanduse tegevuskava (68).

4.13

Üldiselt ja ELi pädevuste raames peaks samba eesmärk olema luua ühine võrdlusraamistik, et võrrelda ja jälgida vajalikke riiklikke õigus- ja poliitikaraamistikke, tagamaks õiguse kvaliteetsetele teenustele eelkõige sotsiaalkaitse hüvitiste vallas, (69) sh sotsiaalteenuste olemasolu, taskukohasuse ja kättesaadavuse ning ka nende jätkusuutlikkuse ja tõhususe. See peaks kehtima nii kõikidele sotsiaalkindlustuse harudele (70) kui ka kõigile teistele sotsiaal(kaitse)teenustele.

4.14

Samamoodi peaks samba eesmärk olema luua liikmesriikidele vajalikud stiimulid, et nad kindlustaksid omandatud õiguste ülekantavuse asjaomaste riiklike kriteeriumide alusel, tagades seega isikute vaba liikumise. Selline tunnustamine võimaldaks igale üksikisikule rohkem kohandatud tuge töö- ja eraelu paremaks korraldamiseks. See pakuks lugupidavamaid ja paindlikumaid vahendeid, et kohanduda iga ELi kodaniku elutsükliga, võimaldades eelkõige sujuvat liikumist tööturule ja sealt välja.

4.15

Lisaks tuleks sammast kasutada selleks, et määrata võrdlusalused seoses esmatähtsate teenuste osutamisega. Liikmesriigid peaksid välja töötama rakendusstrateegiad, võttes arvesse iga riigi konkreetset sotsiaal-majanduslikku ja rahalist olukorda. Kriteeriumid ei tohiks piirduda teenuste kättesaadavusega ning peaksid toetama protokollis 26 sätestatud peamiste põhimõtete rakendamist (üldine juurdepääs, kvaliteet, ohutus, taskukohasus, võrdne kohtlemine ning kasutajate õiguste edendamine). Võrdlusaluste väljatöötamisel tuleks viitena kasutada Euroopa vabatahtlikku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistikku ning Euroopa alushariduse ja lapsehoiu kvaliteediraamistikku.

4.16

Kõigile kehtivate võrdsete võimaluste põhimõte on sätestatud ELi aluslepingutes ning seda tuleb kaasavas sotsiaalõiguste sambas täielikult ja asjakohaselt arvesse võtta. Kuna ELi õigustikuga nähakse juba ette ühised miinimumnõuded töötajatele kogu Euroopas, siis tuleb need jõustada. Meestele ja naistele ning kõikidele ühiskonnarühmadele, sealhulgas puuetega inimestele, lesbidele, geidele, biseksuaalidele ning trans- ja intersoolistele inimestele, etnilistesse vähemustesse kuuluvatele inimestele ning teistele diskrimineeritavatele tuleb tagada võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine.

4.17

Tööhõives osalemise kõrgema taseme saavutamine Euroopa eri rühmades on esmatähtis selleks, et vastata demograafilise vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemise suundumusele. Areng on samuti vajalik võrdsuse ja mittediskrimineerimise edendamiseks teistes eluvaldkondades peale töö, nagu juurdepääsul toodetele ja teenustele, haridusele, eluasemele ja tervishoiule. Sellega seoses loodetakse, et aruteludega võrdset kohtlemist toodetele ja teenustele juurdepääsul käsitleva ELi direktiivi üle jätkatakse kiiremas korras.

5.1

Komitee korraldas 2. septembrist kuni 2. novembrini 2016 kõigis liikmesriikides arutelusid kodanikuühiskonnaga. Arutelusid koordineerisid kolm komitee liiget asjaomasest liikmesriigist, sageli koostöös Euroopa Komisjoniga (15 arutelu) või riigi majandus- ja sotsiaalnõukoguga (7 arutelu). Aruteludel osalejad esindasid väga erinevaid tööandjaorganisatsioone, ametiühinguid ja teisi kodanikuühiskonna organisatsioone, samuti – vähemal määral – teadusringkondi. Ühtekokku osales 28 arutelul ligikaudu 1 800 kodanikuühiskonna organisatsiooni.

