30.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/15

Raportöör:

Mindaugas MACIULEVIČIUS

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt komisjoni teatise „Euroopa kosmosestrateegia“ üle ning toetab esitatud suuniseid. Need hõlmavad mitmeid uusi elemente, sealhulgas avatus kodanikuühiskonnale, keskendumine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, hoo andmine teadus- ja arendustegevusele ning vajadus tagada piisavad rahavood kosmosevaldkonda, sealhulgas erakapitali kaasamise teel.

1.2.

Komitee julgustab komisjoni selles suunas jätkama ja seadma veelgi kaugelepürgivamaid eesmärke. Teatise esimene alapealkiri on „Ühiskonnale ja ELi majandusele kosmosest tulenevate hüvede maksimeerimine“ ja see peatükk sisaldab mitmeid soovitusi, mille komitee tegi oma projektis „Kosmos ja ühiskond“.

1.3.

Komitee mõistab kosmosevõimekuse kahetist olemust. Sellegipoolest kordab komitee oma tugevat toetust tsiviilvajadustel (rahul ja koostööl) põhinevale kosmosepoliitikale, tunnistades, kui oluline on kasutada kosmoseseire süsteeme avaliku julgeoleku ja turvalisuse huvides. Selline kahel otstarbel kasutamine on üks Euroopa kodanike heaolu kaitsva integreeritud ja ühtlustatud poliitika edu võti.

1.4.

Arvestades siiani saadud täpsuse ja usaldusväärsuse poolest suurepäraseid tulemusi, loodab komitee, et komisjon koostab määruse, millega muudetaks Galileo kasutamine geopositsioneerimissüsteemina Euroopas prioriteediks ja mõnel konkreetsetel juhul eelistatud variandiks.

1.5.

Järgmistele aastatele kavandatud investeeringutest piisab Copernicuse ja Galileo programmide jaoks, kuid need peavad olema tagatud. Järgmisel aastal algab arutelu liidu uue mitmeaastase finantsraamistiku üle. Komitee loodab, et uute, kliimamuutuste, julgeoleku ja välisohtude eest kaitsmisega seotud probleemidega tegelemiseks eraldatakse lisavahendeid. Kosmosesektori arendustegevuste toetamiseks võiks kasutada programmi „Horisont 2020“ ja struktuurifonde.

1.6.

Komitee palub komisjonil koos Euroopa Investeerimispangaga leida uusi rahastamisvõimalusi, et muuta kosmosesektor erainvestorite jaoks atraktiivseks. Komisjon võiks korraldada sel eesmärgil üksikute asjaomaste liikmesriikide tasandil kohtumisi, kuhu pangad, institutsionaalsed investorid ja ettevõtjad oleksid kutsutud lähemalt tutvuma uute investeeringuvormide, sealhulgas kosmoseklastritega.

1.7.

Komitee on seisukohal, et ainus võimalus tagada ELi kosmosestrateegia pikaajaline edu on kõikide liikmesriikide aktiivne kaasamine. Seda saab saavutada konkreetsete ja sihipäraste suutlikkuse suurendamise meetmetega, mille eesmärk on eelkõige abistada tärkava kosmosevõimekuse ja asjaomaste huvidega liikmesriike. Sellised meetmed võivad realiseeruda muu hulgas koolituse korraldamise, teadlikkuse suurendamise ürituste, (nii tehniliste kui ka kasutajakesksete) konsultatsioonide, näidisprojektide, piirkondlike algatuste, edasijõudnud ja edasipürgivate liikmesriikide vahelise sünergia ja teiste meetmete kaudu, mis on spetsiaalselt välja töötatud, et aidata rahuldada liikmesriikide vajadusi.

1.8.

Ülimalt oluline on haridus ja üldsuse teadlikkuse suurendamine kosmosealase tegevuse kaudu kättesaadavaks muudetud teabe ja andmete eeliste kohta. Samuti on oluline kosmosega seotud tegevuste hõlmamine koolide, ülikoolide ja jätkuhariduse õppekavadesse.

1.9.

Tehnikute ja inseneride koolitamine on Euroopa tööstuse tuleviku jaoks väga oluline. Euroopa kosmosestrateegia nurgakivi peab olema Euroopa tööturu tugevdamine, harjutuste ja katsete taristu, tipptasemekeskuste ja elukestva õppe keskuste parandamine ning teadmiste ja oskuste tõstmine pidevalt uutesse kõrgustesse, mis hõlmavad ka kosmoseteadust.

1.10.

Sel eesmärgil soovib komitee, et komisjon püüaks luua sellise ühtse portaali, mis näitaks kõiki eri organisatsioonide ja ametite tegevusi. Portaal peaks olema ligipääsetav kõikidele huvitatud isikutele ja ettevõtetele, tõstma esile käimasoleva tegevuse kasu ja andma märku kosmosemajanduse võimalustest, eelkõige VKEde jaoks.

1.11.

Oma hiljutises arvamuses Euroopa pilvandmetöötluse algatuse kohta (1) juhtis komitee tähelepanu „[probleemidele], mis takistavad Euroopat kasutamast andmete potentsiaali, eeskätt, mis puudutab koostalitlusvõime puudumist, struktuuride killustatust ja nende suletust muudele panustele ja vahetustele“. Ilmselgelt on samad probleemid ka Euroopa kosmosesüsteemi maapealsel taristul ja need tuleb kõrvaldada esimesel võimalusel.

1.12.

Euroopal on olemas suurepärane satelliitide orbiidile saatmise taristu koos uue põlvkonna kanderakkettidega, nagu Ariane ja Vega, mis võimaldavad kulusid märkimisväärselt kokku hoida, osaliselt tänu suuremale koostööle liikmesriikide vahel. Korduskasutatavate kanderakettide väljaarendamine vähendab oluliselt kulusid ja võimaldab juurdepääsu kosmosetegevusele ka nendele riikidele, kellel puuduvad vahendid, mille abil oleks võimalik tagada kosmoses tõhus taristu.

1.13.

Huvi väikesatelliitide kasutamise vastu teabevahetus- ja seiresüsteemides kasvab järjest. Isegi Maa seire turu raames on oodata väikesatelliitide turu märkimisväärset kasvu tänu uutele rakendustele. Seetõttu on oluline, et EL keskenduks mini- ja nanosatelliitide väljatöötamisele, et seda turgu ära kasutada. Samal ajal on see võimalus mitte ainult väiksematele liikmesriikidele, vaid ka eraettevõtjatele. Komitee rõhutab aga, et vähem kulukate satelliitide osakaalu suurenemine Maa pinna seires annab tulemuseks tohutu hulga andmeid. Kõigi kodanike ja kasutajate eraelu kaitsmine peab olema prioriteet, mida tuleb täita täie teadlikkuse juures ja rangete eeskirjade järgi (2)

1.14.

Tagatud juurdepääs kosmosetaristule ja selle turvalisus on prioriteedid, mida komisjon peab arvesse võtma. Selleks et hoida ära tormijooksu kõige soodsamatele orbiitidele ja huvi puudumist kosmosejäätmete probleemi haldamise vastu, tuleb teha koostööd teiste riikidega. Seega tuleks seoses kosmose haldamisega teha rohkem diplomaatilisi jõupingutusi. Samal ajal soovitab komitee ELil hoogustada innovatsiooni seoses kosmose jäätmetest puhastamisega.

1.15.

Hiljutised üleilmsed kohtumised (3) on samuti tõstnud esile sellise koostöö tähtsust. Neil määratleti neli sammast: majandus, ühiskond, juurdepääsetavus ja diplomaatia. Need küsimused on alati olnud komitee tähelepanu keskpunktis ning komitee on võtnud initsiatiivi nende majandusliku ja ühiskondliku tähtsuse rõhutamises.

1.16.