5.2

Enamike arutelude puhul kasutati arutelude alusena võtmeküsimuste kogumit. Aruteludel käsitleti väga erinevaid küsimusi, kajastades erinevaid riiklikke süsteeme, prioriteete ja olusid. Arutelude järel koostasid arutelusid koordineerinud liikmed riiklikud aruanded, mis enamikel juhtudel hõlmasid järeldusi ja/või soovitusi. Suunavad küsimused olid järgmised.

5.3

Arutelusid koordineerinud kolme liikme riigipõhiste aruannete järeldustest/soovitustest ilmnes, et eri arutelude raames tõstatati rida ühiseid teemasid. Need on võetud kokku arvamuse käesolevas punktis.

5.3.1

Euroopa sotsiaalõiguste samba kohaldamisala ja vorm:

5.3.2

Järeldustes/soovitustes tõstatatud põhiteemad, mis on seotud Euroopa Komisjoni Euroopa sotsiaalsamba esialgse kavandiga:

5.4

Järeldustes/soovitustest ilmnes samuti, et peamised lahkarvamused seisnesid küsimuses, kas Euroopa sotsiaalõiguste sammas peaks hõlmama seadusandlikke meetmeid. Selles küsimuses olid osalejad eri meelt nii riikide sees kui ka riigipiiri üleselt: tööandjate esindajad (üldiselt) ei toetanud täiendavate õigusaktide ideed ja ametiühingute esindajad (üldiselt) olid vastupidisel arvamusel.

6.1.1

Euroopa sotsiaalõiguste sammas vajab suuremat selgust sisu, protsesside, selle rakendamiseks mõeldud konkreetsete algatuste, rahastamise ja jälgimise vallas, lisaks on vaja selgitada erinevate osalejate rolli. Juhtimise küsimus on esmatähtis, austades seda, mis on sätestatud aluslepingutes, sh subsidiaarsuse põhimõtet. Kodanikel on õigus teada, kes vastutab iga otsuse eest ja annab selle kohta aru.

6.1.2

Mis puudutab asjaomaseid osalejaid ja nende rolli, siis rõhutab komitee, et tööturuga seotud küsimuste puhul on avaliku sektori asutuste ja sotsiaalpartnerite partnerlus ELi ja riigi tasandil peamine tõukejõud, mille abil kiirendada poliitika edusamme laialdaselt toetatud eesmärkide saavutamiseks. Sotsiaalkaitse valdkonnas on keskne osa valitsustel, avalikel/piirkondlikel/kohalikel ametiasutustel ja erinevatel sotsiaalkindlustuse korraldamisega tegelevatel riiklikel asutustel, aga ka sotsiaalteenuste pakkujatel. Lisaks on ka sotsiaalpartneritel sageli oma osa ja kohustused sotsiaalkaitsesüsteemide väljatöötamisel ja rakendamisel ning sotsiaalteenustes. Teistel sidusrühmadel, nagu sotsiaalametid, võivad olla eksperditeadmised eelkõige sotsiaalabi vallas ja nad võivad mängida rolli ja pakkuda turvavõrke vaesuse ohus elanikkonnarühmadele.

6.1.3

Komitee rõhutab, et sotsiaalõiguste sambast võib saada Euroopa ja kõigi inimeste jaoks positiivne projekt, aga ainult juhul, kui selle tulemused on nähtavad. Praegustel kriisiaegadel võib sammas olla hea võimalus näidata, et ELi tasand on endiselt suuteline vajaduse korral asjakohaselt reageerima probleemidele, millega tavainimesed silmitsi seisavad, austades samas täiel määral pädevuste jaotust ja subsidiaarsuse põhimõtet. Eelkõige peaks sammas edendama inimeste heaolu kooskõlas aluslepingutest tulenevate kohustustega, mis põhinevad muu hulgas „kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel“ (ELi lepingu artikkel 3). Lisaks peaks sammas aitama kaasa paremini toimivate tööturgude ja sotsiaalkaitsesüsteemide saavutamisele. Samal ajal tunneb komitee muret selguse puudumise pärast samba kohaldamisala osas. Komitee kardab, et see võib põhjustada veel rohkem ebakindlust ja pettumust, luues ootusi, mida ei rahuldata või mida ei ole võimalik rahuldada (71).

6.2.1

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku, et sammast tuleks kõigepealt kohaldada euroalale, kus on juba alustatud edasise integratsiooni ja konsolideerimise protsessi suurema lähenemise suunas. ELi aluslepingute sotsiaalsätted (72) kehtivad siiski kõigile ELi liikmesriikidele. Võttes arvesse mitmetel riiklikel aruteludel märgitut, on komitee seisukohal, et sammast tuleks kohaldada kõigile ELi 28 liikmesriigile.