Seega nõutakse uut lähenemist andmete kasutamisele, lihtsustades juurdepääsu VKEdele, teavitades kodanikke ja VKEsid nende võimalusest saada ilma igasuguse diskrimineerimiseta ligipääsu suurandmete infokanalitele, edendades kaitset küberrünnakute eest ja arendades suunitletud algatuste abil pidevalt välja uusi rakendusi, mis tuginevad meie teadlaste, ülikoolide ja ettevõtete loovusele. Komitee rõhutab, et vastavalt Århusi konventsioonile tuleb keskkonnakaitsega seotud suurandmete kasutamist taskukohaste kuludega lihtsustada.

2.1.

ELil on praegu maailmas suuruselt teine avaliku sektori kosmose-eelarve ja ta on Euroopa kanderaketiteenuste suurim institutsiooniline klient. Talle kuuluvad maailmatasemel kosmosesüsteemid, nagu Maa seiret teostav Copernicus ning satelliitnavigatsiooni ja geopositsioneerimisega tegelevad EGNOS ja Galileo. Aastatel 2014–2020 investeerib ainuüksi EL kosmosevaldkonda 12 miljardit eurot.

2.2.

Kosmosetehnoloogia on saanud Euroopa kodanikele igapäevaseks asjaks. Peale selle on kosmosepõhised lahendused kasulikud paljudes olukordades ja valdkondades, sealhulgas katastroofide ohjamiseks, põllumajanduses, transpordis, energiataristus ja üleilmsete probleemidega toimetulekul. Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused võivad toetada paljusid ELi poliitikavaldkondi ja peamisi poliitilisi prioriteete. Ka strateegiliselt on kosmos Euroopa jaoks tähtis: see kindlustab Euroopa rolli eduka osalejana rahvusvahelisel tasandil, on turvalisuse ja kaitse pant ning aitab soodustada uute töökohtade loomist, majanduskasvu ja investeeringuid. Euroopal on edukas satelliitide tootmine, mille turuosa on umbes 33 % avatud maailmaturu mahust, ja dünaamiline, paljusid VKEsid hõlmav järelteenuste sektor. 2014. aastal hinnati Euroopa kosmosemajanduse väärtust 46–54 miljardile eurole, mis vastab 21 %-le ülemaailmse kosmosetööstuse väärtusest.

2.3.

Komisjon teeb aluslepingu (ELi toimimise lepingu) artiklile 189 tuginedes ettepaneku uue kosmosestrateegia kohta, mis keskendub neljale strateegilisele eesmärgile.

3.1.

Komitee on alati väga aktiivselt toetanud komisjoni ja sidusrühmi kosmosevaldkonnas.

3.2.

Komitee on seadnud oma kosmoseteemalistes arvamustes mitu prioriteeti:

4.1.1.

Kaugeleulatuv strateegia nõuab mahukat eelarvet. Komisjoni sõnul on ELi kosmose-eelarve maailmas suuruselt teine. See on kombinatsioon Euroopa Liidu eelarvest, liikmesriikide eraldiseisvatest kosmosevaldkonna eelarvetest ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) eelarvest. USA eelarve on ELi omast peaaegu neli korda suurem. Venemaa ja Hiina kosmosevaldkonna tegelikke kulusid on väga raske hinnata, kuna kõik nende kosmosetegevusega seotud andmed ei ole avalikult kättesaadavad. Teiselt poolt, kui võrrelda kosmose-eelarve suurust suhtena SKPst, on Euroopa alles kuuendal kohal.

4.1.2.

Komisjoni kaugeleulatuvad eesmärgid nõuavad väga suuri investeeringuid, mis ei ole avalikule sektorile üksi lihtsalt jõukohased. Erainvestorite, pangandussektori, investeerimisfondide ja muude finantssektori sidusrühmade osalus on teadusuuringute ja uute rakenduste toetamiseks väga tähtis.

4.1.3.