6.2.2

Ühes oma varasemas arvamuses märkis komitee, et sotsiaalselt jätkusuutlik makromajanduspoliitika on eeltingimus majanduse tõhusamaks elavdamiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kindlustamiseks. Majandusliku olukorra parem arvestamine on samuti oluline eeltingimus tootliku tööhõive ja hästi kavandatud sotsiaalpoliitika saavutamiseks nii ELi kui ka riigi tasandil põlvkondade vahel õiglasel viisil. Komitee tunneb heameelt, et rõhku pannakse stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjade paindlikumale kasutamisele, mille kohaselt komisjon võtab arvesse teatavaid avaliku sektori investeeringuid eelarvepuudujäägi arvutamisel; siiski leiab komitee, et see meede on piiratud ja osaline (73).

6.3.1

Euroopa poolaasta ja riiklikud reformikavad – mis kehtivad võrdselt ka euroalasse mittekuuluvatele riikidele – peaksid olema samba rakendamisel ja järelevalves põhilisteks eestvedajateks. Kuid võttes arvesse täiendavaid makromajanduslikke jälgimismehhanisme, mida kohaldatakse Euroopa poolaasta raames euroala riikidele, on võimalik, et euroala riigid võivad välja töötada täiendavaid asjakohaseid võrdlusaluseid riiklike reformide toetamiseks. Mitmetel riiklikel aruteludel viidati samba ja Euroopa poolaasta vahelisele seosele (74).

6.3.2

Komitee juhib tähelepanu sellele, et mõni majanduse juhtimise viimaste aastate majanduspoliitiline eesmärk tuleb paremini kooskõlla viia ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 kohaste ELi sotsiaalpoliitiliste eesmärkidega (75). Kõigi Euroopa poolaasta raames võetavate meetmete osas – kooskõlas horisontaalse sotsiaalklausliga (76) – tuleb läbi viia sotsiaalse mõju hindamine. Hindamise tulemused tuleks avalikustada ja neid arutada nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil (77).

6.3.3

Komitee on varem märkinud, et Euroopa poolaasta raames tuleks tööhõive- ja sotsiaalseid eesmärke käsitleda võrdsetel alustel makromajanduslike kaalutlustega (78). Samuti on komitee soovitanud, et kasutada tuleks võrreldavaid ja ühiseid näitajaid nt vaesuse ja ebavõrdsuse kohta, aga ka kohustuslikke sotsiaalse mõju hindamisi kõigi riiklikes reformikavades ja riigipõhistes soovitustes esitatud reformikavade kohta (79).

6.3.4

Komitee kutsub üles tasakaalustama uuesti Euroopa poolaastat selliselt, et olemasolevat põhiliste tööhõive- ja sotsiaalsete näitajate tulemustabelit võetakse arvesse riigipõhiste soovituste koostamisel.

6.3.5

Eesmärki suurendada lähenemist elu- ja töötingimuste parandamise suunas tuleks lihtsustada erieesmärkidega, võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020“ ja kestliku arengu eesmärke ning juhtides majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika koordineerimist.

6.4.1

Komitee on äärmiselt mures ELi stabiilsuse pärast, sest vajalikud reformid – aluslepingute muutmisega või ilma – toimuvad alati alles viimasel minutil ja suure surve all. ELis tuleb taas kord tugevdada sotsiaalset, poliitilist ja majanduslikku ühtekuuluvust ning jätkata sidusat majandus- ja rahapoliitilist integratsiooni, mis on toimiva majandus- ja rahaliidu alus. Seetõttu on vältimatult vaja tõsist arutelu majandus- ja rahaliidu kindlapõhjalise ülesehituse üle, mis eeldab konsensust majandus- ja sotsiaaleesmärkide vallas ning kokkulepitud juhtimiskorraldust (80).

6.4.2

Sotsiaalset, poliitilist ja majanduslikku ühtekuuluvust tuleb jõustada, et tugevdada majandus- ja rahaliidu vastupanuvõimet kriisidele. Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et majandus- ja rahaliidu riikide majanduste erinevustele tuleb rohkem tähelepanu pöörata ja et tasakaalustatud struktuurireformid nimetatud riikides peavad toimuma vastavalt rahaliidu nõudmistele ja kooskõlas liikmesriikide vajadustega selleks, et tagada vajalik lähenemine.