Teatises ei ole piisavalt toonitatud ega toetatud VKEde, väga tähtsat osa, mida tuleks rõhutada eriti innovatiivsete idufirmade puhul. Kuigi rohkem on tähelepanu pööratud nende tugevusele innovatsiooni valdkonnas, ei vasta esitatud finantslahendused kõnealuse sektori tegelikele vajadustele, millest üks on rahastuse pideva nappuse leevendamine. Suurte riskide tõttu ei toeta pangandussüsteem meelsasti innovatsiooni. Paljudel VKEdel ei ole avalikes hangetes võimalik osaleda, kuna need on tihti koostatud suuri osalejaid silmas pidades. VKEsid tuleks seega rohkem toetada, luues hankeid, mis sobiksid sellise suurusega ettevõtjatele. Avatum alltöövõtt suuremalt arvult VKEdelt suurte projektide puhul oleks samuti samm õiges suunas. Programmil „Horisont 2020“ ja muudel teadus- ja arendustegevuse programmidel on oluline täita roll ning nende kasutamist tuleks VKEde puhul maksimeerida.

4.1.4.

Komitee on mures BREXITi võimaliku mõju ja tagajärgede pärast Euroopa kosmosetegevusele. Ühendkuningriik on kosmosevaldkonnas üks juhtivamaid liikmesriike. Seega peab EL kaaluma, kuidas teha koostööd Ühendkuningriigiga kosmose valdkonnas.

4.2.1.

Kõik ELi liikmesriigid ei osale aktiivselt kosmosealases tegevuses ning kahjuks ei tunnusta kõik (sh era- ja avalikud) sektorid kosmosealasest tegevusest tulenevaid hüvesid. Näiteks avalikus sektoris saab kosmosetegevust tõhusalt kasutada mitmes eri valdkonnas, sealhulgas ajakohane territoriaalne järelevalve, hoonete isolatsiooni seire, ebaseaduslike prügilate avastamine ja palju muud.

4.2.2.

ELi kosmosevaldkonna konkurentsivõime tagamiseks on väga oluline kaasata ka kõik tärkava kosmosevõimekuse ja asjaomaste huvidega liikmesriigid ning nende sidusrühmad, ettevõtjad, teadlased ja muud institutsioonid. Komisjon peaks kavandama konkreetsed meetmed.

4.3.1.

Komitee tunnustab asjaolu, et hiljutine juhtimisküsimusi käsitlenud arutelu, millele komitee on mitmes arvamuses viidanud, on saanud lahenduse. Euroopa Kosmoseagentuuri strateegia kinnitati 16. detsembril 2016 toimunud kosmosevaldkonna ministrite kohtumisel (sh eelarve jaotamine eri programmide vahel ajavahemikus 2017–2021). ELi ja Euroopa Kosmoseagentuuri strateegiad ei ole enam erinevad, vaid täiendavad teineteist.

4.4.1.

Vaja on kiiresti asutada suurandmete keskused, et säilitada, eeltöödelda ja analüüsida Copernicusest alla laaditud andmeid. Samuti on seoses Copernicusega väga oluline võime kasutada varasemaid andmeid uute vahendite väljaarendamiseks selles valdkonnas.

4.4.2.

EL on võtnud kohustuse täita kaugeleulatuvat Pariisi kliimakokkulepet ja kestliku arengu eesmärke. Komitee toonitab, et satelliidipõhised järelevalvesüsteemid ja suurandmete töötlemise vahendid maa peal on nii kohalike kui ka ülemaailmsete kohustuste eduka täitmise jaoks keskse tähtsusega. On selge, et seoses kliimamuutustega on vaja uusi vahendeid, nagu komitee on nõudnud oma eelmistes arvamustes, näiteks NAT/696 (5).

4.4.3.