6.4.3

Komitee on juba soovitanud, kuidas majandus- ja rahaliitu võiks paremini kujundada, ja on teinud ettepanekuid selle demokraatliku ja sotsiaalse struktuuri arendamiseks võimalikult kiiresti ühenduse meetodi raames. See parandaks demokraatlikku vastupanuvõimet ja aitaks täita aluslepingutest (81) tulenevaid sotsiaalseid kohustusi.

6.4.4

Majandus- ja rahaliidu majanduslik usaldusväärsus on määrava tähtsusega. Nagu komitee on eelnevalt väitnud, on liikmesriikide valitsustel selles kontekstis oluline vastutus arendada edasi demokraatlikku ja sotsiaalset majandus- ja rahaliitu. Sama kehtib ka nii riikliku kui ka ELi tasandi sotsiaalpartnerite kohta, kelle jaoks moodustab majandus- ja rahaliit üldraamistiku vastavate palgakujundussüsteemide kujundamiseks ning tööturu ja sotsiaalpoliitika korraldamiseks. Majanduslike ja ühiskondlike osalejatena otsustavad nad olulisel määral majandus- ja rahaliidu ühise stabiilsuseesmärgi täitmise üle (82). Sotsiaalpartnerite parem kaasamine võib aidata kaasa majandus- ja rahaliidu paremale juhtimisele. Nende seisukohti sellest, kuidas tööturgu ja sotsiaalpoliitikat korraldada, tuleks samuti arvesse võtta majandus- ja rahaliidu tulevikku käsitlevatel aruteludel (83). Tugevdatud ja struktureeritud dialoog kodanikuühiskonnaga aitaks samuti parandada demokraatlikku vastupanuvõimet ja juhtimist.

6.4.5

Komitee on seisukohal, et kestva tasakaalustamatuse tõttu ning usalduse ja kindlustunde loomiseks kogu Euroopas on vaja tõhusamat ja demokraatlikumat majandusjuhtimist, eeskätt euroalal (84).

6.5.1

Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärk peaks olema edendada ELi esmasele ja teisesele õigusele tugineva kehtiva sotsiaalõigustiku tõhusat jõustamist tööhõive ja sotsiaalõiguste valdkonnas, eelkõige sellistes küsimustes nagu sotsiaalkaitse ja tõhus järelevalve muu hulgas tööinspektsiooni poolt ning õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja juurdepääs õigusemõistmisele. Liikmesriikide poolt ratifitseeritud rahvusvaheliselt siduvaid ELi kodanike õiguste allikaid tuleks täielikult austada.

6.5.2

Komitee usub, et sammas annab võimaluse tugevdada kehtivat sotsiaalõigustikku. Lisaks annab samba arendamise protsess ka võimaluse hinnata seda, mis töötab ja mis mitte, mis on puudu ja mida tuleks parandada ELi ja liikmesriikide lähenemisviisis, et innustada uuenenud sotsiaalset ja majanduslikku lähenemist, jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist ELis.

6.6.1

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondil ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel on oluline osa töökohtade ja majanduskasvu loomisel ning territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel. Komitee on arvamusel, et nende fondide tõhusam ja tulemuslikum kasutamine on vajalik ja et ELi pikaajaline investeering kvaliteetsesse sotsiaalsesse taristusse ja teenustesse muu hulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja Euroopa Investeerimispanga kaudu tuleks seada prioriteediks ja siduda samba rakendamisega.

6.6.2

Komitee on stabiilsuse ja kasvu pakti raames esitanud erinevaid võimalusi ja ettepanekuid. Avaliku sektori investeeringute puhul võiks üks olla nn kuldreegel või tegelikult nn hõbedane reegel: (85) liikmesriigid täiendavad ELi avaliku sektori investeeringuid, k.a sotsiaalvaldkonnas, ühiste kokkulepitud parameetrite süsteemi kaudu, mis peaks koos õigete struktuurireformidega edendama ka erainvesteeringuid (86).