Nagu Pariisi kliimakokkuleppes kokku lepitud, on LULUCFil (6) tähtis roll praeguse CO2-heite neeldumises atmosfääri. Metsad neelavad süsinikku ning igapäevane täpsus metsade olukorra jälgimisel võib ennetada ebaseaduslikku metsaraiet ja innustada aktiivset metsade haldamist, sealhulgas istutama rohkem kiire kasvuga puid ning varakult avastama ja ennetama metsatulekahjusid. ELi praegused ettepanekud, mis lubavad korvata selliste valdkondade nagu tööstus ja transport CO2-heidet metsapõhiste süsinikuneeldajate või metsade kasvatamisega, panevad palju suuremat rõhku majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaprobleemidele. Ettepanekutes on selgelt toonitatud, et Copernicusel põhinevaid järelevalvevahendeid on kiiresti vaja. Need vahendid on rahvusvaheliselt väga olulised, kuna neid saab kasutada selleks, et täpselt mõõta leevendamise ja neeldumise vallas tehtud edusammude tegelikku taset maailma eri riikides.

4.4.4.

Komitee tunnistab, et satelliidipõhised järelevalvesüsteemid ja andmekeskused on tulevikus jätkusuutliku toiduainete tootmise jaoks väga olulised. Eelkõige on need väga kasulikud täppispõllumajanduse jaoks, muu hulgas seepärast, et Galileo ja ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem võivad aidata säästa fossiilkütuseid. Lisaks saab Copernicuse eri spektritega pilte kasutav tarkvara teha täpselt kindlaks need põldude alad, kus on liiga vähe või liiga palju niiskust või toitaineid, mis võimaldab vee- ja toitainete koguseid reguleerida, hoides kokku nii puhast vett kui ka minimeerides väetiste ja pestitsiidide kasutamist. See suurendab oluliselt põllumajandussüsteemide jätkusuutlikkust, edendab taimehaiguste varajast avastamist ja ennetamist, ennustab tulevast saaki ja tagab nii märkimisväärse majandusliku kasu kui ka väga positiivse sotsiaalse ja keskkonnamõju.

4.4.5.

Edasi tuleks arendada täppismeteoroloogiat, et lihtsustada äärmuslike ilmastikuolude varajast avastamist ja ärahoidmist või nendeks valmisolekut, mis võib vähendada toidukadu põllumajandusettevõtetes, ning samuti kaitsta inimesi ohu eest nende tervisele ja omandile.

4.5.1.

2014. aastal algatas komitee projekti „Kosmos ja ühiskond“, mille partnerid on rõhutanud vajadust liikuda edasi, kaasates kogu ühiskonna arutelusse Euroopa rolli tähtsuse üle kosmosesektoris. Kui me tahame mõista Euroopa kodanikuühiskonna ootusi ja vajadusi, tuleb temaga nõuetekohaselt konsulteerida.

4.5.2.

Komisjoni teatises ei ole sellele strateegilisele ülesandele kordagi viidatud, kuigi Euroopa kosmosestrateegiat käsitlenud avalik konsulteerimine viidi läbi 2016. aastal. Kosmosepoliitikat puudutavas arutelus on tavaliselt osalenud vaid peamised sidusrühmad, millega on lihtsalt tähelepanuta jäetud asjaolu, et kui me kavatseme välja töötada tarbijakeskse turu, peavad tarbijad tundma ja teadma tehnoloogia pakutavaid eeliseid ja võimalusi.

4.5.3.

Igal peamisel osalejal on oma kommunikatsioonistrateegia, kuid mingit ühist visiooni või strateegilist plaani, mida üldsusele tutvustada, ei ole. Komitee leiab, et strateegiat ei ole võimalik välja töötada, ilma et tegevuskavasse kaasataks nii avalikke kui ka erasektori kodanikuühiskonna sidusrühmi.

4.5.4.

Kohtumised lõppkasutajatega peaksid toimuma nii piirkondlikul, riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Samuti tuleks korraldada teabekampaaniaid, milles võiksid aktiivselt osaleda kohalikud omavalitsused.

4.5.5.

Komitee kutsub komisjoni ja peamisi partnereid üles avama koostöös avalike ja eraorganisatsioonide ning ettevõtjatega kosmose ja ühiskonna portaali. Uues kosmosepoliitikas, mille lõppeesmärk on vastata üldsuse tegelikele vajadustele, peaksid peamiste prioriteetide hulgas olema teabe andmine ja teadlikkuse suurendamine.