6.6.3

Mitmeaastase finantsraamistiku eelarve ja läbivaatamise kontekstis usub komitee, et vaja on kasutada – nagu komisjon on juba märkinud – 25 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, nimelt Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi, et edendada sotsiaal-, tervishoiu-, haridus- ja eluasemeteenustesse ja poliitikameetmetesse tehtavaid sotsiaalseid investeeringuid. Lisaks tuleks mõned ressursid kõrvale panna ELi tasandil Euroopa Sotsiaalfondi raames kui vabad vahendid, mida kasutatakse sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamiseks. Komisjon peaks andma liikmesriikidele juhiseid selle kohta, kuidas edendada praktikas sotsiaalseid investeeringuid ja kuidas jälgida projektide kvaliteeti ja tõhusust.

6.6.4

Komitee viitas 2014. aastal ümberjaotusmehhanismile, mida kasutatakse asümmeetriliste šokkide korral, (87) ja tõi välja, et liit ja eelkõige euroala ei saa praeguse majanduspoliitika sotsiaalseid tagajärgi eirata, jättes need täielikult üksikute riikide kanda. Komitee rõhutas vajadust käsitada haridus- ja koolituseelarveid investeeringuna tulevikku (88). Mõnede riiklike arutelude raames arutlesid osalejad selle üle, kas ELi töötuskindlustust või kohanemisfondi oleks vaja ja kas see võiks olla teostatav (89). Need arutelud näitasid, et seisukohad selles küsimuses erinevad oluliselt ja et need arutelud peavad samuti jätkuma (90).

6.7.1

Sammast käsitlevates aruteludes tuleks samuti võtta vajaduse korral arvesse ülemaailmset mõõdet. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, Euroopa Nõukogu, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ning Rahvusvahelise Valuutafondi hiljutised arutelud on keskse tähtsusega, eelkõige seoses tõenditega, mis näitavad, et ebavõrdsus mõjutab majanduskasvu püsivust ja et ümberjaotamine ei kahjusta majanduskasvu. Arutelude käigus tuleks ka tunnistada, et Euroopa sotsiaalmudeli jätkusuutlikkus on seotud Euroopa üleilmse konkurentsivõime parandamisega.

6.7.2

Kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 leppisid kõik ÜRO liikmesriigid kokku 2015. aastal. Seega on nende eesmärkide saavutamine Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks kohustuslik. Komitee usub, et sambaga võiks aidata oluliselt kaasa 2030. aastani ulatuva kestliku arengu tegevuskava saavutamisele, eelkõige seoses 1. (kaotada vaesus), 3. (hea tervis ja heaolu), 5. (sooline võrdõiguslikkus) ja 8. eesmärgiga (inimväärne töö ja majanduskasv).

6.8.1

Komitee kutsub komisjoni üles esitama samba kohta selge ja sidusa strateegia. Komitee nõustub tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomiteega, kes on öelnud, et „Euroopa sotsiaalõiguste sammas peaks tuginema olemasolevatele vahenditele, sealhulgas Euroopa tööhõivestrateegiale ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonna avatud koordinatsiooni meetodile, ning neid täiustama ja olema sellele alusele tuginedes kompassiks tööhõive ja sotsiaalsete tulemustega seoses jätkusuutliku ülespoole suunatud lähenemise edendamise protsessis, austades samas siseriiklikku pädevust“ (91). Selle protsessi osaks võib olla uute asjakohaste võrdlusaluste loomine piiratud arvu olulisimate tööturgude ja sotsiaalsete probleemide tarvis edusammude hindamiseks. Sellise koostööraamistiku loomine aitaks liikmesriikidel saavutada positiivseid tulemusi reformide kaudu (92) ja aitaks kaasa suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisele.

6.8.2

Vaatamata selgetele riskidele on komitee siiski veendunud, et EL on võimeline tagama parema, demokraatlikuma ja sotsiaalsema Euroopa Liidu. Komitee teeb kõik vajaliku selleks, et toetada arutelusid liikmesriikides ja ELi tasandil, et kaasata kodanikke „Euroopa paremasse tulevikku“. Õiglane üleilmastumine, mis tagab hea elu, piisavalt tööhõivevõimalusi ja õiglased töötingimused kõigile, on saavutatav üksnes juhul, kui EL säilitab oma ühtsuse ja on võimeline tegutsema. Oma ühiskonnamudeli säilitamiseks peab Euroopa olema võimeline kohanduma muutuvale tegelikkusele, et maksimeerida võimalusi kõigi jaoks. See on meie alternatiiv protektsionismile, natsionalismile ja populismile.